Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Aglutinatsioon, Algvorm, Arhaism, Eksemplar, Eksotsentriline fraas, Elementaarlause, Fleksioon, Grammatilised seosed, Homonüümia, Kategooria, Keeletüpoloogia, Keeleteaduse mõisteid, Komplekslause, Kuluvorm, Lause, Lause moodustajad, Lekseem, Leksikoloogia, Lemma (keeleteadus), Lihtöeldis, Määruslause, Morf, Morfeem, Morfoloogia, Morfoloogia (täpsustus), Norra nimi, Olev kääne, Pealause, Prefiks, Puudepank, Sõna, Seisundimäärus, Sufiks, Tüüp-sõna, Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Toon (keeleteadus), Vältevaheldus.
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Uus!!: Sõnavorm ja Aglutinatsioon · Näe rohkem »
Algvorm
Käändsõna või pöördsõna algvorm on sõnavorm, millest sõnamuutmise kirjeldamisel lähtutakse.
Uus!!: Sõnavorm ja Algvorm · Näe rohkem »
Arhaism
Arhaism (kreeka archaios ’vana, muistne, vanaaegne’) on sõna, sõnavorm või väljend, mis on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud, kuid mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti.
Uus!!: Sõnavorm ja Arhaism · Näe rohkem »
Eksemplar
Eksemplar (ladina sõnast exemplar ('ärakiri', 'koopia', 'kujutis', 'eeskuju, originaal') on mingisse liiki või komplekti kuuluv üksikese. Seda sõna kasutatakse tavaliselt trükitoote, näiteks raamatu puhul (trükitoote tiraaž on selle eksemplaride kogum või eksemplaride arv). Eksemplaridest räägitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul. Loogikas, filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks (inglise keeles token) sõna, väljendi või lause esinemisjuhtu kõnes (ja üldisemalt tekstis). Lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplar-lauseks ehk lauseeksemplariks. Sõna (sõnavormi) eksemplari nimetatakse sõneks. Kategooria:Trükindus Kategooria:Loogika Kategooria:Filosoofia Kategooria:Keeleteadus.
Uus!!: Sõnavorm ja Eksemplar · Näe rohkem »
Eksotsentriline fraas
Eksotsentriline fraas on fraas, mille '''peasõna''' ega laiend ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna.
Uus!!: Sõnavorm ja Eksotsentriline fraas · Näe rohkem »
Elementaarlause
Lause moodustajate ehituse põhjal liigitatakse laused elementaarlauseteks ja komplekslauseteks.
Uus!!: Sõnavorm ja Elementaarlause · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Sõnavorm ja Fleksioon · Näe rohkem »
Grammatilised seosed
Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed.
Uus!!: Sõnavorm ja Grammatilised seosed · Näe rohkem »
Homonüümia
Homonüümia on nähtus, mille puhul kirjutatakse või hääldatakse kahte sõnavormi juhuslikult ühtemoodi, kuid neil on erinev tähendus: tegu on kahe erineva lekseemiga.
Uus!!: Sõnavorm ja Homonüümia · Näe rohkem »
Kategooria
Kategooria tähendab üldkeeles rühma, mis tekib jaotamise tulemusena.
Uus!!: Sõnavorm ja Kategooria · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Sõnavorm ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Sõnavorm ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Komplekslause
Laused liigituvad moodustajate struktuuri järgi elementaarlauseteks ja komplekslauseteks.
Uus!!: Sõnavorm ja Komplekslause · Näe rohkem »
Kuluvorm
Kuluvorm on lühemaks kulunud sõna või sõnavorm.
Uus!!: Sõnavorm ja Kuluvorm · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Sõnavorm ja Lause · Näe rohkem »
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Uus!!: Sõnavorm ja Lause moodustajad · Näe rohkem »
Lekseem
Lekseem tuleb kreeka sõnast lexis 'sõna' ja on keeleteaduses mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Sõnavorm ja Lekseem · Näe rohkem »
Leksikoloogia
Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis hõlmab sõnavara uuringuid.
Uus!!: Sõnavorm ja Leksikoloogia · Näe rohkem »
Lemma (keeleteadus)
Lemma on arvutilingvistikas kokkukuuluvate sõnavormide hulk, kusjuures ei võeta seisukohta, milline neist vormidest on põhivorm (mida tehakse lekseemi puhul).
Uus!!: Sõnavorm ja Lemma (keeleteadus) · Näe rohkem »
Lihtöeldis
Lihtöeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis võib olla ühesõnaline lihtvorm või mitmesõnaline liitvorm.
Uus!!: Sõnavorm ja Lihtöeldis · Näe rohkem »
Määruslause
Määruslause on kõrvallause, mis on pealause moodustaja vaba laiend.
Uus!!: Sõnavorm ja Määruslause · Näe rohkem »
Morf
Morf on üksus, mis on sõnavormi segment.
Uus!!: Sõnavorm ja Morf · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Sõnavorm ja Morfeem · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Sõnavorm ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Morfoloogia (täpsustus)
Morfoloogia on üldiselt vormi või kuju uurimine, vahel ka vorm või kuju ise.
Uus!!: Sõnavorm ja Morfoloogia (täpsustus) · Näe rohkem »
Norra nimi
Norra nimi on.
Uus!!: Sõnavorm ja Norra nimi · Näe rohkem »
Olev kääne
Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.
Uus!!: Sõnavorm ja Olev kääne · Näe rohkem »
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Uus!!: Sõnavorm ja Pealause · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Sõnavorm ja Prefiks · Näe rohkem »
Puudepank
Lause süntaks fraasipuuna (vasakul) ja sõltuvuspuuna (paremal). Puudepank on keelekorpus, mis koosneb süntaktiliselt märgendatud lausetest.
Uus!!: Sõnavorm ja Puudepank · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Sõnavorm ja Sõna · Näe rohkem »
Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.
Uus!!: Sõnavorm ja Seisundimäärus · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Sõnavorm ja Sufiks · Näe rohkem »
Tüüp-sõna
Tüüp-sõna ehk sõnatüüp on loogikas ja keeleteaduses sõna (sõnavormi) tüüp.
Uus!!: Sõnavorm ja Tüüp-sõna · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Sõnavorm ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Sõnavorm ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Sõnavorm ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Sõnavorm ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
