69 suhted: Aedes aegypti, Aedes albopictus, Anopheles gambiae, Anopheles stephensi, Antarktis, Antikoagulant, Avaveeline märgala, Barmah Foresti viirus, Beauveria bassiana, Chikungunya viirus, Culex quinquefasciatus, Dengepalavik, Dipteroloogia, Dirofilaria immitis, Euroopa sookilpkonn, Habesääsklased, Haemagogus, Hallasääsk, Harilik muguljuur, Harilik surusääsk, Harilik vesihernes, Harivesilik, Hawaii saared, Hobuste Aafrika katk, Inimesi ründavad lülijalgsed, Introgressioon, Kahetiivalised, Kaneel, Kõrge peiulill, Keskeuroopa majaämblik, Kihulased, Kiililised, Klaasiksääsklased, Lääne-Niiluse viirus, Leinasääsklased, Loomarünnak, Maruula-elevandiõunapuu, Mayaro viirus, Moskiitolased, Must-kärbsenäpp, Natside inimkatsed, Nukk (bioloogia), Pääsulased, Peakott, Pesakast, Pistesääsklased, Putukapiste, Putukate loend, Räästapääsuke, Rio Negro jõgi, ..., RNA-viirused, Rohe-vesihobu, Ross Riveri viirus, Rwanda, Sääriksääsklased, Seenesääsklased, Sindbisi viirus, Surusääsk (perekond), Surusääsklased, Suur Hiina näljahäda, Tiib, Tundrakiur, Vaenusääsk, Veekonn, Vesihüatsint, Zika viirus, Zika-viirusinfektsioon, 1897, 20. august. Laienda indeks (19 rohkem) »
Aedes aegypti
Aedes aegypti on linnades elav ja enamjaolt inimverest toituv sääsk.
Uus!!: Sääselised ja Aedes aegypti · Näe rohkem »
Aedes albopictus
''Aedes albopictus'' Aedes albopictus (mitteametlik nimetus aasia tiigersääsk) on agressiivne ja kergesti teiste sääskede elupaiku üle võttev sääsk metsasääse perekonnast.
Uus!!: Sääselised ja Aedes albopictus · Näe rohkem »
Anopheles gambiae
Anopheles gambiae on rühm morfoloogiliselt eristamatuid liike hallasääse perekonnast.
Uus!!: Sääselised ja Anopheles gambiae · Näe rohkem »
Anopheles stephensi
Anopheles stephensi on Aasias ja Aafrikas malaariaparasiiti kandev sääsk hallasääse perekonnast.
Uus!!: Sääselised ja Anopheles stephensi · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Sääselised ja Antarktis · Näe rohkem »
Antikoagulant
Antikoagulantideks nimetatakse vere hüübimist takistavaid aineid.
Uus!!: Sääselised ja Antikoagulant · Näe rohkem »
Avaveeline märgala
Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.
Uus!!: Sääselised ja Avaveeline märgala · Näe rohkem »
Barmah Foresti viirus
Barmah Foresti viirus (BFV) on Togaviridae sugukonda alfaviiruste perekonda kuuluv viirus, mis isoleeriti esmakordselt 1974.
Uus!!: Sääselised ja Barmah Foresti viirus · Näe rohkem »
Beauveria bassiana
Beauveria bassiana on helekottseenelaadsete seltsi kedristõlvikuliste sugukonda Beauveria perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Sääselised ja Beauveria bassiana · Näe rohkem »
Chikungunya viirus
Chikungunya viirus (Chikungunya-Virus; lüh CHIKV) on Togaviridae sugukonda, alfaviiruste perekonda kuuluv viiruseliik.
Uus!!: Sääselised ja Chikungunya viirus · Näe rohkem »
Culex quinquefasciatus
Culex quinquefasciatus on kogu maailmas leiduv sääsk laulusääse perekonnast.
