Sisukord
90 suhted: Aarne Arvonen, Ahvenamaa küsimus, Ahvenamaa maakond, Aino Mälkönen, Aksel Airo, Algot Untola, Alvar Aalto, Antti Hackzell, Artūrs Silgailis, Arvo Tuominen, August Nigol, Bobi Sivén, Brest-Litovski rahuleping, Carl Axel Mothander, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Colt M1911, Eduskund, Einar Lundborg, Elin Wägner, Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815, Gösta Gahlnbäck, Godby, Hans Kalm, Helsingi, Helsingi JK, Hjalmar Siilasvuo, Internatsionaalne Sõjakool, Jorma Gallen-Kallela, Kaarlo Hillilä, Karjala-Soome NSV, Kütiväeosa, Kesäranta, Koivisto saarestik, Kuopio PS, Landesveeri sõda, Lauri Malmberg, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Läti Vabadussõda, Lee-Enfield, Lembit (suurtükipaat), Liepāja, Louhi (miiniveeskja, 1916), Marssal Mannerheimi ratsamonument, Martin Ekström, Martin Wetzer, Mauser C96, MG 08, Miina Sillanpää, Mikkeli linn, Nuiasõda, ... Laienda indeks (40 rohkem) »
Aarne Arvonen
Aarne Armas Arvonen (hüüdnimi Arska; 4. august 1897 – 1. jaanuar 2009) oli Soome ülipikaealine, alates 5.
Vaata Soome kodusõda ja Aarne Arvonen
Ahvenamaa küsimus
Ahvenamaa asukoht Ahvenamaa saarestik Ahvenamaa küsimus oli Rahvasteliidu moodustamise järel üks esimesi organisatsiooni lahendatavaid vaidlusküsimusi.
Vaata Soome kodusõda ja Ahvenamaa küsimus
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Vaata Soome kodusõda ja Ahvenamaa maakond
Aino Mälkönen
Aino Mälkönen VR II/3 (11. jaanuar 1900 Kirvu vald, Viiburi kubermang – 2. juuli 1920 Viiburi) oli Soome kodusõja ja Eesti Vabadussõja ajal halastajaõde ning sõjaväelane.
Vaata Soome kodusõda ja Aino Mälkönen
Aksel Airo
Aksel Airo (1940) Aksel Fredrik Airo (aastani 1906 Aksel Fredrik Johansson; 14. veebruar 1898 Turu – 9. mai 1985 Päijät-Häme maakond) oli Soome sõjaväelane (kindralleitnant) ja poliitik.
Vaata Soome kodusõda ja Aksel Airo
Algot Untola
Algot Untola Algot Untola (sünninimi Algoth Tietäväinen; tuntuim kirjanikunimi Maiju Lassila; 28. november 1868 Tohmajärvi – 21. mai 1918 Helsingi) oli soome kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog.
Vaata Soome kodusõda ja Algot Untola
Alvar Aalto
Alvar ja Elissa Aalto 1950. aastatel Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane – 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt, disainer, maalikunstnik ja akadeemik.
Vaata Soome kodusõda ja Alvar Aalto
Antti Hackzell
Antti Hackzell Anders (Antti) Verner Hackzell (20. september 1881 Mikkeli – 14. jaanuar 1946 Helsingi) oli Soome poliitik, ta kuulus Rahvusliku Koonderakonna ridadesse.
Vaata Soome kodusõda ja Antti Hackzell
Artūrs Silgailis
Artūrs Mihails Silgailis (13. november 1895 Dobele kreis – 15. august 1997 Oshawa, Ontario provints) oli Läti sõjaväelane.
Vaata Soome kodusõda ja Artūrs Silgailis
Arvo Tuominen
Arvo Tuominen (1950. aastatel) Arvo Tuominen, hüüdnimega Poika (5. september 1894 Hämeenkyrö – 27. mai 1981 Tampere), oli soome vasakpoliitik ja ajakirjanik.
Vaata Soome kodusõda ja Arvo Tuominen
August Nigol
August Nigol (1. august (vkj)/ 13. august 1877 Vana-Prangli vald, Kambja kihelkond, Tartumaa – 16. august 1918 Perm, Permi kubermang, Nõukogude Venemaa) oli eesti asundustetegelane, kooliõpetaja, kirjanik ja Helsingi eesti koguduse õpetaja.
