Kiiremini kui brauser!
100 suhted: Aadel, Absoluutsus, Abstraheerimine, Abstraktsus, Adolfo Nicolás, Afektsioon, Albert Suerbeer, Alkeemia, Analüütiline filosoofia, Anselme Laonist, Aquino Thomas, Aristoteles, Astronoomia ajalugu, Üldeitav otsustus, Üldjaatav otsustus, Boëthius, Bonaventura, Bremeni peapiiskopkond, Christian Wolff, Denominatio intrinseca, Dialektika, Dialektiline loogika (Iljenkov), Eetika ja filosoofia piirid, Entitas, Entiteet, Filosoofia ajalugu, Filosoofia mõisteid, Francisco Suárez, Fraser's Edition of the Works of George Berkeley, Giovanni Pico della Mirandola, Girolamo Rorario, Gottfried Wilhelm Leibniz, Herakleitos, Hesühhasm, Individualism, Innocentius VI, Insolubiilid, Intressi keeld, Isiksus, Jakob (Saare-Lääne piiskop), Jean Bodin, Johannes Damaskusest, Johannes Duns Scotus, Johannes XXII, Joseph Butler, Kõrgkeskaeg, Keskaja filosoofia, Kirikulugu, Kompatibilism, Konkreetsus, ..., Kristlik platonism, Linnakool (1428–1805), Loogilised uurimused, Martin Heidegger, Martinus V, Nicolaus Cusanus, Nominalism, Novum Organum, Ohtla mõis, Olemus, Ontoloogia, Osaeitav otsustus, Osajaatav otsustus, Paolo Antonio Foscarini, Patristika, Peter Wetberg, Petrus Lombardus, Philosophia prima, sive Ontologia, Pierre Abélard, Pierre Gassendi, Pius IX, Ratio studiorum, Realism, Realism (filosoofia), Reformatsioon, Renessanssmuusika, Robert Grosseteste, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Siegfried (Bremeni peapiiskop), Simon von der Borch, Skeptitsism, Skolastika, Skolastiline meetod, Species sensibilis, Spekulatiivne filosoofia, Sven Dimberg, Tallinna piiskopkond, Tartu Ülikooli ajalugu, Teoloogia summa, Thomas Cranmer, Tomism, Tommaso Campanella, Tsiteerimine (filosoofia), Uusaja filosoofia, Uusplatonism, Uustomism, Vabaduse filosoofia, Varauusaeg, Vürstipeegel, Wennemar Mey. Laienda indeks (50 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Skolastika ja Aadel · Näe rohkem »
Absoluutsus
Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.
Uus!!: Skolastika ja Absoluutsus · Näe rohkem »
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Uus!!: Skolastika ja Abstraheerimine · Näe rohkem »
Abstraktsus
Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.
Uus!!: Skolastika ja Abstraktsus · Näe rohkem »
Adolfo Nicolás
Adolfo Nicolás (2008) Adolfo Nicolás (29. aprill 1936 – 20. mai 2020) oli hispaania katoliku preester, 2008–2016 jesuiitide ordukindral.
Uus!!: Skolastika ja Adolfo Nicolás · Näe rohkem »
Afektsioon
Afektsioon (ladina keeles affectio) on seisundi muutus.
Uus!!: Skolastika ja Afektsioon · Näe rohkem »
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Uus!!: Skolastika ja Albert Suerbeer · Näe rohkem »
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Uus!!: Skolastika ja Alkeemia · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Skolastika ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Anselme Laonist
Anselme (Anselm, Anselmus) Laonist (Anselmus Laudunensis Scholasticus; umbes 1050 – 15. juuli 1117) oli katoliku teoloog, varaskolastika esimene süstematiseerija.
