Sisukord
31 suhted: Achema, Allikas, Anhüdriidid, Eifel, Elektrolüüt, Fruktoos, Gaseeritud vesi, Guaano, Hapnikhapped, Happesademed, Henry Cavendish, Hingamine, Karboksüülhapped, Karbonaadid, Karstumine, Keemiliste ainete loend, Lagunemisreaktsioon, Murenemine, Naatriumvesinikkarbonaat, Nõrk hape, Nezdenice, Ookeanide hapestumine, Orgaaniline keemia, Pedosfäär, Peptiidid, Polüestrid, Puurimine, Süsihappegaas, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Vesinikkarbonaadid, Württembergi kuningriik.
Achema
pisi Achema on Leedus Jonava rajooni Rukla vallas Jonalaukise külas asuv Achemos grupė kontsernile kuuluv tehas.
Vaata Süsihape ja Achema
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Vaata Süsihape ja Allikas
Anhüdriidid
Anhüdriid äädikhappest pisi Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.
Vaata Süsihape ja Anhüdriidid
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Vaata Süsihape ja Eifel
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Vaata Süsihape ja Elektrolüüt
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Vaata Süsihape ja Fruktoos
Gaseeritud vesi
Gaseeritud vesi ehk karboniseeritud vesi (nn mulliga vesi) on vesi, milles on lahustatud süsinikdioksiidi ning saadud niimoodi kihisev vesi, mis on suurema jao karastusjookide peamiseks komponendiks.
Vaata Süsihape ja Gaseeritud vesi
Guaano
pesa on tehtud pinnasest ja guaanost Hõbekajakas (''Larus argentatus'') väljutamas ekskremente Bréhat' lähistel Guaano on merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus.
Vaata Süsihape ja Guaano
Hapnikhapped
Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.
Vaata Süsihape ja Hapnikhapped
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Vaata Süsihape ja Happesademed
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Vaata Süsihape ja Henry Cavendish
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Süsihape ja Hingamine
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Süsihape ja Karboksüülhapped
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Süsihape ja Karbonaadid
Karstumine
Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.
Vaata Süsihape ja Karstumine
Keemiliste ainete loend
Siin on loetletud keemilisi aineid.
Vaata Süsihape ja Keemiliste ainete loend
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Vaata Süsihape ja Lagunemisreaktsioon
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Vaata Süsihape ja Murenemine
Naatriumvesinikkarbonaat
Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on keemiline ühend valemiga NaHCO3.
Vaata Süsihape ja Naatriumvesinikkarbonaat
Nõrk hape
Nõrk hape on hape, mis ei lahustu vees täielikult.
Vaata Süsihape ja Nõrk hape
Nezdenice
Nezdenice on küla Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas Määri Slovakkia ajaloolises piirkonnas.
Vaata Süsihape ja Nezdenice
Ookeanide hapestumine
CO2 kasvu tõttu 1700. ja 1990. aastate vahel, Globaalse Ookeaniandmete Analüüsi Projekt (GLODAP) ja Maailma ookeanide atlas Ookeanide hapestumine on käimasolev pH taseme vähenemine Maa ookeanides, mis on põhjustatud süsinikdioksiidi (CO2) sidumisest atmosfäärist.
Vaata Süsihape ja Ookeanide hapestumine
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Vaata Süsihape ja Orgaaniline keemia
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Vaata Süsihape ja Pedosfäär
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Vaata Süsihape ja Peptiidid
Polüestrid
Polüestrid on lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid, mida saadakse mitmealuselisi orgaanilisi happeid ja alkohole polükondenseerides.
Vaata Süsihape ja Polüestrid
Puurimine
Puuripadrun ehk spindel Puurimine on üks levinud auguvalmistamisviise.
Vaata Süsihape ja Puurimine
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Süsihape ja Süsihappegaas
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.
Vaata Süsihape ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Vaata Süsihape ja Vesinikkarbonaadid
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Vaata Süsihape ja Württembergi kuningriik