Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Soolak

Index Soolak

Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.

21 suhted: Altiplano, Atacama, Ökoloogia mõisteid, Broom, Dasht-e Kavīr, Eesti loodus, Harilik soolarohi, Hüdroloogia mõisteid, Jõgitiir, Liitium, Maateaduste mõisteid (S), Metsastepivöönd, Mojave kõrb, Poopó järv, Roanoke, Roheneemesaared, Salar de Uyuni, Suessi maakitsus, Tauksi, Tuderluga, Urve Ratas.

Altiplano

Vaade Puno linnale Peruus Altiplano on ulatuslik platoo Lõuna-Ameerika lääneosa keskel Andide laiemas osas.

Uus!!: Soolak ja Altiplano · Näe rohkem »

Atacama

Atacama kõrbe asend (kollasega) Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres.

Uus!!: Soolak ja Atacama · Näe rohkem »

Ökoloogia mõisteid

Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.

Uus!!: Soolak ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Uus!!: Soolak ja Broom · Näe rohkem »

Dasht-e Kavīr

Dasht-e Kavīri satelliidipilt Dasht-e Kavīr (ka Suur Soolakõrb; pärsia دشت کوير) on ulatuslik kõrbeala Iraani kiltmaal Teheranist kagu pool.

Uus!!: Soolak ja Dasht-e Kavīr · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Soolak ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Harilik soolarohi

Harilik soolarohi (Salicornia europaea) on rebasheinaliste sugukonda soolarohu perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Soolak ja Harilik soolarohi · Näe rohkem »

Hüdroloogia mõisteid

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Soolak ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Jõgitiir

Jõgitiir (Sterna hirundo) on tiirlaste sugukonda tiiru perekonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Soolak ja Jõgitiir · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Soolak ja Liitium · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (S)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.

Uus!!: Soolak ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »

Metsastepivöönd

Metsastepivöönd on ülemineku loodusvöönd põhjapoolkera parasvöötmes, kus vahelduvad metsa ja rohtla alad.

Uus!!: Soolak ja Metsastepivöönd · Näe rohkem »

Mojave kõrb

Mojave kõrbe paiknemine Mojave kõrb (inglise Mojave Desert) on kõrb Põhja-Ameerikas USA edelaosas.

Uus!!: Soolak ja Mojave kõrb · Näe rohkem »

Poopó järv

Poopó järve satelliidipilt Poopó on äravooluta soolajärv Boliivias umbes 130 km Oruro linnast lõuna pool.

Uus!!: Soolak ja Poopó järv · Näe rohkem »

Roanoke

Roanoke'i kesklinn, vaade Milli mäelt Roanoke (varem Big Lick) on linn ja omavalitsusüksus Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis.

Uus!!: Soolak ja Roanoke · Näe rohkem »

Roheneemesaared

Roheneemesaared (portugali keeles Cabo Verde, kabuverdianu keeles Kabu Verdi; ametlik nimi Cabo Verde Vabariik) on riik ja saarestik Atlandi ookeanis Aafrika mandri läänerannikust umbes 500 kilomeetri kaugusel läänes.

Uus!!: Soolak ja Roheneemesaared · Näe rohkem »

Salar de Uyuni

Vaade Salar de Uyunile kosmosest, ülal vasakul on näha ka Salar de Coipasa Kuiv soolaväli Salar de Uyuni (ka Salar de Tunupa) on soolak Boliivia edelaosas.

Uus!!: Soolak ja Salar de Uyuni · Näe rohkem »

Suessi maakitsus

Suessi maakitsus on maakitsus, mis ühendab omavahel Aasiat (Siinai poolsaar) ja Kirde-Aafrikat, ning eraldab Punast merd Vahemerest.

Uus!!: Soolak ja Suessi maakitsus · Näe rohkem »

Tauksi

Tauksi on asustamata saar Eesti lääneosas Läänemaal Väinameres Puise poolsaarest põhjas ja Sassi poolsaarest loodes.

Uus!!: Soolak ja Tauksi · Näe rohkem »

Tuderluga

Õitsev tuderluga Tuderluga (Juncus gerardii) on loaliste sugukonda loa perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Soolak ja Tuderluga · Näe rohkem »

Urve Ratas

Urve Ratas (aastani 1974 Sepp, sündinud 30. mail 1940 Tallinnas) on eesti geograaf.

Uus!!: Soolak ja Urve Ratas · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Sekundaarne soolak.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »