Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Abwehr, Admiraliteedi Luureosakond, Ain Mere, Anšluss, Andrei Võšinski, Austria, Austria-Preisi sõda, Breitspurbahn, Eesti 1. Tagavararügement, Eesti kaitsepataljonid, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti Põhiüksus Narvas, Eesti Piirikaitserügement Tallinn, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Eesti valitsejad, Ereda koonduslaager, Fašism Venemaal, Gestapo, Herbert Raidna, Idapataljonid, III Germaani Soomuskorpus, Itaalia kuningriik (1861–1946), Juhan Vermet, Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Julgestusgrupp, Kaitsepataljonid, Karl Dönitz, Klaipėda, Kolmas riik, Kvisling, Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon, Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus, Norillag, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus, Piirikaitserügemendid, Pomereelia, Poseni provints, Relva-SS, Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis, Saksa Riik, Saksamaa ajalugu, Sambija, Sõjategevus Eestis (1944), Signaaliluure, Sionism, Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon, Teine maailmasõda, Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel, ..., Teise maailmasõja väejuhid, Weimari vabariik, 1. Eesti Piirikaitserügement, 1. Eesti Politseirügement, 1. SS-Soomusdiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler, 15. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 1.), 181. Eesti julgestusgrupp, 182. Eesti julgestusgrupp, 183. Eesti julgestusgrupp, 184. Eesti julgestusgrupp, 185. Eesti julgestusgrupp, 186. Eesti julgestusgrupp, 19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2.), 2. Eesti Piirikaitserügement, 2. Eesti Politseirügement, 20. eesti diviis, 20. SS-väljaõppe ja tagavararügement, 286. Kaitsepataljon, 287. Kaitsepataljon, 288. Kaitsepataljon, 29. Kaitsepataljon, 291. Kaitse Vahipataljon, 292. Politsei Jalaväepataljon, 3. Eesti Piirikaitserügement, 30. Eesti Politseipataljon, 30. Kaitsepataljon, 300. Eriotstarbeline Diviis, 31. Kaitsepataljon, 32. Kaitsepataljon, 33. Kaitsepataljon, 34. Kaitse Rindepataljon, 34. Kaitsepataljon, 35. Kaitsepataljon, 36. Kaitsepataljon, 37. Kaitsepataljon, 38. Kaitsepataljon, 39. Kaitsepataljon, 4. Eesti Piirikaitserügement, 4. SS-Politseidiviis, 40. Kaitsepataljon, 41. Kaitse Tagavarapataljon, 42. Kaitse Pioneeripataljon, 45. Relva-SS Grenaderirügement, 46. Relva-SS Grenaderirügement, 47. Relva-SS Grenaderirügement, 5. Eesti Piirikaitserügement, 5. SS-Soomusdiviis "Wiking", 6. Eesti Piirikaitserügement, 658. Eesti Pataljon, 659. Eesti Pataljon, 660. Eesti Pataljon. Laienda indeks (51 rohkem) »
Abwehr
Abwehr (saksa keeles Abwehr – 'kaitse, tõrje, vastupanu') oli Saksamaa Weimari vabariigi Reichswehri ja Saksa Kolmanda Riigi sõjaministeerium (veebruarist 1938) – Wehrmachti ülemjuhatuse sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus aastatel 1920–1944.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Abwehr · Näe rohkem »
Admiraliteedi Luureosakond
Admiraliteedi Luureosakond (The Naval intelligence Division) oli 1887.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Admiraliteedi Luureosakond · Näe rohkem »
Ain Mere
Ain Mere (kuni 22. veebruarini 1936 Ervin Martson; 22. veebruar 1903 Vändra Uue-Vändra vald – 5. aprill 1969 Leicester, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) oli Eesti sõjaväelane (major), teise maailmasõja ajal Saksamaa sõjaväes (Obersturmbannführer).
Uus!!: Suursaksa Riik ja Ain Mere · Näe rohkem »
Anšluss
Austria märtsis 1938 Anšluss (saksa keeles Anschluss: 'ühendamine, liitmine', enne 1996. aasta keelereformi kirjutati kujul Anschluß) oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Riigi poolt märtsis 1938.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Anšluss · Näe rohkem »
Andrei Võšinski
Andrei Võšinski 1940. aastal Andrei Võšinski (vene Андрей Януарьевич Вышинский, poola Andrzej Wyszyński; 10. detsember (vkj 28. november) 1883 Odessa, Venemaa Keisririik – 22. november 1954 New York, USA) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, jurist ja diplomaat.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Andrei Võšinski · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Breitspurbahn
Breitspurbahn oli Hitleri-aegsel Saksamaal kavandatud 3000 mm rööpmelaiusega laiarööpmeline raudteevõrgustik, mille kahekorruselised vagunid pidanuks toimetama reisijad Suur-Saksamaa ja naabermaade suurematesse keskustesse.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Breitspurbahn · Näe rohkem »
Eesti 1. Tagavararügement
Eesti 1.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti 1. Tagavararügement · Näe rohkem »
Eesti kaitsepataljonid
Eesti kaitsepataljonid (hiljem Eesti politseipataljonid) olid Teise maailmasõja ajal Eesti kindralkomissariaadis lepingulistest vabatahtlikest moodustatud väeüksused Saksamaa relvajõudude koosseisus.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Eesti Põhiüksus Narvas
Eesti Põhiüksus Narvas (saksa Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti koosseisus moodustatud väeüksus.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti Põhiüksus Narvas · Näe rohkem »
Eesti Piirikaitserügement Tallinn
Eesti Piirikaitserügement Tallinn oli Relva-SS koosseisus võidelnud mobiliseeritud eestlastest moodustatud rügement veebruarist aprillini 1944.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti Piirikaitserügement Tallinn · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Näe rohkem »
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Ereda koonduslaager
Mälestusmärk Ereda koonduslaagris viibinud vangidele Ereda koonduslaager oli okupeeritud Eestis asunud Saksa koonduslaager, mis paiknes Vaivarast 40 km ja Kohtla-Järvest 10 km kaugusel.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Ereda koonduslaager · Näe rohkem »
Fašism Venemaal
Fašism Venemaal (vene keeles русский фашизм) on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub vene rahvuse rassilisele ülimuslikkusele.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Fašism Venemaal · Näe rohkem »
Gestapo
Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934) Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942) Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Gestapo · Näe rohkem »
Herbert Raidna
Herbert Voldemar Raidna VR II/3 (kuni 1936 Herbert Voldemar Freiberg; 23. märts 1897 Koigi mõis, Järvamaa – 29. juuni 1942 Norillag, Norilsk hukati) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).
Uus!!: Suursaksa Riik ja Herbert Raidna · Näe rohkem »
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Idapataljonid · Näe rohkem »
III Germaani Soomuskorpus
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
Uus!!: Suursaksa Riik ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Itaalia kuningriik (1861–1946) · Näe rohkem »
Juhan Vermet
Juhan Vermet (kuni 1937. aastani Johannes Värnik, ka Johannes Vernik; 24. veebruar 1897 Antsla, Võrumaa – 5. aprill 1966 Linnamäe, Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Uus!!: Suursaksa Riik ja Juhan Vermet · Näe rohkem »
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastail 1941–1944 Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ning Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Julgeolekupolitsei ja SD Eestis · Näe rohkem »
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Karl Dönitz
Karl Dönitz Karl Dönitz (16. september 1891 Berliin – 24. detsember 1980 Hamburg) oli Saksamaa sõjaväelane (suuradmiral), Suursaksa Riigi viimane president.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Karl Dönitz · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Klaipėda · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kvisling
Kvisling (Quisling) on nimetus, millega kutsutakse rahvareetureid ja kollaborante.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Kvisling · Näe rohkem »
Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon
Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon oli Punaarmee idarinde strateegiline pealetungioperatsioon 1944.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus · Näe rohkem »
Norillag
Norilski parandusliku töö laager (vene keeles Норильский исправительно-трудовой лагерь, lühend Норильлаг) oli Nõukogude Liidus Krasnojarski krais GULAG-i süsteemi kuulunud paranduslike tööde laager, mis asutati 1935.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Norillag · Näe rohkem »
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4.
