Kiiremini kui brauser!
96 suhted: Abakala, AD, Afgaani rebane, Angerjas, Armastus, Armunool, Atlandi merilest, Atlandi tuur, Šaakal, Ülepüük, Öösorr, Bengali tiiger, Dugong, Emakalimaskest, Euroopa laikõrv, Fertiilsus (täpsustus), Granti gasell, Hallhüljes, Harilik kammeljas, Harilik pakslaup, Harilik rästik, Hüpotalamus, Hõbemerluus, Hõlmikpuu, Hiidsaarmas, Huntahven, Inimene, Kabehirv, Kabun, Kalaan, Kalakajakas, Kasetriibik, Kastraat, Kõrbesebra, Kiisk, Kingnokk, Kodiaki karu, Koduhiir, Kodurott, Koerlased, Koha, Kuningpüüton, Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire, Lapsepõlv, Lääne-liivaboa, Lõvi, Lendorav, Leopard, Linask, Lumelammas, ..., Lumeleopard, Madagaskari sisiprussakas, Margai, Mügri, Mehhiko tömpsuu, Melanism, Metsnugis, Metsvint, Munarakk, Must seatigu, Must-kärbsenäpp, Ninaahv, Nokkloom, Populatsiooni struktuur, Proopiomelanokortiin, Puberteet, Pull, Punahirv, Punapanda, Randal, Rebane, Saarmas, Saarmaslased, Salesaagrai, Salu-lehelind, Sarvikpütt, Seksapiil, Sinikael-part, Sinivaal, Sooräts, Sperm, Suguühe, Sugunääre, Suur-meenäitur, Suurkudu, Täisealisus, Täiskasvanu, Tüümus, Tüümuse taandareng, Trulling, Turb, Valmik, Veekonn, Veis, Vikerforell, Vikunja. Laienda indeks (46 rohkem) »
Abakala
Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.
Uus!!: Suguküpsus ja Abakala · Näe rohkem »
AD
AD on.
Uus!!: Suguküpsus ja AD · Näe rohkem »
Afgaani rebane
Afgaani rebane (Vulpes cana) on loomaliik koerlaste sugukonnast rebase perekonnast.
Uus!!: Suguküpsus ja Afgaani rebane · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Suguküpsus ja Angerjas · Näe rohkem »
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.
Uus!!: Suguküpsus ja Armastus · Näe rohkem »
Armunool
Teo ''Monachoides vicinus'' armunool. Külgvaatel (ülal) on skaala pikkus 0,5 mm, läbilõikel 0,05 mm. Armunooled on mitmel kopstigude alamklassi kuuluval maismaateol esinevad lubjast või kitiinist teravad noolekujulised jätked.
Uus!!: Suguküpsus ja Armunool · Näe rohkem »
Atlandi merilest
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) on lestlaste sugukonda merilesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Suguküpsus ja Atlandi merilest · Näe rohkem »
Atlandi tuur
Atlandi tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast.
Uus!!: Suguküpsus ja Atlandi tuur · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Suguküpsus ja Šaakal · Näe rohkem »
Ülepüük
Tursa ülepüük 1970. ja 1980. aastatel põhjustas püügimahu suure languse 1992. aastal Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad.
Uus!!: Suguküpsus ja Ülepüük · Näe rohkem »
Öösorr
Öösorr (Caprimulgus europaeus) on öösorlaste sugukonda öösorri perekonda kuuluv ja ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind.
Uus!!: Suguküpsus ja Öösorr · Näe rohkem »
Bengali tiiger
Bengali tiiger ehk India tiiger (Panthera tigris tigris) on tiigri alamliik, kes elab Lõuna-Aasias.
Uus!!: Suguküpsus ja Bengali tiiger · Näe rohkem »
Dugong
Dugong (Dugong dugon) on meriveiseliste ehk sireeniliste seltsi kuuluv suur herbivoorne mereimetaja, ainus elav esindaja dugonglaste sugukonnast.
Uus!!: Suguküpsus ja Dugong · Näe rohkem »
Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.