Uus!!: Skolastika ja Anselme Laonist · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Skolastika ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Skolastika ja Aristoteles · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Skolastika ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Üldeitav otsustus
Üldeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Ükski S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Skolastika ja Üldeitav otsustus · Näe rohkem »
Üldjaatav otsustus
Üldjaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Kõik S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Skolastika ja Üldjaatav otsustus · Näe rohkem »
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Uus!!: Skolastika ja Boëthius · Näe rohkem »
Bonaventura
Francisco de Zurbaráni maal Püha Bonaventura (1221 Bagnoregio – 15. juuli 1274 Lyon) oli frantsisklaste ordu kaheksas juht, keskaegne filosoof ja skolastiline teoloog, Aquino Thomase kaasaegne.
Uus!!: Skolastika ja Bonaventura · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Skolastika ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Christian Wolff
Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.
Uus!!: Skolastika ja Christian Wolff · Näe rohkem »
Denominatio intrinseca
Denominatio intrinseca on skolastilises filosoofias asja nimetus mingi talle seesmiselt omase aktsidentsi (mitte suhte) kaudu.
Uus!!: Skolastika ja Denominatio intrinseca · Näe rohkem »
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Uus!!: Skolastika ja Dialektika · Näe rohkem »
Dialektiline loogika (Iljenkov)
"Dialektiline loogika.
Uus!!: Skolastika ja Dialektiline loogika (Iljenkov) · Näe rohkem »
Eetika ja filosoofia piirid
"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.
Uus!!: Skolastika ja Eetika ja filosoofia piirid · Näe rohkem »
Entitas
Entitas ('olev-us') on skolastikas oleva olemus, mis teeb ta selleks, mis ta on, ning ilma milleta teda ei saaks olla.
Uus!!: Skolastika ja Entitas · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Skolastika ja Entiteet · Näe rohkem »
Filosoofia ajalugu
Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.
Uus!!: Skolastika ja Filosoofia ajalugu · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Skolastika ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Francisco Suárez
Francisco Suárez (5. jaanuar 1548 – 25. september 1617) oli hispaania jesuiidi preester, filosoof ja teoloog, üks olulisemaid skolastikuid.
Uus!!: Skolastika ja Francisco Suárez · Näe rohkem »
Fraser's Edition of the Works of George Berkeley
"Fraser's Edition of The Works of George Berkeley" on Charles Sanders Peirce'i 1871.
Uus!!: Skolastika ja Fraser's Edition of the Works of George Berkeley · Näe rohkem »
Giovanni Pico della Mirandola
Giovanni Pico della Mirandola ((24. veebruar 1463 Mirandola – 17. november 1494 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia filosoof ja humanist. Ta oli neoplatonismi ideede levitaja ja kristliku naturaalmaagia ja kabala traditsiooni looja, millest kujuneb Lääne esoteerika oluline mõjutaja. 1486. aastal kuulutas ta välja disputatsiooni, et väidelda 900 teesi üle, mis käsitlesid religiooni, filosoofia ja maagia küsimusi. Väitluse tarbeks kirjutas ta ka "Kõne inimväärikuse kohta", mida on kutsutud ka "renessanssi manifestiks" ning mis on ka nn "hermeetilise reformatsiooni" üks alustekste. Tema "900 teesi" oli esimene trükitud raamat, mille katoliku kirik kandis keelatud raamatute nimekirja.
Uus!!: Skolastika ja Giovanni Pico della Mirandola · Näe rohkem »
Girolamo Rorario
Girolamo Rorario (ladinapäraselt Hieronymus Rorarius; 1485 Pordenone (Friuli) – 1556) oli humanist.
Uus!!: Skolastika ja Girolamo Rorario · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Skolastika ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Skolastika ja Herakleitos · Näe rohkem »
Hesühhasm
Hesühhasm on õigeusus spirituaalsuse vorm, mille töötasid välja Bütsantsi õigeusu mungad lähtudes hilisantiigi munkluse käitumisreeglitest.
Uus!!: Skolastika ja Hesühhasm · Näe rohkem »
Individualism
Individualism on moraalne poliitiline ja sotsiaal-filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.
Uus!!: Skolastika ja Individualism · Näe rohkem »
Innocentius VI
Innocentius VI (Étienne Aubert, 1282 – 12. september 1362) oli paavst 1352–1362.