Uus!!: Suursaksa Riik ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus · Näe rohkem »
Piirikaitserügemendid
Piirikaitserügemendid (saksa Grenzschutz Regiment) olid Teise maailmasõja ajal 1944.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Piirikaitserügemendid · Näe rohkem »
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Pomereelia · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Poseni provints · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Relva-SS · Näe rohkem »
Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis
Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eestis tegutsenud kinnipidamisasutustest.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Sambija
Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Sambija · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Signaaliluure
Signaaliluure ehk signaalluure ehk SIGINT (inglise keeles signals intelligence) on tehniliste ja elektrooniliste tehnikavahenditega sidekanalite kaudu edastatava informatsiooni kogumise ja salvestamise meetod.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Signaaliluure · Näe rohkem »
Sionism
Sionism on rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Sionism · Näe rohkem »
Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon
Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon (soome keeles Suomalainen Waffen-SS-vapaaehtoispataljoona, saksa keeles Finnisches Freiwilligen-Bataillon der Waffen-SS) oli aastatel 1941–1943 tegutsenud Soome vabatahtlikest moodustatud Suur-Saksamaa Relva-SS pataljon. Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva asendas Soome pataljoni Wikingi diviisis, kui soomlaste pataljoni tegevus lõpetati ja selle sõdurid tagasi kodumaale repatrieeriti juulis 1943. Rügemendi tasemel soomlaste pataljon oli SS-Soomusgrenaderidiviis „Wiking“ SS-soomusgrenaderirügement "Nordland"i osa. Pärast Talvesõda, nn vaherahu ajal (1940–1941) tihenes Soome ja Saksa julgeolekuline ning sõjaline koostöö. 1941. aasta kevadel pakkus Saksamaa Soomele võimalust saata vabatahtlikke Saksamaale väljaõppesse. Ametlikult oli Soome veel neutraalne riik ja värbamine tuli korraldada salaja. See korraldati koostöös Esko Riekki juhitava riikliku politseiga (Etsivä Keskuspoliisi). Ametlikult korraldas värbamist Insinööritoimisto Ratas ('Inseneribüroo Ratas'), mis saatis mehi tööle (työhönlähtö). Mai alguses olid vabatahtlikud koos ja neid hakati viie korraga Saksamaale saatma. Kokku läks Soomest Saksamaale 1197 vabatahtlikku. Ideoloogiselt olid vabatahtlikud meelestatud isamaaliselt ja kommunismivastaselt, kuid kõige tähtsam oli tõhusa lahinguüksuse moodustamine. Vaimustav ajalooline eeskuju oli 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis loodi Esimese maailmasõja ajal Soome vabatahtlikest Saksa sõjaväes. Jäägrid moodustasid iseseisva Soome sõjaväe tuumiku ja paljude SS-vabatahtlike isad olid kunagi jäägriliikumises osalenud. Esialgne plaan ja soov oli saada Soome pataljon Wehrmachti alluvusse, aga kuna Saksamaa soovis välismaalasi võtta ainult Relva-SS-i ridadesse, jäi see ainukeseks võimaluseks. Soome soovis saada osa Saksa sõjaväe väljaõppest ja kogemusest. Kuid projektil oli ka välispoliitiline aspekt, mille pärast pataljoni tuntakse ka nimega panttipataljoona ehk pandipataljon – pataljon saadeti Saksamaale nagu pandiks liitluse eest. Vabatahtlike suuremast osast (u 800 meest) moodustati 15. juunil 1941 õppepataljon nimega SS-Freiwilligen-Battalion Nordost (SS-vabatahtlike pataljon Nordost). Pataljoni komandöriks nimetati kapten Hans Collani.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel
Järgnev tabel näitab võrdlevalt ohvitseride auastmeid peamistes Teises maailmasõjas osalenud riikides.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel · Näe rohkem »
Teise maailmasõja väejuhid
Teise maailmasõja väejuhid on ülevaade Teises maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ning peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1939–1945.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Teise maailmasõja väejuhid · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Suursaksa Riik ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
1. Eesti Piirikaitserügement
1.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 1. Eesti Piirikaitserügement · Näe rohkem »
1. Eesti Politseirügement
1.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 1. Eesti Politseirügement · Näe rohkem »
1. SS-Soomusdiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler
1.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 1. SS-Soomusdiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler · Näe rohkem »
15. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 1.)