Uus!!: Suguküpsus ja Emakalimaskest · Näe rohkem »
Euroopa laikõrv
Euroopa laikõrv (Barbastella barbastellus) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.
Uus!!: Suguküpsus ja Euroopa laikõrv · Näe rohkem »
Fertiilsus (täpsustus)
"Fertiilsus" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Suguküpsus ja Fertiilsus (täpsustus) · Näe rohkem »
Granti gasell
Granti gasell (Nanger granti) on veislaste sugukonda gaselllaste alamsugukonda kuuluv liik.
Uus!!: Suguküpsus ja Granti gasell · Näe rohkem »
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Uus!!: Suguküpsus ja Hallhüljes · Näe rohkem »
Harilik kammeljas
Kammeljas ehk harilik kammeljas ehk kivikammeljas (Scophthalmus maximus ehk Psetta maxima) on rombkalalaste sugukonda kammelja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Suguküpsus ja Harilik kammeljas · Näe rohkem »
Harilik pakslaup
Harilik pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix) on karplaste sugukonda pakslauba perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Suguküpsus ja Harilik pakslaup · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Suguküpsus ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Suguküpsus ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Hõbemerluus
Hõbemerluus ehk hõbeheik (Merluccius bilinearis)Pihu, E (toim.) (1979).
Uus!!: Suguküpsus ja Hõbemerluus · Näe rohkem »
Hõlmikpuu
Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.
Uus!!: Suguküpsus ja Hõlmikpuu · Näe rohkem »
Hiidsaarmas
Hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis) on kärplaste sugukonda hiidsaarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Suguküpsus ja Hiidsaarmas · Näe rohkem »
Huntahven
Huntahven (Dicentrarchus labrax) on ahvenaliste seltsi huntahvenlaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Huntahven · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Suguküpsus ja Inimene · Näe rohkem »
Kabehirv
Video kabehirvekarjast Saksamaa Granati loomapargis Kabehirv (Dama dama) on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Suguküpsus ja Kabehirv · Näe rohkem »
Kabun
Kabunad. Kabun ehk kohikukk on kastreeritud kukk.
Uus!!: Suguküpsus ja Kabun · Näe rohkem »
Kalaan
Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonna kuuluv imetaja.
Uus!!: Suguküpsus ja Kalaan · Näe rohkem »
Kalakajakas
Kalakajakas lennul Kalakajakas (Larus canus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Suguküpsus ja Kalakajakas · Näe rohkem »
Kasetriibik
Kasetriibik (Sicista betulina, varem kasetriiplane) on näriliste (Rodentia) seltsi kuuluv pisiimetaja, kes on Eesti faunas ainus hüpiklaste esindaja.
Uus!!: Suguküpsus ja Kasetriibik · Näe rohkem »
Kastraat
Kastraat (ladina castratus 'kohitsetu') on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees.
Uus!!: Suguküpsus ja Kastraat · Näe rohkem »
Kõrbesebra
Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on hobuse perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Suguküpsus ja Kõrbesebra · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Suguküpsus ja Kiisk · Näe rohkem »
Kingnokk
Kingnokk (Balaeniceps rex) on pelikaniliste seltsi kingnoklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Kingnokk · Näe rohkem »
Kodiaki karu
Kodiaki karu (Ursus arctos middendorffi) on karulaste sugukonda ja karu perekonda kuuluva pruunkaru alamliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Kodiaki karu · Näe rohkem »
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Uus!!: Suguküpsus ja Koduhiir · Näe rohkem »
Kodurott
Kodurott (Rattus rattus) ehk mustrott on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline.
Uus!!: Suguküpsus ja Kodurott · Näe rohkem »
Koerlased
Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Suguküpsus ja Koerlased · Näe rohkem »
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Suguküpsus ja Koha · Näe rohkem »
Kuningpüüton
Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Kuningpüüton · Näe rohkem »
Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH ehk lapseea tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ehk tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire ehk tähelepanudefitsiidiga aktiivsushäire (inglise keeles attention deficit hyperactivity disorder; rahvusvaheline lühend ADHD; ladina keeles perturbatio activitatis et attentionis) on termin millega osutatakse laste väga erinevat tüüpi käitumisaktidele.