Uus!!: Skolastika ja Innocentius VI · Näe rohkem »
Insolubiilid
Insolubiilid (ladina insolubilia) on valetaja paradoksi ja selletaoliste paradokside rühm, mida uuriti skolastikas.
Uus!!: Skolastika ja Insolubiilid · Näe rohkem »
Intressi keeld
Intressi ehk kasviku nõudmise tava tekkis Sumeri linnriikide turumajanduslikus kultuuris hiljemalt neljandal aastatuhandel eKr.
Uus!!: Skolastika ja Intressi keeld · Näe rohkem »
Isiksus
Isiksus on psühholoogiline fenomen, mis lähtub inimese sisemisest subjektiivsest olemusest, kuid ilmneb tema tunde-, mõtte- ja käitumismustrites ning määrab tema käitumise elulistest olukordades.
Uus!!: Skolastika ja Isiksus · Näe rohkem »
Jakob (Saare-Lääne piiskop)
Jakob (surnud 1337) oli Saare-Lääne piiskop 1322–1337.
Uus!!: Skolastika ja Jakob (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Jean Bodin
Jean Bodin Jean Bodin (1529 või 1530 Angers, Maine-et-Loire'i departemang – 1596 Laon, Aisne'i departemang) oli prantsuse õigus- ja poliitikafilosoof, õigusteadlane ja majandusteadlane, Pariisi parlamendi liige ja õigusteaduste professor Toulouse'i ülikoolis.
Uus!!: Skolastika ja Jean Bodin · Näe rohkem »
Johannes Damaskusest
Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.
Uus!!: Skolastika ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Uus!!: Skolastika ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »
Johannes XXII
Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.
Uus!!: Skolastika ja Johannes XXII · Näe rohkem »
Joseph Butler
"Joseph Butler". Tundmatu autori gravüür Joseph Butler (18. mai vkj 1692 Wantage – 16. juuni vkj 1752 Bath, Somerset) oli inglise vaimulik, anglikaani teoloog ja filosoof.
Uus!!: Skolastika ja Joseph Butler · Näe rohkem »
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Uus!!: Skolastika ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Skolastika ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Kirikulugu
Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega.
Uus!!: Skolastika ja Kirikulugu · Näe rohkem »
Kompatibilism
Kompatibilism on veendumus, et vaba tahe ja determinism on ühilduvad ideed, kus mõlemat on võimalik uskuda, sealjuures minemata vastuollu loogikaga.
Uus!!: Skolastika ja Kompatibilism · Näe rohkem »
Konkreetsus
Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.
Uus!!: Skolastika ja Konkreetsus · Näe rohkem »
Kristlik platonism
Kristlik platonism (ka platonislik kristlus) on kristluse maailmavaate alus, mis kujunes välja esimese aastatuhande esimesel poolel.
Uus!!: Skolastika ja Kristlik platonism · Näe rohkem »
Linnakool (1428–1805)
Linnakool oli Eesti- ja Liivimaa linnades ja mõnes alevis keskajal ja uusajal tegutsenud saksakeelne koolitüüp, mis oli mõeldud linnaelanike poegadele alghariduse andmiseks.
Uus!!: Skolastika ja Linnakool (1428–1805) · Näe rohkem »
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Uus!!: Skolastika ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Skolastika ja Martin Heidegger · Näe rohkem »
Martinus V
Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst aastatel 1417–1431.
Uus!!: Skolastika ja Martinus V · Näe rohkem »
Nicolaus Cusanus
pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.
Uus!!: Skolastika ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Skolastika ja Nominalism · Näe rohkem »
Novum Organum
Novum Organumi tiitelleht (1645) "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620.
