Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Songi dünastia

Index Songi dünastia

Põhja-Songi riik 1111. aastal. Song dünastia (hiina keeles Sòng Cháo; Wade-Giles'i transkriptsioonis Sung Ch'ao) oli Hiina keisririigi dünastia, mis valitses 960–1279.

51 suhted: Bonsai, Cizhou keraamika, Endeluu, Erhu, Fu Xi, Hõlmikpuu, Hiina ajalugu, Hiina varjuteater, Ida filosoofia, Ioloogia, Jalgade sidumine, Kahur, Koloonia, Ma Yuan, Macau, Mongolite invasioon Venemaale, Mongolite riik, Nanjing Shi, Ningbo Shi, Paberraha, Pekingi köök, Pekingi part, Qingmingi festivali aegne jõeäär, Seladon, Si xiang, Siiami tapluskala, Song, Tangi dünastia, Taoism, Taoismi varamu, Temmoku, Valuuta, Varjuteater, Viie dünastia ajastu, Wang Ximeng, Wujingqishu, Wuqimai, Xiangshu yixue, Xici zhuan, Yinfujing, Yuani dünastia, Zhanguo, Zhu Xi, 1200, 1201, 1279, 21. strategeem, 27. strategeem, 479, 52. kuusjoon, ..., 960. Laienda indeks (1 rohkem) »

Bonsai

Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.

Uus!!: Songi dünastia ja Bonsai · Näe rohkem »

Cizhou keraamika

Cizhou keraamika nimetus tuleneb samanimelisest ahjude piirkonnast Lõuna-Hebei provintsis, tollases Põhja-Hiinas ja sisaldab väga erinevat stiili keraamilisi esemeid.

Uus!!: Songi dünastia ja Cizhou keraamika · Näe rohkem »

Endeluu

Kilkonna kilbist endeluu. Endeluud on Vana Hiinast leitud ennustamise aluseks olevate pragude saamiseks kuumutatud luud, mis on enamasti kaetud vastavate ennetega seotud kirjadega.

Uus!!: Songi dünastia ja Endeluu · Näe rohkem »

Erhu

Erhu Erhu kõla Erhu (Hiina kiri: 二胡, Pinyin: èrhú), hääldus: aa(r)hu) on Hiina päritolu rahvuspill ja üks populaarsemaid hiina muusikas kasutatavaid poogenkeelpille, kus hiinakeelne nimetus èrhú 二胡 viitab sellele, et pillil on kaks keelt. Maksimaalne ulatus on kolm ja pool oktaavi, peamiseks mänguulatuseks siiski kaks ja pool oktaavi. Tuntud samuti kui Himaalaja eelmägedes naxi rahva iidse kultuuri varajase muusika (Lijiangi dongjing) ansamblites Vana-Hiina viieastmelise helirea esimesele noodile vastav kahekeelne nanhu (c:南胡, p:nánhú). Erhu't nimetatakse hiina kahekeelseks viiuliks, sest nii meloodiliselt kui instrumentatsioonilt ja helilaadilt selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. Erhu on kookospähklikujulise kõlakorpusega hiina viiuli Yehu sarnane ja nimetatakse sageli lõuna viiuliks. Erhu kuulub huqini perekonda koos Hiina traditsiooniliste keelpillidega zhonghu, gaohu, sihu, banhu, jinghu ja on perekonna vahest tuntuim liige. Sugulaspillideks on balalaika, buzuki, domra ja lauto. Muuhulgas peetakse erhu't arenenuks hiinlaste kahekeelsest xiqin-lautost, mille juured leiduvad tuhat aastat tagasi Hiinas elanud mongoli Xi-rahva hulgast, ja kinnitab väidet huqini pere mongoolia päritolust. Erhu oli kasutusel Tangi ja Songi dünastia aegses vana-Hiina õukonnamuusikas. Tangi keisri Li Longji kaks rituaalset kompositsiooni on aastast 741. Tolleaegne taoistlik rituaalne ja konfutsianistlik “õrn muusika” on aidanud säilitada Songi dünastia (960–1272) aegadest pärinevaid luuleteoseid. Erhu on arvatavalt tulnud Hiinasse Kesk-Aasiast umbes 8.–10. sajandil, mil Tangi dünastia (618–906) ajal olid Hiinas Pärsiast tulnud õpetlased suure au sees ja just sel ajal hakkas eriliselt õitsema ka muusikaline kultuur, mille mõjud Pärsiast olid selgelt tuntavad. IX sajandil oli erhu enamjaolt kasutusel hiina rahvusooperis ja oma suurest populaarsusest hoolimata arenes sooloinstrumendiks alles 1900. aastatest alates.

