Kiiremini kui brauser!
114 suhted: Alamsorbi keel, Albaania keel, Aleksander Raid, Astrid Ivask, Ülemsorbi keel, Ötscher, Balti areaali keeled, Balti keeled, Bergen an der Dumme, Bulgaaria keel, Dellach, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esperanto, Euroopa, Friesach, Gliwice, Golling an der Salzach, Gorleben, Grammatiline sugu, Horvaadi keel, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Idaslaavi keeled, Idaslaavlased, Ill Bethisad, Illüüria keel, India keeled, Indoeuroopa algkeel, Indoeuroopa keeled, Interslaavi keel, Jidiši keel, Juhan Tuldava, Kaashäälikuühend, Kašuubi keel, Karantaania, Katedraal, Kaukaasia rahvad, Kärnteni liidumaa, Keelkondade loend, Kihnu keel, Kirikuslaavi keel, Kirillitsa, Kopsurohi, Kosovo, Laßnitzhöhe, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Lääneslaavi keeled, Lüneburg, Lõunaslaavi keeled, ..., Lesachtal, Litviinid, Luckau (Wendland), Makedoonia keel, Müritz, Mecklenburg, Moldaavia NSV, Moldova (piirkond), Natalia Netšunajeva, Nädal, Oker, Omastav kääne, Palatalisatsioon, Patronüüm, Pärn (perekond), Pörtschach am Wörther See, Perekop, Perkons, Permi Stefan, Pest, Piastide dünastia, Pommeri dünastia, Pommeri hertsogkond, Pommeri vojevoodkond (1919–1939), Poola keel, Retz, Rottenmann, Rumeenia keel, Russiini keel, Saksa keel, Saksimaa, Schnackenburg, Serbia-horvaadi keel, Sileesia, Slaavi filoloogia, Slaavi vanavara: Etnolingvistiline sõnastik, Slaavlased, Slavistika, Slavoonia, Slovaki keel, Sloveeni keel, Suurhertsogkond, Tšehhi keel, Ukraina keel, Ukraina NSV, Ungari keel, Vadjalased, Valahhia vürstiriik, Valgevene keel, Vanavalgevene keel, Vanavene keel, Vanavene laenud eesti keeles, Vene keel, Veneetsia Albaania, Venemaa, Venemaa ajalugu, Victor Vascenco, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Vokatiiv, Wenedyk, Zvezda (täpsustus), Ў, Ш, 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis. Laienda indeks (64 rohkem) »
Alamsorbi keel
Alamsorbikeelne teeviit Dissenis Alamsorbi keel on lääneslaavi keel, mida räägitakse Saksamaal Brandenburgi liidumaal Cottbusis ja mõnedes selle ümbruse külades, valdavalt Spree-Neiße kreisis.
Uus!!: Slaavi keeled ja Alamsorbi keel · Näe rohkem »
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Uus!!: Slaavi keeled ja Albaania keel · Näe rohkem »
Aleksander Raid
Aleksander Raid (kuni 22. veebruarini 1936 Janson, 2. jaanuar 1913 Gattšina, Peterburi kubermang – 13. august 1983 Tartu) oli eesti tõlkija ja keeleteadlane.
Uus!!: Slaavi keeled ja Aleksander Raid · Näe rohkem »
Astrid Ivask
Astrid Ivask (lätipäraselt Astrīde Ivaska, neiuna Astrīde Hartmane; 7. august 1926 Riia – 24. märts 2015) oli läti luuletaja ja tõlkija.
Uus!!: Slaavi keeled ja Astrid Ivask · Näe rohkem »
Ülemsorbi keel
Crostwitzis Ülemsorbi keel on lääneslaavi keel, mida räägitakse Saksamaal Saksimaa liidumaal Oberlausitzi piirkonnas Bautzeni (Budyšin), Kamenzi (Kamjenc) ja Hoyerswerda ümbruses.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ülemsorbi keel · Näe rohkem »
Ötscher
Ötscher on 1893 meetri kõrgune silmapaistev tipp Alam-Austria edelaosas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ötscher · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Slaavi keeled ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Slaavi keeled ja Balti keeled · Näe rohkem »
Bergen an der Dumme
Bergen an der Dumme on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Slaavi keeled ja Bergen an der Dumme · Näe rohkem »
Bulgaaria keel
Bulgaaria keel (български език) on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Bulgaaria keel · Näe rohkem »
Dellach
Dellach (sloveeni Dole) on vald Austria Kärnteni liidumaal Hermagori ringkonnas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Dellach · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Slaavi keeled ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Esperanto
Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).
Uus!!: Slaavi keeled ja Esperanto · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Slaavi keeled ja Euroopa · Näe rohkem »
Friesach
Friesach (sloveeni: Breže) on ajalooline linn Austria Kärnteni liidumaa Sankt Veit an der Glani ringkonnas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Friesach · Näe rohkem »
Gliwice
Gliwice (saksa keeles Gleiwitz) on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.