15.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 15. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 1.) · Näe rohkem »
181. Eesti julgestusgrupp
181.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 181. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
182. Eesti julgestusgrupp
182.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 182. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
183. Eesti julgestusgrupp
183.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 183. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
184. Eesti julgestusgrupp
184.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 184. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
185. Eesti julgestusgrupp
185.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 185. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
186. Eesti julgestusgrupp
186.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 186. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2.)
19.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2.) · Näe rohkem »
2. Eesti Piirikaitserügement
2.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 2. Eesti Piirikaitserügement · Näe rohkem »
2. Eesti Politseirügement
2.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 2. Eesti Politseirügement · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
20. SS-väljaõppe ja tagavararügement
20.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 20. SS-väljaõppe ja tagavararügement · Näe rohkem »
286. Kaitsepataljon
286.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 286. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
287. Kaitsepataljon
287.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 287. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
288. Kaitsepataljon
288.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 288. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
29. Kaitsepataljon
29.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 29. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
291. Kaitse Vahipataljon
291.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 291. Kaitse Vahipataljon · Näe rohkem »
292. Politsei Jalaväepataljon
292.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 292. Politsei Jalaväepataljon · Näe rohkem »
3. Eesti Piirikaitserügement
3.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 3. Eesti Piirikaitserügement · Näe rohkem »
30. Eesti Politseipataljon
30.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 30. Eesti Politseipataljon · Näe rohkem »
30. Kaitsepataljon
30.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 30. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
300. Eriotstarbeline Diviis
300.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 300. Eriotstarbeline Diviis · Näe rohkem »
31. Kaitsepataljon
31.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 31. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
32. Kaitsepataljon
32.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 32. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
33. Kaitsepataljon
33.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 33. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
34. Kaitse Rindepataljon
34.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 34. Kaitse Rindepataljon · Näe rohkem »
34. Kaitsepataljon
34.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 34. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
35. Kaitsepataljon
35.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 35. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
36. Kaitsepataljon
36.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 36. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
37. Kaitsepataljon
37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 37. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
38. Kaitsepataljon
38.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 38. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
39. Kaitsepataljon
39.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 39. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
4. Eesti Piirikaitserügement
4.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 4. Eesti Piirikaitserügement · Näe rohkem »
4. SS-Politseidiviis
4.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 4. SS-Politseidiviis · Näe rohkem »
40. Kaitsepataljon
40. Kaitsepataljon (valveteenistus) ehk 40. Kaitsepataljon (valveteenistus) Pleskau (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 ehk Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 Pleskau) formeeriti vabatahtlikest 1941 aasta augustis Võrus, Valgas ja Petseris. Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegruppi Nord tagalaülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel. Pataljoni suurus oli neli kompaniid. Pataljon formeeriti valve ja julgestusteenistuseks Pihkvas.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 40. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
41. Kaitse Tagavarapataljon
41.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 41. Kaitse Tagavarapataljon · Näe rohkem »
42. Kaitse Pioneeripataljon
42.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 42. Kaitse Pioneeripataljon · Näe rohkem »
45. Relva-SS Grenaderirügement
45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas. Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1. Eesti SS-vabatahtlike rügemendina (1.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 45. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
46. Relva-SS Grenaderirügement
46.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 46. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
47. Relva-SS Grenaderirügement
47.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 47. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
5. Eesti Piirikaitserügement
5.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 5. Eesti Piirikaitserügement · Näe rohkem »
5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
5.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" · Näe rohkem »
6. Eesti Piirikaitserügement
6.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 6. Eesti Piirikaitserügement · Näe rohkem »
658. Eesti Pataljon
658.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 658. Eesti Pataljon · Näe rohkem »
659. Eesti Pataljon
659.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 659. Eesti Pataljon · Näe rohkem »
660. Eesti Pataljon
660.
Uus!!: Suursaksa Riik ja 660. Eesti Pataljon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Suur-Saksamaa, Suursaksa riik.
