Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Aestid, Agri Decumates, Ajaloolaste loend, Alemannid, Alexander Heinrich Neus, Anglid, Arhailine õigus, Biograafiad (Ta), Britannia (Rooma provints), Burgundid, Butša lahing, Caligula, Capri, Carlos Coloma, David Hume, Domitianus, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti nimi, Eesti rauaaeg, Eestlased, Ems, Germaani ihukaitsjad, Germaania, Germaanlased, Germania, Germania (raamat), Gnaeus Julius Agricola, Hertha, Ida-Friisimaa, Jeesus, Jordanes, Kalin-tsaar, Keldid, Kristi Viiding, Laava, Ladinakeelsete väljendite loend, Langobardid, Lääneslaavlased, Leedu rahvausund, Liivlased, Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti, Maitse mõõdupuust, Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta, Niccolò Machiavelli, Niels Aagaard, Njördr, Oleksandr Kisljuk, Plinius Noorem, ..., Pontius Pilatus, Poseidonios, Potsdam, Roheline kärbseseen, Rooma kirjanike loend, Rootsi, Rootsi ajalugu, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Sine ira et studio, Sitoonid, Skandinaavia, Strabon, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Svealased, Svioonid, Szczecin, Taani nimi, Testimonium Flavianum, Thomas Abbt, Tiberius, Tyr, Vana-Saksimaa, Vandaalid, Vespasianus, Vipsania Agrippina, Vulkaan, Vulkaanipurse, Wales, 1. aastatuhat, 1. sajand, 100. aastad, 97, 98. Laienda indeks (35 rohkem) »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Tacitus ja Aestid · Näe rohkem »
Agri Decumates
Rooma keisririik ja Germaania aastal 120. Kaardile on kantud ka mõned Tacituse poolt aastal 98 mainitud germaani hõimud. Limes Germanicus ja Agri Decumates Rooma riigipiir Germaania ülemises osas ja Raetias Alemannide alade laienemine ja roomlaste-alemannide vaheliste lahingute kohad (3.–5. sajand) Agri Decumates ehk Decumates Agri oli piirkond Rooma keisririigi Germania Superior ("Ülem-Germaania") ja Raetia provintside territooriumil.
Uus!!: Tacitus ja Agri Decumates · Näe rohkem »
Ajaloolaste loend
Siin on loetletud ajaloolasi, sealhulgas arheolooge.
Uus!!: Tacitus ja Ajaloolaste loend · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Tacitus ja Alemannid · Näe rohkem »
Alexander Heinrich Neus
Alexander Heinrich Neus (16. detsember 1795 Tallinn – 10. veebruar 1876 Tallinn) oli Eesti baltisaksa estofiil-folklorist, pedagoog ja luuletaja.
Uus!!: Tacitus ja Alexander Heinrich Neus · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Tacitus ja Anglid · Näe rohkem »
Arhailine õigus
Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud (ius scriptum) kui ka kirjutamata õigusega (ius non scriptum) samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu.
Uus!!: Tacitus ja Arhailine õigus · Näe rohkem »
Biograafiad (Ta)
Biograafiad (Ta) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ta".
Uus!!: Tacitus ja Biograafiad (Ta) · Näe rohkem »
Britannia (Rooma provints)
Britannia provints Rooma keisririigis (125 pKr) Rooma Britannia (ladina: Britannia või hiljem Britanniae, "britid") oli Suurbritannia saare ala, mida aastatel 43-410 pKr valitses Rooma keisririik.
Uus!!: Tacitus ja Britannia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Tacitus ja Burgundid · Näe rohkem »
Butša lahing
Butša lahing oli osa pealetungist Kiievile Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Butša linna kontrollimiseks.
Uus!!: Tacitus ja Butša lahing · Näe rohkem »
Caligula
Gaius Caesar Germanicus Caligula (Caius Caesar Germanici Caesaris Augusti Augustus Germanicus; sünninimi Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus; 31. august 12 Antium – 24. jaanuar 41) oli Vana-Rooma keiser 37.
Uus!!: Tacitus ja Caligula · Näe rohkem »
Capri
Capri asukoht Capri kaart 1888. aastast Vaade Caprile Capri on olnud populaarne peatuskoht ka Eesti kultuuritegelaste seas. Ants Laikmaa "Vaade Caprilt". Capri on Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres Campania ranniku lähedal Napoli provintsis Sorrentost edelas.
Uus!!: Tacitus ja Capri · Näe rohkem »
Carlos Coloma
Carlos Coloma Carlos II Coloma y de Saa, knight of Santiago, esimene Espinari markii (9. veebruar 1566 – 23. november 1637) oli Hispaania sõjaväelane, diplomaat ja kirjanik.
Uus!!: Tacitus ja Carlos Coloma · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Tacitus ja David Hume · Näe rohkem »
Domitianus
Domitianus (Imperator Caesar Divi Vespasiani Domitianus (Germanicus) Augustus; sünninimi (kuni 81. aastani) Titus Flavius Domitianus; 24. oktoober 51 – 18. september 96 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 14. septembrist 81 kuni surmani (15 aastat ja 4 päeva).
