Side

463 suhted: Aadu Must, Aatomiraadius, Absolutsioon, Abstraktne objekt, Acta Semiotica Estica, Acta Slavica Estonica, Adhesioonivöö, Aeroobne protsess, Agu Laisk, Aigi Rahi-Tamm, Aili Norberg, Ain Heinaru, Ain Raal, Aisopos, Aivo Lõhmus, Ajalooallikad, Ajalooline Ajakiri, Alalõualuu, Albert Camus, Aldo Kals, Aldur Vunk, Alepõld, Alfred Adler, Alfred Käärmann, Alfred Wilhelm Volkmann, Amadeus (film), Ammoniaak, Amnion, Anatoomia, Anatoomia ajalugu, Anatoomianomenklatuurid, Andres Ehin, Andres Kasekamp, Andres Saal, Andres Tvauri, Anne Ormisson, Anorgaaniline aine, Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus, Anu Korb, Approaches to Culture Theory, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Apuleius, Arheoloogilised väljakaevamised, Armastus, Arne Laos (treener), Arne Lepp, Aron Gurevitš, Arthur Schopenhauer, Aruküla Püha Kolmainu kirik, ..., Arussaare Issanda Taevaminemise kirik, Arussaare jõgi, Aurustumissoojus, Autism, Avatud Eesti raamat, Ülalõualuu, Üldkogum, Āraiši järvelinnus, Biheiviorism, Blastotsüst, Bronh, Carl Gustav Jung, Carl Hempel, Constantin von Grewingk, Destilleerimisseade, Diferentseerumine, Dispergeerumine, Edward Said, Eesnäärme kartsinoom, Eesti ajalugu, Eesti Eluteaduse Hoidja, Eesti esiajalugu, Eesti ettevõtete loend, Eesti Haridusteaduste Ajakiri, Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, Eesti keele ajalugu, Eesti keele varamu, Eesti kirjastuste loend, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eestvaade, Eeva Niinivaara, Eksponentsiaalne kahanemine, Eksponentsiaalne kasvamine, Elektroodipotentsiaal, Elundkond, Emulgatsioon, Endokriinsüsteem, Endomeetriumi retseptiivsus, Ene Mihkelson, Epi Tohvri, Erütrotsüüt, Ernst Mayr, Esimene maailmasõda, Ettevõtete loend, Evar Saar, Faasidiagramm, Fanny de Sivers, Fenomenoloogiline filosoofia, Feodaallinnus, Feodaalne killustatus, Ferdinand de Saussure, Fotosüntees, FOXP2, Francis William Aston, Franz Joseph Gall, Gao Jingyi, Gatherings in Biosemiotics, Geoffrey Chaucer, Georg Müller, Gilbert Keith Chesterton, Gilbert Ryle, Giorgio Prodi, Gooti teooria, Gross, Gustav Naan, György Lukács, Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus, Hajuvusdiagramm, Hani, Hans-Georg Gadamer, Hapnik, Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed, Harald Keres, Harilik alraun, Harilik mänd, Harilik murd, Harilik pärn, Harilik puuvõõrik, Harilik rästik, Harilik sarapuu, Harilik tamm, Harles Pilter, Häädemeeste Issanda Muutmise kirik, Häälekõri, Häälekurrud, Hüdrostaatiline paradoks, Hõlmikpuuleht, Hõlmikpuuseemned, Heinrich Stahl, Hellar Grabbi, Henri Bergson, Hesi Siimets-Gross, Heuremata, Hiina keel, Hillar Palamets, Histogramm, Homileetika, Ida kütid-korilased, Ikaldus, Ikooninurk, Ilmi Kolla, Ilmjärve Jumalailmumise kogudus, Immuunsus, Inimese anatoomia, Inimese tüümus, Isesüttimine, Isiksus, Isuri keel, Isurid, Ivo Volt, Jaak Jürimäe, Jaan Einasto, Jaan Kõrgesaar, Jaanus Sooväli, Jacques Derrida, Jacques Lacan, Jaotus (matemaatika), Jääkoskel, Jämesool, Jüri Ehlvest, Jüri Eintalu, Jüri Talvet, Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik, Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus, Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot, Johann Wolfgang von Goethe, Jonathan Wolff, Jossif Brodski, Judith Jarvis Thomson, Juha Hämäläinen, Juhan Liiv, Juri Lotman, Juuremärk, Juuru Püha Vassili Suure kirik, Kaasaegne mõte, Kaasasündinud südamerike, Kaastoimetaja, Kadakasakslased, Kadri Leppoja, Kaja Tampere, Kalevi Kull, Kaljuvoor, Kalle Kasemaa, Kalli Ristija Johannese kirik, Kalli Ristija Johannese kogudus, Kammkeraamika teooria, Kapillaarpäsmake, Karjala keel, Karjalased, Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik, Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus, Karl Karlep, Karl Morgenstern, Karl Ristikivi, Karskusliikumine, Karskusselts, Karula Jumalaema Kaitsmise kirik, Kasekäsn, Kastna Püha Arsenius Suure kogudus, Katalüsaator, Katseseeria, Kaudaalsus, Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik, Kähri Peaingel Miikaeli kirik, Küberpunk, Kõhunäärme endokriinsed kasvajad, Kõhunäärmevähk, Kõvik, Kee-palvehernes, Keel (anatoomia), Keemiaravi, Kehapuue, Keila, Keila jõgi, Keskmine tihedus, Kihelkond, Kilpnääre, Kindlustatud asula, Kivikirstkalme, Kloorivesi, Koila peakraav, Kollajuure juurikas, Kolme sigma reegel, Kolmikpunkt, Kondensatsioon, Konstantin Ramul, Koondlümfifolliikul, Koorküla Valgjärv, Koorküla Valgjärve järveasula, Kreiskool, Kristina Koppel, Kullamaa Püha Nikolai kogudus, Kurglased, Kusepõis, Kvalitatiivne tunnus, Kvantitatiivne tunnus, Lahustuvus, Laineperiood, Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire, Lauri Kulpsoo, Lauri Pilter, Lääne kütid-korilased, Läänemeresoome algkeel, Lüli, Lümfikapillaarid, Lümfotsüüt, Lektiinid, Letofiil, Ligikaudne arv, Liikumine (ühiskond), Liivi keel, Liivlased, Limaskest, Linaseemned, Lohukivi, Loode, Louis Althusser, Luuüdi, Maagiline ruut, Maailmakirjanduse tõlkevaramu, Maasikavälu, Madis Ernits, Maeru oja, Magasivili, Maksa regeneratsioon, Malaaria, Malle Salupere, Margus Laidre, Mari Laan, Mari Vallisoo, Marika Padrik, Marko Uibu, Martin Neithal, Maurice Merleau-Ponty, Mäeküla piimamees, Märt Läänemets, Märts 2012, Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik, Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus, Merit Hallap, Mesopotaamia, Metastaas, Methis, Miguel de Unamuno, Mitokondriaalne hingamisahel, Mittekarbonaatne karedus, Molaalne kontsentratsioon, Moonika Teemus, Morgensterni Selts, Muinasusund, Munajuha, Must pässik, Nõo Püha Kolmainu kirik, Nõo Püha Kolmainu kogudus, Nõudetrükk, Neerud, Nekrutikohustus, Neonatoloogia, Noorus, Olaf Prinits, Olaf-Mihkel Klaassen, Onkoloogia, Onkoteraapia, Oopium, Orgaanilised happed, Osmootne rõhk, Oswald Spengler, Otto Wilhelm Masing, Pahk, Paju, Parenhüüm, Paul Tillich, Pärn (perekond), Pío Baroja, Püüdurretseptorid, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti murded, Põlemissoojus, Pearahamaks, Pedro Calderón de la Barca, Peeli jõgi, Peeter Espak, Peeter Põld, Peeter Tulviste, Piibel kontekstis, Pindaktiivsus, Plii, Postmodernism, Priit Pullerits, Psühhoanalüüs, Rääsumine, Rebane, Reduktsioon (keemia), Reet Kasik, Rein Veidemann, René Värk, Richard Lessel, Rinnak, Rinnapiim, Rinnavähk, Saduküla Vaga Joosepi kogudus, Saksastumine, Sallivus, Sammas (ajaleht), Sapipõis, Sääsküla oja, Søren Kierkegaard, Sügisball, Sügisball (film), Sürrealism, Sõjaväe Tehnikakool, Seedeelundkond, Seemnejuha, Seletus, Semiootika, Semiootika alused, Serge Moscovici, Setitamine, Sigmund Freud, Sign Systems Studies, Simona Škrabec, Sindi Jumalailmumise kirik, Sirje Kiin, Skandinaavia kütid-korilased, Slavica Tartuensia, Sonett, Soolehatud, Soomus (täpsustus), Soontaga oja, Struuma, Studia litteraria Estonica, Studia Philosophica Estonica, Sugutilukk, Sumer, Suur põgenemine, Sven-Erik Soosaar, Sylvia Plath, Talude päriseksostmine, Tamme-Lauri tamm, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tartu Ülikooli raamatupood, Tartu Ülikooli toimetised, Tartu Reaalkool, Tartu Semiotics Library, Tartu toomkapiitel, Tšuudid, Tüümuse primordium, Tülakoid, Tõnis Tatar, Teadusajakiri, Teaduslik pilt, Teaduslugu ja nüüdisaeg, Teaduste doktor, Tegevtoimetaja, Tennessee Williams, Terminologia Anatomica, Theoderich (Eestimaa piiskop), Thomas Mann, Thomas Salumets, Tiit Rosenberg, TNM-klassifikatsioon, Toivo Kikkas, Tomas Tranströmer, Torgu Apostel Johannese kirik, Torgu Apostel Johannese kogudus, Tundmus, Tupp (anatoomia), Uku Masing, Universitas Tartuensis, Uppumine, Urmas Nõmmik, Urmas Nemvalts, Ussripik, Uudeküla, Vaba kultuur, Vabakultuuri liikumine, Vadja keel, Vadjalased, Vaestehoolekanne, Vaimupuudepedagoogika, Vallo Olle, Valts Ernštreits, Vana-Lähis-Ida, Vastutav toimetaja, Vähk (haigus), Värvmadar, Vedelikusammas, Veegaas, Veekindlus, Vepsa keel, Vepslased, Vererõhk, Veri, Vesiniksulfiid, Viivi Luik, Viljakümnis, Villem Ernits, Viroloogia, Vladimir Sazonov, Voldemar Aaviste, Voldemar Karl Koht, Votele Viidemann, Wilhelm Dilthey, Willard Van Orman Quine, William Golding, Wolfgang Köhler, 2019. aasta Riigikogu valimised. Laienda indeks (413 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadu Must

