Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (aastatel 1998–2015 ka Säästva Eesti Instituut) on valitsusväline sihtasutus, mis asutati 1992.

382 suhted: Aarhusi konventsioon, Agenda 21, Ahto Oja, Ainukultuur, Aktsepteerimisvalmidus, Alaareng, Altpoolt tulev algatus, Andres Tarand, Arenguideoloogia, Arengukoridor, Arengumaa, Arenguplaneerimine, Aruandlusstandardid AccountAbility 1000, Arukas kasv, Avalik arutelu, Avalikkus, Avatud menetlus, Ühendivoo analüüs, Ühishüvis, Ühisomand, Ühisomanditragöödia, Ühisrakendus, Üldsuse kaasamine, Üldsuse osalemine, Üleminekujuhtimine, Ülerahvastus, ÜRO Arenguprogramm, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, Ökodisain, Ökoefektiivsus, Ökokaardistamine, Ökokolonialism, Ökoloogiline ökonoomika, Ökoloogiline defitsiit, Ökoloogiline dumping, Ökoloogiline kasvatus, Ökoloogiline seljakott, Ökoloogiline turundus, Ökomaksureform, Ökomärgis, Ökooptimism, Ökopank, Ökopessimism, Ökorelv, Ökosüsteemi taastamiskulu, Ökosüsteemne juhtimiskorraldus, Ökosüsteemne käsitlus, Ökosüsteemne tehnoloogia, Ökoterrorism, Ökovõlg, ..., Õhutransport, Õiglane kaubandus, Bioakumulatsioon, Bioindikaator, Biokütus, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Biomassienergia, Biopiraatlus, Bioregionalism, Biovesinik, Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, Eesti 21, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti säästva metsanduse standard, Eetiline investeering, Elatusmajandus, Elukvaliteet, Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu, Energiamahukus, Energiamets, Enn Kareda, Erahuvi, Ergutusmaks, Esimene Maailm, Ettevaatuspõhimõte, Ettevõtte ühiskondlik vastutus, Ettevõtte keskkonnategevuse seire, Euroopa maastiku konventsioon, Füüsiline planeerimine, Fiskaalne keskkonnamaks, Geenmuundatud organism, Globaalne Aruandlusalgatus, Globaalne ümberorienteerumine, Globaalprobleem, Globaalsed ühisvarad, Haavatavus, Hajaenergeetika, Hapnikubilanss, Harri Moora (1969), Hartwicki reegel, Heitgaas, Heitkoguste vähendamise ühik, Heitsoojus, Holistlik mõtlemine, Igaüheõigus, Inimökoloogia, Inimene ja biosfäär, Inimkesksus (keskkonnaeetika), Inimlikud vajadused, Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, Iseväärtus, ISO 14001, Jääkreostus, Jäätmed, Jäätmehooldus, Jäätmekäitlus, Jäätmete kogumine, Jätkusuutlik ettevõtlus, Jätkusuutlik saak, Jätkusuutlikkuse hindamine, Jätkusuutlikkuse teadus, Jätkusuutliku arengu indikaator, Jätkusuutliku ühiskonna indeks, Juurdepääs õigusemõistmisele, Kaebeõigus, Kahju tekitamine, Kapitaliinerts, Kapitalimahukas tootmine, Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, Kaubeldavad load, Käsukorrapoliitika, Kergliiklus, Keskkondlik paradigma, Keskkonna isepuhastusvõime, Keskkonna väärtuse rahaline hindamine, Keskkonnaaruanne, Keskkonnaarvestus, Keskkonnaaudit, Keskkonnaõiglus, Keskkonnabilanss, Keskkonnaesteetika, Keskkonnafond, Keskkonnaharidus, Keskkonnahoidlik eluviis, Keskkonnahoidlik tarbimine, Keskkonnaindikaator, Keskkonnainfo, Keskkonnajuhtimine, Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem, Keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnajulgeolek, Keskkonnakahju, Keskkonnakaitse, Keskkonnaküsimuste sidustamine, Keskkonnakompleksluba, Keskkonnakorraldus, Keskkonnakulutused, Keskkonnakvaliteedinorm, Keskkonnaluba, Keskkonnamajandus, Keskkonnamärgis, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnamõju strateegiline hindamine, Keskkonnapõgenikud, Keskkonnapoliitika, Keskkonnapoliitika vahend, Keskkonnarisk, Keskkonnariski hindamine, Keskkonnaruum, Keskkonnaruumi seadus, Keskkonnasertifitseerimine, Keskkonnastrateegia, Keskkonnateadlikkus, Keskkonnateadvus, Keskkonnategevuse tulemuslikkus, Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator, Keskkonnategevuskava, Keskkonnatehnika, Keskkonnavastutus, Keskmine eluiga, Kinnine tootmistsükkel, Kliimamuutuse leevendamine, Kliimamuutustega kohanemine, Kogukond, Kogukonnaarengu projektid, Kohalik Agenda 21, Kohalik areng, Kohanemisvõime, Kolmanda maailma võlakriis, Kolmas Maailm, Kompensatsiooniala, Komplekssus, Konservatiivne ökoloogia, Konsumerism, Kontsentreeritud hajutamine, Korduskasutus, Kriitiline koormus, Kultuurmaastik, Kulutõhususe analüüs, Kyōto sihtarv, Laenu vahetamine looduskaitse vastu, Läänemere Agenda 21, Liikuvuskorraldus, Liitmõju, Linnaökoloogia, Linnar Viik, Linnauuendus, Looduse õigused, Looduskapital, Looduskasutus, Looduskesksus, Looduslikkus, Loodusvara kasutusõiguse tasu, Loodusvara lubatava kasutuse määr, Loodusvara säästev hind, Loodusvarad, Loodusvarade nappus, Maa Nõukogu, Maa Säästva Arengu Tippkohtumine, Maailma looduskaitseharta, Maailmaküla, Maailmamudel, Maakera harta, Maastike mitmekesisus, Maastikuhooldus, Maastikupoliitika, Majandushoob, Majandusindikaator, Majanduskasv, Maksevalmidus, Maksusoodustus, Marginaalsus, Marginaalsus (täpsustus), Mari Jüssi, Materjalikulu, Materjalikulu teenuseühiku kohta, Materjalivoo analüüs, Metsahool, Metsahoolekogu, Metsatustumine, Mikroenergeetika, Mitme-kriteeriumi hindamine, Mittekasv, Moonutav stiimul, Mullakaitse, Naftatootmise tipp, Natura hindamine, Nõudluse ohjamine, Neljas Maailm, Neokapitalism, NIMBY-sündroom, Normaalteadus, Nullkasv, Oht, Ohtlikud jäätmed, Olavi Tammemäe, Olelusring, Olelusringi hindamine, Olelusringipõhine lähenemine, Osalusareng, Otsene piiramine, Otsustusprotsess, Parim praktika, Parim võimalik tehnika, Päikeseenergeetika, Põhi-Lõuna, Põlvkondadevaheline õiglus, Põlvkonnasisene õiglus, Põxit, Piiriülene saaste, Piisavus, Poliitiline ökoloogia, Populatsiooniplahvatus, Positiivne diskrimineerimine, Postkolonialism, Postnormaalteadus, Probleemtoode, Puhastuskulu, Puhta arengu mehhanism, Puhtam tootmine, Punane raamat, Puutumus, Rahvusvaheline korporatsioon, Rainer Vakra, Reduktsionism, Regeneratsioon (täpsustus), Rekultiveerimine, Ressursimajandus, Ringlussevõtt, Riskiühiskond, Riskijuhtimine, Roheline revolutsioon, Roheline SKT, Rohepesu, Saastaja maksab, Saastamise vältimine, Saaste eksport, Saastetasu, Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, Säästev Eesti 21, Säästev elatis, Säästev energeetika, Säästev hange, Säästev inimareng, Säästev kasutus, Säästev tööstus, Säästev tehnoloogia, Säästev transport, Säästva majandusliku heaolu indeks, Sünergiline mõju, Süsinikdioksiidimaks, Süsiniku jalajälg, Süsteemianalüüs, Süsteemidünaamika, Süsteemne mõtlemine, Segakultuur, Sertifitseeritud heitkoguste vähendamine, Siduja, Sidus rannikukorraldus, Sinine majandus, Sisekolonialism, Soojuse ja elektri koostootmine, Sotsiaalökoloogia, Sotsiaalne areng, Sotsiaalne audit, Sotsiaalne dumping, Sotsiaalne haavatavus, Sotsiaalne hind, Sotsiaalne indikaator, Sotsiaalne konstruktivism, Sotsiaalne märgis, Sotsiaalne metabolism, Sotsiaalne vahetus, Sotsiaalne vastutus, Sotsiaalse mõju hindamine, Sotsiaalse vastutuse standard SA8000, Sotsiaalsed probleemid, Suhteline vaesus, Suits, Taaskasutusühiskond, Taastuv energiaressurss, Taimekaitse, Tarbimisharjumuste muutmine, Tartu tselluloositehas, Tasakaalumajandus, Tasakaalustusmaks, Tasuta kasutaja probleem, Tasuvusanalüüs, Tööjõumahukas tootmine, Tõelise arengu indeks, Tõnis Kaasik, Teadmatus, Teaduseetika, Tehislikkus, Tehnoloogiline optimism, Teine Maailm, Teisene toore, Teostatavusuuring, Terviklik juhtimiskorraldus, Terviklik tootepoliitika, Tingliku hindamise meetod, Toiduga kindlustatus, Toidujäätmed, Toimetulekuvõime, Toomas Pallo, Toormemahukas tootmine, Tootemaks, Tootja vastutab, Toruotsatehnoloogia, Traditsioonilised teadmised, Tulemuste kolmikmõõde, Tulevikustsenaarium, UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon, Uus keskkonnaparadigma, Uus-urbanism, Vabatahtlikud keskkonnalepped, Vaesuse tsükkel, Vaesusindeks, Valdur Lahtvee, Vangi dilemma, Varihind, Väärtus, Väärtushinnangute muutumine, Vähim arenenud riigid, Vähimast kulust lähtuv planeerimine, Välisabi, Väliskulu, Võrdlusanalüüs, Veemajandus, Veemajanduskava, Vesikondade tervikmajandamine, Win-win. Laienda indeks (332 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aarhusi konventsioon

Aarhusi konventsioon (inglise Aarhus Convention) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide 1998.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Aarhusi konventsioon · Näe rohkem »

Agenda 21

Agenda 21 (inglise Agenda 21) on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Agenda 21 · Näe rohkem »

Ahto Oja

Ahto Oja esinemas Maaema messil Eesti Rahvusraamatukogus 6. oktoobril 2012 Ahto Oja (sündinud 13. oktoobril 1964 Rakveres) on eesti keskkonnakaitse ja strateegilise planeerimise spetsialist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ahto Oja · Näe rohkem »

Ainukultuur

Ainukultuur ehk monokultuur (inglise monoculture) on ühe kultuuri pidev viljelemine (ka monokultuursus) samal kasvukohal või nii kasvatatav kultuur.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ainukultuur · Näe rohkem »

Aktsepteerimisvalmidus (inglise keeles willingness to accept, lühendatult WTA) on tingliku hindamise meetodi osa, mille puhul tehakse küsitluse teel kindlaks, kui suur peab olema hüvitus, et inimesed loobuksid mingist keskkonnafunktsioonist; kasutatakse näiteks lähedal asuva metsa puhkeväärtuse määramiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Aktsepteerimisvalmidus · Näe rohkem »

Alaareng

Alaarengu (inglise underdevelopment) all mõistetakse enamasti ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset seisundit, mis tuleneb industrialiseerimise ja/või moderniseerimise ebapiisavast tasemest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Alaareng · Näe rohkem »

Altpoolt tulev algatus

Altpoolt tulev algatus (inglispärase tõlkelaenuna bottom-up) on algatus, mis väljendab soovi lahendada probleeme kodanikualgatuse korras ja üldsuse osalemisel, alustades nn rohujuuretasandist või seda vähemalt kaasates.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Altpoolt tulev algatus · Näe rohkem »

Andres Tarand

Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik, 1992–1994 keskkonnaminister, 1994–1995 peaminister, 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Andres Tarand · Näe rohkem »

Arenguideoloogia

Arenguideoloogia (inglise ideology of development) on arenguga seotud tunnuste abil kindlaks määratud arenguideaalid ja nendeni jõudmise viisid ning nende rakendamise õigustamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Arenguideoloogia · Näe rohkem »

Arengukoridor

Arengukoridor (inglise keeles development corridor) on piirkond kahe tõmbekeskuse vahel, mille üheaegne ja terviklik arendamine koos tõmbekeskustega võimaldab kasutada tõhusamalt vahendeid, hajutada keskkonnariske ning lähtuda otsuste tegemisel üldisematest ja jõulisematest säästvuse kriteeriumidest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Arengukoridor · Näe rohkem »

Arengumaa

Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Arengumaa · Näe rohkem »

Arenguplaneerimine

Arenguplaneerimine (inglise development planning) on riigi majandusarengu kooskõlastatud strateegia, mis sisaldab rahvusvahelisi leppeid ja välisabi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Arenguplaneerimine · Näe rohkem »

Aruandlusstandardid AccountAbility 1000

Aruandlusstandardid AccountAbility 1000 ehk lühendatult AA1000 (inglise AccountAbility 1000) on standardite sari, mis aitab organisatsioonidel parandada oma jätkusuutlikkust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Aruandlusstandardid AccountAbility 1000 · Näe rohkem »

Arukas kasv

Arukas kasv ehk mõistlik kasv on planeerimispraktika, mis püüab vähendada inimasustuse mõju keskkonnale ja loodusvarade tarbimist, pakkuda kõigile taskukohast eluaset ja mitmekesist elukeskkonda, kujundada säästvat transporti ja ohjata majanduskasvuga kaasnevat negatiivset mõju ühiskonnas ning eelistada jätkusuutlikku arengut.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Arukas kasv · Näe rohkem »

