Kiiremini kui brauser!
106 suhted: Abasiini keel, Adi keel, Adzera keel, Afari keel, Afrikaani keel, Ainu keel, Ajamäärus, Aktant, Aktantne atribuut, Arabela keel, Aspektverb, Šona keel, Öeldis, Balti areaali keeled, Baski keel, Bribri keel, Burušaski keel, Busa keel, Da-tegevusnimi, Dakota keel, Eestäiend, Ergatiiv-absolutiivne keel, Grammatilised seosed, Heebrea keel, Hirimotu keel, Hulgafraas, Hulgamäärus, Idaaranda keel, Illüüria keel, Imperfektiivne aspekt, Intransitiivlause, Japi keel, Järellisand, Kado keeled, Keeletüpoloogia, Keeleteaduse mõisteid, Kikuju keel, Kogeja-omajalause, Koosa keel, Kurmandži keel, Kutenai keel, Laiend, Latiivne määrus, Lause kõrvalliikmed, Lause moodustajad, Lause põhitüübid, Lauseeitus, Lauselühend, Lauseliige, Lingala keel, ..., Maaja keel, Maasai keel, Mapudunguni keel, Määrus, Mizo keel, Na'vi keel, Nafaanra keel, Ngambai keel, Ngäbere keel, Nimisõna, Nimisõnafraas, Nominalisatsioon, Nominatiiv-akusatiivne keel, Normaallause, Nuubia keel, Objekt (täpsustus), Omastav kääne, Omastavaline täiend, Osaalus, Partitiivverb, Poonpei keel, Rapanui keel, Rektsioon, Relatiivlause, Rundi keel, Saksa keel, Samoa keel, Sõnajärg, Seisundimäärus, Semantiline väärtus, Seotud laiend, Separatiivne määrus, Sidusus, Sihiline tegusõna, Sihilisus, Sihitisesõnastik, Sihitu tegusõna, Sindhi keel, Sranani keel, Suahiili keel, Substantiivifraas, Supiinitarindid, Susu keel, Suulu keel, SVO, Tahiti keel, Tegevusobjekt, Tegusõna käändelised vormid, Tegusõna vabad laiendid, Tegusõnafraas, Telugu keel, Tulevik (keeleteadus), Tuvalu keel, Varlpiri keel, Vat-tegevusnimi, Winfried Nöth. Laienda indeks (56 rohkem) »
Abasiini keel
Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Abasiini keel · Näe rohkem »
Adi keel
Adi keel (või ka abhor, abor, boga’er luoba, lhoba, luoba) on üks Hiina-Tiibeti keelte hulka kuuluv Põhja-Assami keeltest.
Uus!!: Sihitis ja Adi keel · Näe rohkem »
Adzera keel
Adzera keel (inglise keeles Adzera, Acira) on Põhja-Uus-Guinea keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Adzera keel · Näe rohkem »
Afari keel
Afari keel (varasem eestikeelne nimetus danakili keel) on Afroaasia keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Afari keel · Näe rohkem »
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Sihitis ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Sihitis ja Ainu keel · Näe rohkem »
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Uus!!: Sihitis ja Ajamäärus · Näe rohkem »
Aktant
Aktant on moodustaja, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Uus!!: Sihitis ja Aktant · Näe rohkem »
Aktantne atribuut
Aktantne atribuut on nimisõnafraasi laiend ehk täiend, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Uus!!: Sihitis ja Aktantne atribuut · Näe rohkem »
Arabela keel
Arabela keel on peaaegu täielikult hääbunud Peruu põliskeel, mida kõneletakse vaid kahes külas riigi põhjaosas.
Uus!!: Sihitis ja Arabela keel · Näe rohkem »
Aspektverb
Aspektverb ehk aspektiline verb on sihiline tegusõna, mis väljendab tegevust, millele on omane sisemine piirivõimalus.
Uus!!: Sihitis ja Aspektverb · Näe rohkem »
Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.
Uus!!: Sihitis ja Šona keel · Näe rohkem »
Öeldis
Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.
Uus!!: Sihitis ja Öeldis · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Sihitis ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Uus!!: Sihitis ja Baski keel · Näe rohkem »
Bribri keel
Bribri keel (ka talamanca keel) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Kesk-Ameerikas.
Uus!!: Sihitis ja Bribri keel · Näe rohkem »
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Uus!!: Sihitis ja Burušaski keel · Näe rohkem »
Busa keel
Busa keel on mande keelkonda ja Nigeri-Kordofani hõimkonda kuuluv Nigeerias kasutatav keel.
Uus!!: Sihitis ja Busa keel · Näe rohkem »
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Uus!!: Sihitis ja Da-tegevusnimi · Näe rohkem »
Dakota keel
Dakota keel on siuu keelkonda kuuluv keel, mida kõnelevad dakotad laial alal hajutatud reservaatides peamiselt Põhja-Dakotas ja Lõuna-Dakotas, aga ka Minnesotas, Nebraskas ja Kanadas.
Uus!!: Sihitis ja Dakota keel · Näe rohkem »
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Uus!!: Sihitis ja Eestäiend · Näe rohkem »
Ergatiiv-absolutiivne keel
Ergatiiv-absolutiivne joondus Ergatiiv-absolutiivne keel ehk ergatiivkeel on keel, milles intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause objekt on samas vormis, kuid transitiivse lause subjekt on markeeritud teisiti.
Uus!!: Sihitis ja Ergatiiv-absolutiivne keel · Näe rohkem »
Grammatilised seosed
Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed.
Uus!!: Sihitis ja Grammatilised seosed · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Hirimotu keel
Hirimotu keel on austroneesiapõhjaline pidžinkeel, mis põhineb motu keelel; on selle lihtsustatud versioon.
Uus!!: Sihitis ja Hirimotu keel · Näe rohkem »
Hulgafraas
Hulgasõnafraas ehk hulgafraas ehk kvantorifraas on fraas, mille peasõna on hulgasõna.
Uus!!: Sihitis ja Hulgafraas · Näe rohkem »
Hulgamäärus
Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.
Uus!!: Sihitis ja Hulgamäärus · Näe rohkem »
Idaaranda keel
Idaaranda keel on Põhja-Austraalias, Alice Springs'i piirkonnas kõneldav keel.
Uus!!: Sihitis ja Idaaranda keel · Näe rohkem »
Illüüria keel
Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel.
Uus!!: Sihitis ja Illüüria keel · Näe rohkem »
Imperfektiivne aspekt
Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.
Uus!!: Sihitis ja Imperfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Intransitiivlause
Intransitiivlauses puudub grammatiline objekt ehk sihitis.
Uus!!: Sihitis ja Intransitiivlause · Näe rohkem »
Japi keel
Japi keel on Mikroneesia keel.
Uus!!: Sihitis ja Japi keel · Näe rohkem »
Järellisand
Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega.
Uus!!: Sihitis ja Järellisand · Näe rohkem »
Kado keeled
Kado keeled moodustavad keelkonna Põhja-Ameerikas, mis 20. sajandi alguseks jagunes viieks keeleks.
Uus!!: Sihitis ja Kado keeled · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Sihitis ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Sihitis ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kikuju keel
Kikuju keel (kikuju keeles Gĩkũyũ) on nigeri-kongo keelkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Keenias Keskprovintsis.
Uus!!: Sihitis ja Kikuju keel · Näe rohkem »
Kogeja-omajalause
Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena.
Uus!!: Sihitis ja Kogeja-omajalause · Näe rohkem »
Koosa keel
Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos.
Uus!!: Sihitis ja Koosa keel · Näe rohkem »
Kurmandži keel
Kurmandži ehk põhjakurdi keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning on üks kurdi keele dialektidest.
Uus!!: Sihitis ja Kurmandži keel · Näe rohkem »
Kutenai keel
Kutenai keel (inglise keeles Kutenai, Kootenai (USA-s), Kootenay (Kanadas), Ktunaxa (ametlik nimetus Kanadas)) on isolaatkeel (sugulaskeelteta keel), mida kõneleb osa kutenaisid Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Uus!!: Sihitis ja Kutenai keel · Näe rohkem »
Laiend
Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
Uus!!: Sihitis ja Laiend · Näe rohkem »
Latiivne määrus
Latiivne määrus on sihti väljendav määrus.
Uus!!: Sihitis ja Latiivne määrus · Näe rohkem »
Lause kõrvalliikmed
Lause kõrvalliikmed on sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.
Uus!!: Sihitis ja Lause kõrvalliikmed · Näe rohkem »
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Uus!!: Sihitis ja Lause moodustajad · Näe rohkem »
Lause põhitüübid
Eesti lause põhitüübid on normaallause, kogeja-omajalause, olemasolulause.
Uus!!: Sihitis ja Lause põhitüübid · Näe rohkem »
Lauseeitus
Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.
Uus!!: Sihitis ja Lauseeitus · Näe rohkem »
Lauselühend
Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Sihitis ja Lauselühend · Näe rohkem »
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Uus!!: Sihitis ja Lauseliige · Näe rohkem »
Lingala keel
Lingala keel ehk ngala keel (varasem eestikeelne nimetus bangala keel) kuulub bantu keelte hulka ning on laialt levinud Kongo DV Bandundu provintsis, Ekvaatoriprovintsis ja Idaprovintsis (välja arvatud provintsi kaguosa) ja Kongo Vabariigis.
Uus!!: Sihitis ja Lingala keel · Näe rohkem »
Maaja keel
Maaja keel ehk jukateegi keel on maaja keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Mehhikos Campeche ja Quintana Roo osariigis, Yucatáni poolsaarel ning Belize'is.
Uus!!: Sihitis ja Maaja keel · Näe rohkem »
Maasai keel
Maasai keel ehk masai keel (maasai keeles ɔl Maa) on Niiluse-Sahara keelehõimkonna Ida-Niiluse harusse kuuluv keel, mida räägitakse Lõuna-Keenias ja Põhja-Tansaanias.
Uus!!: Sihitis ja Maasai keel · Näe rohkem »
Mapudunguni keel
Mapudunguni ehk maputše keel on araukaani keelte hulka kuuluv keel, mida räägitakse Tšiili lõuna-keskosas ja Argentina lääne-keskosas.
Uus!!: Sihitis ja Mapudunguni keel · Näe rohkem »
Määrus
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.
Uus!!: Sihitis ja Määrus · Näe rohkem »
Mizo keel
Mizo keelt kõneleb emakeelena mizo rahvas Mizorami osariigis Indias, osariigis Myanmaris ja Bangladeshis, Chittagongi mäe piirkonnas.
Uus!!: Sihitis ja Mizo keel · Näe rohkem »
Na'vi keel
Na'vi keel on kunstlik keel, mis on loodud Pandoral elavate na’vide jaoks filmis "Avatar".
Uus!!: Sihitis ja Na'vi keel · Näe rohkem »
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Nafaanra keel · Näe rohkem »
Ngambai keel
Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Ngambai keel · Näe rohkem »
Ngäbere keel
Ngäbere keel ehk guaimi keel (ingl Ngäbere, Guaymí, Chiriqui, Valiente, Ngobere) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb põlisrahvas Ngäbe Panamas ja Costa Ricas.
Uus!!: Sihitis ja Ngäbere keel · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Sihitis ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nimisõnafraas
Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.
Uus!!: Sihitis ja Nimisõnafraas · Näe rohkem »
Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Uus!!: Sihitis ja Nominalisatsioon · Näe rohkem »
Nominatiiv-akusatiivne keel
Nominatiiv-akusatiivne joondus Nominatiiv-akusatiivne keel ehk akusatiivkeel on keel, milles lause subjekti vorm on sama nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses, kuid transitiivse lause objekt on markeeritud teisiti.
Uus!!: Sihitis ja Nominatiiv-akusatiivne keel · Näe rohkem »
Normaallause
Normaallause on üks eesti lause põhitüüpidest, kus alus on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on nimetavas käändes.
Uus!!: Sihitis ja Normaallause · Näe rohkem »
Nuubia keel
Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Nuubia keel · Näe rohkem »
Objekt (täpsustus)
Objekt on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Sihitis ja Objekt (täpsustus) · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Sihitis ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Omastavaline täiend
Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto.
Uus!!: Sihitis ja Omastavaline täiend · Näe rohkem »
Osaalus
Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust.
Uus!!: Sihitis ja Osaalus · Näe rohkem »
Partitiivverb
Partitiivverb on piirivõimaluseta tegevust väljendav sihiline tegusõna, mis võimaldab lauses kasutada ainult osasihitist.
Uus!!: Sihitis ja Partitiivverb · Näe rohkem »
Poonpei keel
Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.
Uus!!: Sihitis ja Poonpei keel · Näe rohkem »
Rapanui keel
Rapanui keel on Polüneesia keelkonna Ida-Polüneesia rühma kuuluv austroneesia keel.
Uus!!: Sihitis ja Rapanui keel · Näe rohkem »
Rektsioon
Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik.
Uus!!: Sihitis ja Rektsioon · Näe rohkem »
Relatiivlause
Relatiivlause (ingl relative clause) on kõrvallause, mis algab relatiivpronoomeni või -adverbiga ning mis laiendab pealause nimisõnafraasi.
Uus!!: Sihitis ja Relatiivlause · Näe rohkem »
Rundi keel
Rundi keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on Ida-Aafrikas asuva Burundi Vabariigi rahvuskeeleks (koos prantsuse keelega).
Uus!!: Sihitis ja Rundi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Sihitis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Samoa keel
Samoa keel on Polüneesias Samoa saartel räägitav polüneesia keel.
Uus!!: Sihitis ja Samoa keel · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Sihitis ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.
Uus!!: Sihitis ja Seisundimäärus · Näe rohkem »
Semantiline väärtus
Väljendi semantiliseks väärtuseks nimetatakse keelefilosoofias tema tunnust, millest oleneb teda sisaldavate lausete tõeväärtus.
Uus!!: Sihitis ja Semantiline väärtus · Näe rohkem »
Seotud laiend
Tegusõna seotud laiend on laiend, mis sõltub lauses nii sisuliselt kui vormiliselt tegusõnast.
Uus!!: Sihitis ja Seotud laiend · Näe rohkem »
Separatiivne määrus
Separatiivne määrus on lauses lähtekohta väljendav määrus.
Uus!!: Sihitis ja Separatiivne määrus · Näe rohkem »
Sidusus
Sidusus (ingl. k. cohesion) mõõdab mooduli osade sarnasust ja kõrge sidusus on tarkvara ülesehituse hea omadus.
Uus!!: Sihitis ja Sidusus · Näe rohkem »
Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.
Uus!!: Sihitis ja Sihiline tegusõna · Näe rohkem »
Sihilisus
Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis.
Uus!!: Sihitis ja Sihilisus · Näe rohkem »
Sihitisesõnastik
Sihitisesõnastik on Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud verbirektsioonide sõnastik.
Uus!!: Sihitis ja Sihitisesõnastik · Näe rohkem »
Sihitu tegusõna
Sihitu tegusõna ehk intransitiivne tegusõna ehk intransitiiv ehk sihitu pöördsõna on tegusõna, mis esineb ilma sihitiseta.
Uus!!: Sihitis ja Sihitu tegusõna · Näe rohkem »
Sindhi keel
Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी) on indoeuroopa keelkonna India ehk indoaaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias.
Uus!!: Sihitis ja Sindhi keel · Näe rohkem »
Sranani keel
Sranani keel on inglispõhine Atlandi kreoolkeel.
Uus!!: Sihitis ja Sranani keel · Näe rohkem »
Suahiili keel
Suahiili keel (varem eesti keeles suaheeli keel või kisuaheeli keel) kuulub Atlandi keelkonda bantu keelte hulka.
Uus!!: Sihitis ja Suahiili keel · Näe rohkem »
Substantiivifraas
Substantiivifraasiks nimetatakse nimisõnafraasi, mille peasõnaks on nimisõna ja laiendiks on täiend.
Uus!!: Sihitis ja Substantiivifraas · Näe rohkem »
Supiinitarindid
Supiin on ma-tegevusnimi.
Uus!!: Sihitis ja Supiinitarindid · Näe rohkem »
Susu keel
Susu keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda mande keelkonda.
Uus!!: Sihitis ja Susu keel · Näe rohkem »
Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.
Uus!!: Sihitis ja Suulu keel · Näe rohkem »
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Uus!!: Sihitis ja SVO · Näe rohkem »
Tahiti keel
Tahiti keel on Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Okeaania keelte harusse kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Tahiti keel · Näe rohkem »
Tegevusobjekt
Tegevusobjekt on tegusõna seotud laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus või protsess suunatud: Isa loeb ajalehte.
Uus!!: Sihitis ja Tegevusobjekt · Näe rohkem »
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Uus!!: Sihitis ja Tegusõna käändelised vormid · Näe rohkem »
Tegusõna vabad laiendid
Tegusõna vabad laiendid on laiendid, mis sõltuvad tegusõnast vähem kui seotud laiendid.
Uus!!: Sihitis ja Tegusõna vabad laiendid · Näe rohkem »
Tegusõnafraas
Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna.
Uus!!: Sihitis ja Tegusõnafraas · Näe rohkem »
Telugu keel
Telugu keel (తెలుగు) on lõunakeskdraviidi keel, mida räägitakse peamiselt Indias Andhra Pradeshi osariigis, kus see on ametlikuks keeleks.
Uus!!: Sihitis ja Telugu keel · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Sihitis ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tuvalu keel
Tuvalu keel (tuvalu keeles te nganana a te tuvalu) on Austroneesia hõimkonda Polüneesia keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Sihitis ja Tuvalu keel · Näe rohkem »
Varlpiri keel
Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka.
Uus!!: Sihitis ja Varlpiri keel · Näe rohkem »
Vat-tegevusnimi
'vat-tegevusnimi ehk vat-infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Sihitis ja Vat-tegevusnimi · Näe rohkem »
Winfried Nöth
Winfried Nöth Winfried Nöth (sündinud 12. septembril 1944 Saksamaal Gerolzhofenis) on saksa semiootik.
Uus!!: Sihitis ja Winfried Nöth · Näe rohkem »
