28 suhted: Alutaguse metskond, Arumetsad, Avaste looduskaitseala, Ökoloogia mõisteid, Harilik kuusk, Harilik mänd, Ida-Virumaa metskond, Jõgevamaa metskond, Kalakotkas, Kasvukohatüüp, Läänemaa metskond, Maateaduste mõisteid (S), Metsatüüp, Parika looduskaitseala, Pärnumaa metskond, Range kaitse vajak, Raplamaa metskond, Saaremaa metskond, Selja-Põdra hoiuala, Suur nööpsamblik, Udo Reinberg, Valgejärve matkarada, Väike-Pakri, Vändra metskond, Võhma raba, Võiseen, Viljandimaa metskond, Vooremaa maastikukaitseala.
Alutaguse metskond
Alutaguse metsad Iisaku vaatetornist Alutaguse metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Alutaguse metskond · Näe rohkem »
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Uus!!: Soostunud metsad ja Arumetsad · Näe rohkem »
Avaste looduskaitseala
Avaste soo. Avaste looduskaitseala on looduskaitseala Pärnumaal Lääneranna vallas Parasmaa, Vastaba, Kurese, Kõima, Kibura, Rumba ja Võhma külas ning Põhja-Pärnumaa vallas Helenurme külas, Raplamaal Märjamaa vallas Kojastu, Avaste ja Ojapere külas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Avaste looduskaitseala · Näe rohkem »
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Uus!!: Soostunud metsad ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Soostunud metsad ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Soostunud metsad ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Ida-Virumaa metskond
Ida-Virumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Ida-Virumaa metskond · Näe rohkem »
Jõgevamaa metskond
Jõgevamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Jõgevamaa metskond · Näe rohkem »
Kalakotkas
Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kalakotkaslaste sugukonna ainus liik.
Uus!!: Soostunud metsad ja Kalakotkas · Näe rohkem »
Kasvukohatüüp
Kasvukohatüüp (ka metsakasvukohatüüp) on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala.
Uus!!: Soostunud metsad ja Kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Läänemaa metskond
Läänemaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Lääne maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Läänemaa metskond · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Soostunud metsad ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Uus!!: Soostunud metsad ja Metsatüüp · Näe rohkem »
Parika looduskaitseala
Parika järv Parika Väikejärv Parika looduskaitseala on looduskaitseala Võrtsjärve madalikul, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Parika looduskaitseala · Näe rohkem »
Pärnumaa metskond
RMK Laiksaare kontor Pärnumaal Pärnumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Pärnu maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Pärnumaa metskond · Näe rohkem »
Range kaitse vajak
Range kaitse vajak (inglise keeles gap in reserve area) on looduskaitsebioloogia mõiste, mis väljendab elurikkuse püsimiseks tarvilikku kaitstavate alade mahu puudust.
Uus!!: Soostunud metsad ja Range kaitse vajak · Näe rohkem »
Raplamaa metskond
Raplamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Rapla maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Raplamaa metskond · Näe rohkem »
Saaremaa metskond
Saaremaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Saare maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Saaremaa metskond · Näe rohkem »
Selja-Põdra hoiuala
Selja-Põdra hoiuala on Natura 2000 võrgustiku kaitseala Märjamaa vallas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Selja-Põdra hoiuala · Näe rohkem »
Suur nööpsamblik
Suur nööpsamblik (Megalaria grossa) on samblik.
Uus!!: Soostunud metsad ja Suur nööpsamblik · Näe rohkem »
Udo Reinberg
Udo Reinberg (5. mai 1922 Tõlliste vald, Valgamaa – 28. jaanuar 1993 Keila) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Soostunud metsad ja Udo Reinberg · Näe rohkem »
Valgejärve matkarada
Valgejärve matkarada on Harju maakonnas Nissi vallas Ellamaa külas asuv matkarada.
Uus!!: Soostunud metsad ja Valgejärve matkarada · Näe rohkem »
Väike-Pakri
Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest 3 kilomeetrit läänes.
Uus!!: Soostunud metsad ja Väike-Pakri · Näe rohkem »
Vändra metskond
Vändra metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Pärnu maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Vändra metskond · Näe rohkem »
Võhma raba
Võhma raba on raba Harjumaal Kuusalu vallas Koitjärve küla territooriumil.
Uus!!: Soostunud metsad ja Võhma raba · Näe rohkem »
Võiseen
Võiseen ehk kollariisikas (Lactarius scrobiculatus), ka kollapiimik ja võivahelik, on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Soostunud metsad ja Võiseen · Näe rohkem »
Viljandimaa metskond
Viljandimaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Viljandi maakonnas.
Uus!!: Soostunud metsad ja Viljandimaa metskond · Näe rohkem »
Vooremaa maastikukaitseala
Vooremaa maastikukaitseala asub peamiselt Jõgevamaal, lõunaservas ka Tartumaal.
Uus!!: Soostunud metsad ja Vooremaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Soostunud mets, Soovikumets, Soovikumetsad.