Avalik arutelu

Avalik arutelu kodanikuajakirjanduse teemadel Narva arvamusfestivalil Avalik arutelu on arutelu, kus on õigus osaleda igaühel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Avalik arutelu · Näe rohkem »

Avalikkus

Avalikkus (saksa keeles Öffentlichkeit) tähendab 1) avalikkuse põhimõtet, avalikustamist; 2) pealtvaatajaid, üldsust, avallikkust subjektina; 2) avalikkuse valdkonna vastandumist era valdkonnale. Just viimases tähenduses kasutab sõna Jürgen Habermas teoses Avalikkuse struktuurimuutus (1962).Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 41-42. Poliitilise võimu kasutamine vajab avalikkuse pidevat kontrolli, nagu on kirjas Prantsuse põhiseaduses (1791 a). Avalikkus tähendab, et poliitika ei tohi jääda salaseltsidesse. Poliitiliselt toimiv avalikkus tekkis esimest korda 18. sajandi alguses, kui arutlev avalikkus mõjutas poliitilisi otsuseid. Tekkis uus asutus, kodanlik õigusriik, mis kujundas oma toimise aluseks avaliku arvamuse. Kodanikuühiskond moodustus eraõigusest ja avatud turust. Avaliku arvamuse valitsemine olgu õigusriigi alus. Avalik arutelu toimub ajakirjandusvabaduse kaudu. Avalikkuse mõistuslikud lahendused peavad reguleerima tegelikku võimu. Selleks on vaja esindavas süsteemis avalikke arutelusid (Riigikogus peab olema kõik avalik) ja ajakirjandusvabadust. Valitsuse kavandatud ühiskonna muutmine toimub avalikkuse nõusolekul. Tänapäeval on probleem, et arutlevatest pealtvaatajatest said hoopis massikultuuri tarbivad pealtvaatajad. Arutelu asendus tarbimisega ja avalik suhtluse tervik lagunes eraldatud osadeks. Avalikkus ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Möödunud sajandi olulisima mõtleja Hannah Arendti meelest oli avalikkus erakordne koht, kus inimvabadus avldub kõige puhtamal kujul. Lähtudes vanade kreeklaste ühiskonnakorraldusest tõlgendas Arendt avalikku sfääri kui kohta, kus erinevalt erasfäärist ei ole inimtegevus väliselt tingitud. Tööga me taastoodame olemist – kreeklastel oli see erasfääri valdkond ja kodune majapidamine tagas selle. Pärast avalikku sfääri astumist kaotab isiklik olemine tähtsuse ja keskseks tõuseb meie kõigi ühine: avalikkuse loodud maailm ehk taust, millesse paigutades saavad meie sõnad ja teod püsiva tähenduse. Kui meie eesmärgid ei ole enam lihtsalt bioloogiast tingitud, tekib võimalus teha midagi uut ja ootamatut. Avalikkuses on alati ruumi millekski uueks. Inimeste vaba arutluse ja tegutsemise käigus sünnib pidevalt uusi mõtlemis-, kõnelemis- ja tegutsemisvõimalusi. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimeolemise osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsa tehnoloogilise maailma tingimustes, oma suva järgi alati ka hävitada. Arendt nägi juba oma eluajal era- ja avaliku välja piiride ähmastumist ning nende järkjärgulist segunemist ühtseks sotsiaalsfääriks. Sotsiaalsfäär tegeleb küll teemadega, mis vanasti puudutasid erasfääri – vajalikkus, produktiivsus, küllus –, kuid teeb seda kõiki puudutaval ühiskonnatasandil. Mida kaugemale avalikkus sotsiaalsfäär tungib, seda enam piirdub ühiskondlik elu lõpuks vaid eluks vajalike aineliste tingimuste taastootmisega. Tänapäevane poliitika saigi võimalikuks alles pärast 18. sajandi keskpaiku, kui (mõnes riigis veidi varem, teises hiljem) hakkas Euroopas toimima poliitilise avalikkuse sfäär. See tähendas arutelude ja mõttevahetuste ala, mis jäi välja riigi ülemvõimu alt ja kriitikat, mida võimu tegevuse kohta tehti. Valgustatud üldsus pidas klubide, seltside ja akadeemiate toimimispõhimõtteid kogu ühiskonnaelule laiendatavaks - otsused tuleb vastu võtta üldkehtivaid põhimõtteid järgiva ja paikapandud protseduurireeglitele alluva arutluse tulemusena. Veelgi enam - kõik otsused, milleni jõutakse kuidagi teisiti, on mõistuse kohtu ees kehtetud.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Avalikkus · Näe rohkem »

Avatud menetlus

Avatud menetlus (inglise open procedure) on erimenetlus õigusakti andmisel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Avatud menetlus · Näe rohkem »

Ühendivoo analüüs

Ühendivoo analüüs (inglise keeles substance flow analysis, lühend SFA) on analüüsimeetod, millega uuritakse keemiliste elementide (nt süsiniku) ja ühendite vooge majanduses, majandusharus või ühe toote/teenuse olelusringi jooksul, ning nende keskkonnamõju.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ühendivoo analüüs · Näe rohkem »

Ühishüvis

Ühishüvis (inglise keeles commond good) on hüvis, mida võib kasutada samal ajal mitu kasutajat.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ühishüvis · Näe rohkem »

Ühisomand

Ühisomand on üheaegselt kahele või enamale isikule kuuluv omand.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ühisomand · Näe rohkem »

Ühisomanditragöödia

Ühisomanditragöödia ehk ühisvaratragöödia on vastuolu, mis kujuneb juriidiliste või üksikisikute vahel, kes kasutavad piiratud loodusvara ilma teisi kasutajaid arvestamata.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ühisomanditragöödia · Näe rohkem »

Ühisrakendus

Ühisrakendus (inglise Joint Implementation) on üks Kyoto protokolli paindlikest mehhanismidest, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet investeerijariigi (doonori) ja vastuvõtjariigi koostöö tulemusena.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ühisrakendus · Näe rohkem »

Üldsuse kaasamine

Üldsuse kaasamine ehk avalikkuse kaasamine on avalikkuse kaasamine otsustusprotsessi, mida riik, kohalik omavalitsus või kavandatava tegevuse arendaja rakendab selleks, et informeerida selle tegevusega võimalikke mõjutatavaid huvirühmi ja üksikisikuid ning anda neile võimalus mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Üldsuse kaasamine · Näe rohkem »

Üldsuse osalemine

Üldsuse osalemine ehk avalikkuse osalemine (inglise public participation ehk public involvement) on kodanike osalemine iseenda või huvirühma nimel avalike asjade otsustusprotsessis.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Üldsuse osalemine · Näe rohkem »

Üleminekujuhtimine

Üleminekujuhtimine on protsessile orienteeritud juhtimisfilosoofia ja kontseptsioon pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Üleminekujuhtimine · Näe rohkem »

Ülerahvastus

Ülerahvastus ehk ülerahvastatus ehk üleasustus on olukord, milles rahvastiku suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ülerahvastus · Näe rohkem »

ÜRO Arenguprogramm

ÜRO Arenguprogramm (inglise keeles United Nations Development Programme, lühend UNDP) on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärk on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja ÜRO Arenguprogramm · Näe rohkem »

ÜRO keskkonna- ja arengukonverents

ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio di Janeiro konverents (Rio Converence) või Maa Tippkohtumine (the Earth Summit)) oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja ÜRO keskkonna- ja arengukonverents · Näe rohkem »

Ökodisain

Ökodisain ehk keskkonnahoidlik tootearendus (inglise eco-design või design for the environment) on tootearenduse meetod, mis võtab toodet kavandades süstemaatiliselt arvesse toote keskkonnaaspekte.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökodisain · Näe rohkem »

Ökoefektiivsus

Ökoefektiivsus ehk ökotõhusus on strateegia jätkusuutliku arengu rakendamiseks ettevõtluses.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoefektiivsus · Näe rohkem »

Ökokaardistamine

Ökokaardistamine (inglise eco-mapping) on visuaalne ja lihtne keskkonnajuhtimisvahend, mis aitab ettevõttel selgitada oma tegevusest tulenevaid keskkonnaprobleeme ja hinnata nende olulisust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökokaardistamine · Näe rohkem »

Ökokolonialism

Ökokolonialism (inglise keeles green imperialism, eco-colonialism) on looduskaitses traditsioonilise Lääne paradigma ja võimustruktuuri pealesurumine põlisrahvastele. Seda loetakse üheks postkolonialismi avaldumisvormiks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökokolonialism · Näe rohkem »

Ökoloogiline ökonoomika

Ökoloogiline ökonoomika (ka ökoloogia ökonoomika, ökoloogiline majandus; inglise keeles ecological economics) on teadusharu, mis vaatleb inimkultuuri majandust osana ökosüsteemi protsessidest, milles majandus toimib.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoloogiline ökonoomika · Näe rohkem »

Ökoloogiline defitsiit

Ökoloogiline defitsiit ehk ökodefitsiit on olukord, kus ökoloogiline jalajälg ületab bioloogilist taastootmisvõimet.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoloogiline defitsiit · Näe rohkem »

Ökoloogiline dumping

Ökoloogiline dumping (inglise keeles ecological dumping) on keskkonda kahjustavate või ohustavate ettevõtete üleviimine nõrgema keskkonnaregulatsiooniga maadesse, enamasti arengumaadesse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoloogiline dumping · Näe rohkem »

Ökoloogiline kasvatus

Ökoloogiline kasvatus (inglise ecological education) on üksikisikute ja sotsiaalsete rühmade harimine jätkusuutliku looduskasutuse ja teadliku keskkonnakaitse vaimus ning asjaomaste väärtushinnangute ja hoiakute kujundamine keskkonnateadvuses.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoloogiline kasvatus · Näe rohkem »

Ökoloogiline seljakott

Ökoloogiline seljakott (inglise keeles ecological rucksack, environmental rucksack) on kujundlik termin, mille all mõistetakse "nähtamatut" materjalikulu, mis kulub mingi toote tegemiseks või teenuse osutamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoloogiline seljakott · Näe rohkem »

Ökoloogiline turundus

Ökoloogiline turundus ehk on turundusharu, mis reklaamib keskkonnahoidlikke või keskkonnaprobleemidele lahendusi pakkuvaid tooteid ja tootmisviise.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoloogiline turundus · Näe rohkem »

Ökomaksureform

Ökomaksureform ehk ökoloogiline maksureform ehk roheline maksureform on tööhõive parandamist ja loodusvarade säästvat kasutust taotlev maksupoliitika reform.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökomaksureform · Näe rohkem »

Ökomärgis

Ökomärgis on tähis (keskkonnamärgis), mis kinnitab toote või teenuse keskkonnahoidlikkust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökomärgis · Näe rohkem »

Ökooptimism

Ökooptimism on arvamus, et inimtegevus ei ohusta kunagi tõsiselt ökoloogilist tasakaalu ja ökosüsteemi toimimist, sest looduskeskkond suudab inimmõju alati tasakaalustada ja absorbeerida.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökooptimism · Näe rohkem »

Ökopank

Ökopank ehk keskkonnapank on keskkonnaprojekte krediteeriv, finantseeriv ja subsideeriv pank, mis võrreldes kommertspankadega ei taotle ainult kasumit, vaid sünergeetilist tulemit.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökopank · Näe rohkem »

Ökopessimism

Ökopessimism on fataalse, hukutava tähenduse omistamine inimtegevusest tulenenud negatiivsetele ökoloogilistele muutustele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökopessimism · Näe rohkem »

Ökorelv

Ökorelv (inglise ecological weapon) on ökosüsteemi mõjutuste kaudu sõjalise ülekaalu saavutamiseks kavandatud relv ja relvasüsteem.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökorelv · Näe rohkem »

Ökosüsteemi taastamiskulu

Ökosüsteemi taastamiskulu (inglise ecosystem restoration cost) on ökoloogilisest tasakaalust välja viidud keskkonnaobjekti taastamiskulu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökosüsteemi taastamiskulu · Näe rohkem »

Ökosüsteemne juhtimiskorraldus

Ökosüsteemne juhtimiskorraldus (inglise ecosystem management) on loodusvarade kasutust ja kaitset siduv majandamisviis, mis seab eesmärgiks toorme ja muude inimest huvitavate väärtuste produtseerimise või kättesaadavaks tegemise tingimusel, et säiliksid ökosüsteemi struktuur ja funktsioonid: nii looduslikud protsessid (nt bioloogilised, hüdroloogilised, biokeemilised, elurikkust kandvad) kui teised ökosüsteemiteenused (nt kliima reguleerimine, õhu puhastamine, saasteainete absorbeerimine ning neutraliseerimine).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökosüsteemne juhtimiskorraldus · Näe rohkem »

Ökosüsteemne käsitlus

Ökosüsteemne käsitlus (inglise ecosystem approach) on maa- ja veevarude ning eluslooduse terviklik majandamine, mis soosib nende kaitset ja säästvat kasutust õiglasel viisil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökosüsteemne käsitlus · Näe rohkem »

Ökosüsteemne tehnoloogia

Ökosüsteemne tehnoloogia (inglise ecological engineering) on valdkond, mis ühendab ökoloogia ja ehituse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökosüsteemne tehnoloogia · Näe rohkem »

Ökoterrorism

Ökoterrorism on terrorivõtete kasutamine eesmärgiga kaitsta keskkonda.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökoterrorism · Näe rohkem »

Ökovõlg

Ökovõlg on iga-aastaste puudujääkide summa, mis on tekkinud maa bioloogilist taastootmisvõimet ületavast loodusvarade tarbimisest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ökovõlg · Näe rohkem »

Õhutransport

Lennutransport ehk lennuveondus on lasti (reisijate, kauba, posti jne) transport õhu teel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Õhutransport · Näe rohkem »

Õiglane kaubandus

Õiglase kaubanduse märk Õiglase kaubanduse märgiga banaanid Õiglane kaubandus (inglise keeles fair trade) on kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Õiglane kaubandus · Näe rohkem »

Bioakumulatsioon

Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Bioakumulatsioon · Näe rohkem »

Bioindikaator

Kuklased on üks õhureostuse ja pestitsiidide bioindikaatoreid Bioindikaator ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Bioindikaator · Näe rohkem »

Biokütus

Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Biokütus · Näe rohkem »

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (ka Rio konventsioon; inglise Convention on Biological Diversity) on 1992.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Näe rohkem »

Biomassienergia

Bioenergiat on kasutatud tuhandeid aastaid Bioenergia (ka biomassienergia; inglise bioenergy) on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl põletamisest).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Biomassienergia · Näe rohkem »

Biopiraatlus

Biopiraatlus (inglise keeles biopiracy) on loodusvarade ja teadmiste patenteerimine suurkorporatsioonide, riikide ja teadusasutuste poolt ilma võrdse tunnustuse ja hüvituseta neid varasid kasutanud ja teadmisi loonud kohalikele kogukondadele Sageli on biopiraatluse juhtumite keskmes tegemist põlisrahvaste biomeditsiiniliste teadmiste patenteerimisega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Biopiraatlus · Näe rohkem »

Bioregionalism

Bioregionalism (inglise bioregionalism) on multidistsiplinaarne jätkusuutlikule arengule sihitud lähenemisviis, mille eesmärgiks on sidusa kohaliku või piirkondliku (piiritletud bioregiooni ehk ökoregiooni) keskkonnapoliitika väljatöötamine ja rakendamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Bioregionalism · Näe rohkem »

Biovesinik

Biovesinik ehk bioloogiline vesinik on (mikro)organismide abil toodetud vesinik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Biovesinik · Näe rohkem »

Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid

Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid on 1999.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid · Näe rohkem »

Eesti 21

Eesti 21 on üldnimetus koostööprojektile "Võimaluste loomine 21.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Eesti 21 · Näe rohkem »

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (lühend EKO) on Eesti keskkonnaühendusi ühendav mittejuriidiline poliitiliselt sõltumatu koostöövõrgustik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda · Näe rohkem »

Eesti säästva metsanduse standard

Eesti säästva metsanduse standard on Metsahoolekogu (FSC) ja Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programmi (PEFC) kehtestatud säästva metsanduse põhimõtete eeskujul loodud Eesti metsade säästva majandamise põhimõtete kogu, mis on vabatahtlik ja õiguslikult mittesiduv.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Eesti säästva metsanduse standard · Näe rohkem »

Eetiline investeering

Eetiline investeering (ka sotsiaalselt vastutustundlik investeering) on investeering, mis ei ole vastuolus keskkonna või inimarengu eetiliste põhimõtetega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Eetiline investeering · Näe rohkem »

Elatusmajandus

Elatusmajandus ehk naturaalmajandus (inglise keeles subsistence economy) on majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Elatusmajandus · Näe rohkem »

Elukvaliteet

Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus; elulaadi kvalitatiivne külg vastandatuna materiaalsete väärtuste tarbimisele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Elukvaliteet · Näe rohkem »

Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu

Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (inglise keeles Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services – otsetõlkes 'valitsustevaheline teaduslik-poliitiline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu', IPBES) on sõltumatu valitsustevaheline platvorm, mille eesmärk on tugevdada teaduse ja poliitika seoseid, et tagada elurikkuse ja loodushüvede tõhusam kaitse ja jätkusuutlikum kasutamine ning selle kaudu ka säästev areng ja inimeste pikaajaline heaolu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu · Näe rohkem »

Energiamahukus

Energiamahukus on mis tahes tegevuse või objekti loomiseks ja käigushoidmiseks vajalik energiahulk.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Energiamahukus · Näe rohkem »

Energiamets

Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Energiamets · Näe rohkem »

Enn Kareda

Enn Kareda (25. september 1939 – 7. august 2016) oli eesti insener ja tehnikateadlane.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Enn Kareda · Näe rohkem »

Erahuvi

Erahuvi (inglise private interest) on üksikisikute, kogukondade, äriühingute või teiste huvirühmade taotlused saada kasu ja hüvesid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Erahuvi · Näe rohkem »

Ergutusmaks

Ergutusmaks ehk stimuleeriv maks (inglise incentive tax või tax incentive) on maksumaksjate majandustoiminguid mõjutama mõeldud maks ehk tootjate ja tarbijate käitumise muutmiseks kehtestatud maks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ergutusmaks · Näe rohkem »

Esimene Maailm

Esimese Maailma riigid on märgitud sinise värviga Esimene Maailm (ka vähemusmaailm) on pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mille all mõeldakse rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Esimene Maailm · Näe rohkem »

Ettevaatuspõhimõte

Ettevaatuspõhimõte ehk ettevaatusprintsiip (inglise precautionary principle) on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ettevaatuspõhimõte · Näe rohkem »

Ettevõtte ühiskondlik vastutus

Ettevõtte ühiskondlik vastutus ehk vastutustundlik ettevõtlus on kontseptsioon ja juhtimisvahend, mille alusel ettevõtted integreerivad sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid vabatahtlikult oma tegevusse ning suhetesse huvirühmadega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ettevõtte ühiskondlik vastutus · Näe rohkem »

Ettevõtte keskkonnategevuse seire

Ettevõtte keskkonnategevuse seire (inglise keeles corporate environmental monitoring) on regulaarne teabe kogumine ettevõtte tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks või teatud kriteeriumidele, näiteks õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ettevõtte keskkonnategevuse seire · Näe rohkem »

Euroopa maastiku konventsioon

Euroopa maastiku konventsioon (inglise keeles European Landscape Convention) on üleeuroopaline kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta kõiki maastikke ja edendada koostööd maastike hindamisel ja väärtustamisel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Euroopa maastiku konventsioon · Näe rohkem »

Füüsiline planeerimine

Füüsiline planeerimine (inglise physical planning) on ala füüsilise keskkonna (maakasutus, tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur) tasakaalustatud planeerimine, arvestades kvaliteetse elukeskkonna saavutamist ja inimtegevuse kahjuliku mõju vältimist või vähendamist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Füüsiline planeerimine · Näe rohkem »

Fiskaalne keskkonnamaks

Fiskaalne keskkonnamaks (inglise fiscal environmental tax) on riigieelarvesse lisatulu toomiseks loodud maks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Fiskaalne keskkonnamaks · Näe rohkem »

Geenmuundatud organism

legend pattern orange:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Geenmuundatud organism · Näe rohkem »

Globaalne Aruandlusalgatus

Globaalne Aruandlusalgatus (inglise keeles Global Reporting Initiative, lühendatult GRI) on mitmepoolsel koostööl põhinev iseseisev asutus ja selle tegevus, mis edendab organisatsioonide jätkusuutlikkuse vabatahtlikku aruandlust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Globaalne Aruandlusalgatus · Näe rohkem »

Globaalne ümberorienteerumine

Globaalne ümberorienteerumine ehk globaalne relokaliseerumine (inglise global relocalisation) on kogukonna tasandil asetleidev praktiline vastus maailma valitsuste võimetusele reageerida mõjusalt kriitilistele ressursi- ja sotsiaalsetele probleemidele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Globaalne ümberorienteerumine · Näe rohkem »

Globaalprobleem

Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Globaalprobleem · Näe rohkem »

Globaalsed ühisvarad

Globaalne ühisomand ehk globaalsed ühisvarad (inglise global commons) on Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad (käsitletavad ühisvaradena), mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Globaalsed ühisvarad · Näe rohkem »

Haavatavus

Haavatavus (inglise vulnerability) on mingi süsteemi (nt sotsiaalse või ökosüsteemi) tõenäolise kahjustumise määr ebasoodsate mõjurite tõttu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Haavatavus · Näe rohkem »

Hajaenergeetika

Hajaenergeetika ehk hajutatud energeetika (inglise distributed generation) on elektrienergia saamine tarbijaga seotult ja hajutatult paiknevates mikro- ja minielektri- ja küttejaamades.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Hajaenergeetika · Näe rohkem »

Hapnikubilanss

Hapnikubilanss (inglise oxygen balance) on suhe atmosfääri lisanduva hapniku (fotosüntees, osalt ka keemilised reaktsioonid maakoores) ja sealt võetava (hingamine, kõdunemine, anorgaaniliste ainete oksüdatsioon, kütuste põletamine, tööstuslik kasutamine) hapniku vahel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Hapnikubilanss · Näe rohkem »

Harri Moora (1969)

Harri Moora (sündinud 13. märtsil 1969) on eesti keskkonnateadlane.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Harri Moora (1969) · Näe rohkem »

Hartwicki reegel

Hartwicki reegel (inglise Hartwick's rule) on ressursimajanduses defineeritud järgmiselt: "kui riigi majandus sõltub oluliselt mõnest taastumatust loodusvarast (nt nafta), siis on stabiilse majanduskasvu vältimatu eeldus sellest loodusvarast saadava kasumi taasinvesteerimine".

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Hartwicki reegel · Näe rohkem »

Heitgaas

Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Heitgaas · Näe rohkem »

Heitkoguste vähendamise ühik

Heitkoguste vähendamise ühik ehk lühendatult HVÜ (inglise emission reduction unit, lühendatult ERU) on kaubeldav ühik (inglise trading unit) Kyoto protokolli ühisrakenduse projekti raames, kus see ühik võrdub ühe tonni vähendatud CO2 ekvivalendiga.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Heitkoguste vähendamise ühik · Näe rohkem »

Heitsoojus

Heitsoojus on tootmisprotsessis vabanev ja seal kasutust mitteleidev soojusenergia.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Heitsoojus · Näe rohkem »

Holistlik mõtlemine

Holistlik mõtlemine (inglise holistic thinking) on mõtlemisviis, mille puhul terviklikkuse ja/või kooskõla mõistmist peetakse olulisemaks kui üksikosi või nende summat.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Holistlik mõtlemine · Näe rohkem »

Igaüheõigus

Igaüheõigus ehk igameheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Igaüheõigus · Näe rohkem »

Inimökoloogia

Inimökoloogia ehk antropoökoloogia ehk humaanökoloogia on ökoloogia haru, mis käsitleb inimese kohta ökosüsteemides, inimtegevuse ja ökosüsteemide vastastikust mõju ning sellest tulenevaid muutusi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Inimökoloogia · Näe rohkem »

Inimene ja biosfäär

"Inimene ja biosfäär" (inglise Man and the Biosphere, lühendatult MAB) on multidistsiplinaarne UNESCO rahvusvaheline teadus-, rakendus- ja koolitusprogramm, mille peaeesmärk on uurida inimese ja biosfääri vastastikuseid suhteid ning tasakaalustada ühelt poolt majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning teiselt poolt kultuuriväärtuste ja looduse mitmekesisuse säilimist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Inimene ja biosfäär · Näe rohkem »

Inimkesksus (keskkonnaeetika)

Inimkesksus ehk antropotsentrism on keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete kujundamisel lähtub ainult inimesele omistatavatest õigustest ja inimlikust heaolust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Inimkesksus (keskkonnaeetika) · Näe rohkem »

Inimlikud vajadused

Inimlikud vajadused ehk inimvajadused on asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Inimlikud vajadused · Näe rohkem »

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (inglise Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights, lühendatult TRIPS) on üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT-leppe) raames 1995.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping · Näe rohkem »

Iseväärtus

Iseväärtus ehk seesmine väärtus ehk sisemine väärtus (inglise intrinsic value) on eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Iseväärtus · Näe rohkem »

ISO 14001

ISO 14001 on rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, kus on määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja ISO 14001 · Näe rohkem »

Jääkreostus

Jääkreostus (inglise residual pollution) on reostus, mida põhjustab tegevuse lõpetanud objekt, mis on sageli ka maha jäetud.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jääkreostus · Näe rohkem »

Jäätmed

Trondheimi NTNU ülikooli juures pärast õppeaasta alguse pidustusi. 2015. aasta august Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jäätmed · Näe rohkem »

Jäätmehooldus

Jäätmehooldus on jäätmealane tegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jäätmehooldus · Näe rohkem »

Jäätmekäitlus

prügimägede jäätmete kokkutõukamine ja tihendamine Jäätmekäitlus (inglise waste treatment) on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jäätmekäitlus · Näe rohkem »

Jäätmete kogumine

Jäätmete kogumine (inglise waste collection) on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasises veo- või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jäätmete kogumine · Näe rohkem »

Jätkusuutlik ettevõtlus

Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jätkusuutlik ettevõtlus · Näe rohkem »

Jätkusuutlik saak

Jätkusuutlik saak (inglise sustainable yield) on ammutatav kogus taastuvat loodusvara, mis tagab selle tootlikkuse tulevikus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jätkusuutlik saak · Näe rohkem »

Jätkusuutlikkuse hindamine

Jätkusuutlikkuse hindamine (inglise sustainability assessment, sustainability impact assessment) on keskkonnamõju hindamise eriliik, mille eesmärk on tagada, et kavandatav tegevus võimaldab ja aitab kaasa kogukonna või piirkonna tasakaalustatud arengule pikemas ajaraamis.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jätkusuutlikkuse hindamine · Näe rohkem »

Jätkusuutlikkuse teadus

Jätkusuutlikkuse teadus on valdkondadevaheline teadusharu, mis püüab mõista looduse ja ühiskonna vaheliste seoste põhiolemust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jätkusuutlikkuse teadus · Näe rohkem »

Jätkusuutliku arengu indikaator

Jätkusuutliku arengu indikaator ehk jätkusuutliku arengu näitaja ehk jätkusuutliku arengu mõõdik (inglise keeles sustainable development indicator, lühend SDI) on statistiline näitaja jätkusuutliku (säästva) arengu seireks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jätkusuutliku arengu indikaator · Näe rohkem »

Jätkusuutliku ühiskonna indeks

Jätkusuutliku ühiskonna indeks (inglise sustainable society index) on indeks, mis mõõdab riikide elukvaliteeti ja jätkusuutlikkust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Jätkusuutliku ühiskonna indeks · Näe rohkem »