Vaata Soome kodusõda ja August Nigol
Bobi Sivén
Hans Håkon Christian "Bobi" Sivén (18. aprill 1899 Helsingi – 12. jaanuar 1921 Repola, Ida-Karjala) oli Soome ja Karjala iseseisvus- ja hõimuliikumise aktivist.
Vaata Soome kodusõda ja Bobi Sivén
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Vaata Soome kodusõda ja Brest-Litovski rahuleping
Carl Axel Mothander
Carl Axel Mothander Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm – 29. aprill 1965 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas aastatel 1928–1940 Eestis.
Vaata Soome kodusõda ja Carl Axel Mothander
Carl Gustaf Emil Mannerheim
(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra.
Vaata Soome kodusõda ja Carl Gustaf Emil Mannerheim
Colt M1911
M1911 (ka Colt 1911 või Colt Government) on Ameerika Ühendriikide poolautomaatpüstol, mis kasutab padrunit.45 ACP.
Vaata Soome kodusõda ja Colt M1911
Eduskund
Soome parlamendihoone Parlamendihoone trepid Eduskunna istungitesaal Eduskund (soome keeles eduskunta, rootsi keeles riksdagen) on Soome parlament.
Vaata Soome kodusõda ja Eduskund
Einar Lundborg
Einar Paul Albert Muni Lundborg (5. aprill 1896 Kolkata – 27. jaanuar 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane (kapten) ja lendur.
Vaata Soome kodusõda ja Einar Lundborg
Elin Wägner
Elin Matilda Elisabet Wägner (16. mai 1882 – 7. jaanuar 1949) oli Rootsi kirjanik, ajakirjanik, feminist ja patsifist.
Vaata Soome kodusõda ja Elin Wägner
Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815
Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815 Uued riigid ("piiririigid") 12. aprillil 1918 See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest (sealhulgas nukuriigid), mis on eksisteerinud Euroopas alates Viini kongressist aastal 1815 kuni tänapäevani.
Vaata Soome kodusõda ja Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815
Gösta Gahlnbäck
Gösta Carl Erik Gahlnbäck (5. september 1897 Tallinn – 28. juuli 1961 Steinhude, Lääne-Saksamaa) oli Eesti purjetaja ja jääpurjetaja.
Vaata Soome kodusõda ja Gösta Gahlnbäck
Godby
Godby on küla Soomes Ahvenamaal, Finströmi valla keskus.
Vaata Soome kodusõda ja Godby
Hans Kalm
Hans Kalm VR I/1, VR II/3 (21. aprill (9. aprill Juliuse kalendri järgi) 1889 Taarasaare talu, Kotsama küla, Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa Liivimaa kubermang – 1. veebruar 1981 Jyväskylä, Soome) oli Eesti ja Soome sõjaväelane, üks Soome kodusõja ja Eesti Vabadussõja väejuhte.
Vaata Soome kodusõda ja Hans Kalm
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Soome kodusõda ja Helsingi
Helsingi JK
Helsingi JK (Helsingin Jalkapalloklubi ehk HJK) on Soome jalgpalliklubi, mis tegutseb Helsingis.
Vaata Soome kodusõda ja Helsingi JK
Hjalmar Siilasvuo
Hjalmar Siilasvuo (paremal, aastal 1940) Hjalmar Fridolf Siilasvuo (aastani 1936 Hjalmar Fridolf Strömberg; 18. märts 1892 Helsingi – 11. jaanuar 1947 Liminka Oulu lähedal) oli Soome sõjaväelane, Soome kindralleitnant, Mannerheimi risti kavaler.
Vaata Soome kodusõda ja Hjalmar Siilasvuo
Internatsionaalne Sõjakool
Petrogradi ja Leningradi Internatsionaalne Sõjakool oli 1920.
Vaata Soome kodusõda ja Internatsionaalne Sõjakool
Jorma Gallen-Kallela
Jorma Gallen-Kallela (22. november 1898 Ruovesi vald – 1. detsember 1939 Uusikirkko) oli Soome kunstnik ja ohvitser.
Vaata Soome kodusõda ja Jorma Gallen-Kallela
Kaarlo Hillilä
Kaarlo Hillilä Kaarlo Henrik Hillilä (27. mai 1902 Oulu – 14. mai 1965) oli soome poliitik.
