Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Aakaru, Abar, Ahjukumm, Ahjulagi, Ait, Alutaguse murre, Eesti ajakirjandus, Eesti keel, Hapurokk, Heinamärss, Hella Keem, Johann Christoph Clare, Kampsun, Karjapasun, Katsikud, Käsu Hansu nutulaul, Köis, Keeled Eestis, Kodavere murrak, Lauseeitus, Lõunaeesti keeled, Lõunaeesti kirjakeel, Lee, Leivu keel, Lokk, Lontmüts, Michael Ignatius, Mulgi keel, Nokkmüts, Nurganaine, Piimapütt, Raadi kalmistu, Rahvaste mälestussammas, Rõngu kirik, Roosa, Süld, Sõtse, Setu keel, Sirgutii, Tarto maa rahwa Näddali-Leht, Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Ugandi, Võru keel, Virus, Vokaalmitmus.
Aakaru
Aakaru (kohakääne Aakarusse või Aakarule)Eesti kohanimeraamat, lk.
Uus!!: Tartu keel ja Aakaru · Näe rohkem »
Abar
Abar (vene sõnast обор) ehk abaravõrk (Tartu murdes kimm või kemm, Pärnumaal kimudega mutt), samuti kimu, kimudega võrk, liigsilmadega võrk on eesti rahvakultuuris kalavõrk, mille võrgulinad on kolmekordsed (vahel ka kahekordsed).
Uus!!: Tartu keel ja Abar · Näe rohkem »
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Uus!!: Tartu keel ja Ahjukumm · Näe rohkem »
Ahjulagi
Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.
Uus!!: Tartu keel ja Ahjulagi · Näe rohkem »
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Uus!!: Tartu keel ja Ait · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Tartu keel ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Eesti ajakirjandus
Eesti ajakirjandus on Eestis ilmunud või eestikeelne ajakirjandus.
Uus!!: Tartu keel ja Eesti ajakirjandus · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Tartu keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Hapurokk
Hapurokk (põhjaeesti murdes rokk, kirnurokk, piimarokk, kirnupiim, Tartu- ja Võru murdes jüvä, ivä, iväleem, ivärokk) oli vanasti Eestis tarvitatud nõrgalt hapendatud jahujook.
Uus!!: Tartu keel ja Hapurokk · Näe rohkem »
Heinamärss
Heinamärss (tartu murdes karss, saarte ja läänemurdes kess, mõrts) on endisaegne nöörist valmistatud suuresilmaline võrkkott, millega võeti hobusele tee peale heinu söögiks kaasa.
Uus!!: Tartu keel ja Heinamärss · Näe rohkem »
Hella Keem
Hella Keem (6. aprill 1915 – 27. detsember 1997) oli eesti keeleteadlane, folklorist ning Võru murde ja Tartu murde uurija.
Uus!!: Tartu keel ja Hella Keem · Näe rohkem »
Johann Christoph Clare
Johann Christoph Clare (1692 Weißenfels – 14. november 1743 Otepää) oli saksa päritolu eesti pastor ja keelemees.
Uus!!: Tartu keel ja Johann Christoph Clare · Näe rohkem »
Kampsun
Laste kirju mustriga kampsun Kampsun on lõngast silmuskoes kootud või heegeldatud üle pea selga tõmmatav või eest kinnitatav (nööpidega, tõmblukuga vm) pikkade varrukatega riietusese.
Uus!!: Tartu keel ja Kampsun · Näe rohkem »
Karjapasun
Karjapasun (murdes ka pasun, saarte murdes tõri, läänemurdes luik, tartu murdes ja võru murdes piibar) on eesti rahvapill, varem oli karjaste puhkpillEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Tartu keel ja Karjapasun · Näe rohkem »
Katsikud
Katsikud (Tartu ja Võru murdes kaejats(e), Virumaal ja Mulgimaal varem ka katseEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 09.12.2020) on tänapäevalgi levinud vana etnograafiline komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse emaEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Tartu keel ja Katsikud · Näe rohkem »
Käsu Hansu nutulaul
Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.
Uus!!: Tartu keel ja Käsu Hansu nutulaul · Näe rohkem »
Köis
3-keeline keerutatud köis rullil Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode.
Uus!!: Tartu keel ja Köis · Näe rohkem »
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Uus!!: Tartu keel ja Keeled Eestis · Näe rohkem »
Kodavere murrak
Kodavere murrak (kohalikus keelepruugis Kodavere kiil, Kõdavere kiil) on idamurde alla kuuluv murrak, mida räägiti Kodavere kihelkonna põhjaosas.
