Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse, Eesti šotlased, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti rootsikeelsed kohanimed, Eesti väinade loend, Eesti venekeelsed kohanimed, Hanila vald, Jõe jõgi, Kansi säär, Kõbajad, Kõbajalaid, Kesse alumine tulepaak, Kesse ülemine tulepaak, Kesse madal, Kesselaid, Kessu päevamärk, Knorring, Koguva (laev), Kuivastu sadam, Kumari kanal, Kuressaare kreis, Lääne kreis, Lääne maakonna mereosade loend, Liivi laht, Moonsundi lahing, Muhu, Muhu-Suuremõisa mõis, Ofelia, Operatsioon Albion, Papirahu, Pärnu kreis, Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, Rombikare, Saaremaa rüütelkond, Saaremaa sild, Sõjategevus Eestis (1944), Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Suursäär, Tallinna vallutamine (1941), Tumala mõis, Uisk, Väike väin, Väinameri, Veetee, Viire kurk, Viirelaid, Virtsu poolsaar, Virtsu sadam, Virtsu tuletorn.
Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.
Uus!!: Suur väin ja Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse · Näe rohkem »
Eesti šotlased
Eesti šotlased on üks rahvusvähemusi Eestis.
Uus!!: Suur väin ja Eesti šotlased · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Suur väin ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti mitmekeelne kohanimede loend
Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.
Uus!!: Suur väin ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »
Eesti rootsikeelsed kohanimed
Eesti rootsikeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti rootsikeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Suur väin ja Eesti rootsikeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eesti väinade loend
Eesti väinade loend loetleb Eesti väinad.
Uus!!: Suur väin ja Eesti väinade loend · Näe rohkem »
Eesti venekeelsed kohanimed
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti venekeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eestis Venemaa keisririigi ajal kasutatud venekeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Suur väin ja Eesti venekeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Hanila vald
Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017.
Uus!!: Suur väin ja Hanila vald · Näe rohkem »
Jõe jõgi
Jõe jõgi (ka Jõeoja) on jõgi Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere, Kuke, Massu ja Mõisaküla külas.
Uus!!: Suur väin ja Jõe jõgi · Näe rohkem »
Kansi säär
Kansi säär on neem (maasäär) Saare maakonnas Muhu valla idaosas.
Uus!!: Suur väin ja Kansi säär · Näe rohkem »
Kõbajad
Kõbajad lõuna poolt, paremal serval Kõbajalaid Kõbajad on Suures väinas asuv laidude rühm.
Uus!!: Suur väin ja Kõbajad · Näe rohkem »
Kõbajalaid
Kõbajalaid lõuna poolt Kõbajalaid (Suur-Kõbaja saar, Kõbaja Suurlaid, Kõvajalaid; 1871 Kobbajae) on 10 hektari suurune laid Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Suures väinas, suurim Kõbajatest.
Uus!!: Suur väin ja Kõbajalaid · Näe rohkem »
Kesse alumine tulepaak
Kessu alumine tulepaak Kessu alumine tulepaak Kesse sihi alumine tulepaak (ka Kessu alumine tulepaak) on tulepaak Kesselaiu edelarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.
Uus!!: Suur väin ja Kesse alumine tulepaak · Näe rohkem »
Kesse ülemine tulepaak
Kessu sihi ülemine tulepaak Kessu sihi ülemine tulepaak Kesse sihi ülemine tulepaak (ka Kessu ülemine tulepaak) on tulepaak Kesselaiu edelarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.
Uus!!: Suur väin ja Kesse ülemine tulepaak · Näe rohkem »
Kesse madal
Kesse madal on Saare maakonnas Muhu vallas Suures väinas asuv madal.
Uus!!: Suur väin ja Kesse madal · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Suur väin ja Kesselaid · Näe rohkem »
Kessu päevamärk
Kessu päevamärk Kessu päevamärk Kessu päevamärk on päevamärk Kesselaiu põhjarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.
Uus!!: Suur väin ja Kessu päevamärk · Näe rohkem »
Knorring
Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Suur väin ja Knorring · Näe rohkem »
Koguva (laev)
Koguva oli Saaremaa Laevakompanii parvlaev.
Uus!!: Suur väin ja Koguva (laev) · Näe rohkem »
Kuivastu sadam
Kuivastu sadam, mai 2007 Foto: Ave Maria Mõistlik Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Kuivastu sadam, september 2010Foto: Ivo Kruusamägi Kuivastu sadam (sadama kood: EE KUI) on sadam Kuivastus, Muhu saare idarannikul, Suure väina läänekaldal.
Uus!!: Suur väin ja Kuivastu sadam · Näe rohkem »
Kumari kanal
Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.
Uus!!: Suur väin ja Kumari kanal · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Suur väin ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Uus!!: Suur väin ja Lääne kreis · Näe rohkem »
Lääne maakonna mereosade loend
Siin on loetletud Lääne maakonna territooriumile jäävaid lahtesid ja väinu.
Uus!!: Suur väin ja Lääne maakonna mereosade loend · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Suur väin ja Liivi laht · Näe rohkem »
Moonsundi lahing
Moonsundi merelahing oli Esimese maailmasõja ajal operatsiooni Albion osana 17. oktoobril 1917.
Uus!!: Suur väin ja Moonsundi lahing · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Suur väin ja Muhu · Näe rohkem »
Muhu-Suuremõisa mõis
Muhu-Suuremõisa mõis (saksa keeles Mohn-Großenhof) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Suur väin ja Muhu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Ofelia
Ofelia oli Saaremaa Laevakompanii parvlaev, mis oli ehitatud 1968.
Uus!!: Suur väin ja Ofelia · Näe rohkem »
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Uus!!: Suur väin ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »
Papirahu
Papirahu on 1,3 hektari suurune saar Suures väinas, halduslikult Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas Matsalu rahvuspargi koosseisus.
Uus!!: Suur väin ja Papirahu · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Suur väin ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee
Väikese väina tamm Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (põhimaantee nr 10) on üks Eesti põhimaanteid.
Uus!!: Suur väin ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee · Näe rohkem »
Rombikare
Rombikare on Saare maakonda Muhu valda Suurde väina jääv saar (kare).
Uus!!: Suur väin ja Rombikare · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Suur väin ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saaremaa sild
Saaremaa sild on Eestis pikka aega kavandatud sild üle Suure väina Muhu saare ja Mandri-Eesti ühendamiseks.
Uus!!: Suur väin ja Saaremaa sild · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Suur väin ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sõjategevus Eestis 1941.
Uus!!: Suur väin ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »
Suursäär
Kessu päevamärgist Suursääre tippmine osa Suursäär on maasäär Kesselaiu põhjaosas.
Uus!!: Suur väin ja Suursäär · Näe rohkem »
Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.
Uus!!: Suur väin ja Tallinna vallutamine (1941) · Näe rohkem »
Tumala mõis
Tumala mõis (saksa keeles Thomel) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tumala mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas (eelmise haldusjaotuse järgi Orissaare vallas).
Uus!!: Suur väin ja Tumala mõis · Näe rohkem »
Uisk
Uisk "Moonland" augustis 2013 Kuivastu sadamas, vaade vöörile ahtrile Uisk (algselt huisk 'madu'; vene keeles уж 'nastik') on üks vanimaid purjelaevatüüpe Eestis.
Uus!!: Suur väin ja Uisk · Näe rohkem »
Väike väin
Tamm üle Väikse väina Väike väin on väin Eesti lääneosas.
Uus!!: Suur väin ja Väike väin · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Suur väin ja Väinameri · Näe rohkem »
Veetee
Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.
Uus!!: Suur väin ja Veetee · Näe rohkem »
Viire kurk
Viire kurk on väin Suurest väinast lõunas Viirelaiu ja Virtsu poolsaare vahel.
Uus!!: Suur väin ja Viire kurk · Näe rohkem »
Viirelaid
Viirelaid on 87 hektari suurune saar laid Muhu kagurannikul Suures väinas, kuuludes Muhu valda Võiküla küla koosseisu.
Uus!!: Suur väin ja Viirelaid · Näe rohkem »
Virtsu poolsaar
Virtsu sadam on mänginud olulist rolli poolsaare asustusloo kujunemisel. Virtsu poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis Lääneranna vallas Suure väina ääres.
Uus!!: Suur väin ja Virtsu poolsaar · Näe rohkem »
Virtsu sadam
Ave Maria Mõistlik Ave Maria Mõistlik Virtsu sadam on sadam Virtsus Lääneranna vallas Suure väina idakaldal.
Uus!!: Suur väin ja Virtsu sadam · Näe rohkem »
Virtsu tuletorn
Virtsu tuletorn (2008) Virtsu tuletorn on tuletorn Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus.
Uus!!: Suur väin ja Virtsu tuletorn · Näe rohkem »