Uus!!: Suguküpsus ja Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire · Näe rohkem »
Lapsepõlv
Mäng on peamine tegevuse liik lapsepõlves Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni.
Uus!!: Suguküpsus ja Lapsepõlv · Näe rohkem »
Lääne-liivaboa
Lääne-liivaboa (Eryx jaculus) on boalaste sugukonna liivaboa (Eryx) perekonda kuuluv maoliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Lääne-liivaboa · Näe rohkem »
Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.
Uus!!: Suguküpsus ja Lõvi · Näe rohkem »
Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Uus!!: Suguküpsus ja Lendorav · Näe rohkem »
Leopard
Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Suguküpsus ja Leopard · Näe rohkem »
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Uus!!: Suguküpsus ja Linask · Näe rohkem »
Lumelammas
Lumelammas ehk pakssarv (Ovis canadensis) on üks kahest Põhja-Ameerikas elavast uluklamba liigist.
Uus!!: Suguküpsus ja Lumelammas · Näe rohkem »
Lumeleopard
Lumeleopard ehk irbis (Panthera uncia, varem Uncia uncia) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Suguküpsus ja Lumeleopard · Näe rohkem »
Madagaskari sisiprussakas
Madagaskari sisiprussakas (Gromphadorhina portentosa) on prussakaliste seltsi kuuluv putukas.
Uus!!: Suguküpsus ja Madagaskari sisiprussakas · Näe rohkem »
Margai
Margai ehk pikksaba-pugalkass (Leopardus wiedii) on väike metsikute laiguliste kaslaste hulka kuuluv öise eluviisiga loom, kes on levinud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikashttps://wildcatconservation.org/wild-cats/south-america/margay/ 12.10.2018.
Uus!!: Suguküpsus ja Margai · Näe rohkem »
Mügri
Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius, varem A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik.
Uus!!: Suguküpsus ja Mügri · Näe rohkem »
Mehhiko tömpsuu
Mehhiko tömpsuu ehk aksolotl (Ambystoma mexicanum) on kahepaikne tömpsuu perekonnas.
Uus!!: Suguküpsus ja Mehhiko tömpsuu · Näe rohkem »
Melanism
Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.
Uus!!: Suguküpsus ja Melanism · Näe rohkem »
Metsnugis
Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Suguküpsus ja Metsnugis · Näe rohkem »
Metsvint
Metsvint võib mõnel pool toitu käestki võtta Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Suguküpsus ja Metsvint · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Suguküpsus ja Munarakk · Näe rohkem »
Must seatigu
Must seatigu (ka must-seatigu; ladina keeles Limax cinereoniger, varem ka Limax alpinus) on Eestis esinev suur nälkjas.
Uus!!: Suguküpsus ja Must seatigu · Näe rohkem »
Must-kärbsenäpp
Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on värvuliste (Passeriformes) seltsi kärbsenäplaste (Muscicapidae) sugukonda must-kärbsenäpi (Ficedula) perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Suguküpsus ja Must-kärbsenäpp · Näe rohkem »
Ninaahv
Ninaahv ehk kahau (Nasalis larvatus) on pärdiklaste sugukonda kuuluv ahviliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Ninaahv · Näe rohkem »
Nokkloom
Nokkloom ehk ornitorünhus (Ornithorhynchus anatinus) on ainus liik imetajate klassi ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna nokklooma perekonnast.
Uus!!: Suguküpsus ja Nokkloom · Näe rohkem »
Populatsiooni struktuur
Populatsiooni struktuur on populatsiooni ülesehitus, mis määrab populatsiooni olemuse.
Uus!!: Suguküpsus ja Populatsiooni struktuur · Näe rohkem »
Proopiomelanokortiin
Proopiomelanokortiin (lühend POMC) on paljude selgroogsete loomade ajuripatsi eessagara moodustatav peptiid ja prohormoon.