Uus!!: Tacitus ja Domitianus · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Tacitus ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Tacitus ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Tacitus ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Tacitus ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Tacitus ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Tacitus ja Eestlased · Näe rohkem »
Ems
Ems (saksa Ems; hollandi Eems) on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Tacitus ja Ems · Näe rohkem »
Germaani ihukaitsjad
Keiserlikud germaani ihukaitsjad (ladina: Germani corporis custodes või Germani corpore custodes, kirjanduses kasutatud ka numerus Batavorum või cohors Germanorum) Vana-Rooma Auliuste-Claudiuste dünastia (30 eKr – 68 pKr) keisrite isiklikud ihukaitsjad, kes pärinesid germaani suguharude (peamiselt bataavide) seast.
Uus!!: Tacitus ja Germaani ihukaitsjad · Näe rohkem »
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Uus!!: Tacitus ja Germaania · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Tacitus ja Germaanlased · Näe rohkem »
Germania
Nimel "Germania" on mitu tähendust.
Uus!!: Tacitus ja Germania · Näe rohkem »
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Uus!!: Tacitus ja Germania (raamat) · Näe rohkem »
Gnaeus Julius Agricola
Gnaeus Julius Agricola (13. juuni 40 – 23. august 93) oli galli päritolu Vana-Rooma väejuht, kes juhtis suurt osa Rooma vallutustest Britannias.
Uus!!: Tacitus ja Gnaeus Julius Agricola · Näe rohkem »
Hertha
Hertha on naisenimi, mis pärineb Saksamaalt.
Uus!!: Tacitus ja Hertha · Näe rohkem »
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Tacitus ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Tacitus ja Jeesus · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Tacitus ja Jordanes · Näe rohkem »
Kalin-tsaar
Kalin-tsaar (ka Galin, Kain, Kalin tsaar Kalinovitš, vene Калин-царь) on mütoloogiline tatari tsaar, valitseja, sõjapealik ja -juht vene rahvalaulu vormis edasi antud legendides ja Kiievist jutustavates muistsetes kangelaslugudes, bõliinades.
Uus!!: Tacitus ja Kalin-tsaar · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tacitus ja Keldid · Näe rohkem »
Kristi Viiding
Kristi Viiding (sünninimi Kristi Sak; sündinud 24. mail 1972) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.
Uus!!: Tacitus ja Kristi Viiding · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Tacitus ja Laava · Näe rohkem »
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi.
Uus!!: Tacitus ja Ladinakeelsete väljendite loend · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Tacitus ja Langobardid · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Tacitus ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Leedu rahvausund
Leedu rahvausundi all mõistetakse enamasti leedu hõimudel enne ristiusustamist valitsenud usundit ja mütoloogiat, mille jäljed elasid edasi ka kaua pärast maa ametlikku ristiusustamist.
Uus!!: Tacitus ja Leedu rahvausund · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Tacitus ja Liivlased · Näe rohkem »
Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti
See loend loetleb Loomingu Raamatukogus alates 1957.
Uus!!: Tacitus ja Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti · Näe rohkem »
Maitse mõõdupuust
"Of the Standard of Taste" ("Maitse standardist") on David Hume'i essee, mis ilmus 1757.
Uus!!: Tacitus ja Maitse mõõdupuust · Näe rohkem »
Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta
Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta on mõned antiikaja allikad väljaspool Uut Testamenti ja kristlikke apokrüüfe.
Uus!!: Tacitus ja Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta · Näe rohkem »
Niccolò Machiavelli
Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.
Uus!!: Tacitus ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »
Niels Aagaard
Niels Lauritsen Aagaard (1612 Viborg – 22. jaanuar 1657) oli taani vaimulik ja õpetlane.
Uus!!: Tacitus ja Niels Aagaard · Näe rohkem »
Njördr
Njördr Njördr (vanapõhja keeles Njörðr) on üks vaanidest, merepiiril oleva viljaka maa, meresõidu ja purjetamise jumal Skandinaavia mütoloogias.
Uus!!: Tacitus ja Njördr · Näe rohkem »
Oleksandr Kisljuk
Oleksandr Kisljuk 2019. aastal Oleksandr Kisljuk (ukraina Олександр Іванович Кислюк; 16. jaanuar 1962 – 5. märts 2022 Butša) oli ukraina tõlkija ja polüglott.
Uus!!: Tacitus ja Oleksandr Kisljuk · Näe rohkem »
Plinius Noorem
Plinius Noorem (Gaius Plinius Caecilius Secundus; umbes 63 Comum (praegu Como) – umbes 113) oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane.
Uus!!: Tacitus ja Plinius Noorem · Näe rohkem »
Pontius Pilatus
Pontius Pilatus (Piiblis Pontius Pilaatus; ladina keeles Pontius Pīlātus; kreeka keeles Πόντιος Πιλάτος Póntios Pilátos) oli Rooma provintsi Juudamaa prefekt aastatel 26/27–36/37 pKr.
