Kiiremini kui brauser!
4 suhted: Anneli Kengsepp, Susi (raamatukogukoer), Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu ajalugu.
Anneli Kengsepp
Anneli Kengsepp 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus esinemas kirjandusfoorumil "Kas laps loeb?" Anneli Kengsepp (1995. aastani Puju; sündinud 13. märtsil 1972 Viljandis) on eesti raamatukogundustegelane.
Uus!!: Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond ja Anneli Kengsepp · Näe rohkem »
Susi (raamatukogukoer)
Lugemiskoer Susi 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus kirjandusfoorumil "Kas laps loeb?" Susi on Alaska malamuudi tõugu koer, kes käib Maarja Taliga Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduses laste ettelugemisharjutusi kuulamas.
Uus!!: Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond ja Susi (raamatukogukoer) · Näe rohkem »
Tallinna Keskraamatukogu
Tallinna Keskraamatukogu on Tallinna avalik rahvaraamatukogu, mille eesmärk on tagada linnaelanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, kultuurile ning toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist.
Uus!!: Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond ja Tallinna Keskraamatukogu · Näe rohkem »
Tallinna Keskraamatukogu ajalugu
Tallinna linna raamatukogu avas (27. oktoobril 1907 (14. oktoobril vkj) lugejatele uksed Nunne tn 2. Linnaelanikud hakkasid raamatukogu kohe elavalt kasutama. Esimese tööaasta lõpuks, vaid kahe ja poole kuuga oli kogus 2041 raamatut, laenutusi oli 10 067 ja külastusi 8659. Kuuekümne kohaga lugemistoas võis raamatukogu algusaastail lugeda veel 20–40 nimetust ajakirja ja 20–25 ajalehte. 1920–1921 koliti majja aadressiga Gogoli puiestee 4 (nüüd Estonia puiestee 8). 1921 raamatukogu direktoriks sai Aleksander Sibul, mees, kellel on suuri teeneid nii Tallinna Keskraamatukogu kui ka kogu eesti raamatukogunduse arengus. Sibul jäi sellele ametikohale ligi 30 aastaks. 1923 kirjandust hakati laenutama koju. 1925 raamatukogu sai Eesti keskse raamatukogu funktsioonid, mistõttu suurenes riigi toetus ja hakati saama sundeksemplari. 1926 avati Tallinna I haruraamatukogu Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas. 1928 loodi muusikakogu (1951. aastal tuli see üle anda Eesti NSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule (praegu Eesti Rahvusraamatukogu). 1933 raamatukogu hoones alustas tööd Noorteraamatukogu, millest sai hiljem Eesti Lasteraamatukogu. 1929–1940 ilmus 32 numbrit uudiskirjanduse nimestikku "Tallinna Keskraamatukogu Teated". 1938 avati Keskraamatukogu Arhiivraamatukogu, mille ülesandeks oli koguda ja säilitada kõike eestikeelset ja Eestit käsitlevat. 1951. aastal jagati 40 000 eksemplarini kasvanud kogu laiali, sest uute arusaamade järgi polnud rahvaraamatukogul sellises mahus kogu vaja ning suure osa sellest sai endale praegune Eesti Rahvusraamatukogu. 1944 Eesti keskse raamatukogu funktsioonid anti üle Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule. Teise maailmasõja järgsel perioodil kujunes välja Tallinna Keskraamatukogu struktuur, loodi juurde harukogusid, suurenes töötajate arv. 1947 avati teatmebibliograafiaosakond. 1957 aktuaalseks muutus suuline raamatupropaganda, korraldati kirjanduslikke kohtuid jms, töötas kirjandus- ja ekslibristide ring ning fantastikaklubi. Üritused olid rahvarohked, vahel rohkem kui 500 osavõtjaga; neid korraldati ka linna parkides ja isegi Pirita rannas. 1959–1961 mindi üle avariiulite süsteemile. 1966 alustati Tallinna linnaraamatukogude töö metoodilist juhendamist, tööle asus kaks metoodikut. 1974 Tallinna linnaraamatukogud läksid üle tsentraliseeritud süsteemile. 1977 ületas lugejate arv esimest korda 45 000 piiri. 1986 süütamise tagajärjel tekkis tulekahju raamatukogu peahoones Estonia pst 8. See tõi endaga kaasa kauaoodatud kapitaalremondi alguse. 1994 kinnitati raamatukogu uus põhikiri. Aja jooksul on mitu korda vahetunud raamatukogu nimi – vahepeal Maksim Gorki-nimeline raamatukogu, siis Anton Hansen Tammsaare-nimeline raamatukogu, 1994. aastast lihtsalt Tallinna Keskraamatukogu. 1999 sai Keskraamatukogu oma käsutusse endised pangaruumid aadressil Liivalaia 40, kuhu peahoone ruumipuuduse leevendamiseks kolis võõrkeelse kirjanduse osakond, mis moodustati endise venekeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonna baasil. 2000 suvel algas raamatukogu peahoone renoveerimine aadressil Estonia pst 8. Eestikeelse kirjanduse osakond kolis ajutiselt Liivalaia 40 ruumide teise tiiba, kus lugejaid teenindati aastapäevad. 2001 suvel lõppes Keskraamatukogu peahoone renoveerimine. 2002 jaanuari lõpul alustati lugejateenindust taas oma uuendatud peamajas. Tööd alustasid laste- ja muusikaosakond, mida ei olnud varem, mindi üle ka arvutiteenindusele. Võõrkeelse kirjanduse osakond ja töötlusosakond jätkavad oma tööd aadressil Liivalaia 40. 2004 alustati Aleksander Sibula stipendiumi väljaandmist. 2008 sai Keskraamatukogu endale raamatukogubussi, mille nimeks sai Katarina Jee (tegelane August Gailiti raamatust "Toomas Nipernaadi"). 2012 said lugejad hakata laenama autorikaitse all olevaid e-raamatuid e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnast ELLU. 2013 said lugejad eestikeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakondadest hakata koju laenama nelja e-lugerit, mida varem sai ainult raamatukogus kohapeal kasutada. 2020 muutus e-raamatukogu ELLU kättesaadaks ka Tallinnast väljaspool elavatele Eesti elanikele. 2021 muusikaosakond nimetati ümber muusika- ja filmisaaliks.
Uus!!: Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond ja Tallinna Keskraamatukogu ajalugu · Näe rohkem »