Uus!!: Tartu keel ja Kodavere murrak · Näe rohkem »
Lauseeitus
Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.
Uus!!: Tartu keel ja Lauseeitus · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Tartu keel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Lõunaeesti kirjakeel
Lõunaeesti kirjakeel ehk Tartu keel on peamiselt tartu keelel ja võru keele põhjapoolseil murdeil põhinev kirjakeel, mida kasutati 17.-19.
Uus!!: Tartu keel ja Lõunaeesti kirjakeel · Näe rohkem »
Lee
Lee Norras Lee ehk kolle (tartu ja võru murdes ka tuhkhaud) oli ürgne lahtine tulease toidu valmistamiseks.
Uus!!: Tartu keel ja Lee · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Tartu keel ja Leivu keel · Näe rohkem »
Lokk
Lokk võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Tartu keel ja Lokk · Näe rohkem »
Lontmüts
Lontmüts (Tartu ja Võru murdes), ka kõrvik (Mulgi murdes), on vana tüüpi talvine meestemüts, mis sarnaneb läkiläkiga.
Uus!!: Tartu keel ja Lontmüts · Näe rohkem »
Michael Ignatius
Michael Ignatius (ka Michel Ignatius) (6. oktoober 1713 Tartu – 30. aprill 1777 Tartu) oli eesti hernhuutlik kirjamees, koolmeister ja köster.
Uus!!: Tartu keel ja Michael Ignatius · Näe rohkem »
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Tartu keel ja Mulgi keel · Näe rohkem »
Nokkmüts
Nokkmüts on peamiselt meeste kantav peakate.
Uus!!: Tartu keel ja Nokkmüts · Näe rohkem »
Nurganaine
Nurganaine (Tartu murdes nukanaine, Võru murdes nulganaineVäike murdesõnastik) oli vanemal ajal lapsevoodis olev naine, sünnitaja või äsja sünnitanuEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Tartu keel ja Nurganaine · Näe rohkem »
Piimapütt
Piimapütt (Tartu murdes ummik, Võru murdes tsõõrik) on endisaegne madal ümmargune ilma kaaneta laudnõu, mida kasutati piima hapendamiseks ja lauale toomiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Tartu keel ja Piimapütt · Näe rohkem »
Raadi kalmistu
Telleri kabel Vana-Jaani kalmistul Rauch-Seydlitzi kabel Raadi kalmistu on Tartu suurim surnuaed.
Uus!!: Tartu keel ja Raadi kalmistu · Näe rohkem »
Rahvaste mälestussammas
Rahvaste mälestussammas Tartukeelne tekst mälestussambal Rahvaste mälestussammas ehk Rahvaste monument on mälestusmärk Tartus Toomeorus Vallikraavi tänaval.
Uus!!: Tartu keel ja Rahvaste mälestussammas · Näe rohkem »
Rõngu kirik
Rõngu kirik Rõngu kirik Rõngu Mihkli kirik on kirik Tartu maakonnas Elva vallas Rõngu alevikus.
Uus!!: Tartu keel ja Rõngu kirik · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Tartu keel ja Roosa · Näe rohkem »
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Uus!!: Tartu keel ja Süld · Näe rohkem »
Sõtse
Sõtse on isa õde.
Uus!!: Tartu keel ja Sõtse · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Tartu keel ja Setu keel · Näe rohkem »
Sirgutii
Ansambel Sirgutii 2016. aastal Türi aedlinnakohvikute päeval Sirgutii on Eesti rahvamuusikaansambel, mis loodi 2003.
Uus!!: Tartu keel ja Sirgutii · Näe rohkem »
Tarto maa rahwa Näddali-Leht
Tarto-ma rahwa Näddali-Leht, esikülg Tarto maa rahva Näddali-Leht (ka: Tarto-ma rahwa Näddali-Leht) oli alates 1. märtsist (vkj) 1806 ilmunud tartumurdeline ajaleht, mis lubas «neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink parrembas tetta».
Uus!!: Tartu keel ja Tarto maa rahwa Näddali-Leht · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on interdistsiplinaalne üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisus.
Uus!!: Tartu keel ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Tartu keel ja Ugandi · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Tartu keel ja Võru keel · Näe rohkem »
Virus
Virus on.
Uus!!: Tartu keel ja Virus · Näe rohkem »
Vokaalmitmus
Vokaalmitmus on koos ''de''-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks.
Uus!!: Tartu keel ja Vokaalmitmus · Näe rohkem »