Uus!!: Songi dünastia ja Erhu · Näe rohkem »

Fu Xi

Nüwa (sirkliga) ja Fu Xi (vinkliga) Ma Li. Fu Xi kaheksa trigrammiga ja kilpkonnaga. Songi dünastia. Fu Xi ehk Fuxi (伏羲 või 虙羲/宓犧 (Fú Xī)) ehk Pao Xi (庖犧/庖牺 (Páo Xī)) ehk Tai Hao (太昊 (Tài Hào)) (pärimuse järgi valitses umbes 29. sajandil eKr) oli Hiina (Taevaaluse) legendaarne esimene keiser, esimene kolmest müütilisest Vana-Hiina monarhist (三皇 (sānhuáng)).

Uus!!: Songi dünastia ja Fu Xi · Näe rohkem »

Hõlmikpuu

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.

Uus!!: Songi dünastia ja Hõlmikpuu · Näe rohkem »

Hiina ajalugu

Hiina praegused piirid ja territooriumi muutused läbi ajaloo. Hiina ajalooline kaart aastast 1402 Hiina on üks vanemaid tsivilisatsioone ja kõrgkultuure.

Uus!!: Songi dünastia ja Hiina ajalugu · Näe rohkem »

Hiina varjuteater

Sõdalaste figuurid Qianlongi komplektist Keisrinna figuuri pea (Sichuani stiil) Hiina varjuteater (中國影戏 (zhōngguóyǐngxì): 皮影戏 (píyǐngxì) 'nahkvarjuteater, praegune vorm' või 纸影戏 zhǐyǐngxì 'pabervarjuteater, varasem vorm') on varjuteatri traditsioon, mis on Hiina nukuteatri vormina Hiina rahvakunsti oluline osa.

Uus!!: Songi dünastia ja Hiina varjuteater · Näe rohkem »

Ida filosoofia

Ida filosoofiaks nimetatakse Läänes Aasia, eelkõige India ning Hiina, Jaapani, Korea jt Kaug-Ida maade traditsioonilisi filosoofilisi süsteeme.

Uus!!: Songi dünastia ja Ida filosoofia · Näe rohkem »

Ioloogia

Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on “Zhouyi” ehk “Yijingi”, sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.

Uus!!: Songi dünastia ja Ioloogia · Näe rohkem »

Jalgade sidumine

Võrdlus: Tavaline Hiina naise jalg ning seotud jalg Jalgade sidumine (lihtsustatud hiina kirjas: 缠足, traditsioonilises hiina kirjas: 纏足, otse tõlgituna seotud jalad) oli hiinlaste komme siduda noorte tüdrukute jalalabad tihedalt kinni, et takistada nende kasvamist.

Uus!!: Songi dünastia ja Jalgade sidumine · Näe rohkem »

Kahur

23 mm automaatne õhutõrjekahur 106 mm tagasilöögita tankitõrjekahur maasturil Teise maailmasõja aegne 85 mm õhutõrjekahur 76 mm kahur sõjalaeva tekil Kahur on vastavalt NATO klassifikatsioonile suurtükk, mis on valmistatud primaarselt otsesihtimisega tulistamiseks avatud tulepositsioonilt või pardaplatvormilt.