Juurdepääs õigusemõistmisele

Juurdepääs õigusemõistmisele (inglise access to justice) on isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalases vaidlusküsimuses.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Juurdepääs õigusemõistmisele · Näe rohkem »

Kaebeõigus

Kaebeõigus (inglise right to make a complaint või right to file an action) on isiku õigus pöörduda kohtusse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kaebeõigus · Näe rohkem »

Kahju tekitamine

Kahju tekitamine (inglise damaging) on tegevus(ed) või tegevusetus, mille tulemusena on kehtivaid väärtushinnanguid arvestades vähenenud mingi eseme (subjekti) või protsessi väärtus või muutunud selle tähendus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kahju tekitamine · Näe rohkem »

Kapitaliinerts

Kapitaliinerts (inglise capital inertia) on rahanduses arengusuundi ja valikuid mõjutav tegur.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kapitaliinerts · Näe rohkem »

Kapitalimahukas tootmine

Kapitalimahukas tootmine (inglise capital intensive production) on tootmisviis, milles tehiskapitali kasutatakse suhteliselt rohkem kui inimkapitali.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kapitalimahukas tootmine · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine ehk süsinikdioksiidi leke (inglise carbon leakage) on kasvuhoonegaaside heite vähendamine tootmise kokkutõmbamise tagajärjel ühes kohas, kuid selle suurendamine mujal kaupade impordi nõudluse kasvu tõttu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine · Näe rohkem »

Kaubeldavad load

Kaubeldavad load (inglise tradable permits või marketable permits) on majandushoob, mis võimaldab saavutada piirkonna kohta kehtestatud normatiivse saastekoormuse või loodusvara lubatava kasutuse määra, jagades load seal asuvate ettevõtete (või üksikisikute) vahel, kusjuures lube võib omavahel müüa ja osta.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kaubeldavad load · Näe rohkem »

Käsukorrapoliitika

Käsukorrapoliitika ehk top-down on ingliskeelne idioom, mis tähistab käsukorda, millele vastandub taotlus lahendada probleeme kodanike algatusel ja üldsuse osalemisel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Käsukorrapoliitika · Näe rohkem »

Kergliiklus

Kergliiklejad Trondheimis. 2015. aasta oktoober Kergliiklus (inglise non-motorised transport modes) on liiklemine jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega, rulaga, ratastooliga, talvel ka suuskadega jne.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kergliiklus · Näe rohkem »

Keskkondlik paradigma

Keskkondlik paradigma on üksikisikule või rühmale omane teatud terviklik ettekujutus keskkonnast.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkondlik paradigma · Näe rohkem »

Keskkonna isepuhastusvõime

Keskkonna isepuhastusvõime (inglise environmental assimilative capacity) on ökosüsteemide võime assimileerida ja kahjutustada saastust organismide elutegevuse ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonna isepuhastusvõime · Näe rohkem »

Keskkonna väärtuse rahaline hindamine

Keskkonna väärtuse rahaline hindamine (inglise monetary environmental valuation) on kasutatavate loodusvarade rahas hindamine otsesel või kaudsel meetodil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonna väärtuse rahaline hindamine · Näe rohkem »

Keskkonnaaruanne

Keskkonnaaruanne on vabatahtlikult koostatav avalik dokument, milles esitatakse ülevaade organisatsiooni keskkonnamõjust ning keskkonnategevusest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaaruanne · Näe rohkem »

Keskkonnaarvestus

Keskkonnaarvestus (inglise keeles environmental accounting) on raamatupidamise osa, kus selgitatakse välja, kui palju toorainet ja energiat kulub toote või teenuse tootmiseks ja/või osutamiseks ja mis on selle keskkonnamõju rahaline väärtus olelusringi jooksul.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaarvestus · Näe rohkem »

Keskkonnaaudit

Keskkonnaaudit on süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab tulemused auditi kliendile.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaaudit · Näe rohkem »

Keskkonnaõiglus

Keskkonnaõiglus (inglise keeles environmental justice) on keskkonnamõju ja ühisomandi õiglane jaotamine kõigi elanike ja elanikkonna kihtide vahel, sõltumata nende sotsiaalsest, religioossest, soolisest, etnilisest, rassilisest vm kuuluvusest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaõiglus · Näe rohkem »

Keskkonnabilanss

Keskkonnabilanss (inglise keeles eco-balance) on keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise meetod, mis põhineb ettevõtte sisend-väljundanalüüsil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnabilanss · Näe rohkem »

Keskkonnaesteetika

Keskkonnaesteetika (inglise environmental aesthetics) on esteetika haru, mis tegeleb keskkonnateadvuse ja -kogemuse esteetiliste aspektidega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaesteetika · Näe rohkem »

Keskkonnafond

Keskkonnafond (inglise environmental fund) on rahvusvaheline, riiklik, kohalik, valitsusväline või personaalne fond keskkonnainvesteeringute ja keskkonnaprojektide rahastamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnafond · Näe rohkem »

Keskkonnaharidus

Keskkonnaharidus (inglise keeles environmental education) on ühiskonnas käibivate looduskasutusse, üldökoloogiasse ja keskkonnaga seotud humanitaarharidusse puutuvate teadmiste, oskuste ja hoiakute ning väärtuste süsteemne edastamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaharidus · Näe rohkem »

Keskkonnahoidlik eluviis

Keskkonnahoidlik eluviis ehk säästev eluviis (inglise sustainable life style) on kokkuhoidlikkust ja keskkonnakaitset silmas pidav eluviis.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnahoidlik eluviis · Näe rohkem »

Keskkonnahoidlik tarbimine

Keskkonnahoidlik tarbimine ehk säästev tarbimine on tarbija teadlik valik tarbida võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupu ja teenuseid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnahoidlik tarbimine · Näe rohkem »

Keskkonnaindikaator

Keskkonnaindikaator ehk keskkonnanäitaja ehk keskkonnamõõdik on näitaja, mis iseloomustab keskkonna seisundit ning selle mõju inimestele, ökosüsteemidele ja materjalidele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaindikaator · Näe rohkem »

Keskkonnainfo

Keskkonnainfo ehk keskkonnateave on igasugune kirjalik, suuline, visuaalne, elektrooniline jm info, mis kajastab inimest ümbritsevat ja mõjutavat keskkonda, samuti ökosüsteemide ja looduse mitmekesisuse seisundit.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnainfo · Näe rohkem »

Keskkonnajuhtimine

Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje (inglise keeles environmental management) on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnajuhtimine · Näe rohkem »

Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem

Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (sageli kasutatud ingliskeelset akronüümi EMAS, Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu välja töötatud vabatahtlikele organisatsioonidele mõeldud keskkonnajuhtimissüsteem.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem · Näe rohkem »

Keskkonnajuhtimissüsteem

Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnajuhtimissüsteem · Näe rohkem »

Keskkonnajulgeolek

Keskkonnajulgeoleku (inglise environmental security) all mõeldakse kitsamas mõttes keskkonnakaitset (puhta õhu, vee ja pinnase tagamine) ja keskkonnariskide maandamist (nt tuumaenergeetikast lähtuvad riskid); laiemas mõttes tähendab see säästvat arengut ja loodusvarade säästvat kasutust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnajulgeolek · Näe rohkem »

Keskkonnakahju

Keskkonnakahju (inglise environmental damage) on oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või pinnasele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnakahju · Näe rohkem »

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnakaitse · Näe rohkem »

Keskkonnaküsimuste sidustamine

Keskkonnaküsimuste sidustamine (inglise integration of environmental considerations või environmental policy integration) on jätkusuutliku arengu üks keskseid põhimõtteid, mis tähendab keskkonnanõuete lülitamist muude eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse ning keskkonnakaitse käsitlemist majanduse planeerimise ja juhtimise osana.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaküsimuste sidustamine · Näe rohkem »

Keskkonnakompleksluba

Keskkonnakompleksluba (inglise integrated environmental permit) on kirjalik otsus, mis annab õiguse käitise või selle osa kasutamiseks viisil, mis mõjutab võimalikult vähe keskkonda.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnakompleksluba · Näe rohkem »

Keskkonnakorraldus

Keskkonnakorraldus on keskkonnanormide ja -standardite, keskkonnaekspertiiside ja -auditi korraldamine, keskkonnamärgiste rakendamine, keskkonnamõju hindamine jms avalikus, era- või mittetulundussektoris.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnakorraldus · Näe rohkem »

Keskkonnakulutused

Keskkonnakulutused (inglise environmental expenditures) on kulutused keskkonnakaitse meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks, samuti keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks või olukorra parandamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnakulutused · Näe rohkem »

Keskkonnakvaliteedinorm

Keskkonnakvaliteedinorm ehk keskkonnanorm (inglise environmental quality standard) on saastuse lubatud tase keskkonnas, kuhu saastus paisatakse (õhk, vesi, pinnas) ning mis ei kahjusta inimese tervist ega vara.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnakvaliteedinorm · Näe rohkem »

Keskkonnaluba

Keskkonnaluba (inglise environemntal permit) on kirjalik otsus, mis seab keskkonda mõjutavale tegevusele piirangud või erinõuded.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaluba · Näe rohkem »

Keskkonnamajandus

Keskkonnamajandus ehk keskkonnaökonoomika (ka keskkonnaökonoomia, bioökonoomika, ökonoloogia) on majandusteaduse haru, mis uurib ühiskonna ja keskkonna vastastikuste seoste majanduslikku külge.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnamajandus · Näe rohkem »

Keskkonnamärgis

Keskkonnamärgis on toote (sh pakendi) või teenuse märgis või teatis, mis annab toote kohta keskkonnateavet.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnamärgis · Näe rohkem »

Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamine (lühendatult KMH) on kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnamõju hindamine · Näe rohkem »

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnamõju strateegiline hindamine · Näe rohkem »

Keskkonnapõgenikud

Keskkonnapõgenikud ehk keskkonnapagulased (inglise environmental refugees või environmental migrants) on inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või alaliselt lahkuma oma traditsioonilisest elukohast keskkonnaseisundi loodus- või inimtekkelise halvenemise või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnapõgenikud · Näe rohkem »

Keskkonnapoliitika

Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnapoliitika · Näe rohkem »

Keskkonnapoliitika vahend

Keskkonnapoliitika vahend on keskkonnapoliitika rakendamiseks kasutatav abinõu või tegevus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnapoliitika vahend · Näe rohkem »

Keskkonnarisk

Keskkonnariski (inglise keeles environmental risk) ehk keskkonnaohtu (inglise environmental hazard) laiemas tähenduses hinnatakse kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnarisk · Näe rohkem »

Keskkonnariski hindamine

Keskkonnariski hindamine (inglise keeles environmental risk assessment) on keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tagajärgede (keskkonna-, tervise-, sotsiaal-majanduslik mõju) ja nende ilmnemise tõenäosuse (ruumiline ja ajaline levik) hindamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnariski hindamine · Näe rohkem »

Keskkonnaruum

Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaruum · Näe rohkem »

Keskkonnaruumi seadus

Keskkonnaruumi seadus (inglise environmental space act, environmental space law) on hüpoteetiline õigusakt, mis peaks reguleerima ühiskonna tegevusviise ja ulatust nõnda, et see ei kahjustaks keskkonnaruumi (inglise environmental space) omadusi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnaruumi seadus · Näe rohkem »

Keskkonnasertifitseerimine

Keskkonnasertifitseerimine (inglise environmental certification) on protseduur, mille käigus erapooletu osapool – sertifitseerimisorgan – tõendab kirjalikult, et organisatsioon, toode, tootmisprotsess või teenus vastab kindlatele keskkonnanõuetele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnasertifitseerimine · Näe rohkem »

Keskkonnastrateegia

Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnastrateegia · Näe rohkem »

Keskkonnateadlikkus

Keskkonnateadlikkus on inimeste faktilised teadmised keskkonnaseisundist ja keskkonnamurest; inimese ja keskkonna vahelise suhte ja mõju mõistmine ning valmisolek neid oma tegevuses arvestada.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnateadlikkus · Näe rohkem »

Keskkonnateadvus

Keskkonnateadvus on inimeste arusaamine keskkonnaseisundist, selle väärtustest ja seostest nende heaoluga.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnateadvus · Näe rohkem »

Keskkonnategevuse tulemuslikkus

Keskkonnategevuse tulemuslikkus (inglise keeles environmental performance) on ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnakoormuse vähendamise eesmärgi saavutamise määr.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnategevuse tulemuslikkus · Näe rohkem »

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator (inglise keeles environmental performance indicator) on organisatsiooni keskkonnategevuse edukust kajastav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator · Näe rohkem »

Keskkonnategevuskava

Keskkonnategevuskava (inglise environmental action plan, environmental programme) on süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnategevuskava · Näe rohkem »

Keskkonnatehnika

Keskkonnatehnika on keskkonna hoidmiseks, taastamiseks ja parandamiseks kasutatavate tehnoloogiate ja meetodite kogum.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnatehnika · Näe rohkem »

Keskkonnavastutus

Keskkonnavastutus (inglise environmental liability) on keskkonnakahju heastamine kahju tekitaja poolt.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskkonnavastutus · Näe rohkem »

Keskmine eluiga

Keskmine eluiga (inglise keeles life expectancy) on organismi (sh inimese) keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Keskmine eluiga · Näe rohkem »

Kinnine tootmistsükkel

Kinnine tootmistsükkel ehk suletud tootmistsükkel on tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) viiakse kordus- ja taaskasutusse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kinnine tootmistsükkel · Näe rohkem »

Kliimamuutuse leevendamine

Kliimamuutuse leevendamine (inglise climate change mitigation) tähistab tegevusi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste kiirust ja mõju.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kliimamuutuse leevendamine · Näe rohkem »

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemine (inglise climate change adaptation) on tegevused, mis valmistavad ette muutuva kliima tingimustes toimetulekut ja tagajärgedega kohanemist kliimamuutuse mõju vähendamiseks, nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete, kui ka majandussektorite ja riikide tasandil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kliimamuutustega kohanemine · Näe rohkem »

Kogukond

Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kogukond · Näe rohkem »

Kogukonnaarengu projektid

Kogukonnaarengu projektid (inglise community development projects) on kohaliku tasandi projektid kogukondade edendamiseks ühistegevuse ja isemajandamise kaudu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kogukonnaarengu projektid · Näe rohkem »

Kohalik Agenda 21

Kohalik Agenda 21 on oma piirkonnas jätkusuutliku arengu edendamise strateegia ja tegevuskava, mida Agenda 21 kutsub kõiki maailma kohalikke omavalitsusi üles koostama.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kohalik Agenda 21 · Näe rohkem »

Kohalik areng

Kohalik areng (inglise local development) on majanduslik ja sotsiaalne ning looduskasutuse ja looduskaitsega seotud edenemine kogukonnas, mis on määratletud kindla, enamasti ühe kohaliku omavalitsuse või muu väiksema haldusalaga.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kohalik areng · Näe rohkem »

Kohanemisvõime

Kohanemisvõime (inglise adaptive capacity) on organismi, isiku, leibkonna või organisatsiooni võime muutustega kohaneda.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kohanemisvõime · Näe rohkem »

Kolmanda maailma võlakriis

Kolmanda maailma võlakriis (inglise Third World debt crisis) on madala või keskmise sissetulekuga riikide (paljud kolmanda maailma riigid) finantsprobleem (võlakriis), mis takistab nende arengut ja põhjustab vaesust ja keskkonnaseisundi halvenemist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kolmanda maailma võlakriis · Näe rohkem »

Kolmas Maailm

Esimene Maailm (sinine), Teine Maailm (punane) ja Kolmas Maailm (roheline), 1970. aastate keskpaik Kolmas Maailm (ka enamusmaailm) on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kolmas Maailm · Näe rohkem »

Kompensatsiooniala

Kompensatsiooniala ehk ökotsoon (inglise ecological compensation area) on ökoloogiliselt tasakaalustav ala kultuurmaistus; suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel asuv ekstensiivselt kasutatav ala, mis mahendab keskkonnakahjustusi ja mitmekesistab maastikku.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kompensatsiooniala · Näe rohkem »

Komplekssus

Komplekssus (inglise complexity) on omadus, millega iseloomustatakse süsteemi, kus ühe probleemi aspekte ei saa väljendada ainsast vaatenurgast lähtudes.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Komplekssus · Näe rohkem »

Konservatiivne ökoloogia

Konservatiivne ökoloogia (inglise keeles conservative ecology) on keskkonnapoliitika suund, mis seostub nn klassikalise looduskaitse ideoloogiaga.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Konservatiivne ökoloogia · Näe rohkem »

Konsumerism

Konsumerism on tarbimisühiskonnale omane mõtteviis ja käitumine, mis väljendub kaupade ja teenuste tarbimises üle vajaduste.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Konsumerism · Näe rohkem »

Kontsentreeritud hajutamine

Kontsentreeritud hajutamine (inglise keeles concentrated decentralization) on linnade ja rahvastiku kasvuga seotud probleemide käsitlemise strateegia.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kontsentreeritud hajutamine · Näe rohkem »

Korduskasutus

Autorehvide loov korduskasutus Stockholmis Korduskasutus on toote (nt klaaspudeli) korduv kasutamine algotstarbeks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Korduskasutus · Näe rohkem »

Kriitiline koormus

Kriitiline koormus (inglise critical load) on ühe või mitme reostusallika maksimaalne mõju, mis ei tekita kõige reostusõrnematele keskkonnaelementidele veel olulist kahju.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kriitiline koormus · Näe rohkem »

Kultuurmaastik

Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kultuurmaastik · Näe rohkem »

Kulutõhususe analüüs

Kulutõhususe analüüs (inglise keeles cost-effectiveness analysis, lühend CEA) on tulude ja kulude parima suhte otsimine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kulutõhususe analüüs · Näe rohkem »

Kyōto sihtarv

Kyōto sihtarv (inglise Kyoto target) on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 1997.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Kyōto sihtarv · Näe rohkem »

Laenu vahetamine looduskaitse vastu

Laenu vahetamine looduskaitse vastu (ka võlgade kustutamine looduskaitse eest; inglise debt-for-nature swap) on leping võlgades oleva riigi ja laenuandja vahel, millega riik vabastatakse osaliselt või täielikult võlast, kui ta võtab endale teatud keskkonnakaitselisi kohustusi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Laenu vahetamine looduskaitse vastu · Näe rohkem »

Läänemere Agenda 21

Läänemere Agenda 21 (inglise Baltic Agenda 21) on 1998.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Läänemere Agenda 21 · Näe rohkem »

Liikuvuskorraldus

Liikuvuskorraldus (inglise mobility management) on säästva transpordi edendamine ja autokasutuse nõudluse ohjamine inimeste hoiakute ja harjumuste muutmise ning transpordi-, keskkonna- ja linnakorralduse integreerimise kaudu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Liikuvuskorraldus · Näe rohkem »

Liitmõju

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju (inglise cumulative impact, cumulative effect) on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Liitmõju · Näe rohkem »

Linnaökoloogia

Linnaökoloogia (inglise keeles urban ecology) on sotsiaalökoloogia osa, mis käsitleb linnaelu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Linnaökoloogia · Näe rohkem »

Linnar Viik

Linnar Viik Arvamusfestivalil (2014) Linnar Viik 2021. aasta Arvamusfestivalil Linnar Viik (sündinud 26. veebruaril 1965 Tallinnas) on Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Linnar Viik · Näe rohkem »

Linnauuendus

Linnauuendus (inglise urban renewal) on linna hüljatava või allakäiva piirkonna ümberplaneerimine arenguimpulsside andmiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Linnauuendus · Näe rohkem »

Looduse õigused

Looduse õigused (inglise rights of nature) on keskkonnaeetika kategooria, mis omistab loodusele õigusi, nagu neid on inimeselgi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Looduse õigused · Näe rohkem »

Looduskapital

Looduskapital (inglise natural capital) on ökoloogiline potentsiaal.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Looduskapital · Näe rohkem »

Looduskasutus

Loodus(e)kasutus (inglise nature management) on loodusvarade kasutamine inimkonna poolt.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Looduskasutus · Näe rohkem »

Looduskesksus

Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika mõttemuster, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Looduskesksus · Näe rohkem »

Looduslikkus

Looduslikkus on objekti või nähtuse omadus, mis seisneb spontaanselt tekkimises, püsimises ja isearenenemises looduskeskkonnas.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Looduslikkus · Näe rohkem »

Loodusvara kasutusõiguse tasu

Loodusvara kasutusõiguse tasu ehk loodusvara maks (inglise natural resource charge) on rahaline makse, millega loodusvara kasutaja hüvitab kulutused, mis ühiskond on teinud loodusvarade otsimiseks, säilitamiseks, taastamiseks ja võimalike tulevaste asendajate leidmiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Loodusvara kasutusõiguse tasu · Näe rohkem »

Loodusvara lubatava kasutuse määr

Loodusvara lubatava kasutuse määr (inglise resource use rate) on teatud ajavahemikuks administratiivselt kehtestatav loodusvarade (nt mets, ulukid, kalavarud) kasutamise piirmäär, mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Loodusvara lubatava kasutuse määr · Näe rohkem »

Loodusvara säästev hind

Loodusvara säästev hind (inglise sustainable price for a resource) on hind, mis tagab kauba või teenuse tootmisel tekkinud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise vastuvõetavale tasemele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Loodusvara säästev hind · Näe rohkem »

Loodusvarad

Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Loodusvarad · Näe rohkem »

Loodusvarade nappus

Loodusvarade nappus (inglise resource scarcity) on olukord, milles nõudlus mingi loodusvara järele ületab kestvalt pakkumist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Loodusvarade nappus · Näe rohkem »

Maa Nõukogu

Maa Nõukogu (inglise Earth Council) on 1992.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maa Nõukogu · Näe rohkem »

Maa Säästva Arengu Tippkohtumine

Maa Säästva Arengu Tippkohtumine (World Summit on Sustainable Development), ka Johannesburgi tippkohtumine oli Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis 2002.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maa Säästva Arengu Tippkohtumine · Näe rohkem »

Maailma looduskaitseharta

Maailma looduskaitseharta (World Charter for Nature) oli 1982.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maailma looduskaitseharta · Näe rohkem »

Maailmaküla

Maailmaküla ehk globaalne küla (inglise keeles global village) on kontseptsioon, mille järgi on tänapäeva maailm kui üks ühtne kogukond.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maailmaküla · Näe rohkem »

Maailmamudel

Maailmamudel (inglise global model) on kompleksne imitatsioonmudel, mis kujutab mõne globaalprobleemi valdkonnas toimuvaid protsesse ja seoseid ning võimaldab hinnata nende edasist kulgu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maailmamudel · Näe rohkem »

Maakera harta

"Maakera harta" (inglise "The Earth Charter") on õiglase, jätkusuutliku ja rahumeelse maailma põhiväärtuste ja põhimõtete deklaratsioon, mis valmis 2000.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maakera harta · Näe rohkem »

Maastike mitmekesisus

Maastike mitmekesisus (inglise landscape diversity) on maastike struktuur, mis hõlmab eelkõige eluta loodust ja mida hinnatakse mitme indikaatoriga.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maastike mitmekesisus · Näe rohkem »

Maastikuhooldus

Maastikuhooldus (inglise landscape management) on laiemas tähenduses kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtuslike ja mitmekesiste maistute kujundamine ja kaitse sihipärase planeerimise ja tegevusega; teisalt ka intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtude vähendamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maastikuhooldus · Näe rohkem »

Maastikupoliitika

Maastikupoliitika (inglise landscape policy) on maastiku hindamise põhimõtete, strateegiliste sihtide ja suuniste kogum toimiva ja esteetilist rahuldust pakkuva terviku loomiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maastikupoliitika · Näe rohkem »

Majandushoob

Majandushoob on keskkonnapoliitika vahend, mis loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Majandushoob · Näe rohkem »

Majandusindikaator

Majandusindikaator ehk majandusnäitaja ehk majandusmõõdik (inglise economic indicator) on näitaja, mis aitab analüüsida majandusolukorda ja tulevikuväljavaateid nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Majandusindikaator · Näe rohkem »

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Majanduskasv · Näe rohkem »

Maksevalmidus

Maksevalmidus (inglise keeles willingness to pay, lühendatult WTP) on tingliku hindamise meetodi osa, kus inimeste küsitluse teel tehakse kindlaks, kui palju ollakse nõus maksma keskkonnaseisundi parandamise või säilitamise eest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maksevalmidus · Näe rohkem »

Maksusoodustus

Maksusoodustus ehk maksuvähendus (inglise keeles tax incentive, tax shelter, tax benefit, tax break) on madalama maksumäära kehtestamine või maksuvabastus tootjate või tarbijate käitumise mõjutamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Maksusoodustus · Näe rohkem »

Marginaalsus

Marginaalsus on sotsiaalne seisund, kus inimene on osalt rühma või ühiskonna liige, ent mitte täielikult (nt migrandid).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Marginaalsus · Näe rohkem »

Marginaalsus (täpsustus)

Marginaalsus on millegi/kellegi äärelolek või kõrvalisus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Marginaalsus (täpsustus) · Näe rohkem »

Mari Jüssi

Mari Jüssi (sündinud 28. mail 1971) on eesti keskkonnakaitse spetsialist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Mari Jüssi · Näe rohkem »

Materjalikulu

Materjalikulu (inglise keeles material input) on ainevoog ja kogukulu tootmistegevuses; peegeldab ainete tarbimisega seotud kogumõju (nt kaevandamise füüsiline mõju, saastamine, jäätmeteke).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Materjalikulu · Näe rohkem »

Materjalikulu teenuseühiku kohta

Materjalikulu teenuseühiku kohta (inglise material input per service, lühendatult MIPS) on 1993.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Materjalikulu teenuseühiku kohta · Näe rohkem »

Materjalivoo analüüs

Materjalivoo analüüs (inglise material flow analysis, lühendatult MFA) on analüüsimeetod, mis käsitleb materjalikasutuse tõhusust tootmises ja tarbimises.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Materjalivoo analüüs · Näe rohkem »

Metsahool

Metsahool (inglise forest stewardship) on metsa looduskaitseliselt ja sotsiaalselt vastutustundlik kasutamine ning majandamine (säästev metsandus), et hoida ja rohkendada metsa väärtusi ka tulevaste põlvede tarbeks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Metsahool · Näe rohkem »

Metsahoolekogu

Metsahoolekogu (ingl Forest Stewardship Council, lühendatult FSC) on Mehhikos registreeritud sõltumatu rahvusvaheline mittetulundusühendus, mille eesmärgiks on toetada keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist metsamajandamise sertifitseerimise ja sertifitseeritud metsatoodete märgistamise kaudu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Metsahoolekogu · Näe rohkem »

Metsatustumine

Alepõllunduse eesmärgil mahapõletatud mets Lõuna-Mehhikos Metsatustumine Paraguays Chaco piirkonnas Metsade hävitamine Boliivias Prantsusmaal on Euroopa riikidest kõige vähem metsi, vaid 15% selle metsadest on säilinud. Pilt Euroopast 2018. aastal Metsatustumine on metsa pindala vähenemine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Metsatustumine · Näe rohkem »

Mikroenergeetika

Mikroenergeetika (inglise microenergetics) on väikese võimsusega (mõnesajast vatist kuni mõnesaja kilovatini) elektri- ja soojustootmisseadmete rakendamine hajaenergeetikaks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Mikroenergeetika · Näe rohkem »

Mitme-kriteeriumi hindamine

Mitme-kriteeriumi hindamine (inglise multi-criteria evaluation, multi-criteria analysis) on hindamismeetod otsusetegemise hõlbustamiseks, kui võimalikke lahendusvariante on mitu ja eesmärke, millele sobivaim variant peab vastama, on samuti mitu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Mitme-kriteeriumi hindamine · Näe rohkem »

Mittekasv

Mittekasv ehk tasaareng (inglise degrowth, de-growth, sustainable de-growth) on kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümberstruktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Mittekasv · Näe rohkem »

Moonutav stiimul

Moonutav stiimul (inglise perversive incentive) on stiimul, mille rakendamise tulemused on keskkonnale kahjulikud või tekitavad sotsiaalset ebavõrdsust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Moonutav stiimul · Näe rohkem »

Mullakaitse

Mullakaitse on keskkonnakaitse osa, mis tegeleb mulla kui loodusvara säilitamise ja parendamisega ning mulla hävitamise, saastamise ja degradatsiooni vältimisega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Mullakaitse · Näe rohkem »

Naftatootmise tipp

Naftatootmise tipp (ka naftatootmise tipnemine, naftatootmise kõrgpunkt, naftatipp (inglise peak oil) on hetk, mil toornafta tootmine maailmas saavutab suurima taseme (tipuplatoo), mille ületamise järel asuvad tootmismahud pöördumatusse langusfaasi. Naftakasutuse 140 aastaga on inimkond ammendanud umbes poole planeedi tootmiskõlbulikest varudest. Arvatakse, et juba praegu tarbitakse päevas 6 korda rohkem naftat, kui suudetakse leida uusi tootmisvarusid. Kui globaalne tarbimine ei vähene enne naftatipu läbimist ja ei suudeta leida ka sobivaid asendusressursse, võib sellest lähtuda energiakriis, milles toornafta nõudlus ületab pakkumise ning toob kaasa kestva globaalse majandus- ja finantssurutise. Vaatamata üha kasvavale nõudlusele ei ole varem pidevalt kasvanud tootmismahte suudetud pärast 2005. aastat enam tõsta. Tootmismaht on jäänud kõikuma umbes 74 mln barrelit päevas juurde. Samas on toornafta pakkumine maailmaturul alates 2006. aastast langenud keskmiselt 3% aastas. Kompenseerimaks puudujääki toornafta pakkumises, on kiirelt kasvama asunud ülikuluka ebakonventsionaalse nafta osakaal globaalses energiabilansis (kildanafta frakkimistehnoloogiatest, sünteetiline nafta pigiliivadest) ning nn "muude küttevedelike" tootmine teistest fossiilkütustest (maagaas, kivisüsi, põlevkivi) ja biomassist (biodiislikütus, metanool). Tulemusena liialt kasvanud ja ülivolatiilseks muutunud küttevedelike hind kahjustab globaalmajanduse toimimist, kuna majanduse kasvuvõimalused sõltuvad energiasisendite mahu kasvust ja hinnatasemest. Ajavahemikus august 1998 – august 2008 turuhind kümnekordistus (14,7 USD/barrel – 147 USD/barrel). Seejärel tekkinud globaalses majanduskriisis hind kukkus ligikaudu 80% (32 USD/barrel) ning stabiliseerus perioodiks 2011–2014 umbes 110 USD juures. Kuna energiasisendite nõudlus ja hind turgudel sõltub majandusaktiivsusest, lubab küttevedelike hinnalangus kestva naftadefitsiidi tingimustes prognoosida globaalse majandussurutise kulgu ja järgmisi kriisilaineid. M. King Hubbert kasutas naftatipu teooriat esmakordselt 1956. aastal. Tal õnnestus prognoosida toonase maailma suurima naftatootja USA toornafta tootmise tipnemist ajavahemikus 1965–1970 (realiseerus aastaks 1970) ja maailma naftatootmise tippu 2006. aastaks. Hubberti logistilist mudelit (tuntud ka Hubberti teooriana) on hiljem edukalt kasutatud teiste riikide nafta jms maavarade tootmisdünaamika prognoosimisel. Hubberti mudel on üksikute naftamaardlate tootmisstatistikast ja -loogikast lähtuv laiem üldistus. Selle kohaselt moodustab jätkuva nõudluse korral iga piiratud loodusressursi ammutamise nivoo alati (normaaljaotuskõveraga sarnaneva) sümmeetrilise logistilise kõvera.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Naftatootmise tipp · Näe rohkem »

Natura hindamine

Natura hindamine (inglise assessment of Natura 2000 sites) on menetlus Natura 2000 võrgustiku ala mõjutada võiva arendustegevuse üle otsustamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Natura hindamine · Näe rohkem »

Nõudluse ohjamine

Nõudluse ohjamine (inglise demand side management, lühendatult DSM) on loodusvarakasutuse ja keskkonnamõju vähendamine teatud toote või teenuse tarbimisnõudluse kaudu; loob eeliseid toodetele või tegevustele, mille puhul loodusvarakasutus ja keskkonnamõju on väiksemad.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Nõudluse ohjamine · Näe rohkem »

Neljas Maailm

Neljas Maailm on termin, millele on omistatud mitu tähendust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Neljas Maailm · Näe rohkem »

Neokapitalism

Neokapitalism ehk uuskapitalism on Teise maailmasõja järgne kapitalismi vorm, kus domineerivad suurettevõtted ja rahvusvahelised korporatsioonid, samas reguleerib majanduspoliitikat tugevalt ka riik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Neokapitalism · Näe rohkem »

NIMBY-sündroom

NIMBY-sündroom (eesti keeles ka MMN-sündroom, mitte-minu-naabrusse-sündroom; inglise Not In My Back Yard-syndrome ehk NIMBY-syndrome) on paikkondlik vastuseis prügilate, teedeehituse, ohtlike jäätmete ladestamiskohtade, sõjaväepolügoonide ja muude ohtlikuks või tülikaks peetavate rajatiste loomise vastu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja NIMBY-sündroom · Näe rohkem »

Normaalteadus

Normaalteadus on Thomas Kuhni järgi teadlaste töö tunnustatud paradigma raames, see tähendab faktilise materjali süstematiseerimine, katsete tegemine ja muu selline, vaidlustamata ja kontrollimata teooria eeldusi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Normaalteadus · Näe rohkem »

Nullkasv

Nullkasv (inglise zero-growth) on tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Nullkasv · Näe rohkem »

Oht

Oht on olukord, kus kedagi/midagi ähvardab nt õnnetus (õnnetuseoht), katastroof (katastroofioht); nende võimalus ja tõenäosus (sellises tähenduses langeb see kokku mitmetähendusliku termini "risk" ühe tähendusega).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Oht · Näe rohkem »

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkond|keskkonnale.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ohtlikud jäätmed · Näe rohkem »

Olavi Tammemäe

Olavi Tammemäe 1999. aastal Olavi Tammemäe (sündinud 13. jaanuaril 1954) on eesti geoloog, keskkonnategelane ja riigiametnik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Olavi Tammemäe · Näe rohkem »

Olelusring

Olelusring (ka eluring, elutsükkel; inglise product lifecycle) on toote või teenuse eluiga n-ö hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Olelusring · Näe rohkem »

Olelusringi hindamine

Olelusringi hindamine ehk elukaare hindamine (inglise keeles life-cycle assessment, life-cycle analysis, lühendatult LCA) on keskkonnajuhtimisvahend, millega hinnatakse toote või teenuse täielikku keskkonnamõju kogu olelusringi vältel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Olelusringi hindamine · Näe rohkem »

Olelusringipõhine lähenemine

Olelusringipõhine lähenemine (inglise life-cycle approach) on toote või teenuse olelusringi keskkonnamõju vähendamisele ja ringi sulgemisele suunatud tegutsemine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Olelusringipõhine lähenemine · Näe rohkem »

Osalusareng

Osalusareng (inglise participatory development) on arengufilosoofia, mis julgustab arendatavate kogukondade liikmeid andma isiklikku panust arenguprojektidesse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Osalusareng · Näe rohkem »

Otsene piiramine

Otsene piiramine (inglise direct regulation) on tavaliselt tehniliste ja tehnoloogiliste näitajate (nt saastekoguste) administratiivne normimine ja sanktsioonide rakendamine normide rikkumisel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Otsene piiramine · Näe rohkem »

Otsustusprotsess

Otsustusprotsess (ka otsustamisprotsess; inglise decision making process) on sammsammuline tegevus probleemse situatsiooni võimalike lahenduste leidmiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Otsustusprotsess · Näe rohkem »

Parim praktika

Parim praktika (ka hea tava; inglise best practice või good practice) on planeerimis- ja juhtimisvõte, mille puhul seatakse üles tegevusjuhised, mis lähtuvad uute õnnestunud lahenduste või meetodite rakendamise näidetest ja mille järgimine aitab saavutada seatud eesmärke.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Parim praktika · Näe rohkem »

Parim võimalik tehnika

Parim võimalik tehnika (inglise best available technology või technique(s), lühendatult BAT) on tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja arenenum aste, mis osutab, et mingit tehnikat võib pidada põhimõtteliselt sobivaks heite piirväärtuste aluse määramisel, et vältida või (kui see ei ole võimalik) vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Parim võimalik tehnika · Näe rohkem »

Päikeseenergeetika

Päikeseenergeetika (inglise solar energetics) on päikeseenergia kasutamisel põhinev elektri ja/või soojuse tootmine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Päikeseenergeetika · Näe rohkem »

Põhi-Lõuna

Põhi-Lõuna on termin, mis osutab ühele kõige kestvamale bipolaarsele jaotusele tänapäevases globaalses süsteemis.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Põhi-Lõuna · Näe rohkem »

Põlvkondadevaheline õiglus

Põlvkondadevaheline õiglus (inglise keeles intergenerational equity) on säästva arengu põhimõte, mis viitab loodusvarade säästvale kasutusele ja pikaajalise tegevusega seotud keskkonnamõju õiglasele jaotamisele praeguste ja tulevaste põlvkondade vahel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Põlvkondadevaheline õiglus · Näe rohkem »

Põlvkonnasisene õiglus

Põlvkonnasisene õiglus (inglise keeles intragenerational equity) on säästva arengu põhimõte, mille kohaselt ühe sotsiaalse rühma tootmine, tarbimine jm tegevus ei tohi halvendada teise sotsiaalse rühma ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eeldusi säilitada või parandada oma elukvaliteeti.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Põlvkonnasisene õiglus · Näe rohkem »

Põxit

Põlevkivienergeetika põhjustab suure osa Eesti õhusaastest Põxit ehk põlevkivienergeetikast loobumine (ka PÕXIT) on mitme Eesti rohelise organisatsiooni propageeritav kava Eesti täielikuks loobumiseks põlevkivi kasutamisest elektritootmisel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Põxit · Näe rohkem »

Piiriülene saaste

Piiriülene saaste (inglise transboundary pollution) on saastus, mis ühe riigi allikast kandub teise tuule, vooluvete, merehoovuste kaudu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Piiriülene saaste · Näe rohkem »

Piisavus

Piisavus (inglise sufficiency, eco-sufficency) on rahuldumine mingi teenuse- või tootmistasemega pideva kasvutaotluse ja sellest lähtuva loodusvarade tarbimise lakkamatu kasvamise asemel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Piisavus · Näe rohkem »

Poliitiline ökoloogia

Poliitiline ökoloogia (inglise keeles political ecology) on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Poliitiline ökoloogia · Näe rohkem »

Populatsiooniplahvatus

Populatsiooniplahvatus (ka hulgipaljunemine) on isendite arvu tavatult kiire kasv populatsioonis.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Populatsiooniplahvatus · Näe rohkem »

Positiivne diskrimineerimine

Positiivne diskrimineerimine (inglise keeles positive discrimination) on sotsiaalpoliitika vorm, mis annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Positiivne diskrimineerimine · Näe rohkem »

Postkolonialism

Postkolonialism on kriitiline poliitilis-intellektuaalne suund, mis uurib kolonialismi ja imperialismi mõju kultuuridele minevikus, koloniaalsuhete taastootmist ja muutumist tänapäeval, samuti nende kirjeldamist ja avaldumisvorme.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Postkolonialism · Näe rohkem »

Postnormaalteadus

Postnormaalteadus (inglise post-normal science) on kontseptsioon, mille töötasid välja Silvio Funtowicz ja Jerome Ravetz ja mis iseloomustab tänapäevastele oludele sobivaid teadusmeetodeid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Postnormaalteadus · Näe rohkem »

Probleemtoode

Probleemtoode (inglise product of concern) on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Probleemtoode · Näe rohkem »

Puhastuskulu

Puhastuskulu ehk saneerimiskulu (inglise clean-up cost) on kulu keskkonna või selle komponentide puhastamiseks saastusest, heitmetest jms.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Puhastuskulu · Näe rohkem »

Puhta arengu mehhanism

Puhta arengu mehhanism (inglise keeles Clean Development Mechanism, lühendatult CDM) on Kyoto protokolli kohaselt paindlike mehhanismide hulka kuuluv projektipõhine koostöö Kyoto protokolli I lisa tööstusriigi ja I lisa hulka mittekuuluva kliimakonventsiooni osalise vahel, et vähendada kasvuhoonegaasiheidet majanduslikult tõhusaimal viisil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Puhta arengu mehhanism · Näe rohkem »

Puhtam tootmine

Puhtam tootmine (inglise keeles cleaner production) on strateegia tootmistegevuse ja toodete täiustamiseks, et vähendada neist tulenevaid riske inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ning tõsta nende ökotõhusust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Puhtam tootmine · Näe rohkem »

Punane raamat

Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Punane raamat · Näe rohkem »

Puutumus

Puutumus (inglise contiguity või interest) on põhjuslik seos Århusi konventsiooni ellurakendamisel, sest see loob aluse põhjendatud huvile, mis omakorda annab kaebeõiguse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Puutumus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline korporatsioon

Rahvusvaheline korporatsioon ehk hargmaine ettevõte on ettevõte (ehk korporatsioon) või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Rahvusvaheline korporatsioon · Näe rohkem »

Rainer Vakra

Rainer Vakra (sündinud 10. märtsil 1981 Tallinnas) on Eesti poliitik ja ühiskonnategelane, Nõmme kogukonna aktivist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Rainer Vakra · Näe rohkem »