Aadu Must (25. märts 1951 Pärnu – 20. juuli 2023) oli Eesti ajaloolane ja poliitik, pikaaegne Riigikogu liige.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aadu Must · Näe rohkem »

Aatomiraadius

Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aatomiraadius · Näe rohkem »

Absolutsioon

Absolutsioon on pattude andeksandmine: roomakatoliiklastel pattude sakramentaalne andeksandmine, protestantidel andestuskuulutus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Absolutsioon · Näe rohkem »

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »

Acta Semiotica Estica

"Acta Semiotica Estica" on Eesti Semiootika Seltsi jätkväljaanne, mis avaldab töid semiootika alalt.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Acta Semiotica Estica · Näe rohkem »

Acta Slavica Estonica

"Acta Slavica Estonica" on Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakonna rahvusvaheline sariväljaanne, milles avaldatakse nii keele- kui ka kirjandus- ja kultuuriteaduslikke töid, keskendudes vene ja slaavi kirjandus- ja keeleteaduse aktuaalsetele probleemidele.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Acta Slavica Estonica · Näe rohkem »

Adhesioonivöö

Adhesioonivöö ehk kinnitusvöötmeke (zonula adherens) on aktiinifilamentide osalusega ankurliidus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Adhesioonivöö · Näe rohkem »

Aeroobne protsess

Aeroobne protsess on õhu juuresolekul toimuv (enamasti mikrobioloogiline) protsess.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aeroobne protsess · Näe rohkem »

Agu Laisk

Agu Laisk 2010. aastal enda laboris teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte" Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Agu Laisk · Näe rohkem »

Aigi Rahi-Tamm

Aigi Rahi-Tamm (aastani 1987 Petrova, 1987–2004 Rahi, sündinud 3. augustil 1965 Võrus) on Eesti ajaloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aigi Rahi-Tamm · Näe rohkem »

Aili Norberg

Aili Norberg (1961. aastani Aili Sild; sündinud 3. aprillil 1939 Mõniste vallas Võrumaal) on eesti lingvist, bibliograaf-informist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aili Norberg · Näe rohkem »

Ain Heinaru

Ain Heinaru 2010. aastal Ain Heinaru (3. oktoober 1943 Tallinn – 30. aprill 2022) oli eesti geneetik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ain Heinaru · Näe rohkem »

Ain Raal

Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ain Raal · Näe rohkem »

Aisopos

Aisopos (vanakreeka keeles Αἴσωπος, 6. sajand eKr) oli Vana-Kreeka kirjanik, kellele on omistud palju tuntud valme.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aisopos · Näe rohkem »

Aivo Lõhmus

Aivo Lõhmus (21. juuli 1950 Varbuse küla, Kõlleste vald, Võrumaa – 28. märts 2005 Tartu) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aivo Lõhmus · Näe rohkem »

Ajalooallikad

Ajalooallikad on ehitised, esemed, kirja pandud tekstid ja suulised mälestused, millest on võimalik saada teadmisi mineviku sündmuste kohta.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ajalooallikad · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Alalõualuu

Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Alalõualuu · Näe rohkem »

Albert Camus

Albert Camus (7. november 1913 – 4. jaanuar 1960) oli prantsuse kirjanik ja filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Albert Camus · Näe rohkem »

Aldo Kals

Aldo Kals (sündinud 20. novembril 1945 Halinga vallas Pärnumaal) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aldo Kals · Näe rohkem »

Aldur Vunk

Aldur Vunk (sündinud 2. septembril 1959) on eesti ajaloolane ja arheoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aldur Vunk · Näe rohkem »

Alepõld

Alepõld (ka: alemaa) on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Alepõld · Näe rohkem »

Alfred Adler

Alfred Adler Alfred Adler (7. veebruar 1870 Viin – 28. mai 1937 Šotimaa) oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Alfred Adler · Näe rohkem »

Alfred Käärmann

Alfred Käärmann (14. september 1922 Hargla – 4. veebruar 2010 Saru) oli eesti metsavend, Eesti Kongressi liige.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Alfred Käärmann · Näe rohkem »

Alfred Wilhelm Volkmann

Alfred Wilhelm Volkmann Alfred Wilhelm Volkmann (1. juuli 1801 Zschortau – 21. aprill 1877 Halle) oli arstiteadlane ja Tartu Ülikooli rektor (30.12.1841–21.11.1842).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Alfred Wilhelm Volkmann · Näe rohkem »

Amadeus (film)

"Amadeus" on 1984.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Amadeus (film) · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Amnion

Amnioniks ehk lootevesikestaks ehk veekestaks ehk lootepõieks nimetatakse embrüot ümbritsevat sisemist lootekesta.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Amnion · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Anatoomia · Näe rohkem »

Anatoomia ajalugu

Esiajast pärinevad kehaosade nimetused; anatoomia tundmist näitab ka esiaja kunst.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Anatoomia ajalugu · Näe rohkem »

Anatoomianomenklatuurid

Anatoomianomenklatuurid on erinevate, ka anatoomiaga seotud, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt komplekteeritud ja ühtlustatud, nii inimese kui looma anatoomia, nomenklatuurid ja standardid, mis lähtuvad oskussõnadest ladina keele baasil.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Anatoomianomenklatuurid · Näe rohkem »

Andres Ehin

Andres Ehin (13. märts 1940 Tallinn – 10. detsember 2011) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Andres Ehin · Näe rohkem »

Andres Kasekamp

Andres Kasekamp (2014) Andres Kasekamp (2013) Andres Ilmar Kasekamp (sündinud 7. detsembril 1966 Torontos) on eesti ajaloolane ja politoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Andres Kasekamp · Näe rohkem »

Andres Saal

Andres Saal (Selja (Kaseküla) – 23. juuni 1931 Los Angeles, USA) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Andres Saal · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Anne Ormisson

Anne Ormisson (aastani 1967 Anne Tampere, sündinud 19. novembril 1942 Tartus) on eesti arstiteadlane ja pediaater.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Anne Ormisson · Näe rohkem »

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »

Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus

Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna kogudus Võru maakonnas Antsla vallas Kraavi külas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus · Näe rohkem »

Anu Korb

Anu Korb (kuni 1972 Anu Teesalu; sündinud 27. novembril 1950) on eesti folklorist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Anu Korb · Näe rohkem »

Approaches to Culture Theory

"Approaches to Culture Theory" on rahvusvaheline raamatusari, mida annab välja Tartu Ülikooli Kirjastus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Approaches to Culture Theory · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aprioorsus · Näe rohkem »

Apuleius

Apuleius (umbes 125 pKr Madaura, Põhja-Aafrika – umbes 180 pKr) oli rooma kirjanik ja filosoof (platonist).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Apuleius · Näe rohkem »

Arheoloogilised väljakaevamised

Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »

Armastus

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Armastus · Näe rohkem »

Arne Laos (treener)

Arne Laos (14. september 1937 Tartu – 26. mai 2012 Tartu) oli eesti korvpallur, korvpallitreener ja spordipedagoog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Arne Laos (treener) · Näe rohkem »

Arne Lepp

Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Arne Lepp · Näe rohkem »

Aron Gurevitš

Aron Gurevitš (vene keeles Арон Яковлевич Гуревич; 12. mai 1924 Moskva – 5. august 2006 Moskva) oli juudi päritolu Vene ajaloolane (medievist).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aron Gurevitš · Näe rohkem »

Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »

Aruküla Püha Kolmainu kirik

Aruküla Püha Kolmainu kirik on õigeusu kirik Jüri kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Raasiku vallas Kulli külas (umbes 1,5 km Aruküla aleviku piirist).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aruküla Püha Kolmainu kirik · Näe rohkem »

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Arussaare külas (vaadatud 18.12.2015).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Arussaare Issanda Taevaminemise kirik · Näe rohkem »

Arussaare jõgi

Arussaare jõgi (ka Retla jõgi) on jõgi Järva ja Viljandi maakonnas, Navesti jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Arussaare jõgi · Näe rohkem »

Aurustumissoojus

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »

Autism

Autism on geneetiline neurovariatsioon.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Autism · Näe rohkem »

Avatud Eesti raamat

"Avatud Eesti raamat" on eestikeelne peamiselt filosoofiat ja ühiskonnateadusi käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis ilmub alates aastast 1994.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Avatud Eesti raamat · Näe rohkem »

Ülalõualuu

Ülalõualuu paiknemine inimkoljus (punaselt) Ülalõualuu ehk ülalõug (ladina keeles maxilla) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ülalõualuu · Näe rohkem »

Üldkogum

Üldkogum (ka populatsioon, lähtekogum, totaalkogum) on statistikas looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi ehk väljavõtukogumi põhjal.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Üldkogum · Näe rohkem »

Āraiši järvelinnus

Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »

Biheiviorism

Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Biheiviorism · Näe rohkem »

Blastotsüst

implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Blastotsüst · Näe rohkem »

Bronh

Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Bronh · Näe rohkem »

Carl Gustav Jung

thumb Carl Gustav Jung (26. juuli 1875 Kesswil – 6. juuni 1961 Küsnacht) oli Šveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Carl Gustav Jung · Näe rohkem »

Carl Hempel

Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Carl Hempel · Näe rohkem »

Constantin von Grewingk

Constantin von Grewingk (umbes 1850–1869) Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene keeles Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi – 30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Constantin von Grewingk · Näe rohkem »

Destilleerimisseade

Destilleerimisseade ehk destillatsiooniseade ehk destillaator on seade, millega lahusest eraldatakse destilleerimise teel vedelik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Destilleerimisseade · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

Dispergeerumine

Dispergeerumine ehk pihustumine ehk hajumine on tahke aine või vedeliku väikeste (alla 10−6 m) osakestena jaotumine (pihustumine) mingis keskkonnas (dispersioonikeskkonnas).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Dispergeerumine · Näe rohkem »

Edward Said

Edward Wadie Said (1. november 1935, Jeruusalemm – 25. september 2003, New York) oli tuntud Palestiina päritolu ameerika kirjandusteoreetik, kriitik ning poliitilise aktivistina Palestiina riigi pooldaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Edward Said · Näe rohkem »

Eesnäärme kartsinoom

Eesnäärme kartsinoom ehk eesnäärme pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk (carcinoma prostatae; lühend CaP) on osadel eesnäärmega sündinud isasloomadel (sh meestel) esineda võiva eesnäärme patoloogia vorm ja koondnimetus meeste suguelundi pahaloomuliste kasvajate kohta.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesnäärme kartsinoom · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti Eluteaduse Hoidja

Eesti Eluteaduse Hoidja. Eesti Eluteaduse Hoidja (inglise keeles Keeper of Estonian Culture of Biology award; vene keeles награда Хранитель естествознания Эстонии) on auhind, mida anti välja tunnustusena eesti bioloogilise kultuuri loojaile ja hoidjaile.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti Eluteaduse Hoidja · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti ettevõtete loend