Uus!!: Songi dünastia ja Kahur · Näe rohkem »

Koloonia

lc.

Uus!!: Songi dünastia ja Koloonia · Näe rohkem »

Ma Yuan

pisi Ma Yuan (馬遠; Mǎ Yuǎn; umbes 1160–1165 – 1225) oli Songi dünastia aegne hiina maalikunstnik.

Uus!!: Songi dünastia ja Ma Yuan · Näe rohkem »

Macau

Macau (hiina Aomen) on Hiina erihalduspiirkond.

Uus!!: Songi dünastia ja Macau · Näe rohkem »

Mongolite invasioon Venemaale

Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.

Uus!!: Songi dünastia ja Mongolite invasioon Venemaale · Näe rohkem »

Mongolite riik

Mongolite riik (mongoli: Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi: Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.

Uus!!: Songi dünastia ja Mongolite riik · Näe rohkem »

Nanjing Shi

Asend Jiangsu provintsis Nanjing (hiina keeles 南京 'lõunapealinn') on allprovintsilinn (2. järgu haldusüksus) Hiinas, Jiangsu provintsi halduskeskus.

Uus!!: Songi dünastia ja Nanjing Shi · Näe rohkem »

Ningbo Shi

PAGENAME Ningbo on allprovintsilinn Hiina idaosas Zhejiangi provintsis.

Uus!!: Songi dünastia ja Ningbo Shi · Näe rohkem »

Paberraha

Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline.

Uus!!: Songi dünastia ja Paberraha · Näe rohkem »

Pekingi köök

Pekingi ehk Põhja-Hiina köök on Hiina põhjaregiooni köök, mis ühendab endas kõige äärmuslikumaid vaateid.

Uus!!: Songi dünastia ja Pekingi köök · Näe rohkem »

Pekingi part

Pekingi part Pekingi part (hiina 北京烤鴨 / 北京烤鸭 běijīng kǎoyā) on Pekingist pärinev kuulus pardiroog, mida peetakse tänapäeval üheks Hiina rahvusroaks.

Uus!!: Songi dünastia ja Pekingi part · Näe rohkem »

Qingmingi festivali aegne jõeäär

„Qingmingi festivali aegne jõeäär“ (清明上河图; 清明上河圖; Qīngmíng Shànghé Tú) on hiina Songi dünastia kunstniku Zhang Zeduani (1085–1145) maal.

Uus!!: Songi dünastia ja Qingmingi festivali aegne jõeäär · Näe rohkem »

Seladon

Seladonglasuuri kasutamineKeraamiline anum Hiinast, Mingi dünastia ajast Seladon ehk seladonglasuur (hiina: 青瓷; pinyin: qīngcí; jaapani: 青磁 seiji, korea: 청자 cheongja) on läbipaistev enamasti õrnroheline või helesinine keraamikaglasuur, mis pärineb Hiinast.

Uus!!: Songi dünastia ja Seladon · Näe rohkem »

Si xiang

Neli sümbolit (neli kujundit; bigrammid; Si xiang; 四种爻象) on neli kahejoonelist guad ehk kaksjoont.

Uus!!: Songi dünastia ja Si xiang · Näe rohkem »

Siiami tapluskala

Siiami tapluskala (Betta splendens; tai keeles pla-kad) on kalaliik ahvenaliste seltsi sugukonnast Osphronemidae tapluskala perekonnast.

Uus!!: Songi dünastia ja Siiami tapluskala · Näe rohkem »

Song

Song on mingi elundi või selle osa väljasopistumine ümbritsevatesse kudedesse läbi eralduskelmete.

Uus!!: Songi dünastia ja Song · Näe rohkem »

Tangi dünastia

Tangi dünastia oli dünastia, mille järgi nimetatakse Hiina ajaloo ajajärku aastatel 618–907 pKr varajase keisririigi ajal.