Vaata Soome kodusõda ja Kaarlo Hillilä
Karjala-Soome NSV
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956.
Vaata Soome kodusõda ja Karjala-Soome NSV
Kütiväeosa
Hesseni kuurvürstiriigi jäägrid 1843. aastal. (H. A. Eckert, "Das Deutsche Bundesheer".) Kütiväeosa (ka: jäägiväeosa) on kergejalaväe valiküksus, kuhu tavaliselt kuuluvad laskurid.
Vaata Soome kodusõda ja Kütiväeosa
Kesäranta
Kesäranta villa Meilahtis, 2013. Kesäranta on Soome peaministri residents Helsingis Meilahtis.
Vaata Soome kodusõda ja Kesäranta
Koivisto saarestik
Koivisto saarestik (soome Koiviston saaret vene Берёзовые острова ehk Berjozovõje ostrova rootsi Björkö otsetõlkes '"Kase saarestik") on Viiburi lahes asetsev Venemaale kuuluv saarte kogum.
Vaata Soome kodusõda ja Koivisto saarestik
Kuopio PS
Kuopio PS (Kuopion Palloseura ehk KuPS) on Soome jalgpalliklubi, mis tegutseb Kuopios.
Vaata Soome kodusõda ja Kuopio PS
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Vaata Soome kodusõda ja Landesveeri sõda
Lauri Malmberg
Lauri Malmberg Kaarlo Lauri Torvald Malmberg (8. mai 1888 Helsingi – 14. märts 1948 Helsingi) oli Soome sõjaväelane ja insener.
Vaata Soome kodusõda ja Lauri Malmberg
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.
Vaata Soome kodusõda ja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Vaata Soome kodusõda ja Läti Vabadussõda
Lee-Enfield
Lee-Enfield on Briti poltluku ja salvega mitmelasuline vintpüss.
Vaata Soome kodusõda ja Lee-Enfield
Lembit (suurtükipaat)
Lembit oli Vene Keisririigis ehitatud ja hiljem Eesti merejõudude kasutuses olnud Giljak-klassi suurtükilaev (toonases kõnepruugis suurtükipaat).
Vaata Soome kodusõda ja Lembit (suurtükipaat)
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Soome kodusõda ja Liepāja
Louhi (miiniveeskja, 1916)
Louhi, esialgse nimega Voin, oli Vene keisririigi sõjalaevastiku ja alates 1918.
Vaata Soome kodusõda ja Louhi (miiniveeskja, 1916)
Marssal Mannerheimi ratsamonument
Marssal Mannerheimi ratsamonument Marssal Mannerheimi ratsamonument (soome keeles Marsalkka Mannerheimin ratsastajapatsas) on Soome presidendi marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi auks püstitatud ratsamonument, mis asub Helsingi kesklinnas Mannerheimintie ääres Mannerheimi väljakul.
Vaata Soome kodusõda ja Marssal Mannerheimi ratsamonument
Martin Ekström
Martin Eugen Ekström (6. detsember 1887 Gålsbo, Avesta vald, Dalarna lään Rootsi – 28. detsember 1954 Helsingi Soome) oli Rootsi sõjaväelane, poliitik ja seikleja.
Vaata Soome kodusõda ja Martin Ekström
Martin Wetzer
Paul Martin Wetzer VR I/1 (1868–1954) oli Soome sõjaväelane, kes juhtis Soome kodusõjas valgete läänearmeedSoome vikipeedia andmed seisuga 06.
Vaata Soome kodusõda ja Martin Wetzer
Mauser C96
Mauser C96 (Construktion 96) on Saksa poolautomaatpüstol, mida aastatel 1896–1937 tootis Mauser.
Vaata Soome kodusõda ja Mauser C96
MG 08
Maschinengewehr 08 (või MG 08) on Saksa kuulipilduja.
Vaata Soome kodusõda ja MG 08
Miina Sillanpää
Miina Sillanpää Miina Sillanpää (sünninimi Vilhelmiina Riktig; 4. juuni 1866 Jokioinen – 3. aprill 1952 Helsingi) oli Soome poliitik ja sotsiaaldemokraatliku töölisliikumise üks juhte, aastatel 1926–1927 riigi esimene naisminister.
Vaata Soome kodusõda ja Miina Sillanpää
Mikkeli linn
Mikkeli (rootsi keeles Sankt Michel) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome lääni Lõuna-Savo maakonnas.