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Reduktsionism · Näe rohkem »

Regeneratsioon (täpsustus)

Regeneratsioon ehk regenereerimine on millegi taastamine, taasloomine, uuesti kõlblikuks muutmine, nt kasutatud materjali omaduste taastamine, põlemisgaasi soojuse kasutamine kütuse või õhu eelsoojendamiseks, tuumakütuse tootmine kasutusaja ületanud tuumareaktorite täidisest jms.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Regeneratsioon (täpsustus) · Näe rohkem »

Rekultiveerimine

Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »

Ressursimajandus

Ressursimajandus (inglise resource management) on otsusetegemise üks osa, mille käigus jaotatakse ära loodusvarade jm vahendite kasutamine teatud aja ja ruumi piires, et ühiskond saaks saavutada seatud eesmärke oma tehnoloogiliste, poliitiliste ja sotsiaalsete võimaluste kohaselt.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ressursimajandus · Näe rohkem »

Ringlussevõtt

Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutusmoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmises esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt; ringlussevõtu alla ei kuulu jäätmete energiakasutus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Ringlussevõtt · Näe rohkem »

Riskiühiskond

Riskiühiskond (inglise risk society) on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Riskiühiskond · Näe rohkem »

Riskijuhtimine

rahvusvahelise kosmosejaama tundlikke konstruktsioonipiirkondi (punasega on tähistatud kõige tundlikumad alad) Riskijuhtimine (inglise risk management) on riski kõrvaldamis- või vähendamismeetmete kavandamisele suunatud süstemaatiline riski hindamine ja ohjamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Riskijuhtimine · Näe rohkem »

Roheline revolutsioon

Roheline revolutsioon oli 1940.–1970. aastate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurendamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Roheline revolutsioon · Näe rohkem »

Roheline SKT

Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega suurenevate ravikulude tõttu).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Roheline SKT · Näe rohkem »

Rohepesu

Rohepesu ehk ökoeksitamine (ingl greenwash) on turundusstrateegia, mille korral esitletakse keskkonnavaenulikku tegevust üldsusele positiivsena, varjates liialdades toote või teenuse tegelikke omadusi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Rohepesu · Näe rohkem »

Saastaja maksab

"Saastaja maksab" (ka põhimõte "saastaja maksab", "reostaja maksab", põhjustajapõhimõte, saastaja rahalise vastutuse põhimõte) on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Saastaja maksab · Näe rohkem »

Saastamise vältimine

Saastamise vältimine ehk reostamise vältimine ehk saaste vältimine (inglise pollution prevention) on tehnoloogia, majanduslike ja korralduslike meetmete, materjalide või toodete kasutamine, mis saastamist väldivad, vähendavad või kindlates piirides hoiavad.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Saastamise vältimine · Näe rohkem »

Saaste eksport

Saaste eksport (inglise export of pollution) on saaste siirdamine tehniliste vahenditega või tootmise paigutamine ühest kohast teise.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Saaste eksport · Näe rohkem »

Saastetasu

Saastetasu (inglise pollution charge, effluent charge, emission charge) on hüvitus, mida tasub juriidiline või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Saastetasu · Näe rohkem »

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (inglise integrated pollution prevention and control, lühendatult IPPC) on eelkõige tööstusettevõtetele kohaldatud keskkonnalubade andmise süsteem, mille puhul saab ära hoida saastuse ülemineku ühest valdkonnast teise või väärtuslike varade (vesi, energia) kasutuse valedel eesmärkidel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll · Näe rohkem »

Säästev Eesti 21

Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev Eesti 21 · Näe rohkem »

Säästev elatis

Säästev elatis ehk jätkusuutlikud elatusvahendid (inglise sustainable livelihood) on inimesele eluks vajalikud vahendid ja varad (sh loodusvarad, tehnoloogiad, oskused, teadmised, tervis, juurdepääs haridusele, sotsiaalne võrgustik), mis on jätkusuutlikud elatisena siis, kui nende abil tullakse välja stressiolukordadest ja suurendatakse toimetulekut oma elukeskkonda kahjustamata.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev elatis · Näe rohkem »

Säästev energeetika

Säästev energeetika (inglise sustainable energetics) on sihipärane arengusuund energiamajanduse kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks tehnoloogiauuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästu kaudu, kusjuures on tagatud ühiskonna sotsiaal-majanduslikuks edenemiseks ja inimeste kvaliteetseks olmeks piisav ja hinnalt optimaalne varustatus energiaga.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev energeetika · Näe rohkem »

Säästev hange

Säästev hange (inglise keeles sustainable procurement) on avaliku sektori korraldatav hange, kus muudele nõuetele ja kriteeriumidele (nt kvaliteet ja hind) lisatakse keskkonnanõuded ja -kriteeriumid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev hange · Näe rohkem »

Säästev inimareng

Säästev inimareng (inglise sustainable human development) on arengukäsitlus, mille keskmes on inimene oma vajaduste ja taotlustega ning mille jaoks on oluline toetada majanduskasvu, püüdes vältida sotsiaalseid probleeme ja kahjulikku keskkonnamõju.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev inimareng · Näe rohkem »

Säästev kasutus

Säästev kasutus (inglise sustainable use) on keskkonna ja selle elustiku kasutamine viisil ja piirides, mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet (taastootmisvõimet), ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev kasutus · Näe rohkem »

Säästev tööstus

Säästev tööstus (inglise sustainable industry) on tootmistegevus, mis on korraldatud ja mida arendatakse majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitse kriteeriume arvestades.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev tööstus · Näe rohkem »

Säästev tehnoloogia

Säästev tehnoloogia ehk keskkonnahoidlik tehnoloogia on tehnoloogia, mille kasutamisel ei ületata keskkonna taluvusvõimet, kuid mis tagab inimeste vajaduste rahuldamise.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev tehnoloogia · Näe rohkem »

Säästev transport

Säästev transport (inglise keeles sustainable transport või green transport) on arengusuund, mis eelistab inimeste ja kaubaveol väiksema energiatarbe, ressursikulu (sh maakasutuse) ja keskkonnamõjuga transpordiliike.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästev transport · Näe rohkem »

Säästva majandusliku heaolu indeks

Säästva majandusliku heaolu indeks (inglise index of sustainable economic welfare, lühendatult ISEW) on majandusnäitaja, mis töötati välja, asendamaks või täiendamaks sisemajanduse kogutoodangu (SKT) näitajat.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Säästva majandusliku heaolu indeks · Näe rohkem »

Sünergiline mõju

Sünergiline mõju ehk sünergia on mitme mõjuri koostoimel võimenduv mõju.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sünergiline mõju · Näe rohkem »

Süsinikdioksiidimaks

Süsinikumaksu rakendamine ja heitekogustega kauplemine maailma riikides 2019. aastal. Roheline – toimub CO2 kogustega kauplemine; sinine – süsinikumaks on kehtestatud või kehtestamisel; kollane – CO2 heitekogustega kauplemine toimub järelevalve all või on kehtestatud süsinikumaks. Süsinikumaks (inglise keeles carbon tax) ehk CO2 emissioonimaks (inglise carbon dioxide tax) on maks, mida tasutakse kauba tootmise või teenuse ja osutamise käigus emiteeritud CO2 koguselt.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Süsinikdioksiidimaks · Näe rohkem »

Süsiniku jalajälg

Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Süsiniku jalajälg · Näe rohkem »

Süsteemianalüüs

Süsteemianalüüs (inglise systems analysis) on suursüsteemide (ökosüsteemid, biosfäär, tehnosfäär) uurimise viis süsteemis kulgevate protsesside mõistmiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Süsteemianalüüs · Näe rohkem »

Süsteemidünaamika

Süsteemidünaamika (inglise system dynamics) on dünaamiliste, komplekssete süsteemide, nagu rahvastiku-, majandus- ja ökosüsteemide analüüsimise meetod.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Süsteemidünaamika · Näe rohkem »

Süsteemne mõtlemine

Süsteemne mõtlemine (ka süsteemne mõtlemisviis, süsteemne lähenemine, süsteemne lähenemisviis, süsteemne käsitlus, süsteemkäsit(l)us; inglise systems thinking) on holismist lähtuv käsitlus, mis põhineb arusaamal, et süsteemi osad toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või teistest süsteemi osadest eraldatud.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Süsteemne mõtlemine · Näe rohkem »

Segakultuur

Segakultuur Segakultuur ehk polükultuur (inglise polyculture) on mitme kultuurtaimeliigi kooskasvatamine samal maatükil, jäljendades nii looduslike ökosüsteemide mitmekesisust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Segakultuur · Näe rohkem »

Sertifitseeritud heitkoguste vähendamine

Sertifitseeritud heitkoguste vähendamist (inglise certified emissions reduction, lühendatult CER) kasutatakse puhta arengu mehhanismi projektide tulemuste hindamisel, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on väljendatud ühe tonni CO2 ekvivalendi abil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sertifitseeritud heitkoguste vähendamine · Näe rohkem »

Siduja

Siduja (inglise sink) on ökosüsteemi osa, mis suudab vastu võtta ja kahjutustada inimese tekitatud saaste- ja jääkaineid (sh CO2 sidumine; vette, õhku ja pinnasesse sattuvate heitmete neutraliseerimine, lagundamine ning uuesti looduslikku ringesse laskmine).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Siduja · Näe rohkem »

Sidus rannikukorraldus

Sidus rannikukorraldus (inglise integrated coastal zone management, lühendatult ICZM) on valdkondadevaheline käsitlus rannikuressursside tasakaalustatud majandamiseks, kui üheaegselt on vaja rahuldada kaitse, säilitamise, kasutuse ja arendamise vasturääkivaid huve ja nõudmisi.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sidus rannikukorraldus · Näe rohkem »

Sinine majandus

Sinine majandus (ingl blue economy) on majanduskorralduse kontseptsioon, mida levitas Rooma Klubi oma aruandes 2009.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sinine majandus · Näe rohkem »

Sisekolonialism

Sisekolonialism (inglise internal colonialism) on kolonialismilaadsed nähtused rahvusriikide sees.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sisekolonialism · Näe rohkem »

Soojuse ja elektri koostootmine

Soojuse ja elektri koostootmine ehk soojus- ja elektrienergia koostootmine (kasutatakse ka lühikuju koostootmine; inglise cogeneration of heat and power, combined heat and power generation, lühendatult CHP) on energia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Soojuse ja elektri koostootmine · Näe rohkem »

Sotsiaalökoloogia

Sotsiaalökoloogia on sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalökoloogia · Näe rohkem »

Sotsiaalne areng

Sotsiaalne areng (inglise keeles social development) on (inimeste või ühiskonna) üldise heaolu paranemine, mida mõõdetakse selliste sotsiaalsete indikaatoritega, nagu keskmine eluiga, laste suremus, kirjaoskus, sotsiaalteenuste osutamine; tänapäeval lisatakse inimkeskse arengu kontekstis näitajatena ka vaeste kogukondade elujärje parandamine, kogukonnajuhtimine, omavõim ja keskkonnaanalüüs.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne areng · Näe rohkem »

Sotsiaalne audit

Sotsiaalne audit (inglise keeles social audit) on organisatsiooni tegevuse sotsiaalse mõju süstemaatiline hindamine standardite ja huvirühmade ootuste alusel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne audit · Näe rohkem »

Sotsiaalne dumping

Sotsiaalne dumping (inglise keeles social dumping) on ettevõtete üleviimine nõrgema tööjõuregulatsiooniga maadesse.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne dumping · Näe rohkem »

Sotsiaalne haavatavus

Sotsiaalne haavatavus (inglise social vulnerability) tähendab inimeste, organisatsioonide või ühiskondade vastuvõtlikkust erinevatele stressitekitajatele ja šokkidele nagu kuritegelik käitumine, sotsiaalne tõrjutus ja loodusõnnetused.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne haavatavus · Näe rohkem »

Sotsiaalne hind

Sotsiaalne hind (inglise social cost või social price) on mingi toote või teenuse loomise tegelik hind ühiskonnale.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne hind · Näe rohkem »

Sotsiaalne indikaator

Sotsiaalne indikaator ehk sotsiaalne näitaja ehk sotsiaalne mõõdik (inglise keeles social indicator) on igasugune regulaarselt kogutav sotsiaalne statistika, mida on võimalik kasutada ühiskonna üldise seisundi ja sotsiaalse heaolu muutuste kirjeldamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne indikaator · Näe rohkem »

Sotsiaalne konstruktivism

Sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise social constructivism) on humanitaarteadustes seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne konstruktivism · Näe rohkem »

Sotsiaalne märgis

Sotsiaalne märgis (inglise social label) on tarbijate ostuotsuste mõjutamisele suunatud märgis või teatis tootel, mis iseloomustab ettevõtte tegevuse sotsiaalset ja eetilist mõju huvirühmadele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne märgis · Näe rohkem »

Sotsiaalne metabolism

Sotsiaalne metabolism (inglise social metabolism) on ühiskonna tarbimise füüsiline dimensioon, mida mõõdetakse materjalivoo analüüsi abil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne metabolism · Näe rohkem »

Sotsiaalne vahetus

Sotsiaalne vahetus (inglise social trade-off) on kompromiss probleemi lahendusest saadavate hüvede ja ilmnevate kaotuste vahel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne vahetus · Näe rohkem »

Sotsiaalne vastutus

Sotsiaalne vastutus ehk sotsiaalne aruandekohustus (inglise social accountability) kodanike ja riigi puhul tähendab see ühelt poolt valitsuse aruandekohustust oma tegevuse kohta inimeste elukvaliteedi parandamisel ja õiguste kaitsmisel ning teiselt poolt kodanike aktiivset osalemist selle jälgimisel: nt poliitika kujundamisel osalemisega, riigieelarvelistel kulutustel ja avalikel teenustel silma peal hoidmisega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalne vastutus · Näe rohkem »