Uus!!: Songi dünastia ja Tangi dünastia · Näe rohkem »

Taoism

Taoism (eesti keeles on seda sõna mõnikord kirjutatud ka kujul daoism; hiina keeles lihtsustatud kirjas 道教 (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus.

Uus!!: Songi dünastia ja Taoism · Näe rohkem »

Taoismi varamu

"Taoismi varamu" (hiina keeles 道藏 Dàozàng) on taoismi pühakirjade kanooniline kogu.

Uus!!: Songi dünastia ja Taoismi varamu · Näe rohkem »

Temmoku

Tenmoku ehk temmoku (jaapani keeles 天目) keraamikaks nimetatakse rauarikka glasuuriga kaetud kivinõu- või portselanesemeid.

Uus!!: Songi dünastia ja Temmoku · Näe rohkem »

Valuuta

Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).

Uus!!: Songi dünastia ja Valuuta · Näe rohkem »

Varjuteater

Varjuteater ehk variteater on nukuteater, kus liigutatavad lavakujud projitseeruvad varjudena läbipaistvale ekraanile.

Uus!!: Songi dünastia ja Varjuteater · Näe rohkem »

Viie dünastia ajastu

Viie dünastia ja kümne kuningriigi ajastu (hiina keele lihtsustatud kirjaviisis 五代十國, traditsioonilises 五代十国, Wǔdài Shíguó) oli Hiina ajaloos 907–960/979 pKr aset leidnud poliitiliste muutuste periood, mis jäi Tangi dünastia languse ja Songi dünastia rajamise vahele.

Uus!!: Songi dünastia ja Viie dünastia ajastu · Näe rohkem »

Wang Ximeng

Wang Ximeng (hiina keeles 王希孟; pinyinis Wáng Xīmèng; Wade'i-Giles'i transkriptsioonis Wang Hsi-meng; 1096–1119) oli Songi dünastia aegne Hiina maalikunstnik.

Uus!!: Songi dünastia ja Wang Ximeng · Näe rohkem »

Wujingqishu

Seitse Sõjakaanoni raamatut (traditsiooniline Hiina: 武經七書; lihtsustatud hiina: 武经七书; pinyin: Wǔjīngqīshū; Wade-Giles: Wu Ching ch'i shu) on Vana Hiina seitse tähtsat sõjalist klassikalist teksti.

Uus!!: Songi dünastia ja Wujingqishu · Näe rohkem »

Wuqimai

Wuqimai (hiina keeles 完顔呉乞買, Wányán Wúqǐmǎi; templinimi Taizong; 25. november 1075 – 9. veebruar 1135) oli tšurtšenite valitsetud Jini dünastia teine keiser 27. septembrist 1123 kuni oma surmani.

Uus!!: Songi dünastia ja Wuqimai · Näe rohkem »

Xiangshu yixue

Vormarvu (muutuste) õpetus (象数易学 xiàngshù yìxué) on olnud hiina klassikalist kultuuri formaalselt organiseeriv süsteem.

Uus!!: Songi dünastia ja Xiangshu yixue · Näe rohkem »

Xici zhuan

"Xici Zhuan" (系辞传) ehk "Da Zhuan" ("Otsustusi selgitav kommentaar" ehk "Suur kommentaar") on üks "Muutuste raamatu" lisade ("Shiyi") hulka kuuluvatest traktaatidest.

Uus!!: Songi dünastia ja Xici zhuan · Näe rohkem »

Yinfujing

Taoistlik fulu talisman Yinfujing „Varjatud märkide lõime” ehk Huangdi Yinfujing (hiina: 黃帝陰符經; pinyin: Huángdì Yǐnfújīng; "Kollase Imperaatori Salajase Talismani Kaanon") on üks peamistest taoistlikest kanoonilistest tekstidest, mille autorlus oli omistatud müütilisele imperaatorile Huangdile.