Vaata Soome kodusõda ja Mikkeli linn
Nuiasõda
Nuiasõda (soome keeles Nuijasota, rootsi keeles Klubbekriget) oli aastatel 1596–1597 Rootsi Kuningriigis (tänapäeva Soome aladel) aset leidnud talupoegade ülestõus, mille peamised põhjused olid koormiste suurendamine, veel alistamata rahva vastupanu ja väline ärgitamine.
Vaata Soome kodusõda ja Nuiasõda
Otava (Mikkeli)
Otava kool ja raamatukogu Otava Õpistu peahoone. Õpistul ja koolil on ühine õu Otava külakirik (ehitatud 1927–1929) Otava koguduse maja Otava raudteejaama hoone on nüüdseks erakätes Otava supelrand Puula järve ääres Otava (varem Liukkola) on asula Soomes Mikkeli linnas Mikkeli keskusest 15 km lõunas.
Vaata Soome kodusõda ja Otava (Mikkeli)
Otto von Krusenstern
Friedrich Otto Axel von Krusenstern (vene keeles Отто Акселевич фон Крузенштерн; (vkj 21. november) 1880 Peterburi Venemaa keisririik – 9. oktoober 1935 São Paulo, Brasiilia) oli Venemaa keisririigi ja Põhjakorpuse ning Loodearmee sõjaväelane (kindralmajor) ning Klooga mõisnik.
Vaata Soome kodusõda ja Otto von Krusenstern
Otto Wille Kuusinen
Otto Wilhelm (Wille) Kuusinen (4. oktoober 1881 Laukaa, Soome – 17. mai 1964 Moskva) oli Soome päritolu nõukogude poliitik ja luuletaja.
Vaata Soome kodusõda ja Otto Wille Kuusinen
Paavo Talvela
Paavo Talvela Paavo Juho Talvela (aastani 1905 Paavo Juho Thorén; 19. jaanuar 1897 Vantaa – 30. september 1973 Helsingi) oli Soome ohvitser (jalaväekindral), kes sai väljaõppe Saksamaal jäägrikoolitusel.
Vaata Soome kodusõda ja Paavo Talvela
Paul Bassen-Spiller
Paul Bassen-Spiller (11. juuli 1892 Kuressaare (teistel andmetel Tallinn) – 1. detsember 1962 Uetersen, Schleswig-Holstein Lääne-Saksamaa) oli baltisaksa päritolu Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Soome kodusõda ja Paul Bassen-Spiller
Põhja Pojad
Kasutatud.
Vaata Soome kodusõda ja Põhja Pojad
Pori
Pori (rootsi keeles Björneborg, ladina keeles Arctopolis) on linn Soomes Satakunta maakonnas, Kokemäenjoki jõe kaldal.
Vaata Soome kodusõda ja Pori
Presidendiloss (Helsingi)
Presidendiloss, Pohjoisesplanadi 1 – Mariankatu 2. 2007 Presidendiloss on Soome Vabariigi presidendi residents Helsingis Kruununhaka linnaosas Kauppatori servas.
Vaata Soome kodusõda ja Presidendiloss (Helsingi)
Punased
Sõna punased on kasutusel mitme termini ja väljendina.
Vaata Soome kodusõda ja Punased
Rüdiger von der Goltz
Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.
Vaata Soome kodusõda ja Rüdiger von der Goltz
Ruben Lagus
Ernst Ruben Lagus (12. oktoober 1896 – 15. juuli 1959) oli Soome kindralmajor.
Vaata Soome kodusõda ja Ruben Lagus
Sõdade loend
Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.
Vaata Soome kodusõda ja Sõdade loend
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Soome kodusõda ja Soome
Soome ajalugu
Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.
Vaata Soome kodusõda ja Soome ajalugu
Soome õhuvägi
Soome õhuvägi (soome Suomen ilmavoimat, rootsi Finlands Flygvapen) on Soome kaitseväe väeliik (õhuvägi).
Vaata Soome kodusõda ja Soome õhuvägi
Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2022.
Vaata Soome kodusõda ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome kaitsevägi
Soome kaitsejõudude ajateenistuse väljaõppe maatriks Soome kaitsevägi (sm Suomen puolustusvoimat, rts Finlands försvarsmakt) on Soome sõjavägi ja põhiline riigikaitsestruktuur.
