Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Aðalsýsla, Anund Jakob, Ari Þorgilsson, Øystein Magnusson, Ægir, Bessastaðir, Bestla, Biograafiad (S), Danegeld, Egilli saaga, Erik Knutsson, Erling Skakke, Eskil Magnusson, Euroopa ja Aasia piir, Fimbulvetr, Gyda Eiriksdatter, Halvdan Must, Harald Gille, Harald Hallmantel, Harald Kaunisjuus, Hälsingland, Håkon Herdebrei, Heimskringla, Ingvar, Island, Islandi kirjanike loend, Keskaja kirjandus, Kuralased, Läänemaa, Magnus Hea, Magnus Paljasjalg, Mütoloogia, Mjölnir, Naglfar, Noorem Edda, Norra, Norra kirjandus, Olav Kyrre, Olav Tryggvason, Põhjamaade kirjandus, Randsfjorden, Re vald, Rootsi ajalugu, Saaga, Saxo Grammaticus, Sæmundr Õpetatu, Seadusekuulutaja, Sigurd Magnusson, Stiklestadi lahing, Surnud 23. septembril, ..., Svealased, Svolderi merelahing, Taani, Taani kirjandus, Tønsberg, Thyra, Vanem Edda, 1178, 1241, 23. september. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aðalsýsla
Adalsysla ehk Aðalsýsla (ka Adalsyssla) on Islandi saagades mainitud maa praeguse Lääne-Eesti mandriosas.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Aðalsýsla · Näe rohkem »
Anund Jakob
Kuningas Anund Jakobi jaoks Sigtunas löödud münt "Kuningas Ane kivi" 1920. aastatel Anund Jakob oli Rootsi kuningas 1022.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Anund Jakob · Näe rohkem »
Ari Þorgilsson
Ari Þorgilsson (vanaislandi Ari inn fróði Þorgilsson) ka Ari Thorgilsson (1067 või 1068 – 9. november 1148) oli Islandi ajaloolane ja preester (Ari Õpetatu, Ari Kirjatark, vms).
Uus!!: Snorri Sturluson ja Ari Þorgilsson · Näe rohkem »
Øystein Magnusson
Øystein Magnusson (u. 1088 – 29. august 1123) oli Norra kuningas aastail 1103–1123.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Øystein Magnusson · Näe rohkem »
Ægir
Ægir oli skandinaavia mütoloogias hiiglane ja merekuningas.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Ægir · Näe rohkem »
Bessastaðir
Bessastaðiri peahoone Kirik, taustal peahoone Bessastaðir aastal 1834 Bessastaðir on tänapäeval Islandi presidendi ametlik residents, mis asub pealinnast Reykjavíkist mõne kilomeetri kaugusel Garðabæri omavalitsuses (aastani 2012 Álftanesis).
Uus!!: Snorri Sturluson ja Bessastaðir · Näe rohkem »
Bestla
Bestla (vanapõhja keeles Bestla) on skandinaavia mütoloogias naishiid (jöötun), keda nii EddadesVanem Edda, Hávamál, värss 140.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Bestla · Näe rohkem »
Biograafiad (S)
Biograafiad (S) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab S-tähega.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Biograafiad (S) · Näe rohkem »
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Danegeld · Näe rohkem »
Egilli saaga
Egill Skallagrímsson, 17. sajandi käsikiri Egilli saaga on eepiline Islandi saaga, mille autor on arvatavalt Snorri Sturluson (1179–1241), kes võis selle kirjutada aastatel 1220–1240.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Egilli saaga · Näe rohkem »
Erik Knutsson
Kuningas Erik Knutssoni portree hauaplaadil Varnhemi kirikus Kuningas Erik Knutssoni haud Varnhemi kirikus Erik Knutsson ehk Erik X (sünniaasta teadmata, surnud 10. aprillil 1216) oli Rootsi kuningas alates 1208 kuni surmani.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Erik Knutsson · Näe rohkem »
Erling Skakke
Erling Skakke (u 1115 – 18. juuni 1179) oli Norra jarl 12. sajandil.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Erling Skakke · Näe rohkem »
Eskil Magnusson
Eskil Magnusson (sündis umbes 1170–1175, suri umbes 1227) oli Västergötlandi seadusekuulutaja.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Eskil Magnusson · Näe rohkem »
Euroopa ja Aasia piir
Euroopa ja Aasia piir Euroopa ja Aasia piir on Euroopa ja Aasia maailmajao vaheline piir.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Euroopa ja Aasia piir · Näe rohkem »
Fimbulvetr
Fimbulvetr (muinaspõhja 'võimas talv', 'hiidtalv', eesti keelde tõlgitud Igikestev talv ja Suurtalv) on skandinaavia mütoloogias esimene neljast maailmalõpu-katastroofist, mis eelnevad jumalate hukule (Ragnarök).
