Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Alam-Sileesia, Arnulf (Frangi keiser), Śnieżniki mäestik, Avaari khaaniriik, Avaari mark, Álmos, Ülem-Sileesia, Baieri hertsogkond, Bánov, Endiste riikide loend, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Galiitsia, Glagoolitsa, Ida-Frangi riik, Idamark, Kärnteni mark, Kraków, Kujawy, Lääneslaavlased, Liudolf (Saksi), Michael III, Morava, Nordmark, Ostsiedlung, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Pannoonia mark, Přemysliidid, Poola keskaeg, Samo, Slaavi vürstiriikide loend, Tšehhi kuningriik, Ungari ajalugu, Ungari vürstiriik, Zoltán.
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Śnieżniki mäestik
Śnieżniku mäestik (poola keeles Masyw Śnieżnika, tšehhi keeles Králický Sněžník, saksa keeles Glatzer Schneegebirge) on mäemassiiv Ida-Sudeetides Tšehhi ja Poola piiril.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Śnieżniki mäestik · Näe rohkem »
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Avaari mark · Näe rohkem »
Álmos
Álmos kujutatuna kroonikas "Chronicon Pictum" Álmos, ka Almos või Almus, (u 820 – u 895) oli madjarite hõimuliidu esimene juht alates ligikaudu aastast 850.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Álmos · Näe rohkem »
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bánov
Bánov (saksa keeles Banow, vanasti ka Banau) on küla (endine alev) Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Bánov · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Galiitsia · Näe rohkem »
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Glagoolitsa · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Idamark · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kraków · Näe rohkem »
Kujawy
Paiknemine Poola kaardil Kujawy vapp Kujawy (poola: Kujawy; saksa: Kujawien; ladina: Cuiavia) on ajalooline piirkond Põhja-Kesk-Poolas, paiknedes Wisła vasakkaldal, samuti Noteći jõest ja Gopło järvest idas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kujawy · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Liudolf (Saksi) · Näe rohkem »
Michael III
Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Michael III · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Morava · Näe rohkem »
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Nordmark · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Pannoonia Horvaatia vürstkond
Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Pannoonia Horvaatia vürstkond · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Přemysliidid · Näe rohkem »
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Poola keskaeg · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Samo · Näe rohkem »
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Slaavi vürstiriikide loend · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Zoltán
Zoltán (u 880 või 903 – u 950), ka Zolta, oli esimese säilinud ungarlaste kroonika Gesta Hungarorum järgi kolmas ungarlaste suurvürst, kellest sai suurvürst peale tema isa Árpádi surma aasta 907 paiku.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Zoltán · Näe rohkem »