Vaata Soome kodusõda ja Soome kaitsevägi
Soome Kommunistlik Partei
Soome Kommunistlik Partei (lühend SKP; soome keeles Suomen Kommunistinen Puolue (1920. aastani Suomalainen Kommunistinen Puolue)) oli Soomes tegutsenud kommunistlik partei.
Vaata Soome kodusõda ja Soome Kommunistlik Partei
Soome Kuningriik
Suomen kuningaskuntaKonungariket Finland Soome Kuningriik Soome lippSoome lipp Soome vappSoome vapp Riigikeeledsoome ja rootsi PealinnHelsingi KuningasKaarle Fredrik RiigihoidjaPehr Evind Svinhufvud, Carl Gustaf Emil Mannerheim Iseseisvus9. oktoober 1918 RahaühikSoome mark RiigihümnMaamme (Vårt land) Soome Kuningriik (soome Suomen kuningaskunta, rootsi Konungariket Finland) oli riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Nõukogude Venemaa vahel 9.
Vaata Soome kodusõda ja Soome Kuningriik
Soome maavägi
Soome maavägi (soome: Maavoimat, rootsi: Armén) on Soome kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse korraldamine maismaal.
Vaata Soome kodusõda ja Soome maavägi
Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei
Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (lühend: SDP, soome Suomen Sosialidemokraattinen Puolue, rootsi Finlands Socialdemokratiska Parti) on Soome erakond.
Vaata Soome kodusõda ja Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei
Suomenlinna
Suomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on Helsingi lähistel asuv saarestik ja sel paiknev kindlustuste kompleks.
Vaata Soome kodusõda ja Suomenlinna
Suur Tõll (laev)
Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.
Vaata Soome kodusõda ja Suur Tõll (laev)
Taani vabatahtlike kompanii
Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (ka Taani vabatahtlike korpus, Borgelini kompanii või Taani rood; taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie BorgelinE. Ms, lk 487) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas.
Vaata Soome kodusõda ja Taani vabatahtlike kompanii
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Vaata Soome kodusõda ja Talvesõda
Talvesõja vaim
Talvesõja vaim (soome keeles talvisodan henki) on rahvuslik ühtsus, mida tunnustatakse selle poolest, et see päästis Soome ideoloogiliste joonte põhjal vastandlikeks klassideks lagunemisest, mille oli põhjustanud verine Soome kodusõda (n-ö vennatapusõda) 1918.
Vaata Soome kodusõda ja Talvesõja vaim
Tampere lahing
Tampere lahing oli 1918.
Vaata Soome kodusõda ja Tampere lahing
Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)
Tartu rahu (soome Tarton rauha, rootsi Fredsfördraget i Dorpat, vene Тартуский мирный договор) oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas sõjaseisukorra Nõukogude Venemaa ja Soome vahel.
Vaata Soome kodusõda ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)
Toivo Kuula
Toivo Kuula Toivo ja Alma Kuula 1916. aastal Toivo Timoteus Kuula (7. juuli 1883 Vaasa – 18. mai 1918 Viiburi) oli soome helilooja.
Vaata Soome kodusõda ja Toivo Kuula
Toivo Vähä
Toivo Vähä (4. detsember 1901 – 18. juuni 1984) oli Soomest pärit NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirivalvevägede polkovnik.
Vaata Soome kodusõda ja Toivo Vähä
Vaasa
Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.
Vaata Soome kodusõda ja Vaasa
Vabadussõda (täpsustus)
Vabadussõda võib tähistada mitmeid sõdu.
Vaata Soome kodusõda ja Vabadussõda (täpsustus)
Valged
Sõna valged on kasutusel mitme terminina.
Vaata Soome kodusõda ja Valged
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Vaata Soome kodusõda ja Venemaa Nõukogude Vabariik
Viktor Kingissepp
Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Vaata Soome kodusõda ja Viktor Kingissepp
13. aprill
13.
Vaata Soome kodusõda ja 13. aprill
27. jaanuar
27.
Vaata Soome kodusõda ja 27. jaanuar
27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon
27.
Vaata Soome kodusõda ja 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon
28. jaanuar
28.
Vaata Soome kodusõda ja 28. jaanuar
5. mai
5.
Vaata Soome kodusõda ja 5. mai