Uus!!: Snorri Sturluson ja Fimbulvetr · Näe rohkem »
Gyda Eiriksdatter
Gyda Eiriksdatter (vanapõhja Gyða Eiríksdóttir) oli Snorri Sturlusoni järgi Hordalandi kuninga Eiriki tütar, üks Norra kuninga Harald Kaunisjuukse abikaasadest.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Gyda Eiriksdatter · Näe rohkem »
Halvdan Must
Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Halvdan Must · Näe rohkem »
Harald Gille
Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Harald Gille · Näe rohkem »
Harald Hallmantel
Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Harald Hallmantel · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Hälsingland
Hälsinglandi vapp Hälsinglandi asukoht Hälsingland on Rootsi keskosas asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Uus!!: Snorri Sturluson ja Hälsingland · Näe rohkem »
Håkon Herdebrei
Håkon Sigurdsson (ka Håkon Herdebrei (eesti k. Haakon Laiaõlgne); 1147 – 7. juuli 1162 Romsdalen) oli Norra kuningas aastail 1157–1162.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Håkon Herdebrei · Näe rohkem »
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Heimskringla · Näe rohkem »
Ingvar
Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Ingvar · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Island · Näe rohkem »
Islandi kirjanike loend
Siin on loetletud islandi keeles kirjutanud või kirjutavaid kirjanikke.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Islandi kirjanike loend · Näe rohkem »
Keskaja kirjandus
Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest umbes 500. aastal kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul).
Uus!!: Snorri Sturluson ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Kuralased · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Läänemaa · Näe rohkem »
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Magnus Hea · Näe rohkem »
Magnus Paljasjalg
Magnus Paljasjalg (vanapõhja Magnús berfœttr, norra Magnus Berrføtt, ka Magnus Olavsson või Magnus III; 1073 Norra – august 1103 Ulster) oli Norra kuningas aastail 1093–1103 ja Manni ja Saarte kuningas aastail 1099–1102.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Magnus Paljasjalg · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Mjölnir
Joonistus viikingiaegsest kullaga kaetud hõbedasest Mjölniri esiküljest (kõrgus 4,6 cm). Leitud Bredsätrast (Öland, Rootsi) Mjölnir (/ˈmjɒlnɪər/ või /ˈmjɒlnər/ MYOL-n(ee)r; ka Mjǫlnir, Mjollnir, Mjölner, Mjølner, Mjølne) on germaani ja skandinaavia mütoloogias äikesejumala Thori vasar.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Mjölnir · Näe rohkem »
Naglfar
Naglfar või Naglfari (vanapõhja keeles "küünelaev") Põhjala mütoloogias surnute küüntest valmistatud laev.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Naglfar · Näe rohkem »
Noorem Edda
"Noorema Edda" käsikiri 17. sajandist "Noorem Edda" (ka "proosa-Edda" või "Snorri Edda") on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Noorem Edda · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Norra · Näe rohkem »
Norra kirjandus
Norra kirjandus on tänapäeva norra keele mis tahes keelekujus või selle varasemates keelekujudes kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Norra kirjandus · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »
Põhjamaade kirjandus
Põhjamaade kirjandus (kitsamalt ka Skandinaavia kirjandus) on Põhjamaade keeltes kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Põhjamaade kirjandus · Näe rohkem »
Randsfjorden
Randsfjorden on järv Norras Innlandeti maakonna Grani, Søndre Landi ja Nordre Landi valla ning Vikeni maakonna Jevnakeri valla territooriumil.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Randsfjorden · Näe rohkem »
Re vald
Re vald oli vald Norras Vestfoldi maakonnas.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Re vald · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Saaga · Näe rohkem »
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »
Sæmundr Õpetatu
Sæmundr Õpetatu ehk Sæmundr Sigfússon (vanaislandi Sæmundr fróði Sigfússon, Rein Sepa tõlkes Säämundr) (1056–1133) oli Islandi esimene ajaloolane.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Sæmundr Õpetatu · Näe rohkem »
Seadusekuulutaja
Seadusekuulutaja (rootsi keeles lagman) oli tingi juht viikingi- ja keskaegses Skandinaavias, kes tundis hästi seadusi ja kelle ülesandeks oli kehtivaid seadusi tingil ette lugeda.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Seadusekuulutaja · Näe rohkem »
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »
Stiklestadi lahing
Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).
Uus!!: Snorri Sturluson ja Stiklestadi lahing · Näe rohkem »
Surnud 23. septembril
Siin loetletakse 23. septembril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Surnud 23. septembril · Näe rohkem »
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Svealased · Näe rohkem »
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Svolderi merelahing · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Taani · Näe rohkem »
Taani kirjandus
Maailmakuulus taani kirjanik Hans Christian Andersen Hans Christian Andersen (1869) Taani kirjandus on taani keeles kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Taani kirjandus · Näe rohkem »
Tønsberg
Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Tønsberg · Näe rohkem »
Thyra
Lorenz Frølich. Thyra Dannebod annab käsu ehitada Dannevirke. August Carl Vilhelm Thomsen. Thyra Dannebod ja Gorm Vana. Thyra ehk Thyra Dannebod ehk Thyra Danebod (suri 10. sajandil) oli Taani (Jüütimaa) kuninganna, kuningas Gorm Vana abikaasa, kuningas Harald Sinihamba ema, Jellingi dünastia esiema.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Thyra · Näe rohkem »
Vanem Edda
"Vanemas Eddas" jutustatud Sigurd Faafniritapja lugu, kujutatuna Ramsundi ruunikivil Rootsis "Vanem Edda" on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.
Uus!!: Snorri Sturluson ja Vanem Edda · Näe rohkem »
1178
1178.
Uus!!: Snorri Sturluson ja 1178 · Näe rohkem »
1241
1241.
Uus!!: Snorri Sturluson ja 1241 · Näe rohkem »
23. september
23.
Uus!!: Snorri Sturluson ja 23. september · Näe rohkem »