Uus!!: Suguküpsus ja Proopiomelanokortiin · Näe rohkem »
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Uus!!: Suguküpsus ja Puberteet · Näe rohkem »
Pull
Pull Pull ehk sõnn on suguküps isane veis.
Uus!!: Suguküpsus ja Pull · Näe rohkem »
Punahirv
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnas.
Uus!!: Suguküpsus ja Punahirv · Näe rohkem »
Punapanda
Punapanda ehk panda (ka punane panda, väike panda. tulikass; Ailurus fulgens) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajaliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Punapanda · Näe rohkem »
Randal
Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.
Uus!!: Suguküpsus ja Randal · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Suguküpsus ja Rebane · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Suguküpsus ja Saarmas · Näe rohkem »
Saarmaslased
Saarmaslased (Lutrinae) on kärplaste alamsugukond.
Uus!!: Suguküpsus ja Saarmaslased · Näe rohkem »
Salesaagrai
Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata) on kõhrkala, kes kuulub railaadsete (Batoidea) ülemseltsi saagrailaste (Pristidae) sugukonda.
Uus!!: Suguküpsus ja Salesaagrai · Näe rohkem »
Salu-lehelind
Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) on põõsalindlaste sugukonda lehelinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Suguküpsus ja Salu-lehelind · Näe rohkem »
Sarvikpütt
Sarvikpütt (Podiceps auritus) on pütlaste sugukonda püti perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Suguküpsus ja Sarvikpütt · Näe rohkem »
Seksapiil
Seksapiil (inglise väljendist sex appeal) ehk seksapiilsus ehk seksikus on seksuaalne atraktiivsus, veetlus, meeldivus, ihaldusväärsus.
Uus!!: Suguküpsus ja Seksapiil · Näe rohkem »
Sinikael-part
Sinikael-part on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Sinikael-part · Näe rohkem »
Sinivaal
Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.
Uus!!: Suguküpsus ja Sinivaal · Näe rohkem »
Sooräts
Sooräts (Asio flammeus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Suguküpsus ja Sooräts · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Suguküpsus ja Sperm · Näe rohkem »
Suguühe
Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.
Uus!!: Suguküpsus ja Suguühe · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Suguküpsus ja Sugunääre · Näe rohkem »
Suur-meenäitur
Suur-meenäitur (Indicator indicator) on meenäiturlaste sugukonda meenäituri perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Suguküpsus ja Suur-meenäitur · Näe rohkem »
Suurkudu
Suurkudu (Tragelaphus strepsiceros) on veislaste sugukonda võsapuki perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Suguküpsus ja Suurkudu · Näe rohkem »
Täisealisus
Täisealine on inimene, kes on seaduse silmis omandanud kõik juriidilised õigused ja kohustused.
Uus!!: Suguküpsus ja Täisealisus · Näe rohkem »
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Uus!!: Suguküpsus ja Täiskasvanu · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Suguküpsus ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüümuse taandareng
Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta.
Uus!!: Suguküpsus ja Tüümuse taandareng · Näe rohkem »
Trulling
Trulling ehk harilik trulling (Barbatula barbatula) on trullinglaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Suguküpsus ja Trulling · Näe rohkem »
Turb
Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Suguküpsus ja Turb · Näe rohkem »
Valmik
Kiirluup video tsikaadi valmikust Valmik ehk imaago ehk imago on moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne.
Uus!!: Suguküpsus ja Valmik · Näe rohkem »
Veekonn
Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Suguküpsus ja Veekonn · Näe rohkem »
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Suguküpsus ja Veis · Näe rohkem »
Vikerforell
Vikerforell ehk vikerhõrnas (Oncorhynchus mykiss) on lõheliste seltsi idalõhe perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Suguküpsus ja Vikerforell · Näe rohkem »
Vikunja
Vikunja (Lama vicugna) on üks kahest metsikust Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvast imetajast.
Uus!!: Suguküpsus ja Vikunja · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ad., Adultne, Adultsus, Adultus.