Siin loetletakse Eesti ettevõtteid.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti ettevõtete loend · Näe rohkem »

Eesti Haridusteaduste Ajakiri

Eesti Haridusteaduste Ajakiri (ingliskeelse paralleelpealkirjaga Estonian Journal of Education) on 2013.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti Haridusteaduste Ajakiri · Näe rohkem »

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri (inglise keeles Journal of Estonian and Finno-Ugric linguistics) on soome-ugri keeli käsitlev teadusajakiri (täpsemalt jätkväljaanne), mis ilmub aastast 2010.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri · Näe rohkem »

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keele varamu

"Eesti keele varamu" on alates 2015.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti keele varamu · Näe rohkem »

Eesti kirjastuste loend

Siin on loetletud Eesti kirjastusi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti kirjastuste loend · Näe rohkem »

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »

Eestvaade

Eestvaade on üldisemas mõttes vaade (millelegi/kellelegi) eestpoolt, vaade (millegi/kellegi) esiküljele; ka selle kujutis joonisena, fotona vm.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eestvaade · Näe rohkem »

Eeva Niinivaara

Eeva Niinivaara (sündinud Pedriks; 7. detsember (vkj) / 20. detsember 1900; Siimusti, Kurista vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 29. oktoober 2000 Helsingi) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eeva Niinivaara · Näe rohkem »

Eksponentsiaalne kahanemine

Eksponentsiaalne kahanemine (ka eksponentsiaalne langus) on suuruse y vähenemine seose y.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eksponentsiaalne kahanemine · Näe rohkem »

Eksponentsiaalne kasvamine

Kuubiline kasv Eksponentsiaalne kasvamine (ka eksponentsiaalne kasv) on suuruse y suurenemine seose y.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eksponentsiaalne kasvamine · Näe rohkem »

Elektroodipotentsiaal

Elektroodipotentsiaal (tähis E või φ ja mõõtühik volt) on IUPAC määratluse kohaselt elektromotoorjõud, mis tekib elektrokeemilise elemendi – galvaanielemendi – mõõdetaval elektroodil standardvesinikelektroodi suhtes.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Elektroodipotentsiaal · Näe rohkem »

Elundkond

Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Elundkond · Näe rohkem »

Emulgatsioon

Emulgatsioon on emulsiooni tekitamine (emulgeerimine) või tekkimine (emulgeerumine).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Emulgatsioon · Näe rohkem »

Endokriinsüsteem

Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »

Endomeetriumi retseptiivsus

Endomeetriumi retseptiivsuse ehk endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk implantatsiooniakna all peetakse harilikult silmas osadel elussünnitajatel emasloomadel (sh naistel) teatud perioodilisusega korduvat unikaalsete, valdavalt molekulaartasandi muutuste jada, protsessi või seisundit, mis muudab emaka endomeetriumi embrüo(te) kinnitumisele vastuvõtlikuks ja võimaldab blastotsüsti-endomeetriumi vastastikust suhtlemist nii, et oleks tagatud loote areng emakas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Endomeetriumi retseptiivsus · Näe rohkem »

Ene Mihkelson

Ene Mihkelson (21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa – 20. september 2017) oli eesti prosaist ja luuletaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ene Mihkelson · Näe rohkem »

Epi Tohvri

Epi Tohvri (sündinud 12. märtsil 1970) on eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt valgustusajastu (18.–19. sajandi) arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat Atlandi-üleses võrdluses.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Epi Tohvri · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Ernst Mayr

Ernst Mayr, 1994 Ernst Walter Mayr (5. juuli 1904 Kempten, Saksamaa – 3. veebruar 2005 Bedford, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid) oli 20. sajandi üks juhtivaid evolutsioonibiolooge.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ernst Mayr · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Ettevõtete loend

Siin loetletakse ettevõtteid. On olemas ka Välismaa ettevõtete loend ja Eesti ettevõtete loend.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ettevõtete loend · Näe rohkem »

Evar Saar

Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas) on võro keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Evar Saar · Näe rohkem »

Faasidiagramm

sulamiskõver Vee ''pVT''-faasidiagramm (''solide'' tahke, ''liquide'' vedel, ''gaz'' gaasiline) Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Faasidiagramm · Näe rohkem »

Fanny de Sivers

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Fanny Isak; 26. oktoober 1920 Pärnu – 22. juuni 2011 Eaubonne, Prantsusmaa) oli eesti keeleteadlane ja esseist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Fanny de Sivers · Näe rohkem »

Fenomenoloogiline filosoofia

Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Fenomenoloogiline filosoofia · Näe rohkem »

Feodaallinnus

Feodaallinnus on feodaali või vaimuliku tugevasti kindlustatud ehitis (linnus).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Feodaallinnus · Näe rohkem »

Feodaalne killustatus

Feodaalne killustatus oli keskajal olukord, kus puudus tugev keskvõim (kuningavõim) ja domineeris feodaalide sõltumatu valitsemine.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Feodaalne killustatus · Näe rohkem »

Ferdinand de Saussure

Ferdinand de Saussure Ferdinand de Saussure (26. november 1857 Genf – 22. veebruar 1913 Vufflens-le-Château) oli Šveitsi keeleteadlane, semiootik ja strukturalismi rajajaid.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ferdinand de Saussure · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Fotosüntees · Näe rohkem »

FOXP2

FOXP2 (lühend ingliskeelsest väljendist Forkhead box protein P2) on geen, mis kodeerib inimorganismis valku FOXP2.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja FOXP2 · Näe rohkem »

Francis William Aston

Francis William Aston (1. september 1877 Harborne, Birmingham – 20. november 1945 Cambridge) oli inglise keemik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Francis William Aston · Näe rohkem »

Franz Joseph Gall

Franz Joseph Gall Franz Joseph Gall (9. märts 1758 – 22. august 1828) oli saksa anatoom ja füsioloog, keda võib pidada neuropsühholoogia rajajaks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Franz Joseph Gall · Näe rohkem »

Gao Jingyi

Gao Jingyi (hiina 高晶一, pinyinis: Gāo Jīngyī, sündinud 1982) on pikka aega Eestis elanud hiina keeleteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Gao Jingyi · Näe rohkem »

Gatherings in Biosemiotics

Gatherings in Biosemiotics on peamine biosemiootika alaste aastakonverentside seeria.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Gatherings in Biosemiotics · Näe rohkem »

Geoffrey Chaucer

Geoffrey Chaucer Geoffrey Chaucer Geoffrey Chaucer (umbes 1343 London – arvatavasti 25. oktoober 1400) oli inglise kirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Geoffrey Chaucer · Näe rohkem »

Georg Müller

Georg (Jurgen) Müller (umbes 1570, arvatavasti Tallinn – 10. juuli 1608, Tallinn) oli vaimulik ja kirjamees.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Georg Müller · Näe rohkem »

Gilbert Keith Chesterton

Gilbert Keith Chesterton Gilbert Keith Chesterton (29. mai 1874 – 14. juuni 1936) oli 20.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Gilbert Keith Chesterton · Näe rohkem »

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »

Giorgio Prodi

Giorgio Prodi (12. august 1928 Scandiano, Itaalia – 4. detsember 1987) oli Itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Giorgio Prodi · Näe rohkem »

Gooti teooria

Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Gooti teooria · Näe rohkem »

Gross

Gross ehk tosin tosinat on arvu 144 ehk 12×12 nimetus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Gross · Näe rohkem »

Gustav Naan

Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Gustav Naan · Näe rohkem »

György Lukács

György Lukács György Lukács (György Szegedy von Lukács (Löwinger) (13. aprill 1885 Budapest – 4. juuni 1971 Budapest) oli Ungari filosoof, kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik. Lukácsi peetakse (koos Ernst Blochi, Antonio Gramsci ja Karl Korschiga) üheks olulisemaks marksistliku filosoofia ja -teooria loojaks 20. sajandi esimesel poolel. 1956. aasta Ungari revolutsiooni ajal oli kultuuriminister. Üks tema tuntumaid teoseid on 1923. aastal ilmunud "Geschichte und Klassenbewusstsein" ("Ajalugu ja klassiteadvus"). Aastal 1970 sai ta Goethe auhinna.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja György Lukács · Näe rohkem »

Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus

Plaani Püha Nikolai kirik aprillis 2008 Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus oli Võrumaal Plaani külas aastatel 1846–1962 tegutsenud õigeusu kogudus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus · Näe rohkem »

Hajuvusdiagramm

Hajuvusdiagramm ehk korrelatsiooniväli on kahe tunnuse ühisjaotuse graafiline esitus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hajuvusdiagramm · Näe rohkem »

Hani

Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hani · Näe rohkem »

Hans-Georg Gadamer

Hans-Georg Gadamer (umbes 2000) Hans-Georg Gadamer Hans-Georg Gadamer (11. veebruar 1900 Marburg – 13. märts 2002 Heidelberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hans-Georg Gadamer · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed (inglise reactive oxygen species, lühend ROS) ehk reaktiivsed hapnikuühendid ehk hapniku reaktiivsed vormid ehk hapnikuradikaalid on reaktiivsed molekulaarüksused, milles on paardumata elektronidega hapnikuaatomeid (radikaalid) või O−O sidemeid (peroksürühm) ning mis võivad osaleda keemilistes reaktsioonides, mis etendavad olulist osa organismide ainevahetuses ja vananemises.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed · Näe rohkem »

Harald Keres

Harald Keres (15. november (vkj. 2. november) 1912 Pärnu – 26. juuni 2010 Tartu) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harald Keres · Näe rohkem »

Harilik alraun

Harilik alraun (Mandragora officinarum) on taimeliik alrauni perekonnast.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik alraun · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik murd

Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul kus b ei ole 0.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik murd · Näe rohkem »

Harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik pärn · Näe rohkem »

Harilik puuvõõrik

arukase okstel Harilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik puuvõõrik · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Harilik sarapuu

Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harles Pilter

Harles Pilter (14. september 1921 – 9. jaanuar 1984) oli eesti kunstnik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Harles Pilter · Näe rohkem »

Häädemeeste Issanda Muutmise kirik

Häädemeeste Issanda Muutmise kirik ehk Häädemeeste õigeusu kirik on EAÕK haldusalas olev õigeusu kirik Häädemeeste vallas Häädemeestel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Häädemeeste Issanda Muutmise kirik · Näe rohkem »

Häälekõri

Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Häälekõri · Näe rohkem »

Häälekurrud

Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Häälekurrud · Näe rohkem »