Uus!!: Tacitus ja Pontius Pilatus · Näe rohkem »
Poseidonios
Posidonius Poseidonios Apameiast (ka Poseidonios Rhodoselt; kreeka keeles Ποσειδώνιος, Poseidonios; u. 135 eKr, Apameia, Süüria – u. 51 eKr, Rhodos või Rooma) oli vanakreeka filosoof stoikute koolkonnast ning üks oma aja suuremaid erudiite Stoic, ühtlasi poliitik, astronoom, geograaf, ajaloolane ja õpetaja, kes sündis Süürias Apameas ning tegutses Rhodose saarel.
Uus!!: Tacitus ja Poseidonios · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Tacitus ja Potsdam · Näe rohkem »
Roheline kärbseseen
Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seen.
Uus!!: Tacitus ja Roheline kärbseseen · Näe rohkem »
Rooma kirjanike loend
Siin on loetletud rooma kirjanikke.
Uus!!: Tacitus ja Rooma kirjanike loend · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Tacitus ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Tacitus ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tacitus ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Tacitus ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Sine ira et studio
Sine ira et studio on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'erapooletult', ehk ilma viha ja eelistuseta.
Uus!!: Tacitus ja Sine ira et studio · Näe rohkem »
Sitoonid
pisi Sitoonid (Sitones, Sithoni) oli germaani hõim, kes elas tänapäeva Rootsi alal.
Uus!!: Tacitus ja Sitoonid · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Tacitus ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Strabon
16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.
Uus!!: Tacitus ja Strabon · Näe rohkem »
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Uus!!: Tacitus ja Sueebid · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Tacitus ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Uus!!: Tacitus ja Svealased · Näe rohkem »
Svioonid
pisi Svioonid ehk suioonid (Suiones) olid germaani hõim, kes elas tänapäeva Rootsi alal.
Uus!!: Tacitus ja Svioonid · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Tacitus ja Szczecin · Näe rohkem »
Taani nimi
10. sajandist pärinevatel Jellingi kividelt leiab nimetuse 'tanmarkaR'. Taani nime päritolu ei ole selge.
Uus!!: Tacitus ja Taani nimi · Näe rohkem »
Testimonium Flavianum
Testimonium Flavianum (ladina keeles 'Flaviuse tunnistus') on umbes 93/94 kirjutatud lõik Josephus Flaviuse kreekakeelsest teosest, mis on tuntud ladinakeelse pealkirja "Antiquitates Judaicae" all, 18.
Uus!!: Tacitus ja Testimonium Flavianum · Näe rohkem »
Thomas Abbt
Thomas Abbt Thomas Abbt (25. november 1738 Ulm – 3. november 1766 Bückeburg) oli saksa kirjamees ja filosoof.
Uus!!: Tacitus ja Thomas Abbt · Näe rohkem »
Tiberius
Tiberius Tiberius (Tiberius Caesar Divi Augusti Divi Iulii Augustus; sünninimi Tiberius Claudius Nero; 16. november 42 eKr – 16. märts 37) oli Rooma keisririigi keiser 19. augustist 14 pKr kuni surmani 37.
Uus!!: Tacitus ja Tiberius · Näe rohkem »
Tyr
Marsiga samastatud Tyr 18. sajandist pärinevas käsikirjas Tyr (vanapõhja keeles Týr) on üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumal muinaspõhja mütoloogias, keda kirjeldatakse ühekäelise mehena.
Uus!!: Tacitus ja Tyr · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Tacitus ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Tacitus ja Vandaalid · Näe rohkem »
Vespasianus
Vespasianus (Imperator Caesar Flavii Sabini Titus Flavii Petronis Vespasianus Augustus; sünninimi Titus Flavius Vespasianus; 17. november 9 Rieti, Latium – 23. juuni 79) oli Vana-Rooma keiser 1. juulist 69 kuni surmani.
Uus!!: Tacitus ja Vespasianus · Näe rohkem »
Vipsania Agrippina
Vipsania Agrippina. Leitud Rusellaest (Roselle). Museo Nazionale Archeologico delle Marche de Grosseto Vipsania Agrippina (umbes 36 eKr – 20 pKr) oli Vana-Rooma riigimehe ja väejuhi Marcus Vipsanius Agrippa vanem tütar ning keiser Tiberiuse esimene abikaasa.
Uus!!: Tacitus ja Vipsania Agrippina · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Tacitus ja Vulkaan · Näe rohkem »
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Uus!!: Tacitus ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »
Wales
Wales (inglise keeles; kõmri keeles Cymru; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.
Uus!!: Tacitus ja Wales · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Tacitus ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
1. sajand
1.
Uus!!: Tacitus ja 1. sajand · Näe rohkem »
100. aastad
100.
Uus!!: Tacitus ja 100. aastad · Näe rohkem »
97
97.
Uus!!: Tacitus ja 97 · Näe rohkem »
98
98.
Uus!!: Tacitus ja 98 · Näe rohkem »