Uus!!: Sääselised ja Culex quinquefasciatus · Näe rohkem »
Dengepalavik
Tutvustav video Denge palavik on sääskedega leviv viirushaigus, mille põhjustaja on flaviviiruste rühma kuuluv RNA dengue viirus, millel on neli serotüüpi (DEN-1, DEN-2, DEN-3, DEN-4).
Uus!!: Sääselised ja Dengepalavik · Näe rohkem »
Dipteroloogia
Dipteroloogia on teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste (Diptera) putukate uurimisega.
Uus!!: Sääselised ja Dipteroloogia · Näe rohkem »
Dirofilaria immitis
Dirofilaria immitis on parasiitne ümaruss, kes põhjustab südameusstõbe ja levib sääskede abil.
Uus!!: Sääselised ja Dirofilaria immitis · Näe rohkem »
Euroopa sookilpkonn
Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.
Uus!!: Sääselised ja Euroopa sookilpkonn · Näe rohkem »
Habesääsklased
Habesääsklased (Ceratopogonidae) on putukate sugukond, mis kuulub sääseliste alamseltsi.
Uus!!: Sääselised ja Habesääsklased · Näe rohkem »
Haemagogus
Haemagogus on perekond sääski pistesääsklaste sugukonnas.
Uus!!: Sääselised ja Haemagogus · Näe rohkem »
Hallasääsk
Hallasääsk (Anopheles) on sääseliste alamseltsi pistesääsklaste sugukonda kuuluv kahetiivaliste perekond.
Uus!!: Sääselised ja Hallasääsk · Näe rohkem »
Harilik muguljuur
Harilik muguljuur (Herminium monorchis) on käpaliste sugukonna muguljuure perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Sääselised ja Harilik muguljuur · Näe rohkem »
Harilik surusääsk
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus) on surusääsklaste sugukonda kuuluv sääseliik.
Uus!!: Sääselised ja Harilik surusääsk · Näe rohkem »
Harilik vesihernes
Harilik vesihernes (Utricularia vulgaris) on vesiherneliste sugukonda vesiherne perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Sääselised ja Harilik vesihernes · Näe rohkem »
Harivesilik
Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Sääselised ja Harivesilik · Näe rohkem »
Hawaii saared
Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.
Uus!!: Sääselised ja Hawaii saared · Näe rohkem »
Hobuste Aafrika katk
Hobuste Aafrika katk on väga nakkav ja surmav haigus, mille põhjustab hobuste Aafrika katku viirus.
Uus!!: Sääselised ja Hobuste Aafrika katk · Näe rohkem »
Inimesi ründavad lülijalgsed
astel mürgiga Inimesi hammustavad ja nõelavad mitmed artropoodid ehk lülijalgsed kas toitumise või kaitse eesmärgil.
Uus!!: Sääselised ja Inimesi ründavad lülijalgsed · Näe rohkem »
Introgressioon
200x200px Introgressioon ehk introgressiivne hübridisatsioon on protsess, kus vähemalt osaliselt elujõulised ja viljakad kahe erineva liigi hübriidsed järglased ristuvad tagasi ühe või mõlema vanemliigiga ning need tagasiristunud järglased jätkavad omakorda ristumist samade vanemliikidega ehk toimub hübriidide korduv tagasiristumine vanemliigi/-liikidega, põhjustades väikese koguse DNA püsivat ülekandumist ühe liigi genoomist teise.
Uus!!: Sääselised ja Introgressioon · Näe rohkem »
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Uus!!: Sääselised ja Kahetiivalised · Näe rohkem »
Kaneel
Kaneelipulgad ja pulber Kaneel ja kassia Kaneel (ladina keeles cinnamomum) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest.
Uus!!: Sääselised ja Kaneel · Näe rohkem »
Kõrge peiulill
Bernardino de Sahagún peiulillest (nahua keeles ''cempoalxochitl'') käsikirjas Códice Florentino, lk 186v. 1577 Peiulille putkõied, nn Imereetia safran Kõrge peiulill (Tagetes erecta) on õistaim korvõieliste sugukonnast.
Uus!!: Sääselised ja Kõrge peiulill · Näe rohkem »
Keskeuroopa majaämblik
Keskeuroopa majaämblik (Tegenaria atrica, sünonüüm Eratigena atrica) on majaämbliku perekonda kuuluv ämblik.
Uus!!: Sääselised ja Keskeuroopa majaämblik · Näe rohkem »
Kihulased
Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Sääselised ja Kihulased · Näe rohkem »
Kiililised
Kiililise pea Harilik sinikiil ''Orthetrum cancellatum'' Sadulliidrik ''Coenagrion puella'' Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Sääselised ja Kiililised · Näe rohkem »
Klaasiksääsklased
Klaasiksääsklased (Chaoboridae) on sääseliste alamseltsi kuuluv sugukond täismoondelisi putukaid.
Uus!!: Sääselised ja Klaasiksääsklased · Näe rohkem »
Lääne-Niiluse viirus
Lääne-Niiluse viirus elektronmikroskoobi all Lääne-Niiluse viirus on flaviviiruste hulka kuuluv viirus, mis levib eelkõige Vahemere maades, Indias ja Aafrikas.
Uus!!: Sääselised ja Lääne-Niiluse viirus · Näe rohkem »
Leinasääsklased
Leinasääsklased (Sciaridae) on sugukond sääselisi.
Uus!!: Sääselised ja Leinasääsklased · Näe rohkem »
Loomarünnak
Loomarünnakuteks loetakse loomade rünnakud inimeste ja neile kuuluvate kodu- ja kariloomade vastu.
Uus!!: Sääselised ja Loomarünnak · Näe rohkem »
Maruula-elevandiõunapuu
Toored maruulad Maruula-elevandiõunapuu (Sclerocarya birrea; sünonüüm Poupartia birrea) on puuliik anakardiliste sugukonnast elevandiõunapuu perekonnast.
Uus!!: Sääselised ja Maruula-elevandiõunapuu · Näe rohkem »
Mayaro viirus
Mayaro on Brasiilia loodeosas sääskedega leviv viirus.
Uus!!: Sääselised ja Mayaro viirus · Näe rohkem »
Moskiitolased
Moskiitolased (Phlebotomidae) on sugukond sääselisi, kes elavad peamiselt troopikas ja subtroopikas ja kes imevad verd.
Uus!!: Sääselised ja Moskiitolased · Näe rohkem »
Must-kärbsenäpp
Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on värvuliste (Passeriformes) seltsi kärbsenäplaste (Muscicapidae) sugukonda must-kärbsenäpi (Ficedula) perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Sääselised ja Must-kärbsenäpp · Näe rohkem »
Natside inimkatsed
Natside inimkatsed oli rida meditsiinilisi eksperimente holokausti ja teise maailmasõja ajal.
Uus!!: Sääselised ja Natside inimkatsed · Näe rohkem »
Nukk (bioloogia)
Lõuna-maipõrnika nukk Koerliblika nukk Nukk (ladina keeles pupa) on täismoondeliste putukate elujärk, mis järgneb vastsestaadiumile ja eelneb valmikule.
Uus!!: Sääselised ja Nukk (bioloogia) · Näe rohkem »
Pääsulased
Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.
Uus!!: Sääselised ja Pääsulased · Näe rohkem »
Peakott
Peakott (Hiiumaal ka karbus) oli nii meeste kui ka naiste õlgu kattev peakate.
Uus!!: Sääselised ja Peakott · Näe rohkem »
Pesakast
männi otsas Staten Islandil Pesakast (ka linnumaja) on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks.
Uus!!: Sääselised ja Pesakast · Näe rohkem »
Pistesääsklased
Pistesääsklased (Culicidae) on sugukond sääselisi.
Uus!!: Sääselised ja Pistesääsklased · Näe rohkem »
Putukapiste
Putukapiste on verd imevate putukate (kirbu, lutika, täi, parmu, sääse) torge, mesilaste ja herilaste nõelamine või sipelgahammustus, mille tagajärjel võib tekkida enamasti ajutine vaevus (valu, naha punetus, paistetus).
Uus!!: Sääselised ja Putukapiste · Näe rohkem »
Putukate loend
Siin on loetletud putukate liike ja teisi taksoneid.
Uus!!: Sääselised ja Putukate loend · Näe rohkem »
Räästapääsuke
Räästapääsuke (Delichon urbica, sünonüüm Delichon urbicum) on pääsulaste sugukonda räästapääsukese perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Sääselised ja Räästapääsuke · Näe rohkem »
Rio Negro jõgi
Rio Negro on jõgi Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Sääselised ja Rio Negro jõgi · Näe rohkem »
RNA-viirused
ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).
Uus!!: Sääselised ja RNA-viirused · Näe rohkem »
Rohe-vesihobu
Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) on vesihobulaste sugukonda vesihobu perekonda kuuluv kiililine.
Uus!!: Sääselised ja Rohe-vesihobu · Näe rohkem »
Ross Riveri viirus
Ross Riveri viirus on üheahelaline RNA viirus.
Uus!!: Sääselised ja Ross Riveri viirus · Näe rohkem »
Rwanda
Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.
Uus!!: Sääselised ja Rwanda · Näe rohkem »
Sääriksääsklased
Sääriksääsklased (Tipulidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Sääselised ja Sääriksääsklased · Näe rohkem »
Seenesääsklased
Seenesääse ''Clastobasis loici'' Chandler isase isendi tagakeha tipu (.
Uus!!: Sääselised ja Seenesääsklased · Näe rohkem »
Sindbisi viirus
Sindbisi viiruse virion Sindbisi viirus kuulub Togaviridae sugukonda alfaviiruste perekonda.
Uus!!: Sääselised ja Sindbisi viirus · Näe rohkem »
Surusääsk (perekond)
Surusääsk (Chironomus) on surusääsklaste sugukonda kuuluv perekond, kuhu kuulub vähemalt 640 liiki.
Uus!!: Sääselised ja Surusääsk (perekond) · Näe rohkem »
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Uus!!: Sääselised ja Surusääsklased · Näe rohkem »
Suur Hiina näljahäda
Suur Hiina näljahäda (hiina keeles: 三年困难时期 Sān nián kùnnán shíqí; ehk 'kolm aastat raskusi') oli enamasti inimtegevusest tingitud näljahäda Hiina Rahvavabariigis aastatel 1959-1961 (Mõnede teadlaste arvates ka 1958 ja 1962 aastad).
Uus!!: Sääselised ja Suur Hiina näljahäda · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Sääselised ja Tiib · Näe rohkem »
Tundrakiur
Tundrakiur ehk punakurk-kiur (Anthus cervinus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Uus!!: Sääselised ja Tundrakiur · Näe rohkem »
Vaenusääsk
Vaenusääsk "Meyers Konversations-Lexikonis" Vaenusääsk (Sciara militaris) on leinasääsklaste sugukonda kuuluv sääseline.
Uus!!: Sääselised ja Vaenusääsk · Näe rohkem »
Veekonn
Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Sääselised ja Veekonn · Näe rohkem »
Vesihüatsint
Vesihüatsindivaip Victoria järvel Keenias Kisumu sadamas Vesihüatsint (Eichhornia) on pontedeerialiste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Sääselised ja Vesihüatsint · Näe rohkem »
Zika viirus
Zika viirus(Zika virus; lüh ZIKV) on viiruseliik Flaviviridae sugukonnas.
Uus!!: Sääselised ja Zika viirus · Näe rohkem »
Zika-viirusinfektsioon
Zika-viirusinfektsioon ehk Zika-viirusnakkus on koondnimetus peamiselt inimestel ja mitmetel primaatidel tuvastatud nakkavate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad Zika viiruse mitmed tüved.
Uus!!: Sääselised ja Zika-viirusinfektsioon · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Sääselised ja 1897 · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: Sääselised ja 20. august · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Nematocera, Sääsed, Sääseline, Sääsk.