Uus!!: Slaavi keeled ja Gliwice · Näe rohkem »
Golling an der Salzach
Golling an der Salzach on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Halleini ringkonnas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Golling an der Salzach · Näe rohkem »
Gorleben
Gorleben on väike vald (Gemeinde) Gartow piirkonnas Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Slaavi keeled ja Gorleben · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Slaavi keeled ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Slaavi keeled ja Horvaadi keel · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Uus!!: Slaavi keeled ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Idaslaavi keeled
russiini keel Idaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Ida-Euroopas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Idaslaavi keeled · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Slaavi keeled ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Ill Bethisad
Ill Bethisad on alternatiivajaloo projekt, milles osalevad praegu üle 70 inimese.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ill Bethisad · Näe rohkem »
Illüüria keel
Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Illüüria keel · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Slaavi keeled ja India keeled · Näe rohkem »
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Uus!!: Slaavi keeled ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Slaavi keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Interslaavi keel
Interslaavi keel on kõikide slaavi keelte baasil loodud tehiskeel, mille eesmärgiks on slaavlaste omavahelise suhtluse lihtsustamine.
Uus!!: Slaavi keeled ja Interslaavi keel · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Slaavi keeled ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Juhan Tuldava
Juhan Tuldava (sünninimi Arthur Johan Haman, perekonnanimi pärast eestistamist 29. septembril 1936 Tuldava; 23. august 1922 Tartu – 17. märts 2003 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja Nõukogude spioon.
Uus!!: Slaavi keeled ja Juhan Tuldava · Näe rohkem »
Kaashäälikuühend
Kaashäälikuühend ehk konsonantühend on häälikuühend, mis koosneb kahest või enamast eri kaashäälikust.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kaashäälikuühend · Näe rohkem »
Kašuubi keel
Kašuubi keel (kaszëbsczi jãzëk) on lääneslaavi keelte hulka kuuluv Poola põline piirkondlik keel, mida kõnelevad põhiliselt Pomorze piirkonnas elavad kašuubid.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kašuubi keel · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Slaavi keeled ja Karantaania · Näe rohkem »
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Uus!!: Slaavi keeled ja Katedraal · Näe rohkem »
Kaukaasia rahvad
Kaukaasia rahvad on Kaukaasias elav rahvaste grupp, mis on etniliselt ja keeleliselt üks maailma mitmekesisemaid.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kaukaasia rahvad · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Keelkondade loend
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Keelkondade loend · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Uus!!: Slaavi keeled ja Kirikuslaavi keel · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Kopsurohi
Kopsurohi (Pulmonaria) on kareleheliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kopsurohi · Näe rohkem »
Kosovo
Kosovo on osaliselt tunnustatud riik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Kosovo · Näe rohkem »
Laßnitzhöhe
Laßnitzhöhe on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Graz-Umgebungi ringkonnas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Laßnitzhöhe · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Slaavi keeled ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Slaavi keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Lääneslaavi keeled
Poola keel, kašuubi keel ja sileesia keelpolaabi keel, ülemsorbi keel ja alamsorbi keeltšehhi keel ja slovaki keel Lääneslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Kesk-Euroopas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Lääneslaavi keeled · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Slaavi keeled ja Lüneburg · Näe rohkem »
Lõunaslaavi keeled
Slaavi keeled Lõuna-slaavi murdekontiinum Lõunaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Lõuna-Euroopas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Lõunaslaavi keeled · Näe rohkem »
Lesachtal
Lesachtal (sloveeni: Lesna dolina) on vald Austria Kärnteni liidumaa Hermagori ringkonnas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Lesachtal · Näe rohkem »
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Uus!!: Slaavi keeled ja Litviinid · Näe rohkem »
Luckau (Wendland)
Luckau on küla ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Slaavi keeled ja Luckau (Wendland) · Näe rohkem »
Makedoonia keel
Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Makedoonia keel · Näe rohkem »
Müritz
Müritz (ˈmyʁɪts, slaavi keeltes "väike meri") on suuruselt teine järv Saksamaal.
Uus!!: Slaavi keeled ja Müritz · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Slaavi keeled ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Moldaavia NSV
Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Sovietică Socialistă Moldovenească, vene keeles Молдавская Советская Социалистическая Республика, tuntud lühendatult ka kui Moldaavia NSV, MNSV või lihtsalt Moldaavia või Moldova), oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1991.
Uus!!: Slaavi keeled ja Moldaavia NSV · Näe rohkem »
Moldova (piirkond)
Ajalooline Moldova Moldova on ajalooline piirkond Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahelisel alal, mis tänapäeval jääb Moldova, Rumeenia ja Ukraina aladele.
Uus!!: Slaavi keeled ja Moldova (piirkond) · Näe rohkem »
Natalia Netšunajeva
Natalia Netšunajeva (1972. aastani Natalia Pokrovskaja; sündinud 21. juulil 1948 Leningradis) on Vene päritolu Eesti keeleteadlane.
Uus!!: Slaavi keeled ja Natalia Netšunajeva · Näe rohkem »
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Uus!!: Slaavi keeled ja Nädal · Näe rohkem »
Oker
Oker on jõgi Saksamaal, 105 km pikk Alleri vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Slaavi keeled ja Oker · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Slaavi keeled ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Slaavi keeled ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Patronüüm
Patronüüm on täisnime komponent, mis põhineb isiku isa, vanaisa või isegi varasema meessoost esivanema eesnimel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Patronüüm · Näe rohkem »
Pärn (perekond)
Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.
Uus!!: Slaavi keeled ja Pärn (perekond) · Näe rohkem »
Pörtschach am Wörther See
Pörtschach am Wörther See (sloveeni: Poreče) on vald Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurti maaringkonnas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Pörtschach am Wörther See · Näe rohkem »
Perekop
Perekop (krimmitatari keeles: Or Qapı; ukraina keeles: Перекоп; vene keeles: Перекоп) on poollinnaline alev Perekopi maakitsusel, mis ühendab Krimmi poolsaart Ukraina mandriosaga.
Uus!!: Slaavi keeled ja Perekop · Näe rohkem »
Perkons
Perkons (läti Pērkons, leedu Perkūnas, preisi Percunis, vrd slaavi Perun, skandinaavia Fjörgyn (?), hindi Parjanya (?)) – oli balti rahvaste usundis äikese, vihma ja viljakuse jumalus, ka sõjajumal, taevane õigluse kaitsja ja kurjade vaimude hävitaja.
Uus!!: Slaavi keeled ja Perkons · Näe rohkem »
Permi Stefan
Permi Stefan (vene keeles Стефан Пермский, komi keeles Перымса Стефан; 1340–1396) oli 14.
Uus!!: Slaavi keeled ja Permi Stefan · Näe rohkem »
Pest
Budat ja Pesti ühendav Széchenyi kettsild Pest on Ungari pealinna Budapesti idapoolne peamiselt lame osa, mis moodustab linna pindalast ligikaudu kaks kolmandikku.
Uus!!: Slaavi keeled ja Pest · Näe rohkem »
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Uus!!: Slaavi keeled ja Piastide dünastia · Näe rohkem »
Pommeri dünastia
Greifide koda või Greifide dünastia (saksa: Greifen; poola: Gryfici) oli Pommeri hertsogkonda 12.
Uus!!: Slaavi keeled ja Pommeri dünastia · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Slaavi keeled ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Pommeri vojevoodkond (1919–1939)
Pommeri vojevoodkond ehk Pomorskie vojevoodkond (poola województwo pomorskie) oli haldusüksus sõdadevahelises Poolas (1919–1939).
Uus!!: Slaavi keeled ja Pommeri vojevoodkond (1919–1939) · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Poola keel · Näe rohkem »
Retz
Retz on linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Hollabrunni ringkonnas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Retz · Näe rohkem »
Rottenmann
Rottenmann (keskbaieri: Rottnmau) on linn (Stadt) Austrias Steiermargi liidumaal Liezeni ringkonnas, Rottenmanni Tauerni lähedal.
Uus!!: Slaavi keeled ja Rottenmann · Näe rohkem »
Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Uus!!: Slaavi keeled ja Rumeenia keel · Näe rohkem »
Russiini keel
Russiini keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Ukrainas Taga-Karpaatias ning sellele lähedastes piirkondades Slovakkias, Poolas ja Ungaris.
Uus!!: Slaavi keeled ja Russiini keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Saksimaa · Näe rohkem »
Schnackenburg
Schnackenburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Slaavi keeled ja Schnackenburg · Näe rohkem »
Serbia-horvaadi keel
Serbohorvaadi keeleala (2005) Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006) Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).
Uus!!: Slaavi keeled ja Serbia-horvaadi keel · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Sileesia · Näe rohkem »
Slaavi filoloogia
Slaavi filoloogia on teadusharu, mis uurib slaavi keeli ja kirjandust.
Uus!!: Slaavi keeled ja Slaavi filoloogia · Näe rohkem »
Slaavi vanavara: Etnolingvistiline sõnastik
Slaavi vanavara: Etnolingvistiline sõnastik (originaal vene keeles: "Славянские древности: Этнолингвистический словарь", lühend СДЭС) on vene fundamentaalne akadeemiline entsüklopeedia, mille temaatika haarab slavistika, kultuuri ja slaavi mütoloogia.
Uus!!: Slaavi keeled ja Slaavi vanavara: Etnolingvistiline sõnastik · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Slaavi keeled ja Slaavlased · Näe rohkem »
Slavistika
Slavistika on teadusharu, mis uurib slaavi kultuure, sealhulgas slaavi keeli, kirjandust ja rahvaluulet.
Uus!!: Slaavi keeled ja Slavistika · Näe rohkem »
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Uus!!: Slaavi keeled ja Slavoonia · Näe rohkem »
Slovaki keel
Slovaki keel (slovenčina, slovenský jazyk) on indoeuroopa keel, mis kuulub lääneslaavi keelte hulka.
Uus!!: Slaavi keeled ja Slovaki keel · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Slaavi keeled ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Suurhertsogkond
Suurhertsogkond, ka suurhertsogiriik, on territoorium, mille riigipea on monarh, kas suurhertsog või suurhertsoginna.
Uus!!: Slaavi keeled ja Suurhertsogkond · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Slaavi keeled ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ukraina keel · Näe rohkem »
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ukraina NSV · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ungari keel · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Slaavi keeled ja Vadjalased · Näe rohkem »
Valahhia vürstiriik
Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.
Uus!!: Slaavi keeled ja Valahhia vürstiriik · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Vanavalgevene keel
Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.
Uus!!: Slaavi keeled ja Vanavalgevene keel · Näe rohkem »
Vanavene keel
Vanavene keel (vanavene keeles рѹсьскъ) oli idaslaavi keelte (vene, ukraina, valgevene ja russiini keele) eelkäija.
Uus!!: Slaavi keeled ja Vanavene keel · Näe rohkem »
Vanavene laenud eesti keeles
Vanavene laenud on Pihkva ja Novgorodi riikide alal kõneldud vanavene keelest eesti keelde laenatud sõnad.
Uus!!: Slaavi keeled ja Vanavene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Slaavi keeled ja Vene keel · Näe rohkem »
Veneetsia Albaania
Veneetsia valdused Albaania põhja- ja Montenegro lõunaosas aastal 1448 Veneetsia Albaania (veneti keeles Albania vèneta, albaania keeles Arbëria Venedikase, montenegro keeles Mletačka Albanija ja serbia keeles Млетачка Албанија) oli mitme Veneetsia vabariigi Aadria mere äärse valduse ametlik nimi.
Uus!!: Slaavi keeled ja Veneetsia Albaania · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Slaavi keeled ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Uus!!: Slaavi keeled ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »
Victor Vascenco
Victor Vascenco (10. märts 1928 praegune Bistrița-Năsăudi maakond – 26. aprill 2008 Heidelberg) oli rumeenia keeleteadlane, kes keskendus slaavi keeltele (ajalooline grammatika, leksikograafia, dialektoloogia jne).
Uus!!: Slaavi keeled ja Victor Vascenco · Näe rohkem »
Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov
Vjatšeslav Ivanov (vene keeles Вячеслав Всеволодович Иванов, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov; 21. august 1929 Moskva – 7. oktoober 2017 Moskva) oli vene keeleteadlane, semiootik ja antropoloog.
Uus!!: Slaavi keeled ja Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov · Näe rohkem »
Vokatiiv
Vokatiiv on üttekääne, mis leidub indoeuroopa keeltes, nagu näiteks ladina keeles ja läti keeles, ja kartveli keeltes, näiteks gruusia keeles.
Uus!!: Slaavi keeled ja Vokatiiv · Näe rohkem »
Wenedyk
Wenedyk on tehiskeel, mille on loonud hollandi tõlkija Jan van Steenbergen (kes on ka aidanud luua tehiskeelt Interslavic).
Uus!!: Slaavi keeled ja Wenedyk · Näe rohkem »
Zvezda (täpsustus)
Zvezda on vene, bulgaaria ja serbia keeles '(taeva)täht'.
Uus!!: Slaavi keeled ja Zvezda (täpsustus) · Näe rohkem »
Ў
Ў (ў) on kirillitsa täht.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ў · Näe rohkem »
Ш
Ш (ш) (loetakse "šaa") on kirillitsa täht, mis esineb kõikide kirillitsal põhinevates slaavi keelte tähestikkudes (bulgaaria tähestikus, vene tähestikus, valgevene tähestikus, ukraina tähestikus, serbia tähestikus ja makedoonia tähestikus) ning mõne mitteslaavi keele tähestikus.
Uus!!: Slaavi keeled ja Ш · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis
Barrikaadid Prahas revolutsiooniliste sündmuste ajal Märtsist 1848 novembrini 1849 toimus Austria keisririigis rida revolutsioone.
Uus!!: Slaavi keeled ja 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis · Näe rohkem »