Sotsiaalse mõju hindamine

Sotsiaalse mõju hindamine (inglise keeles social impact assessment, lühendatult SIA) on strateegiadokumentides ja projektides kavandatavate tegevuste positiivse ja negatiivse mõju analüüsimine inimese tervise, elukvaliteedi ja tööhõive seisukohast, mõju seire ja maandamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalse mõju hindamine · Näe rohkem »

Sotsiaalse vastutuse standard SA8000

Sotsiaalse vastutuse standard SA8000 ehk lühendatult SA8000 (inglise Social Accountability 8000) on töötajate õigusi käsitlev vabatahtlik rahvusvaheline standard ja kontrollisüsteem.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalse vastutuse standard SA8000 · Näe rohkem »

Sotsiaalsed probleemid

Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Sotsiaalsed probleemid · Näe rohkem »

Suhteline vaesus

Suhteline vaesus (inglise relative poverty) olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Suhteline vaesus · Näe rohkem »

Suits

Lõkkest tõusev suits Suits (ka suitsugaas) on hõljuv segu peamiselt õhust, veeaurust ja tahketest osakestest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Suits · Näe rohkem »

Taaskasutusühiskond

Taaskasutusühiskond (inglise recycling society) on jäätmete vältimisele ja nende käsitlemisele kasutatava toormena suunatud ühiskonnakorraldus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Taaskasutusühiskond · Näe rohkem »

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »

Taimekaitse

Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ja umbrohtude eest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Taimekaitse · Näe rohkem »

Tarbimisharjumuste muutmine

Tarbimisharjumuste muutmine on tarbimise vähendamise, toodete kordus- ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tarbimisharjumuste muutmine · Näe rohkem »

Tartu tselluloositehas

Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest OÜ Eestisse kavandataud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna lähikonda, sealhulgas Vorbuse küla ümbrust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tartu tselluloositehas · Näe rohkem »

Tasakaalumajandus

Tasakaalumajandus (inglise steady-state economy) on majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tasakaalumajandus · Näe rohkem »

Tasakaalustusmaks

Tasakaalustusmaks (inglise keeles compensatory tax või compensatory charge) on hüvitus nendele, kes mingi muutuse või poliitika tõttu kahju kannatavad.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tasakaalustusmaks · Näe rohkem »

Tasuta kasutaja probleem

Tasuta kasutaja probleem ehk jänest-sõitja-probleem (inglise keeles free-rider problem või free-rider effect) on teenuse, toote või ühiskasutatava loodusvara kättesaadavuse vähenemine või hinna suurenemine seetõttu, et mõned kasutavad seda selle eest maksmata või tarbides rohkem kui kokku lepitud.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tasuta kasutaja probleem · Näe rohkem »

Tasuvusanalüüs

Tasuvusanalüüs (inglise keeles cost–benefit analysis, lühend CBA) on nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tasuvusanalüüs · Näe rohkem »

Tööjõumahukas tootmine

Tööjõumahukas tootmine on tootmisviis, kus kasutatakse maa või kapitali rakendamisega võrreldes suhteliselt rohkem tööjõudu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tööjõumahukas tootmine · Näe rohkem »

Tõelise arengu indeks

Tõelise arengu indeks (inglise genuine progress indicator, lühendatult GPI) on säästva majandusliku heaolu indeksist edasi arendatud näitaja, mis loodi, asendamaks või täiendamaks sisemajanduse kogutoodangu (SKT) näitajat.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tõelise arengu indeks · Näe rohkem »

Tõnis Kaasik

Tõnis Kaasik (2019) Tõnis Kaasik (sündinud 9. jaanuaril 1949) on Eesti ettevõtja, endine vehkleja, keskkonnakaitsetegelane ja poliitik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tõnis Kaasik · Näe rohkem »

Teadmatus

Teadmatus (inglise ignorance) on olukord, kus inimene on millestki/kellestki mitteinformeeritud, s.t tal puuduvad millegi/kellegi kohta teadmised.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Teadmatus · Näe rohkem »

Teaduseetika

Teaduseetika (ingl research ethics; research integrity) on kõigi teadustööd tegevate ja rahastavate osapoolte (teadlased, teadus- ja arendusasutused, teadust rahastavad asutused) kohustumus lähtuda vastutustundliku teadustöö tegemiseks vältimatult vajalikest eetilistest põhimõtetest ja kõrgetest professionaalsetest standarditest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Teaduseetika · Näe rohkem »

Tehislikkus

Tehislikkus on objekti või nähtuse omadus, mis seisneb inimtegevuse kaudu teostumises: loodusaine transformeeritakse vormi, mis ei tulene selle sisemisest loomusest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tehislikkus · Näe rohkem »

Tehnoloogiline optimism

Tehnoloogiline optimism on uskumus, et inimkond suudab jätkata elu maakeral praeguse tarbimise ja rahvaarvu juures, vähendades kiiresti arenevate tehniliste lahenduste kasutuselevõtuga tunduvalt oma keskkonnamõju ja kompenseerides loodusvarade vähenemist.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tehnoloogiline optimism · Näe rohkem »

Teine Maailm

Teise Maailma riigid on märgitud punase värviga Teine Maailm oli mõiste, mille all mõeldi enne sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemist Nõukogude Liitu ja selle satelliitriike Ida- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Teine Maailm · Näe rohkem »

Teisene toore

Teisene toore ehk teisestoore ehk sekundaartoore (inglise secondary raw material) on tootmise lähteained (toore), mida saadakse tootmisjääkidest (taaskasutus).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Teisene toore · Näe rohkem »

Teostatavusuuring

Teostatavusuuring ehk majandusliku otstarbekuse analüüs (inglise keeles feasibility study) on eeluuring, et teha kindlaks projekti edu tõenäosus.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Teostatavusuuring · Näe rohkem »

Terviklik juhtimiskorraldus

Terviklik juhtimiskorraldus ehk sidus juhtimiskorraldus (inglise integrated management) on määratletud territooriumil ühiskonnaelu valdkondi (sektoreid) siduv, kohalikele oludele kohandatud ja kooskõlastatud juhtimiskorraldus, mis hõlmab tervikliku kontseptuaalse käsitluse raames asjaomaseid organisatsioone, huvirühmi, üksikisikuid.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Terviklik juhtimiskorraldus · Näe rohkem »

Terviklik tootepoliitika

Terviklik tootepoliitika (inglise keeles integrated product policy, lühend IPP) on poliitikavaldkond, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste keskkonnanäitajaid kogu olelusringi vältel ning edendada toodete ja teenuste uuenduslikkust.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Terviklik tootepoliitika · Näe rohkem »

Tingliku hindamise meetod

Tingliku hindamise meetod (ka tingliku väärtustamise meetod) on inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tingliku hindamise meetod · Näe rohkem »

Toiduga kindlustatus

Toiduga kindlustatus ehk toidujulgeolek (inglise food security) on olukord, kus teatud piirkonna või riigi inimestel on söögiks piisavalt toitu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Toiduga kindlustatus · Näe rohkem »

Toidujäätmed

Toidujäätmed on toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Toidujäätmed · Näe rohkem »

Toimetulekuvõime

Toimetulekuvõime ehk taastuvus on elussüsteemi võime muutuste ebasoodsa mõjuga toime tulla või sellega kohaneda (kohanemisvõime).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Toimetulekuvõime · Näe rohkem »

Toomas Pallo

Toomas Pallo (sündinud 30. detsembril 1963 Võrus) on eesti keskkonnateadlane.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Toomas Pallo · Näe rohkem »

Toormemahukas tootmine

Toormemahukas tootmine (inglise raw-material-intensive production) on tooteühiku kohta palju loodusvarasid kasutav tootmistegevus (Eestis näiteks põlevkivi karjääriviisiline kaevandamine).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Toormemahukas tootmine · Näe rohkem »

Tootemaks

Tootemaks (inglise product tax) on keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tootemaks · Näe rohkem »

Tootja vastutab

Tootja vastutab (ka põhimõte "tootja vastutab", tootjavastutuse põhimõte; inglise (extended) producer responsibility) on põhimõte, mille järgi ettevõtjatel, tavaliselt toote valmistajatel või maaletoojatel, lasub vastutus tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates toote valmistamisest kuni selle jäätmeks muutumiseni.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tootja vastutab · Näe rohkem »

Toruotsatehnoloogia

Toruotsatehnoloogia (inglise end-of-pipe technology) on saastekoormuse vähendamine tootmisprotsessidest väljunud saaste- või reoainete eemaldamisega puhastusseadmete abil.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Toruotsatehnoloogia · Näe rohkem »

Traditsioonilised teadmised

Traditsioonilised teadmised (inglise keeles traditional knowledge) on traditsioonilisi eluviise järgivate kohalike (põlis)kogukondade teadmised, uuendused ja tavad.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Traditsioonilised teadmised · Näe rohkem »

Tulemuste kolmikmõõde

Tulemuste kolmikmõõde ehk kolmiktulem (inglise keeles triple bottom line) on põhimõte, mille kohaselt ettevõtte või muu organisatsiooni terviklikku tulemuslikkust tuleb mõõta peale majandusnäitajate ka keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tulemuste kolmikmõõde · Näe rohkem »

Tulevikustsenaarium

Tulevikustsenaarium on võimalike tulevikusündmuste kirjeldus, mis lähtub eri vaatenurkadest minevikus toimunud ning olevikus ja tulevikus toimuvatele arengutele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tulevikustsenaarium · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon

UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon (inglise Convention Concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage) on 1972.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon · Näe rohkem »

Uus keskkonnaparadigma

Uus keskkonnaparadigma on arusaam, et inimkond on Maa taluvusvõime kohta liiga arvukas ja käitub loodusega murettekitavalt halvasti, mõjutades ohtlikult ökoloogilist tasakaalu.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Uus keskkonnaparadigma · Näe rohkem »

Uus-urbanism

Uus-urbanism on suund linnaplaneerimispraktikas, mis püüab asumite rajamisel ja ümberkujundamisel luua jalakäijasõbralikku ning inimlikes mastaapides mitmekesist tiheasustust vastukaaluks valglinnastumisele, autostumisele ja suurte linnaäärsete kaubanduskeskuste rajamisele.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Uus-urbanism · Näe rohkem »

Vabatahtlikud keskkonnalepped

Vabatahtlikud keskkonnalepped ehk vaba tahte lepingud (inglise voluntary environmental agreements) on ettevõtete ja ametkondade vabatahtlikud koostöölepped parema keskkonnaseisundi saavutamiseks.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Vabatahtlikud keskkonnalepped · Näe rohkem »

Vaesuse tsükkel

Vaesuse tsükkel (inglise cycle of poverty) on iseenesest võimenduv vaesuse ja sotsiaalse heidiklikkuse tsükkel, mis kandub edasi põlvkonnalt põlvkonnale.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Vaesuse tsükkel · Näe rohkem »

Vaesusindeks

Vaesusindeks (inglise human poverty index, HPI) riigi elustandardi näitaja.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Vaesusindeks · Näe rohkem »

Valdur Lahtvee

Valdur Lahtvee (2018) Valdur Lahtvee (sündinud 19. jaanuaril 1958 Antslas) on Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Valdur Lahtvee · Näe rohkem »

Vangi dilemma

Vangi dilemma (ka vangide dilemma; inglise keeles prisoner's dilemma, prisoners' dilemma) on sotsioloogias ja politoloogias kasutatav mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus osapooltel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja üksikhuvidest loobuda.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Vangi dilemma · Näe rohkem »

Varihind

Varihind on majandusmatemaatilise mudeli koefitsient, mis iseloomustab mingi toote, hüve või majandusharu väärtuse muutumist olenevalt mudeli sihifunktsiooni ja piirangute muutumisest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Varihind · Näe rohkem »

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Väärtus · Näe rohkem »

Väärtushinnangute muutumine

Väärtushinnangute muutumine (inglise values shift) on ühiskondlike ja individuaalsete normide ja väärtuste (väärtushinnangute) muutumine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Väärtushinnangute muutumine · Näe rohkem »

Vähim arenenud riigid

Vähim arenenud riigid (inglise least developed countries, lühendina LDC) on ÜRO järgi riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Vähim arenenud riigid · Näe rohkem »

Vähimast kulust lähtuv planeerimine

Vähimast kulust lähtuv planeerimine (inglise keeles least cost planning, lühend LCP) on soovitud tulemuse saavutamiseks odavaima viisi või meetmete kombinatsiooni otsimise meetod.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Vähimast kulust lähtuv planeerimine · Näe rohkem »

Välisabi

Välisabi Välisabi (inglise keeles foreign aid) on piiratud, tingimuslik ja sageli kitsa eesmärgiga tuluallikate vool, mida üks riik (doonorriik) või rahvusvaheline asutus annab teisele riigile (saajariik).

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Välisabi · Näe rohkem »

Väliskulu

Väliskulu (inglise external cost) on ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Väliskulu · Näe rohkem »

Võrdlusanalüüs

Võrdlusanalüüs (inglise benchmarking) on juhtimisvahend, mis hõlmab organisatsiooni või üksikisiku tegevuse võrdlemist samal tegevusalal saavutatud taseme või parima tulemusega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Võrdlusanalüüs · Näe rohkem »

Veemajandus

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Veemajandus · Näe rohkem »

Veemajanduskava

Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Veemajanduskava · Näe rohkem »

Vesikondade tervikmajandamine

Vesikondade tervikmajandamine (inglise integrated river basin management) on vesikonna vee- ja maismaa-ala (ühe või mitme valgala) koordineeritud kaitse ja majandamine.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Vesikondade tervikmajandamine · Näe rohkem »

Win-win

Võidan-võidad mõtteviis (inglise 'võitma', 'võit') kirjeldab käitumist olukordades, kus kõikidel osalistel on võimalus mingi probleemi või vastuolu lahendamisest võita.

Uus!!: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Win-win · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

SEI, SEI Tallinn, SEIT, Säästva Eesti Instituut.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika