Kiiremini kui brauser!
5 suhted: Arevahhatšh, Armeenia, Armeenia kliima, Armeenia linnade loend, Vorotan.
Arevahhatšh
''Arevahhatšh'' Armeenia taassünni monumendil Arevahhatšh (armeenia keeles արեւախաչ, 'päikeserist'), ka paterazmahhatšh (պատերազմախաչ, 'sõjarist'), kerhatšh (կեռխաչ, 'haakrist') või armeenia igavikusümbol (հավերժության հայկական նշան), on üks vanimaid ja levinumaid svastikasarnaseid märke Armeenias, Armeenia rahvussümboleid.
Uus!!: Sisian ja Arevahhatšh · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Sisian ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia kliima
Vaade Sevani järvele Sevanavanki kloostrist Kuna Armeenia maastik on üsna suurte kõrguseerinevustega (kõrguse amplituud.
Uus!!: Sisian ja Armeenia kliima · Näe rohkem »
Armeenia linnade loend
Siin on loetletud Armeenia linnu.
Uus!!: Sisian ja Armeenia linnade loend · Näe rohkem »
Vorotan
Vorotani jõgi ja selle valgla (helehall) Armeenias. Vorotani jõgi Sisiani linnas. Vorotan ehk Bərgüşad (varem ka Orotan; armeenia keeles Որոտան, aseri keeles Bazarçay) on jõgi Taga-Kaukaasias, Araksi jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Sisian ja Vorotan · Näe rohkem »
