Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Angoob, Anyang, Dünastiate loend, Endeluu, Endiste riikide loend, Hiina ajalugu, Hiina filosoofia, Hiina keel, Hiina kiri, Hiina Rahvusmuuseum, Ioloogia, Jaapani kalligraafia, Jumalate loend, Konfutsianism, Linnamüür, Minose kultuur, Portselan, Qini dünastia, Sichuan, Vana-Hiina, Xuzhou, Zhou dünastia, 1. strategeem.
Angoob
Näide angoobi kasutamisest. Tume angoob, mida on töödeldud sgrafiitotehnikas, on kaetud läbipaistva glasuuriga Angoob on niiskele, harva ka õhkkuivale või ettepõletatud saviesemele kantav vedel keraamiline mass (lobri).
Uus!!: Shangi dünastia ja Angoob · Näe rohkem »
Anyang
Anyang (hiina 安阳) on ringkonna õigustega linn Hiinas Henani provintsis.
Uus!!: Shangi dünastia ja Anyang · Näe rohkem »
Dünastiate loend
Siin on loetletud dünastiaid.
Uus!!: Shangi dünastia ja Dünastiate loend · Näe rohkem »
Endeluu
Kilpkonnakilbist endeluu Endeluud on Vana-Hiinast leitud ennustamise aluseks olevate pragude saamiseks kuumutatud luud, mis on enamasti kaetud vastavate ennetega seotud kirjadega.
Uus!!: Shangi dünastia ja Endeluu · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Shangi dünastia ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Hiina ajalugu
Hiina praegused piirid ja territooriumi muutumine ajas Hiina ajalooline kaart aastast 1402 Hiina on üks vanemaid tsivilisatsioone ja kõrgkultuure.
Uus!!: Shangi dünastia ja Hiina ajalugu · Näe rohkem »
Hiina filosoofia
Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.
Uus!!: Shangi dünastia ja Hiina filosoofia · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Shangi dünastia ja Hiina keel · Näe rohkem »
Hiina kiri
Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.
Uus!!: Shangi dünastia ja Hiina kiri · Näe rohkem »
Hiina Rahvusmuuseum
Hiina Rahvusmuuseum (hiina keeles 中国国家博物馆, ''pinyin'''is Zhōngguó Guójiā Bówùguǎn) on Hiinas Pekingis asuv Hiina rahvuslik kunsti- ja ajaloomuuseum.
Uus!!: Shangi dünastia ja Hiina Rahvusmuuseum · Näe rohkem »
Ioloogia
Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on "Zhouyi" ehk "Yijingi", sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.
Uus!!: Shangi dünastia ja Ioloogia · Näe rohkem »
Jaapani kalligraafia
Jaapani kirjamärkides 書道 ''shodō'' Jaapani kalligraafia (書道 shodō, teise nimetusega 習字 shūji) on jaapani keele kirjakunsti vorm.
Uus!!: Shangi dünastia ja Jaapani kalligraafia · Näe rohkem »
Jumalate loend
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides.
Uus!!: Shangi dünastia ja Jumalate loend · Näe rohkem »
Konfutsianism
Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.
Uus!!: Shangi dünastia ja Konfutsianism · Näe rohkem »
Linnamüür
Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.
Uus!!: Shangi dünastia ja Linnamüür · Näe rohkem »
Minose kultuur
Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel.
Uus!!: Shangi dünastia ja Minose kultuur · Näe rohkem »
Portselan
Portselanist dekoratiivtaldrikud 20. sajandi esimesest poolest Portselan (itaaliakeelsest sõnast porcellana; algselt läikivvalge, portselanisarnase karbiga meriteo nimetus, vt kauritigu) on savimassi liik, mida saadakse peamiselt kaoliinist, kvartsist ja põldpaost.
Uus!!: Shangi dünastia ja Portselan · Näe rohkem »
Qini dünastia
Qin Shi Huangdi keisririik aastal 210 eKr Ala, mida valitses Qini dünastia Qini dünastia (秦朝, Qíncháo) oli Hiina keisririigi esimene dünastia.
Uus!!: Shangi dünastia ja Qini dünastia · Näe rohkem »
Sichuan
Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).
Uus!!: Shangi dünastia ja Sichuan · Näe rohkem »
Vana-Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.
Uus!!: Shangi dünastia ja Vana-Hiina · Näe rohkem »
Xuzhou
thumb Satelliidipilt keskusest Xuzhou (varasem eestikeelne nimekuju Sütšou; lihtsustatud hiina kirjas 徐州 (Xúzhōu)) varasema nimega Pengcheng (lihtsustatud hiina kirjas 彭城 (Péngchéng)) on ringkonna õigustega linn (linnaks nimetatav haldusüksus) Hiina Rahvavabariigis Jiangsu provintsi loodeosas.
Uus!!: Shangi dünastia ja Xuzhou · Näe rohkem »
Zhou dünastia
Zhou (hiina keeles 周朝 Zhōu Cháo) oli dünastia Hiinas 1045 eKr kuni 256 eKr.
Uus!!: Shangi dünastia ja Zhou dünastia · Näe rohkem »
1. strategeem
1.
Uus!!: Shangi dünastia ja 1. strategeem · Näe rohkem »