Uus!!: Songi dünastia ja Yinfujing · Näe rohkem »

Yuani dünastia

Pärast Songi dünastia lagunemist valitsesid Hiinat mongolid Yuani dünastia (1279–1368) nime all.

Uus!!: Songi dünastia ja Yuani dünastia · Näe rohkem »

Zhanguo

Zhanguo ehk sõdivate riikide ajastu ehk võitlevate riikide aeg (hiina keeles lihtsustatud kirjas 战国时代 (Zhanguo Shidai, Zhànguó Shídài) oli Vana-Hiina ajaloos periood aastatel 475 eKr – 221 eKr. Ajavahemikku alates Vana-Hiina ühendamisest 770 eKr kuni taasühendamiseni Qini dünastia poolt 221 eKr on alates Hani dünastia ajast hakatud jaotama Chunqiu ajastuks ja sõdivate riikide ajastuks. Sellel jaotusel on kokkuleppeline iseloom, sest neid kahte ajastut ei lahuta mingi väga suur sündmus. Seetõttu on hiina ajalookirjutuses ajastute piiri üle vaieldud. Näiteks Songi dünastia aegne tähtis ajalooraamat Zizhi Tongjian paigutas ajastute vahelise piiri hoopis aastasse 403 eKr. Sõdivate riikide ajastu oli segane aeg. Ida-Zhou dünastia kuningas oli täielikult autoriteedi kaotanud. Hiljem hakkasid vürstid end kuningateks nimetama, võrdsustades end sellega Zhou kuningatega. Perioodi alguses oli praegustel Hiina aladel umbes 16 niisugust vürstiriiki. Peale selle olid veel nomaadrahvad põhjas ja hõimud läänes, kes samuti etendasid tolleaegses poliitikas oma osa. Umbes perioodi keskpaiku jäi alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. Lõpuks jäi selles võitluseks võitjaks Qini riik, mis hävitas ülejäänud kuus. Hiina ajaloolased peavad seda sündmust Hiina vanaaja lõpuks ning alustavad sealt keisridünastiate ajastut. Nagu ka eelnev Chunqiu ajastu, oli võitlevate riikide ajastu pöörete ja muutuste aeg. Hüljati traditsioone ja tekkis uusi ideid. Riikidevaheline konkurents parema tehnoloogia, halduse ja ideede pärast viis filosoofia, kirjanduse ja teaduse õitsengule. Kaubandus ja linnad saavutasid seninähtamatu arengutaseme. Paljud tänapäeva Hiina linnad tekkisid tol ajal.

Uus!!: Songi dünastia ja Zhanguo · Näe rohkem »

Zhu Xi

pisi Zhu Xi (hiina keeles 朱熹, pinyin'is Zhū​ Xī​; 1130 – 1200) oli Songi dünastia aegne hiina filosoof, uuskonfutsianismi tähtsaim teoreetik.

Uus!!: Songi dünastia ja Zhu Xi · Näe rohkem »

1200

1200.

Uus!!: Songi dünastia ja 1200 · Näe rohkem »

1201

1201.

Uus!!: Songi dünastia ja 1201 · Näe rohkem »

1279

1279.

Uus!!: Songi dünastia ja 1279 · Näe rohkem »

21. strategeem

21.

Uus!!: Songi dünastia ja 21. strategeem · Näe rohkem »

27. strategeem

27.

Uus!!: Songi dünastia ja 27. strategeem · Näe rohkem »

479

479.

Uus!!: Songi dünastia ja 479 · Näe rohkem »

52. kuusjoon

Dong Yuan'i (c. 934–962) maal 52. kuusjoon “Muutuste raamatu” 64-jast kuusjoonest on Mägi (艮 Gèn).

Uus!!: Songi dünastia ja 52. kuusjoon · Näe rohkem »

960

960.

Uus!!: Songi dünastia ja 960 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »