Sisukord
21 suhted: Anatoomia, Anatoomia ajalugu, Angioloogia, Bioloogia mõisteid, Elund, Elundkond, Histoloogia, Inimese anatoomia, Kuseelundid, Munasari, Neeru fibrooskihn, Neerukoor, Neerunäsa, Neerupüramiid, Neerusammas, Neerusäsi, Neerusegment, Neeruvärat, Organoloogia, RHK-10-Q, Söögitoru.
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Anatoomia
Anatoomia ajalugu
Esiajast pärinevad kehaosade nimetused; anatoomia tundmist näitab ka esiaja kunst.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Anatoomia ajalugu
Angioloogia
Angioloogia ehk sooneõpetus (kreekakeelsetest sõnadest ἀγγεῖον, angeīon, 'soon' ja -λογία, -logia) on anatoomia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib suletud tsirkulatsioonisüsteemidega loomade (sh inimese) vere- ja lümfiringe, veresoonte ja lümfiteede arengut (angiogeneesi, angiopoeesi ja lümfogeneesi), paiknemist, funktsioone, morfoloogiat, struktuuri ja patoloogiat.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Angioloogia
Bioloogia mõisteid
Siin on loetletud üldbioloogia mõisteid.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Bioloogia mõisteid
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Elund
Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Elundkond
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Histoloogia
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Inimese anatoomia
Kuseelundid
Kuseelundid (ladina organa urinaria) on paljude selgroogsete loomade urogenitaalsüsteemi osa.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Kuseelundid
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Munasari
Neeru fibrooskihn
Neeru fibrooskihn (ladina keeles capsula fibrosa renis) on paljudel selgroogsetel loomadel neerule kinnituv ja seda ümbritsev sidekoekiht.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neeru fibrooskihn
Neerukoor
Neerukooreks (ladina cortex renis; ka cortex renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paiknevad kõik neerukehakesed.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neerukoor
Neerunäsa
Neerunäsaks (ladina papilla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru säsi moodustavate neerupüramidi tippu, mis ulatub neeruurkesse.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neerunäsa
Neerupüramiid
Neerupüramiidideks (ladina pyramis renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerusäsi moodustuvaid koonusekujulisi neeru osasid.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neerupüramiid
Neerusammas
Neerusambaks (ladina keeles ains columna renalis, mitm columnae renales) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerukoores neerupüramiidide ümber ja vahel paiknevat osa.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neerusammas
Neerusäsi
Neerusäsiks (ladina keeles medulla renis; ka medulla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paikneb rohkelt neerutorukesi ja veresooni, aga mitte neerukehakesi.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neerusäsi
Neerusegment
Neerusegmendiks (ladina keeles ains segmentum renale; mitm segmenta renalia) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerude iseseiseva vereringega osa, kuhu suubuvad vastavad neeruarteri harud.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neerusegment
Neeruvärat
Neeruvärat (ladina keeles hilum renalis, hilus renalis) on paljude selgroogsete loomade kuseelund.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Neeruvärat
Organoloogia
Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist, talitlust ja patoloogiat.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Organoloogia
RHK-10-Q
RHK-10-Q tähistab rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) XVII peatükis klassifitseeritud kaasasündinud väärarendeid, deformatsioone ja kromosoomianomaaliaid (inglise keeles Congenital malformations, deformations and chromosomal abnormalities), mida vajadusel täpsustatakse alamjaotistes Q00-Q99.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja RHK-10-Q
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Vaata Süstemaatiline anatoomia ja Söögitoru