Hüdrostaatiline paradoks

Vedeliku rõhk anuma põhjale (punasega värvitud) on kõigis kolmes anumas võrdne. Tavamõistuse järgi võiks eeldada, et kõige vasakul olevas nõus on rõhk põhjale väiksem kui parempoolsetes nõudes Hüdrostaatiline paradoks seisneb selles, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu põhja pindalast ega vedeliku massist anumas, vaid vedelikusamba kõrgusest ja vedeliku tihedusest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hüdrostaatiline paradoks · Näe rohkem »

Hõlmikpuuleht

Hõlmikpuu lehed Hõlmikpuuleht (ka ginko leht; ladina keeles Ginkgo folium ka Ginkgonis folium) on hõlmikpuu lehtede nimetus aga ka neist valmistatavate taimsete droogide ja toidulisandite ja tooraine nimetus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hõlmikpuuleht · Näe rohkem »

Hõlmikpuuseemned

Hõlmikpuuseemned Hõlmikpuuseeme (Semen Ginkgo Bilobae) on emase hõlmikpuu luuviljas paiknev pistaatsiapähklikujuline seeme, mida ekslikult nimetatakse vahel ka pähkliks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hõlmikpuuseemned · Näe rohkem »

Heinrich Stahl

Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »

Hellar Grabbi

Hellar Grabbi ja Jaak Urmet 2001. aastal Rahvusraamatukogus Hellar Grabbi (22. september 1929 Tallinn – 28. juuli 2018) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja; kolonel Herbert Grabbi vanem poeg.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hellar Grabbi · Näe rohkem »

Henri Bergson

Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Henri Bergson · Näe rohkem »

Hesi Siimets-Gross

Hesi Siimets-Gross (kuni 2000. aastani Hesi Siimets; sündinud 17. mail 1976) on eesti õigusajaloolane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hesi Siimets-Gross · Näe rohkem »

Heuremata

"Heuremata" on humanitaarteaduslike monograafiate sari, mis hakkas ilmuma 2005.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Heuremata · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hiina keel · Näe rohkem »

Hillar Palamets

Hillar Palamets (kuni 1936 Hillar Heisvald; 13. juuli 1927 Tallinn – 20. mai 2022 Tallinn) oli eesti ajaloolane, pedagoog, ajaloo õpetamise metoodik ja raadioesineja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Hillar Palamets · Näe rohkem »

Histogramm

Histogramm Histogramm ehk astmikdiagramm on statistiliste andmete graafiline kujutis (tulpdiagramm), mis annab ülevaate nende jaotumisest sageduse järgi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Histogramm · Näe rohkem »

Homileetika

Homileetika on praktilises teoloogias jutlustamisõpetus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Homileetika · Näe rohkem »

Ida kütid-korilased

Ida kütt-korilase rekonstruktsioon ja esemed Ida kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Ida-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ida kütid-korilased · Näe rohkem »

Ikaldus

Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ikaldus · Näe rohkem »

Ikooninurk

Słuckis Ikooninurk (setu keeles pühäsenulk, vene keeles красный угол) on õigeusule omane nurk toas, mis on pühendatud kristlusele, palvetamisele ning pühakute jumaldamisele.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ikooninurk · Näe rohkem »

Ilmi Kolla

Ilmi Kolla (4. juuni 1933 Pärnu – 18. detsember 1954 Tallinn) oli eesti luuletaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ilmi Kolla · Näe rohkem »

Ilmjärve Jumalailmumise kogudus

Ilmjärve Jumalailmumise kogudus on EAÕK-sse kuulunud endine õigeusu kogudus, mis kasutas Valga maakonnas Otepää vallas Ilmjärve külas asuvat Ilmjärve Jumalailmumise kirikut.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ilmjärve Jumalailmumise kogudus · Näe rohkem »

Immuunsus

Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Immuunsus · Näe rohkem »

Inimese anatoomia

Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Inimese anatoomia · Näe rohkem »

Inimese tüümus

Inimese tüümus on lümfoidorgan harkelund ehk tüümus inimesel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Inimese tüümus · Näe rohkem »

Isesüttimine

Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Isesüttimine · Näe rohkem »

Isiksus

Isiksus on psühholoogiline fenomen, mis lähtub inimese sisemisest subjektiivsest olemusest, kuid ilmneb tema tunde-, mõtte- ja käitumismustrites ning määrab tema käitumise elulistest olukordades.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Isiksus · Näe rohkem »

Isuri keel

Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Isuri keel · Näe rohkem »

Isurid

Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Isurid · Näe rohkem »

Ivo Volt

Ivo Volt (sündinud 3. mail 1975 Pärnus) on eesti klassikaline filoloog, toimetaja, tõlkija ja vikipedist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ivo Volt · Näe rohkem »

Jaak Jürimäe

Jaak Jürimäe 2009. aastal Jaak Jürimäe (sündinud 16. mail 1968 Tartus) on eesti sporditeadlane ja -pedagoog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jaak Jürimäe · Näe rohkem »

Jaan Einasto

Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jaan Einasto · Näe rohkem »

Jaan Kõrgesaar

Jaan Kõrgesaar (sündinud 17. jaanuar 1951 Tallinn) on eesti eripedagoog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jaan Kõrgesaar · Näe rohkem »

Jaanus Sooväli

Jaanus Sooväli (sündinud 1. novembril 1982) on eesti filosoof ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jaanus Sooväli · Näe rohkem »

Jacques Derrida

Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jacques Derrida · Näe rohkem »

Jacques Lacan

Jacques-Marie-Émile Lacan (13. aprill 1901 – 9. september 1981) oli prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst, kes kujundas välja omanimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jacques Lacan · Näe rohkem »

Jaotus (matemaatika)

Normaaljaotused erinevate parameetrite väärtuste korral. Jaotus on eeskiri tõenäosusteoorias ja statistikas, mis seab juhusliku suuruse iga väärtusega x_i vastavusse selle väärtuse omandamise tõenäosuse P(x_i).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jaotus (matemaatika) · Näe rohkem »

Jääkoskel

Jääkoskel (Mergus merganser) on partlaste sugukonda koskla perekonda kuuluv suur sukelpart.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jääkoskel · Näe rohkem »

Jämesool

Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jämesool · Näe rohkem »

Jüri Ehlvest

Jüri Ehlvest 1985. aastalFoto: Jaan Künnap Jüri Ehlvest (15. märts 1967 Tallinn – 11. oktoober 2006 New York) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jüri Ehlvest · Näe rohkem »

Jüri Eintalu

Jüri Eintalu (sündinud 8. aprillil 1962 Tallinnas) on eesti teadusfilosoof ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jüri Eintalu · Näe rohkem »

Jüri Talvet

Jüri Talvet 10. novembril 2011 Tartu Ülikooli aulas Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonial pärast audiplomi vastuvõtmist Jüri Talvet (sündinud 17. detsembril 1945 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jüri Talvet · Näe rohkem »

Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik

pisi Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik on EAÕK haldusalas olev õigeusu kirik Pärnumaal Pärnu linnas Jõõpre külas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik · Näe rohkem »

Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus

Jõõpre Püha Georgiuse kirik Jõõpre püha Suurkannataja Georgiuse kogudus on Pärnumaal Pärnu linnas Jõõpre külas tegutsev EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna kogudus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus · Näe rohkem »

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot · Näe rohkem »

Johann Wolfgang von Goethe

"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Johann Wolfgang von Goethe · Näe rohkem »

Jonathan Wolff

Jonathan Wolff (sündinud 1959) on Briti poliitikafilosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jonathan Wolff · Näe rohkem »

Jossif Brodski

Jossif Aleksandrovitš Brodski (Joseph Brodsky; 24. mai 1940 Leningrad – 28. jaanuar 1996 New York) oli juudi päritolu vene-ameerika venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Jossif Brodski · Näe rohkem »

Judith Jarvis Thomson

Judith Jarvis Thomson (4. oktoober 1929 New York – 20. november 2020) oli USA filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Judith Jarvis Thomson · Näe rohkem »

Juha Hämäläinen

Juha Erkki Antero Hämäläinen (sündinud 10. märtsil 1954 Imatral) on Ida-Soome Ülikooli sotsiaaltöö ja -pedagoogika professor ning sotsiaalteaduste instituudi juhataja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Juha Hämäläinen · Näe rohkem »

Juhan Liiv

Juhan Liiv (Kodavere Mihkli koguduse Alatskivi kiriku sünnimeetrikas Joannes Liiw) (30. aprill 1864 Alatskivi – 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Juhan Liiv · Näe rohkem »

Juri Lotman

Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Juri Lotman · Näe rohkem »

Juuremärk

Juuremärk ehk juurimismärk ehk radikaal on juurimist tähistav sümbol \sqrt või \sqrt.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Juuremärk · Näe rohkem »

Juuru Püha Vassili Suure kirik

Püha Vassili Suure õigeusu kirik Juurus (1. aprill 2018) Juuru Püha Vassili Suure kirik on suletud õigeusu kirik Rapla maakonnas Rapla vallas Juuru alevikus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Juuru Püha Vassili Suure kirik · Näe rohkem »

Kaasaegne mõte

"Kaasaegne mõte" on alates 2005.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kaasaegne mõte · Näe rohkem »

Kaasasündinud südamerike

Kaasasündinud südamerike ehk kongenitaalne südamerike (ladina keeles vitium cordis congenitum) on mitmetel südamega sündinud loomadel juba sündides esineda võiv südamerike, mis liigitatakse väärarengute hulka.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kaasasündinud südamerike · Näe rohkem »

Kaastoimetaja

Kaastoimetaja ehk abitoimetaja on ajakirjanduses isik, kes abistab toimetajat.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kaastoimetaja · Näe rohkem »

Kadakasakslased

Kadakasakslasteks nimetatakse 19.–20.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kadakasakslased · Näe rohkem »

Kadri Leppoja

Kadri Leppoja (aastani 1975 Kadri Kirsipuu; sündinud 23. märtsil 1953 Tartus) on eesti dirigent ja muusikapedagoog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kadri Leppoja · Näe rohkem »

Kaja Tampere

Kaja Tampere pisi |Kaja Tampere Kaja Tampere (sünninimi Kaja Saksakulm; sündinud 12. oktoobril 1962 Kuressaares) on eesti suhtekorraldaja, filosoofiadoktor, professor.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kaja Tampere · Näe rohkem »

Kalevi Kull

Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal (temast vasemal Rainis Haller ja Oliver Laas) Kalevi Kull (sündinud 12. augustil 1952 Tartus) on eesti bioloog ja semiootik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kalevi Kull · Näe rohkem »

Kaljuvoor

Kaljuvoor ehk paevoor, ka paekaljuvoor, on mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kaljuvoor · Näe rohkem »

