28 suhted: Biot'-Savarti seadus, Difraktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektroonikakomponent, Faraday efekt, Füüsika mõisteid, Ftalotsüaniinsinine, Gravitatsioon, Gravitatsiooniväli, Holograafia, Interferents, Interferomeetria, Komplekssüsteem, Kvantmehaanika, Kvantpõimumine, Lainefunktsioon, Lainepakett, Lainevõrrand, Max Planck, Michelsoni interferomeeter, Mittelineaarne optika, Mittelineaarne süsteem, Pilootlaine teooria, Schmitti lülitus, Schrödingeri kass, Väli, Väljateooria, Võnkumine.
Biot'-Savarti seadus
Biot'-Savarti seadus (ka kujul Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus) on elektromagnetismi seadus, mis kirjeldab statsionaarse (püsiva) elektrivoolu tekitatud magnetvälja.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Biot'-Savarti seadus · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektroonikakomponent
Mõned elektroonikakomponendid Elektroonikakomponent on teatud kindlate parameetrite ja otstarbega terviklik (osadeks lahutamatu) elektrooniliselt realiseeritav üksikosa.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Elektroonikakomponent · Näe rohkem »
Faraday efekt
Faraday efekt on Michael Faraday järgi nime saanud magneto-optiline efekt, mis ilmneb valguse ja magnetvälja vastasmõjus aines.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Faraday efekt · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Ftalotsüaniinsinine
Ftalotsüaniinsinine ehk vaskftalotsüaniin on säravsinise värvusega kristalliline sünteetiline orgaaniline värvipigment, mis kuulub ftalotsüaniinvärvainete hulka.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Ftalotsüaniinsinine · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Holograafia
Pildid samast hologrammist eri nurkade alt Holograafia on optikavaldkond, optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Holograafia · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Interferents · Näe rohkem »
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Interferomeetria · Näe rohkem »
Komplekssüsteem
Komplekssüsteem on süsteem, mis koosneb mitmest osast või alamsüsteemist, mis interakteeruvad omavahel (tüüpiliselt) mittelineaarselt.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Komplekssüsteem · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantpõimumine
kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lainepakett
dispersiooni puudumisel Lainepakett ehk lainerühm on ruumiliselt või ajaliselt piiratud laine.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Lainepakett · Näe rohkem »
Lainevõrrand
Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Lainevõrrand · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Max Planck · Näe rohkem »
Michelsoni interferomeeter
Michelsoni interferomeeter Michelsoni interferomeeter on ajalooliselt kõige tähtsam amplituudi jaotav interferomeeter, mis töötab superpositsiooniprintsiibil.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Michelsoni interferomeeter · Näe rohkem »
Mittelineaarne optika
Mittelineaarne optika on optika haru, mille eesmärgiks on kirjeldada valguse käitumist mittelineaarses aines, mis tähendab, et dielektriline polarisatsioon P reageerib valguse elektriväljale E mittelineaarselt.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Mittelineaarne optika · Näe rohkem »
Mittelineaarne süsteem
Mittelineaarne süsteem on süsteemiteoorias niisugune süsteem, mille väljundsignaal pole alati võrdeline (proportsionaalne) sisendsignaaliga ja mille puhul ei kehti superpositsiooniprintsiip.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Mittelineaarne süsteem · Näe rohkem »
Pilootlaine teooria
Pilootlaine teooria, tuntud ka kui Bohmi mehaanika, on üks mitmetest (mitterelativistliku) kvantmehaanika tõlgendustest, mille esitas Louis de Broglie 1927 ja mille taasavastas David Bohm 1952.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Pilootlaine teooria · Näe rohkem »
Schmitti lülitus
Võrdlus tavapärase komparaatori ja Schmitti lülituse vahel, kui sisendiks on mürane analoogsignaal (U). Väljund A kuulub komparaatorile ning väljund B Schmitti lülitusele Schmitti lülitus on elektroonikakomponentidest koosnev skeem, mille väljundpinge muutub kahe oleku vahel vastavalt sisendpingele.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Schmitti lülitus · Näe rohkem »
Schrödingeri kass
superpositsiooni ehk kass on korraga surnud ja elus. Schrödingeri kass on mõtteline eksperiment, mis illustreerib superpositsiooniprintsiipi, ehk seda kuidas objekt saab olla korraga mitmes teineteist välistavas olekus.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Schrödingeri kass · Näe rohkem »
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Väli · Näe rohkem »
Väljateooria
Väljateooria on füüsikaliste väljade teooria, mis hõlmab klassikalist väljateooriat (potentsiaal- ja vektorväljad) ja kvantväljateooriat.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Väljateooria · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Superpositsiooniprintsiip ja Võnkumine · Näe rohkem »