Uus!!: Skolastika ja Novum Organum · Näe rohkem »
Ohtla mõis
Ohtla mõis (saksa keeles Ochtel) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Skolastika ja Ohtla mõis · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Skolastika ja Olemus · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Skolastika ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Osaeitav otsustus
Osaeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Skolastika ja Osaeitav otsustus · Näe rohkem »
Osajaatav otsustus
Osajaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Skolastika ja Osajaatav otsustus · Näe rohkem »
Paolo Antonio Foscarini
"Lettera sopra l'opinione de' Pittagorici e del Copernico" Paolo Antonio Foscarini (umbes 1565 Montalto Uffugo, Itaalia – 10. juuni 1616, Montalto Uffugo) oli itaalia teadlane ja teoloog.
Uus!!: Skolastika ja Paolo Antonio Foscarini · Näe rohkem »
Patristika
Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.
Uus!!: Skolastika ja Patristika · Näe rohkem »
Peter Wetberg
Peter Wetberg (ka Petrus Wettberg, Wettberch, Wetberch) (suri enne 14. novembrit 1491) oli Saare-Lääne piiskop 1471–1491.
Uus!!: Skolastika ja Peter Wetberg · Näe rohkem »
Petrus Lombardus
Petrus Lombarduse ''Quatuor Libri Sententiarum'' Petrus Lombardus (u. 1100, Itaalia – 20. juuli 1160, Pariis, Prantsusmaa) oli keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop.
Uus!!: Skolastika ja Petrus Lombardus · Näe rohkem »
Philosophia prima, sive Ontologia
"Philosophia prima, sive Ontologia methodo scientifica pertractata, qua omnis cognitionis humanae principia continentur" ("Teaduslikul meetodil käsitletud esimene filosoofia ehk ontoloogia, milles sisalduvad igasuguse inimtunnetuse printsiibid") on Christian Wolffi 1731 ilmunud teos.
Uus!!: Skolastika ja Philosophia prima, sive Ontologia · Näe rohkem »
Pierre Abélard
Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil, 1819 Abélard ja Héloïse ühes "Roosiromaani" käsikirjas, Chantilly, musée Condé (14. sajand) Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.
Uus!!: Skolastika ja Pierre Abélard · Näe rohkem »
Pierre Gassendi
Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Skolastika ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »
Pius IX
Pius IX (Giovanni Maria Giambattista Pietro Pellegrino Isidoro Mastai Ferretti, 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878) oli paavst aastatel 1846–1878.
Uus!!: Skolastika ja Pius IX · Näe rohkem »
Ratio studiorum
Ratio studiorum ehk Ratio atque Institutio Studiorum Societatis Jesu ("Jesuiitide ordu õpetamise metoodika ja süsteem") ehk jesuiitide haridussüsteem anti välja 1599.
Uus!!: Skolastika ja Ratio studiorum · Näe rohkem »
Realism
Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.
Uus!!: Skolastika ja Realism · Näe rohkem »
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Uus!!: Skolastika ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Skolastika ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Renessanssmuusika
Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600.
Uus!!: Skolastika ja Renessanssmuusika · Näe rohkem »
Robert Grosseteste
Robert Grossteste Robert Grossteste Robert Grosseteste (/ˈɡroʊstɛst/ grohs-test; ladina: Robertus Grosseteste; u 1175 – 9. oktoober 1253) oli inglise riigimees, skolastiline filosoof, teoloog, teadlane ja Lincolni piiskop.
Uus!!: Skolastika ja Robert Grosseteste · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Uus!!: Skolastika ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »
Siegfried (Bremeni peapiiskop)
Piiskop Siegfried I pitser aastast 1173. Kirje: SIFRIDVS BRANDABVRGENSIS EPISCOPVS. Väljajätmised nurksulgudes. Siegfried von Anhalt (u. 1132 – 24. oktoober 1184) oli Sophie von Winzenburgi ja tema mehe, Askania dünastiast, toona Anhalti krahvi Albrecht Karu kolmas poeg.
Uus!!: Skolastika ja Siegfried (Bremeni peapiiskop) · Näe rohkem »
Simon von der Borch
Simon von der Borch (surnud 22. oktoobril 1492) oli Tallinna piiskopkonna piiskop aastatel 1477–1492.
Uus!!: Skolastika ja Simon von der Borch · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Skolastika ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Skolastika ja Skolastika · Näe rohkem »
Skolastiline meetod
Skolastiline meetod oli keskaja filosoofias, skolastika ajal, kirjalik vorm tüliküsimuste lahendamiseks süllogismide ja loogika (tollal nim. loogikat dialektikaks) mõttemehhanismide abil.
Uus!!: Skolastika ja Skolastiline meetod · Näe rohkem »
Species sensibilis
Species sensibilis (mitmuses species sensibiles) ehk tajuspeetsies on skolastilises filosoofias puhtmeelelise tajuga seotud species intentionalis.
Uus!!: Skolastika ja Species sensibilis · Näe rohkem »
Spekulatiivne filosoofia
Spekulatiivne filosoofia (ladina keelest: speculari, jälgima; kreeka keeles: θεωρητικός) on teadmiste saamine väljaspool kogemust, ainult mõistusliku arutelu toel.
Uus!!: Skolastika ja Spekulatiivne filosoofia · Näe rohkem »
Sven Dimberg
Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) loengukataloog 1694. aastast. Dimberg märgib, et ta jätkab eelmisel aastal alustatud Newtoni teooriate tutvustamist Sven Dimberg (pärast aadeldamist 1719 Sven Dimborg; 1661 Dimbo, Västergötland, Rootsi – 12. juuni 1731 Stockholm) oli Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist, 1690–1701 Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja 1694–1695 ka rektor.
Uus!!: Skolastika ja Sven Dimberg · Näe rohkem »
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Uus!!: Skolastika ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Skolastika ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Teoloogia summa
inkunaablina ilmunud väljaandest (Peter Schöffer, Mainz 1471) "Teoloogia summa" (ladina keeles "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on Aquino Thomase tähtsaim teos.
Uus!!: Skolastika ja Teoloogia summa · Näe rohkem »
Thomas Cranmer
Thomas Cranmer Gerlach Flicke maalil (1545) Thomas Cranmer (2. juuli 1489 Aslockton, Nottinghamshire – 21. märts 1556 Oxford) oli inglise teoloog, vaimulik ja poliitik, esimene protestandist Canterbury peapiiskop.
Uus!!: Skolastika ja Thomas Cranmer · Näe rohkem »
Tomism
Tomism on Aquino Thomasest lähtuv skolastiline õpetussüsteem.
Uus!!: Skolastika ja Tomism · Näe rohkem »
Tommaso Campanella
Tommaso Campanella Tommaso Campanella (5. september 1568 – 21. mai 1639) oli itaalia renessansiaegne filosoof, üks utopistliku sotsialismi alusepanijatest, teoloog, astroloog ja luuletaja.
Uus!!: Skolastika ja Tommaso Campanella · Näe rohkem »
Tsiteerimine (filosoofia)
Tsiteerimine on mingist väljendist rääkimine (või kirjutamine) selle väljendi äratoomise kaudu.
Uus!!: Skolastika ja Tsiteerimine (filosoofia) · Näe rohkem »
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Uus!!: Skolastika ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Uus!!: Skolastika ja Uusplatonism · Näe rohkem »
Uustomism
Uustomism ehk neotomism ehk uusskolastika ehk neoskolastika on 19.
Uus!!: Skolastika ja Uustomism · Näe rohkem »
Vabaduse filosoofia
"Vabaduse filosoofia" (Философия свободы) on Nikolai Berdjajevi raamat, mis ilmus 1911.
Uus!!: Skolastika ja Vabaduse filosoofia · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Skolastika ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Uus!!: Skolastika ja Vürstipeegel · Näe rohkem »
Wennemar Mey
Wennemar Mey (ka Wolmar, Wilmar või Welmar Mey) oli Tartu toomhärra 16. sajandil ning Liivimaa piiskoppide saadik Saksa-Rooma riigi valitseja juurde 1519–1521.
Uus!!: Skolastika ja Wennemar Mey · Näe rohkem »