Kalle Kasemaa

Kalle Kasemaa esinemas seminaril "Juudi elu Eestis" Tallinna sünagoogis oktoobris 2009 Kalle Kasemaa Kalle Kasemaa (sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus) on eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kalle Kasemaa · Näe rohkem »

Kalli Ristija Johannese kirik

Kalli õigeusu kiriku varemed (pildistatud 4. augustil 2017) Kalli Ristija Johannese kirik oli õigeusu kirik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kalli külas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kalli Ristija Johannese kirik · Näe rohkem »

Kalli Ristija Johannese kogudus

Kalli Ristija Johannese kogudus oli õigeusu kogudus tänases Pärnu maakonnas Koonga vallas Kalli külas aastatel 1848–.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kalli Ristija Johannese kogudus · Näe rohkem »

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »

Kapillaarpäsmake

pisi Kapillaarpäsmake ehk veresoontepäsmake ehk neerupäsmake ehk glomerulus ehk glomeerul (ladina glomerulus renalis, ains glomerulus, mitm glomeruli) on paljude selgroogsete loomade neerudes paiknevate nefronite neerukehakeste põhiosa.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kapillaarpäsmake · Näe rohkem »

Karjala keel

Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karjala keel · Näe rohkem »

Karjalased

Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karjalased · Näe rohkem »

Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik

Karksi-Nuia õigeusu kiriku kellatorn (2014) Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik (detsember 2008) Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Karksi kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karksi-Nuia linnas Mulgi vallas Viljandi maakonnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik · Näe rohkem »

Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus

Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna kogudus Karksi kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karksi-Nuia linnas Mulgi vallas Viljandi maakonnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus · Näe rohkem »

Karl Karlep

Karl Karlep (5. jaanuar 1939 Tõstamaa vallas – 10. september 2018 Tartu) oli eesti eripedagoog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karl Karlep · Näe rohkem »

Karl Morgenstern

Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karl Morgenstern · Näe rohkem »

Karl Ristikivi

Ristikivi bareljeef endise Karl Ristikivi muuseumi ukse kõrval Tartus.Foto: 3. juuli 2014 K.A. Hermanni 18, Tartu. Karl Ristikivi viimane elukoht Eestis.Foto: 4. juuni 2014 Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris.Foto: Janno Loide, 15. oktoober 2012 Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin, 16. oktoober 1912 Paadrema vald, Varbla kihelkond, Läänemaa – 19. juuli 1977 Solna, Stockholmi lään) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karl Ristikivi · Näe rohkem »

Karskusliikumine

Karskusliikumine on ühiskondlik liikumine, mis võitleb alkoholi liigjoomise vastu ja propageerib alkoholivastast mõtteviisi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karskusliikumine · Näe rohkem »

Karskusselts

Karskusselts on organisatsioon, mis võitleb alkoholi liigjoomisega ning propageerib ühiskonnas alkoholivastast mõtteviisi (karskusliikumine).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karskusselts · Näe rohkem »

Karula Jumalaema Kaitsmise kirik

Karula Jumalaema Kaitsmise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Valga maakonnas Valga vallas Pikkjärve külas (vaadatud 18.12.2015).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Karula Jumalaema Kaitsmise kirik · Näe rohkem »

Kasekäsn

Kasekäsn ehk kasekäsnak (Piptoporus betulinus) on seeneliik kasekäsna perekonnast.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kasekäsn · Näe rohkem »

Kastna Püha Arsenius Suure kogudus

Kastna Püha Arseniuse (Suure) kogudus asus Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna külas aastatel 1896–1986.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kastna Püha Arsenius Suure kogudus · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Katseseeria

Katseseeria on tõenäosusteoorias ühelaadsete katsete lõplik jada, kus ühte ja sama katset korratakse kindel arv kordi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Katseseeria · Näe rohkem »

Kaudaalsus

Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kaudaalsus · Näe rohkem »

Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik

Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik Kavilda kiriku sisevaade (2015) Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalasse kuuluv pühakoda Tartu maakonnas Elva vallas Mõisanurme külas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik · Näe rohkem »

Kähri Peaingel Miikaeli kirik

Kähri Peaingel Miikaeli kirik 2023. aastal Kähri Peaingel Miikaeli kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Põlva maakonnas Põlva vallas Tännassilma külas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kähri Peaingel Miikaeli kirik · Näe rohkem »

Küberpunk

Küberpunk (inglise keeles cyberpunk) on 1980.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Küberpunk · Näe rohkem »

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad on kasvajaterühm, mille moodustavad kõhunäärme endokriinsed (Langerhansi saarte rakkude) kasvajad.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kõhunäärme endokriinsed kasvajad · Näe rohkem »

Kõhunäärmevähk

Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kõhunäärmevähk · Näe rohkem »

Kõvik

Kõvik on ümbrusega võrreldes vastupidavamaist, kõvemaist kivimeist koosnev positiivne pinnavorm.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kõvik · Näe rohkem »

Kee-palvehernes

Kee-palvehernes"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" 15:2010 (Abrus precatorius) on taimeliik kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi liblikõieliste taimede sugukonnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kee-palvehernes · Näe rohkem »

Keel (anatoomia)

Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »

Keemiaravi

keel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Keemiaravi · Näe rohkem »

Kehapuue

Kehapuue on tugi- või liikumiselundite kaasasündinud moonutus (anatoomiline puue) või haigus või traumajärgsest tugi- või liikumiselundite või närvikahjustusest tulenev liigutustalitluse puue (lihaste lõtvus, ala- ja ülepinge).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kehapuue · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Keila · Näe rohkem »

Keila jõgi

Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Keila jõgi · Näe rohkem »

Keskmine tihedus

Keskmine tihedus on keha tihedus, mis iseloomustab mitteühtlase tiheduse jaotusega kehi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Keskmine tihedus · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kihelkond · Näe rohkem »

Kilpnääre

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kilpnääre · Näe rohkem »

Kindlustatud asula

Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Kloorivesi

Kloorivesi on kloori vesilahus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kloorivesi · Näe rohkem »

Koila peakraav

Koila peakraav on peakraav Lääne-Viru maakonnas; Pedja jõe lisajõgiEesti jõed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Koila peakraav · Näe rohkem »

Kollajuure juurikas

Kollajuure juurikas ehk kurkumajuurikas (Curcumae rhizoma) on hariliku kollajuure risoom, mida kasutatakse peamiselt toiduvürtsina ja -värvina.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kollajuure juurikas · Näe rohkem »

Kolme sigma reegel

Juhusliku suuruse normaaljaotuskõver, kus horisontaalteljel on sigmad Kolme sigma reegel on rakendustes kasutatav tunnuse hajuvuspiiride hindamise eeskiri, mis ütleb, et normaaljaotusega juhusliku suuruse väärtustest kuulub 99,74% lõiku, sõltumata keskväärtuse \bar ja standardhälbe \sigma suurusest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kolme sigma reegel · Näe rohkem »

Kolmikpunkt

Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kondensatsioon · Näe rohkem »

Konstantin Ramul

Konstantin Ramul Konstantin Ramul (30. mai 1879 Kuressaare – 11. veebruar 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ja professor.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Konstantin Ramul · Näe rohkem »

Koondlümfifolliikul

Niudesoole läbilõige; koondlümfifolliikul on märgitud punasega Koondlümfifolliikulid ehk Peyeri naastud (ladina noduli lymphoidei aggregati) on paljude selgroogsete peensoole (inimestel eriti niudesoole) limaskestas paiknevad lümfifolliikulitest koosnevad naastud.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Koondlümfifolliikul · Näe rohkem »

Koorküla Valgjärv

Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Koorküla Valgjärv · Näe rohkem »

Koorküla Valgjärve järveasula

Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Koorküla Valgjärve järveasula · Näe rohkem »

Kreiskool

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kreiskool · Näe rohkem »

Kristina Koppel

Kristina Koppel (sündinud 2. mail 1985) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kristina Koppel · Näe rohkem »

Kullamaa Püha Nikolai kogudus

Kullamaa (Silla) Püha Nikolai kogudus oli tegev Läänemaal Lääne-Nigula vallas Silla külas aastatel 1895–1957.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kullamaa Püha Nikolai kogudus · Näe rohkem »

Kurglased

Kurglased (Gruidae) on lindude klassi kureliste seltsi kuuluv perekond.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kurglased · Näe rohkem »

Kusepõis

Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kusepõis · Näe rohkem »

Kvalitatiivne tunnus

Kvalitatiivne tunnus ehk mittearvuline tunnus on tunnus, mille väärtusi ei saa väljendada otseselt arvudena.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kvalitatiivne tunnus · Näe rohkem »

Kvantitatiivne tunnus

Kvantitatiivne tunnus ehk arvuline tunnus ehk arvtunnus on tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Kvantitatiivne tunnus · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Laineperiood

Laineperiood on aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Laineperiood · Näe rohkem »

Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH ehk lapseea tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ehk tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire ehk tähelepanudefitsiidiga aktiivsushäire (inglise keeles attention deficit hyperactivity disorder; rahvusvaheline lühend ADHD; ladina keeles perturbatio activitatis et attentionis) on termin millega osutatakse laste väga erinevat tüüpi käitumisaktidele.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire · Näe rohkem »

Lauri Kulpsoo

Lauri Kulpsoo (sündinud 21. juunil 1978) on eesti fotograaf ja trummar.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lauri Kulpsoo · Näe rohkem »

Lauri Pilter

Lauri Pilter (sündinud 15. oktoobril 1971 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lauri Pilter · Näe rohkem »

Lääne kütid-korilased

Cheddari mehe rekonstruktsioon Londonis Lääne kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lääne kütid-korilased · Näe rohkem »

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »

Lüli

Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lüli · Näe rohkem »

Lümfikapillaarid

Lümfikapillaarid (ladina vas lymphocapillare) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lümfikapillaarid · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Lektiinid

Hemaglutiniin külgvaates Lektiinid on keerukad valgud ja glükoproteiinid, mis seovad spetsiifiliselt süsivesikuid raku pinnal.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lektiinid · Näe rohkem »

Letofiil

Letofiil on mittelätlane, kes huvitub läti keelest, kultuurist, maast ja rahvast.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Letofiil · Näe rohkem »

Ligikaudne arv

Ligikaudne arv ehk lähend on arv, mis asendab vaadeldavat arvu teatud täpsusega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ligikaudne arv · Näe rohkem »

Liikumine (ühiskond)

Liikumine (ka: ühiskondlik liikumine) on suurema hulga inimeste sihipärane tegutsemine ühesuguste ideeliste eesmärkide nimelEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Liikumine (ühiskond) · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Liivi keel · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Liivlased · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Limaskest · Näe rohkem »

Linaseemned

Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Linaseemned · Näe rohkem »

Lohukivi

Vihavu lohukivi Lohukivi on kivi, milles on üks või mitu inimese tehtud süvendit.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Lohukivi · Näe rohkem »

Loode

Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Loode · Näe rohkem »

Louis Althusser

Louis Pierre Althusser (16. oktoober 1918 – 22. oktoober 1990) oli marksistlik filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Louis Althusser · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Luuüdi · Näe rohkem »

Maagiline ruut

Kolme rea ja veeruga maagiline ruut Maagiline ruut ehk võluruut on ruudukujuline arvude tabel, mille igas reas, igas veerus ja mõlemal diagonaalil olevate naturaalarvude summa on võrdne.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Maagiline ruut · Näe rohkem »

Maailmakirjanduse tõlkevaramu

"Maailmakirjanduse tõlkevaramu" on alates 2006.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Maailmakirjanduse tõlkevaramu · Näe rohkem »

Maasikavälu

Ingmar Bergman (vasakul) ja Victor Sjöström filmi võtetel "Maasikavälu" (rootsi keeles "Smultronstället") on 1957.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Maasikavälu · Näe rohkem »

Madis Ernits

Madis Ernits (sündinud 18. mail 1971) on eesti riigiõigusteadlane, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Madis Ernits · Näe rohkem »

Maeru oja

Maeru oja on oja Harju maakonnas; Vasalemma jõe lisajõgiEesti jõed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Maeru oja · Näe rohkem »

Magasivili

Magasivili ehk magasinivili oli talupoegade vili, mis asus ühises aidas (magasiaidas).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Magasivili · Näe rohkem »

Maksa regeneratsioon

Maksa regeneratsioon ehk maksa taasteke ka maksakoe regeneratsioon on paljudel selgroogsetel loomadel maksas toimiv füsioloogiline protsess, mis põhineb maksa taastumisvõimel ja mille käigus toimub mitmesuguste tegurite toimel elundi vananenud, kahjustunud, hävinud või eemaldatud koe regeneratsioon, mil ebafunktsionaalsed rakud asendatakse funktsioneerivate maksarakkudega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Maksa regeneratsioon · Näe rohkem »

Malaaria

Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Malaaria · Näe rohkem »

Malle Salupere

Malle Salupere (aastani 1962 Malle Tungal; 17. veebruar 1931 Tartu – 8. juuni 2023) oli eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne poliitik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Malle Salupere · Näe rohkem »

Margus Laidre

Margus Laidre (2022) Margus Laidre (sündinud 18. septembril 1959 Tartus) on Eesti diplomaat ja ajaloolane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Margus Laidre · Näe rohkem »

Mari Laan

Mari Laan (sündinud 20. jaanuaril 1977) on eesti hispanist, tõlkija, toimetaja ja kirjastaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mari Laan · Näe rohkem »

Mari Vallisoo

Mari Vallisoo (12. november 1950 Sassukvere – 4. august 2013 Tartu) oli eesti luuletaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mari Vallisoo · Näe rohkem »

Marika Padrik

Marika Padrik 2016. aasta septembris raamatu "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" esitlusel Koidula hotellis Tartus Marika Padrik (sünninimi Marika Pahk; sündinud 25. juulil 1964 Tartus) on eesti eripedagoog ja logopeed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Marika Padrik · Näe rohkem »

Marko Uibu

Marko Uibu 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal Marko Uibu (sündinud 8. jaanuaril 1983) on eesti sotsiaalteadlane, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Marko Uibu · Näe rohkem »

Martin Neithal

Martin Neithal (25. märts 1921 Keila, Harjumaa – 17. august 2000 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Martin Neithal · Näe rohkem »

Maurice Merleau-Ponty

Maurice Merleau-Ponty Maurice Merleau-Ponty (14. märts 1908 – 4. mai 1961) oli prantsuse filosoof, fenomenoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Maurice Merleau-Ponty · Näe rohkem »

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, mis ilmus 1916.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mäeküla piimamees · Näe rohkem »

Märt Läänemets

Märt Läänemets (sündinud 14. juulil 1962 Avinurmes) on eesti orientalist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Märt Läänemets · Näe rohkem »

Märts 2012

Märts 2012, kroonika 2012.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Märts 2012 · Näe rohkem »

Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik

Mõnnuste Jumalailmumise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saaremaal Saaremaa vallas Mõnnuste külas ja on tänapäeval varemeis.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik · Näe rohkem »

Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus

Mõnnuste Jumalailmumise õigeusu kogudus oli tegev Saaremaal Kärla kihelkonnas Mõnnustes aastatel 1846–1950.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus · Näe rohkem »

Merit Hallap

Merit Hallap 2016. aasta septembris raamatu "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" esitlusel Koidula hotellis Tartus Merit Hallap (sündinud 17. mail 1969 Narvas) on eesti eripedagoog ja logopeed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Merit Hallap · Näe rohkem »

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Metastaas

Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Metastaas · Näe rohkem »

Methis

Methis (täispealkirjaga Methis. Studia humaniora Estonica) on aastast 2007 ilmuv eelretsenseeritav humanitaarteaduslik Eesti ajakiri.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Methis · Näe rohkem »

Miguel de Unamuno

Miguel de Unamuno y Jugo (29. september 1864 Bilbao – 31. detsember 1936 Salamanca) oli hispaania romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Miguel de Unamuno · Näe rohkem »

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Mittekarbonaatne karedus

Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Mittekarbonaatne karedus · Näe rohkem »

Molaalne kontsentratsioon

Molaalne kontsentratsioon ehk molaalsus (tähis Cm või m) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahusti kohta; lahuse kontsentratsiooni väljendusviise.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Molaalne kontsentratsioon · Näe rohkem »

Moonika Teemus

Moonika Teemus (sündinud 26. oktoobril 1979) on eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Moonika Teemus · Näe rohkem »

Morgensterni Selts

Morgensterni Selts on Tartus tegutsev selts, mille eesmärk on Eestis edendada ja populariseerida klassikalise filoloogia ja sellega seotud valdkondade (näiteks antiikajaloo, klassikalise arheoloogia) uurimist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Morgensterni Selts · Näe rohkem »

Muinasusund

Muinasusund (ka: muistne usund, muinasusk) on muinasajal valitsenud uskumuste kogum, muinasaja usund.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Muinasusund · Näe rohkem »

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Munajuha · Näe rohkem »

Must pässik

Must pässik (Inonotus obliquus) on seeneliik pässiku perekonnast.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Must pässik · Näe rohkem »

Nõo Püha Kolmainu kirik

Nõo kiriku maakivist ja tellistest hoone Nõo Kolmainu kiriku ikonostaasi kuninglikud uksed Maarja rõõmukuulutamise stseen kuninglikel ustel Nõo Püha Kolmainu kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Nõo vallas Nõo alevikus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Nõo Püha Kolmainu kirik · Näe rohkem »

Nõo Püha Kolmainu kogudus

Nõo Püha Kolmainu kogudus on õigeusu kogudus, mis asub Tartu maakonnas Nõo alevikus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Nõo Püha Kolmainu kogudus · Näe rohkem »

Nõudetrükk

Nõudetrükk (inglise keeles print on demand) on raamatute trükkimine ühekaupa vastavalt vajadusele.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Nõudetrükk · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Neerud · Näe rohkem »

Nekrutikohustus

Nekrutikohustus oli Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Nekrutikohustus · Näe rohkem »

Neonatoloogia

Vastsündinu ülevaatus pärast keisrilõiget Neonatoloogia on teadus ja meditsiiniline eriala vastsündinute (eriti enneaegsete) tervisest ja haigustest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Neonatoloogia · Näe rohkem »

Noorus

Noorus oli Eesti noorteajakiri, mis ilmus alates novembrist 1946 ühtekokku 51 aastat, sellest aastatel 1946 ja 1956–1997 Nooruse nime all.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Noorus · Näe rohkem »

Olaf Prinits

Olaf Prinits (3. september 1924, Türi – 14. aprill 2006) oli eesti matemaatikadidaktik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Olaf Prinits · Näe rohkem »

Olaf-Mihkel Klaassen

Olaf-Mihkel Klaassen (25. veebruar 1929 – 31. jaanuar 2012) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Olaf-Mihkel Klaassen · Näe rohkem »

Onkoloogia

Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Onkoloogia · Näe rohkem »

Onkoteraapia

Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ning taastus- ja toetusraviga ning selle valdkonna teadusuuringute ja koolituse korraldamisega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Onkoteraapia · Näe rohkem »

Oopium

Oopium (lad Pool Afganistani oopiumist pärines omakorda Helmandi provintsist. 1990. aastatel pärines enamik oopiumitoodangust Birmast.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Oopium · Näe rohkem »

Orgaanilised happed

Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Orgaanilised happed · Näe rohkem »

Osmootne rõhk

Erütrotsüütide erinev toonsus (inglise ''tonicity'') ja vastav vee liikumine Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (tavaliselt vee) liikumist läbi poolläbilaskva membraani ehk vältida osmoosi toimumist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Osmootne rõhk · Näe rohkem »

Oswald Spengler

Oswald Spengler (29. mai 1880 Blankenburg (Harz) – 8. mai 1936 München) oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Oswald Spengler · Näe rohkem »

Otto Wilhelm Masing

Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing (8. november 1763 Lohusuu – 15. märts (3. märts vkj) 1832 Äksi) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Otto Wilhelm Masing · Näe rohkem »

Pahk

Tamme pahk thumb Pahk, ka gall ja granuloom on farmaatsias ja bioloogias termin, mis tähistab mõnede taimede lehtedel, võrsetel, okstel või tüvel putuka elutegevuse tagajärjel taimekoest kujunenud kasvajataolisi moodustisi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Pahk · Näe rohkem »

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Paju · Näe rohkem »

Parenhüüm

Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Parenhüüm · Näe rohkem »

Paul Tillich

Paul Tillich. James Rosati portree Paul Johannes Tillich (20. august 1886 Starzeddel, Saksamaa – 22. oktoober 1965 Chicago USA) oli saksa-ameerika teoloog ja kristlik eksistentsiaalne filosoof.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Paul Tillich · Näe rohkem »

Pärn (perekond)

Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Pärn (perekond) · Näe rohkem »

Pío Baroja

Pío Baroja Pío Baroja y Nessi (28. detsember 1872 San Sebastián, Gipuzkoa, Hispaania – 30. oktoober 1956 Madrid, Hispaania) oli hispaania kirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Pío Baroja · Näe rohkem »

Püüdurretseptorid

Püüdurretseptorid ehk raisaretseptorid (ka koristusretseptorid; inglise keeles scavenger receptors, lühend SR) on paljude loomade immuunrakkudel (nagu fagotsüüdid ja makrofaagid) toimivad retseptorid (klassidest A-J), mis tunnevad ära oksüdeeritud või atsetüleeritud LDL-osakesed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Püüdurretseptorid · Näe rohkem »

Põhjaeesti hõimumurre

Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Põlemissoojus · Näe rohkem »

Pearahamaks

Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Pearahamaks · Näe rohkem »

Pedro Calderón de la Barca

Pedro Calderón de la Barca Pedro Calderón de la Barca, täisnimega Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño (17. jaanuar 1600 Madrid – 25. mai 1681 Madrid), oli hispaania kirjanik, kes on tuntud eelkõige oma näidendite poolest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Pedro Calderón de la Barca · Näe rohkem »

Peeli jõgi

Peeli jõgi (ka Piili jõgi) on jõgi Võru maakonnas, Vaidva jõe lisajõgi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Peeli jõgi · Näe rohkem »

Peeter Espak

Peeter Espak (sündinud 24. aprillil 1979) on eesti orientalist, teoloog ja assürioloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Peeter Espak · Näe rohkem »

Peeter Põld

Peeter Siegfried Nikolaus Põld (12. juuli 1878 Puru küla, Jõhvi vald Jõhvi kihelkond Rakvere kreis – 1. september 1930 Tartu) oli eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu liige.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Peeter Põld · Näe rohkem »

Peeter Tulviste

Peeter Tulviste (28. oktoober 1945 Tallinn – 11. märts 2017) oli Eesti psühholoog ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1994) ning Tartu Ülikooli rektor ja professor.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Peeter Tulviste · Näe rohkem »

Piibel kontekstis

"Piibel kontekstis" on alates 2013.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Piibel kontekstis · Näe rohkem »

Pindaktiivsus

Pindaktiivsus on aine (pindaktiivne aine) võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Pindaktiivsus · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Plii · Näe rohkem »

Postmodernism

barokseid rõivaid Postmodernism (ladina keeles post, pärast, järel) on globaalne kultuuriline hoiak, mis konkureerib modernismiga.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Postmodernism · Näe rohkem »

Priit Pullerits

Priit Pullerits 2020. aastal Priit Pullerits (sündinud 30. juulil 1965) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Priit Pullerits · Näe rohkem »

Psühhoanalüüs

Psühhoanalüüs on psüühikat käsitlevate teooriate kogum, psüühika uurimise metodoloogia ja psühhoteraapia koolkond.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Psühhoanalüüs · Näe rohkem »

Rääsumine

Rääsumine ehk räästumine on rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Rääsumine · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Rebane · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Reet Kasik

Reet Kasik (sündinud 5. mail 1946) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Reet Kasik · Näe rohkem »

Rein Veidemann

Rein Veidemann (2011) Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Rein Veidemann · Näe rohkem »

René Värk

René Värk (sündinud 10. detsembril 1977) on eesti õigusteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja René Värk · Näe rohkem »

Richard Lessel

Richard Vilhelm Paul Lessel VR I/3 (28. juuni 1884 Kunda-Malla vald, Virumaa – aprill 1972) oli Eesti sõjaväelane (major).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Richard Lessel · Näe rohkem »

Rinnak

Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Rinnak · Näe rohkem »

Rinnapiim

Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Rinnavähk

Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Rinnavähk · Näe rohkem »

Saduküla Vaga Joosepi kogudus

Saduküla õigeusu kiriku varemed Saduküla Vaga Joosepi kogudus on õigeusu kogudus, mis asus Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Sadukülas 1849–1965.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Saduküla Vaga Joosepi kogudus · Näe rohkem »

Saksastumine

Saksastumine on kellegi sakslaseks saamine oma rahvusest loobumise hinnaga.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Saksastumine · Näe rohkem »

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sallivus · Näe rohkem »

Sammas (ajaleht)

Sammas oli teaduse infoleht, mida andis välja Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakond.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sammas (ajaleht) · Näe rohkem »

Sapipõis

Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sapipõis · Näe rohkem »

Sääsküla oja

Sääsküla oja on oja Järva maakonnas; Ambla jõe lisajõgiEesti jõed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sääsküla oja · Näe rohkem »

Søren Kierkegaard

Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Søren Kierkegaard · Näe rohkem »

Sügisball

"Sügisball" on Mati Undi romaan.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sügisball · Näe rohkem »

Sügisball (film)

"Sügisball" on 2007.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sügisball (film) · Näe rohkem »

Sürrealism

William Girometti "Tundmatu naise portree" (1972) Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sürrealism · Näe rohkem »

Sõjaväe Tehnikakool

Sõjaväe Tehnikakool oli 1920–1923 ja 1936–1940 Eestis tegutsenud sõjakool.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sõjaväe Tehnikakool · Näe rohkem »

Seedeelundkond

Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Seedeelundkond · Näe rohkem »

Seemnejuha

Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Seemnejuha · Näe rohkem »

Seletus

Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Seletus · Näe rohkem »

Semiootika

Skulptor Lev Razumovski loodud büst on märk, mis tähistab semiootik Juri Lotmanit Semiootika on teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Semiootika · Näe rohkem »

Semiootika alused

"Semiootika alused" ("Basics of Semiotics") on John Deely raamat.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Semiootika alused · Näe rohkem »

Serge Moscovici

Serge Moscovici (14. juunil 1925 Brăila Rumeenia – 16. november 2014 Pariis) oli juudi-rumeenia päritolu Prantsuse sotsiaalpsühholoog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Serge Moscovici · Näe rohkem »

Setitamine

Setitamine on ainete puhastamise meetod, kus vedelikus või gaasis sisalduvad lisandid sadestuvad raskusjõu mõjul.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Setitamine · Näe rohkem »

Sigmund Freud

Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli juudi päritolu Austria neuroloog, psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sigmund Freud · Näe rohkem »

Sign Systems Studies

Sign Systems Studies (vene keeles Труды по знаковым системам Trudõ po znakovõm sistemam, eesti keeles 'Töid märgisüsteemide alalt', kreeka keeles Semeiotike) on Tartu Ülikooli Kirjastuse välja antav rahvusvaheline mitmekeelne semiootikaajakiri.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sign Systems Studies · Näe rohkem »

Simona Škrabec

Simona Škrabec, Barcelona, 2019 Simona Škrabec (sündinud 15. septembril 1968 Ljubljanas) on sloveeni kirjanduskriitik, esseist ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Simona Škrabec · Näe rohkem »

Sindi Jumalailmumise kirik

Sindi Jumalailmumise kirik (september 2000) Sindi Jumalailmumise kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Pärnu maakonnas Sindi linnas aadressil Pärnu maantee 16.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sindi Jumalailmumise kirik · Näe rohkem »

Sirje Kiin

Sirje Kiin (Sirje Ruutsoo; sündinud 23. augustil 1949 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sirje Kiin · Näe rohkem »

Skandinaavia kütid-korilased

Skandinaavia kütt-korilaste geneetilise päritolu jaotus Skandinaavia kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Skandinaavia keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Skandinaavia kütid-korilased · Näe rohkem »

Slavica Tartuensia

"Slavica Tartuensia" on Tartu Ülikooli Kirjastuse alates 1985.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Slavica Tartuensia · Näe rohkem »

Sonett

Sonett (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sonett · Näe rohkem »

Soolehatud

Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Soolehatud · Näe rohkem »

Soomus (täpsustus)

"Soomus" on midagi või kedagi kaitsev või kattev moodustis.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Soomus (täpsustus) · Näe rohkem »

Soontaga oja

Soontaga oja on oja Valga maakonnas; Väikese Emajõe lisajõgiEesti jõed.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Soontaga oja · Näe rohkem »

Struuma

Struumahaige naine Struuma ehk hõõtsik (ladina keeles struma) on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud kilpnääre või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Struuma · Näe rohkem »

Studia litteraria Estonica

"Studia litteraria Estonica" on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kirjandusteaduslik raamatusari.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Studia litteraria Estonica · Näe rohkem »

Studia Philosophica Estonica

Studia Philosophica Estonica 1. köide 2008. aastast ilmus esimesena ka paberil, kuid alles 2011. aasta sügisel Studia Philosophica Estonica (SPE) on Tartu Ülikooli filosoofiaosakonna kirjastatav ning Tartu Ülikooli kirjastuse trükitav eelretsenseeritav filosoofiaajakiri, milles avaldatakse inglise-, saksa- ja eestikeelseid artikleid ning raamatuarvustusi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Studia Philosophica Estonica · Näe rohkem »

Sugutilukk

Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sugutilukk · Näe rohkem »

Sumer

Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000. aastat eKr).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sumer · Näe rohkem »

Suur põgenemine

Eesti rootslased Nõukogude okupatsiooni eest põgenemas Saaremaa muuseumi väljapanekus Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Suur põgenemine · Näe rohkem »

Sven-Erik Soosaar

Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sven-Erik Soosaar · Näe rohkem »

Sylvia Plath

Maja Londonis, kus Sylvia Plath sooritas enesetapu Sylvia Plath (27. oktoober 1932 Boston – 11. veebruar 1963 London) oli ameerika luuletaja, proosakirjanik ja esseist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Sylvia Plath · Näe rohkem »

Talude päriseksostmine

Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm suvel Tamme-Lauri tamm (võru keeles Tammõ-Lauri tamm) on pühapuu, Eesti kõige jämedam tamm.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tamme-Lauri tamm · Näe rohkem »

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tarandkalme · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli eetikakeskus

Tartu Ülikooli eetikakeskus on eetikaga tegelev üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia ja semiootika instituudi juures.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu Ülikooli eetikakeskus · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli raamatupood

Tartu Ülikooli raamatupood oli Tartu Ülikoolile kuulunud raamatupood Tartus Ülikooli tänav 11, Werneri kohviku kõrval.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu Ülikooli raamatupood · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli toimetised

Tartu Ülikooli toimetised (ladina Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis; inglise Transactions of the Tartu State University), varem ka TRÜ toimetised ehk Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, oli Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud teadusajakiri.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu Ülikooli toimetised · Näe rohkem »

Tartu Reaalkool

Tartu Reaalkool (saksa keeles Dorpater Realschule) oli 1877.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu Reaalkool · Näe rohkem »

Tartu Semiotics Library

"Tartu Semiotics Library" ("Tartu Semiootika Raamatukogu") on Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaantav rahvusvaheline semiootikaalane raamatusari, milles avaldatakse monograafiaid, käsiraamatuid, sõnastikke, õpikuid ja artiklikogumikke.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu Semiotics Library · Näe rohkem »

Tartu toomkapiitel

Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tartu toomkapiitel · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tšuudid · Näe rohkem »

Tüümuse primordium

Tüümuse primordium (tüümuse rakukogum; ladina primordium thymi) on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel pärast viljastumist (looteperioodil) keskseinandis epiteelist formeeruv lõpustaskutekkeline paariline rakukogum, kus toimub teatud lümfotsüütide populatsioonide areng.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tüümuse primordium · Näe rohkem »

Tülakoid

Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tülakoid · Näe rohkem »

Tõnis Tatar

Tõnis Tatar (sündinud 12. mail 1980) on eesti kunstiajaloolane, õppejõud ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tõnis Tatar · Näe rohkem »

Teadusajakiri

Maineka teadusajakirja Nature esimene number 4. novembril 1869 Ornitoloog Marko Mägi räägib teaduspublitseerimise probleemidest Teadusajakiri (inglise scientific journal) on ajakiri, milles avaldatakse teadusartikleid mingis teadusvaldkonnas või mingil erialal.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Teadusajakiri · Näe rohkem »

Teaduslik pilt

"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »

Teaduslugu ja nüüdisaeg

"Teaduslugu ja nüüdisaeg" on alates 1979.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Teaduslugu ja nüüdisaeg · Näe rohkem »

Teaduste doktor

Teaduste doktor, ka VAKi doktor (vene- ja ukraina keeles доктор наук; bulgaaria keeles доктор на науките) on teaduste kandidaadist kõrgem teaduskraad mitmes riigis (näiteks Venemaa Föderatsioonis, Ukrainas ja Bulgaarias).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Teaduste doktor · Näe rohkem »

Tegevtoimetaja

Tegevtoimetaja on ajakirjandusväljaande toimetuse liige, kes korraldab väljaande igapäevast tööd.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tegevtoimetaja · Näe rohkem »

Tennessee Williams

Tennessee Williams Thomas Lanier Williams III (pseudonüümiga Tennessee Williams; 26. märts 1911 – 25. veebruar 1983) oli 20. sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tennessee Williams · Näe rohkem »

Terminologia Anatomica

Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Terminologia Anatomica · Näe rohkem »

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »

Thomas Mann

Thomas Mann Paul Thomas Mann (6. juuni 1875 Lübeck – 12. august 1955 Kilchberg Zürichi lähedal) oli saksa kirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Thomas Mann · Näe rohkem »

Thomas Salumets

Thomas Salumets (sündinud 1956) on eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Thomas Salumets · Näe rohkem »

Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tiit Rosenberg · Näe rohkem »

TNM-klassifikatsioon

TNM-klassifikatsiooniks ehk TNM süsteemiks (inglise tumor-nodus-metastasis system) nimetatakse pahaloomuliste kasvajate kliinilise klassifikatsiooni süsteemi, milles märgitakse tuumori asukoht, lümfisõlmede haaratus ja metastaaside olemasolu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja TNM-klassifikatsioon · Näe rohkem »

Toivo Kikkas

Toivo Kikkas (sündinud 19. veebruaril 1983) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Toivo Kikkas · Näe rohkem »

Tomas Tranströmer

Tomas Gösta Tranströmer (15. aprill 1931 Stockholm – 26. märts 2015 Stockholm) oli rootsi luuletaja ja psühholoog.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tomas Tranströmer · Näe rohkem »

Torgu Apostel Johannese kirik

Torgu Apostel Johannese kirik (2009) Torgu Apostel Johannese kirik on õigeusu kirik Saaremaal Sõrve poolsaarel Iide külas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Torgu Apostel Johannese kirik · Näe rohkem »

Torgu Apostel Johannese kogudus

Torgu Apostel Johannese kogudus oli aastatel 1849–1944 Saaremaal Torgu vallas IIde külas tegutsenud õigeusu kogudus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Torgu Apostel Johannese kogudus · Näe rohkem »

Tundmus

Tundmus on organismi (inimene, loom, kala, lind) läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse, emotsiooni kogemine.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tundmus · Näe rohkem »

Tupp (anatoomia)

Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »

Uku Masing

Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Uku Masing · Näe rohkem »

Universitas Tartuensis

Valik Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis kujundusi 2017. aastal Universitas Tartuensis on Tartu Ülikooli ajakiri, mis kuni jaanuarini 2009 ilmus ajalehena.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Universitas Tartuensis · Näe rohkem »

Uppumine

Uppumine on keha (nt inimese, laeva) põhjavajumine vedelikus või gaasis.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Uppumine · Näe rohkem »

Urmas Nõmmik

Urmas Nõmmik, Tartu Ülikool, 2015 Urmas Nõmmik (sündinud 7. juunil 1975) on eesti teoloog, piibliteadlane ja õppejõud.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Urmas Nõmmik · Näe rohkem »

Urmas Nemvalts

Urmas Nemvalts (sündinud 4. augustil 1968) on eesti karikaturist, kes on tuntud "Mürakarude" koomiksi autorina.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Urmas Nemvalts · Näe rohkem »

Ussripik

Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Ussripik · Näe rohkem »

Uudeküla

Eesti jämedaim pihlakas Suusahüppajad Uudekülas 27. veebruaril 2010 Uudeküla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Uudeküla · Näe rohkem »

Vaba kultuur

"Vaba kultuur" ilmus eestikeelses tõlkes 2017. aastal Lawrence Lessig "Vaba kultuur" (algse pealkirjaga "Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity" kogumikus "Free Culture: The Nature and Future of Creativity") on USA õigusfilosoofi ja aktivisti Lawrence Lessigi tuntuim ja mõjukaim raamat, mis pani aluse vaba kultuuri liikumisele.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vaba kultuur · Näe rohkem »

Vabakultuuri liikumine

Vabakultuuri liikumine on liikumine, mis seisab ühiskonna õiguse eest vaba sisu ja avatud sisu määratlustele vastavate loometeostele, nende vabale jagamisele ja taaskasutamisele tuletatud teoste loomisel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vabakultuuri liikumine · Näe rohkem »

Vadja keel

Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vadja keel · Näe rohkem »

Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vadjalased · Näe rohkem »

Vaestehoolekanne

Vaestehoolekanne on vaeste inimeste eest hoolitsemise korraldamine ühiskonnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vaestehoolekanne · Näe rohkem »

Vaimupuudepedagoogika

Vaimupuudepedagoogika, varem nimetati ka oligofrenopedagoogikaks, on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaimupuudega ning raskete psüühikahäiretega laste õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vaimupuudepedagoogika · Näe rohkem »

Vallo Olle

Vallo Olle (sündinud 14. veebruaril 1966 Kiviõlis) on eesti õigusteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vallo Olle · Näe rohkem »

Valts Ernštreits

Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus Valts Ernštreits (ka Valt Ernštreit; sündinud 26. mail 1974 Riias) on liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Valts Ernštreits · Näe rohkem »

Vana-Lähis-Ida

Vana-Lähis-Ida on ajalooline piirkond, mis kattub suuresti tänapäeva Lähis-Idaga.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vana-Lähis-Ida · Näe rohkem »

Vastutav toimetaja

Vastutav toimetaja on ajakirjanduses isik, kes vastutab väljaande sisu eest, et see oleks kooskõlas asjakohaste seadustega.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vastutav toimetaja · Näe rohkem »

Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »

Värvmadar

Värvmadar (Galium boreale) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Värvmadar · Näe rohkem »

Vedelikusammas

Vedelikusammas on vedelikust mõtteliselt või ka reaalselt eraldatud risttahukas või silinder, mille üks põhjatasand asub vedeliku pinnal ja teine vaadeldaval sügavusel vedelikus.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vedelikusammas · Näe rohkem »

Veegaas

Veegaas (vananenud termin: vesigaas) on vesinikust ja CO2-st koosnev sünteetiline gaaside segu, mis saadakse veeauru juhtimisel läbi kuuma söekihi.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Veegaas · Näe rohkem »

Veekindlus

Veekindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav vee toimele või vett mitte läbi lasta.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Veekindlus · Näe rohkem »

Vepsa keel

Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vepsa keel · Näe rohkem »

Vepslased

Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vepslased · Näe rohkem »

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vererõhk · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Veri · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Viivi Luik

Viivi Luik 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Viivi Luik (sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja esseist.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Viivi Luik · Näe rohkem »

Viljakümnis

Viljakümnis oli feodaalkorral kehtinud naturaalmaks (teatud kümnis), mida talupoeg pidi maa kasutamise eest maksma mõisale.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Viljakümnis · Näe rohkem »

Villem Ernits

Villem Ernits Villem Ernitsa hauakivi Raadi kalmistul Tartus Villem Ernits (16. juuli 1891 Nõva, Pala vald, Tartumaa – 10. mai 1982 Tartu) oli eesti keeleteadlane ja karskusliikumise edendaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Villem Ernits · Näe rohkem »

Viroloogia

300x300px Viroloogia ehk viirusõpetus on viirusi uuriv teadusharu.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Viroloogia · Näe rohkem »

Vladimir Sazonov

Vladimir Sazonov 2021. aastal Arvamusfestivalil Vladimir Sazonov 2010. aastal Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis. Lauri Kulpsoo foto Vladimir Sazonov (sündinud 11. detsembril 1979 Tartus) on Eesti assürioloog, infosõja uurija ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Vladimir Sazonov · Näe rohkem »

Voldemar Aaviste

Voldemar Otto Aaviste (kuni 16. märtsini 1936 Voldemar Avotin; 3. jaanuar 1893 Sece vald, Kuramaa – 14. detsember 1941 Kirov, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1939).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Voldemar Aaviste · Näe rohkem »

Voldemar Karl Koht

Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa – 2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1936).

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Voldemar Karl Koht · Näe rohkem »

Votele Viidemann

Votele Viidemann (19. juuli 1947 Tallinn – 14. september 1992) oli eesti tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Votele Viidemann · Näe rohkem »

Wilhelm Dilthey

Wilhelm Dilthey u 1910 Wilhelm Dilthey (19. november 1833 – 1. oktoober 1911) oli saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Wilhelm Dilthey · Näe rohkem »

Willard Van Orman Quine

Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Willard Van Orman Quine · Näe rohkem »

William Golding

Sir William Gerald Golding (19. september 1911 – 19. juuni 1993) oli inglise kirjanik.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja William Golding · Näe rohkem »

Wolfgang Köhler

Wolfgang Köhler Wolfgang Felix Ulrich Köhler (21. jaanuar 1887 Tallinn – 11. juuni 1967) oli tuntumaid 20.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Wolfgang Köhler · Näe rohkem »

2019. aasta Riigikogu valimised

2019.

Uus!!: Tartu Ülikooli Kirjastus ja 2019. aasta Riigikogu valimised · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

TRÜ Kirjastus, TRÜ kirjastus- ja trükiosakond, TRÜ kirjastusgrupp, Tartu University Press, Tartu university press, Tartu Ülikooli kirjastus, TÜ Kirjastus, TÜ kirjastus, University of Tartu Press.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva