Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Teadmine

Index Teadmine

Teadmised hõlmavad kõik need kirjeldused, hüpoteesid, mõisted, teooriad, printsiibid ja protseduurid, mis mõistliku kindluse astmega on tõesed või vastavalt kasulikud (kuid ei pruugi nendega piirduda).

139 suhted: A causal account of knowing, Abstraktne objekt, Aeg, Agnostik, Agnostitsism, Ainesidemos, Ajafilosoofia, Akatalepsia, Aksioom, Alfred Ayer, Alus (filosoofia), Alvin Goldman, Anamnees (filosoofia), Aposterioorne õigustus, Aposterioorne tõde, Aposterioorne teadmine, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Aprioorne tõde, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Apriorism, Aristoteles, Arthur Burks, Arvamus, Õigustus, Õppimine, Bertrand Russell, Chris Lorenz, De libero arbitrio, Docta ignorantia, Edmund Gettier, Eesti rahvaluule, Eetika ja filosoofia piirid, Eksam, Eksperimentaalarendus, Enchiridion (Augustinus), Enesestmõistetavus, Epistemoloogia, Epistemoloogia mõisteid, Euroopa teadusruum, Evil and Omnipotence, Explaining Science: A Cognitive Approach, Fallibilism, Feministlik epistemoloogia, Filosoofia, Filosoofia mõisteid, Freim, George Edward Moore, Gettieri probleem, ..., Gilbert Harman, Gilbert Ryle, Gottfried Wilhelm Leibniz, Haridus, Idealism, Identsus, Immanuel Kant, Induktiivne loogika, Induktsioon, Informatsioon, Inimkapital, Irratsionalism, Karl Popper, Katastroofiturism, Keskaja filosoofia, Keskkonnamõju, Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal, Kogemus, Kognitiivne dissonants, Kognitiivne muusikapsühholoogia, Kool, Kultuur, Kunst, Kvaalid, Loodusteadus, Loogikateadus, Loogiline positivism, Loogilised uurimused, Maailm kui tahe ja kujutlus, Maailmakohvik, Maailmapilt, Mathematical Truth, Meaning and Knowledge, Mental Files, Metaphysics, Mina-pilt, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Moore'i paradoks, Nõid, Nous, Objektiivsus, On Denoting, Peeter Müürsepp juunior, Philosophia, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Platonism (matemaatika), Propositsioon, Rakendusuuringud, Realism (filosoofia), Relativism, Ressursid, Richard Sorabji, Robert Nozick, Semantiline mälu, Skeptitsism, Sotsiaalne konstruktivism, Suur jutustus, Taju, Tähendus, Töövihik, Teadmatus, Teadmine, Teadmiseargument, Teadus, Teadusfilosoofia, Teaduskommunikatsioon, Teaduslik uurimistöö, Teadusrevolutsioon, Teine analüütika, Teoloogia summa Ia q. 2, The Moral Demands of Memory, The Sources of Normativity, The Sovereignty of Good, The Structure of Biological Science, Theaitetos (Platoni dialoog), Traditsioonilised teadmised, Tunnetus, Tunnetus (filosoofia), Tunnetusrelativism, Uskumus, Uusrealism (filosoofia), Vaikiv teadmine, Väärtused, Väärtuste loend, Välismaailma tõestus, Võimehüpotees, Veedad, Xenokrates. Laienda indeks (89 rohkem) »

A causal account of knowing

"A causal account of knowing" ("Üks kausaalne teadmise teooria") on Alvin Goldmani artikkel, milles ta esitab kausaalse teadmisteooria esimese variandi.

Uus!!: Teadmine ja A causal account of knowing · Näe rohkem »

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.

Uus!!: Teadmine ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »

Aeg

Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.

Uus!!: Teadmine ja Aeg · Näe rohkem »

Agnostik

Agnostikuks nimetatakse filosoofias agnostitsismi pooldajat – inimest, kes ei usu teadmise võimalikkust mingis valdkonnas.

Uus!!: Teadmine ja Agnostik · Näe rohkem »

Agnostitsism

Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.

Uus!!: Teadmine ja Agnostitsism · Näe rohkem »

Ainesidemos

Ainesidemos oli Kreeka filosoof, sündis Knossoses Kreetal ja õpetas Aleksandrias umbkaudu 70 eKr.

Uus!!: Teadmine ja Ainesidemos · Näe rohkem »

Ajafilosoofia

Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.

Uus!!: Teadmine ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »

Akatalepsia

Akatalepsia (sõna-sõnalt 'mittearusaamine' või 'arusaamise võimatus') on Pyrrhoni ja pürronistide skeptilises õpetuses väidetav võimatus asjadest aru saada.

Uus!!: Teadmine ja Akatalepsia · Näe rohkem »

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Teadmine ja Aksioom · Näe rohkem »

Alfred Ayer

Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Alfred Ayer · Näe rohkem »

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Uus!!: Teadmine ja Alus (filosoofia) · Näe rohkem »

Alvin Goldman

Alvin I. Goldman (sündinud 1938) on USA filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Alvin Goldman · Näe rohkem »

Anamnees (filosoofia)

Anamnees on Platoni seisukoht, et inimese hinges on teadvustamata teadmisi, mis ta omandas enne hinge kehastumist ideede maailmast.

Uus!!: Teadmine ja Anamnees (filosoofia) · Näe rohkem »

Aposterioorne õigustus

Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest).

Uus!!: Teadmine ja Aposterioorne õigustus · Näe rohkem »

Aposterioorne tõde

Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Uus!!: Teadmine ja Aposterioorne tõde · Näe rohkem »

Aposterioorne teadmine

Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Uus!!: Teadmine ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.

Uus!!: Teadmine ja Aposterioorsus · Näe rohkem »

Aprioorne õigustus

Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamiseks, mille uskumist õigustatakse.

Uus!!: Teadmine ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »

Aprioorne tõde

Aprioorne tõde on tõde, mille teadmine või õigustus ei sõltu meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla aprioorne teadmine ja mille õigustus saab olla aprioorne õigustus.

Uus!!: Teadmine ja Aprioorne tõde · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Teadmine ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Uus!!: Teadmine ja Aprioorsus · Näe rohkem »

Apriorism

Apriorism (ladina sõnast ''a priori'' “eelnevast”) on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.

Uus!!: Teadmine ja Apriorism · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Teadmine ja Aristoteles · Näe rohkem »

Arthur Burks

Arthur Walter Burks (13. oktoober 1915 Duluth, Minnesota – 14. mai 2008 Ann Arbor) oli USA matemaatik ja filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Arthur Burks · Näe rohkem »

Arvamus

Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.

Uus!!: Teadmine ja Arvamus · Näe rohkem »

Õigustus

Õigustus (inglise keeles justification) on see, mis annab aluse mingiks teoks, uskumuseks, emotsiooniks vms.

Uus!!: Teadmine ja Õigustus · Näe rohkem »

Õppimine

Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused.

Uus!!: Teadmine ja Õppimine · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija.

Uus!!: Teadmine ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

Chris Lorenz

Chris F. G. Lorenz on hollandi ajaloolane.

Uus!!: Teadmine ja Chris Lorenz · Näe rohkem »

De libero arbitrio

"De libero arbitrio" ehk "De libero arbitrio voluntatis" ("Vabast tahtest") on Augustinuse kolmeraamatuline teos, mille kirjutamist ta alustas 388 ning lõpetas 395.

Uus!!: Teadmine ja De libero arbitrio · Näe rohkem »

Docta ignorantia

Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.

Uus!!: Teadmine ja Docta ignorantia · Näe rohkem »

Edmund Gettier

Edmund L. Gettier (sündinud 1927 Baltimore'is) on USA filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Edmund Gettier · Näe rohkem »

Eesti rahvaluule

Põlva kihelkonnast kogutud regilaule. Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal"). Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.

Uus!!: Teadmine ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »

Eetika ja filosoofia piirid

"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.

Uus!!: Teadmine ja Eetika ja filosoofia piirid · Näe rohkem »

Eksam

Eksam (ladina examen 'läbikatsumine, uurimine') on teadmiste, oskuste ja vilumuste kontrollimine ning hindamine.

Uus!!: Teadmine ja Eksam · Näe rohkem »

Eksperimentaalarendus

Eksperimentaalarendus (ka katse- ja arendustööd) (ingl experimental development) on süstemaatiline töö, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse.

Uus!!: Teadmine ja Eksperimentaalarendus · Näe rohkem »

Enchiridion (Augustinus)

Enchiridion ad Laurentium (Käsiraamat Laurentiusele) ehk De fide, spe et caritate (Usust, lootusest ja armastusest) on Augustinuse teos.

Uus!!: Teadmine ja Enchiridion (Augustinus) · Näe rohkem »

Enesestmõistetavus

Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.

Uus!!: Teadmine ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega.

Uus!!: Teadmine ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Epistemoloogia mõisteid

Siin on loetletud epistemoloogia mõisteid.

Uus!!: Teadmine ja Epistemoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Euroopa teadusruum

Euroopa teadusruum (European Research Area, ERA) on teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlust soodustav süsteem Euroopa Liidus.

Uus!!: Teadmine ja Euroopa teadusruum · Näe rohkem »

Evil and Omnipotence

"Evil and Omnipotence" on John Mackie artikkel.

Uus!!: Teadmine ja Evil and Omnipotence · Näe rohkem »

Explaining Science: A Cognitive Approach

"Explaining Science: A Cognitive Approach" on Ronald Giere'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Teadmine ja Explaining Science: A Cognitive Approach · Näe rohkem »

Fallibilism

Fallibilism on filosoofiline printsiip, mille kohaselt võivad meie uskumused, ootused ja arusaamad maailmast osutuda ekslikeks, kuid see ei tähenda, et me ei võiks neid olemasolevate teadmiste piires uskuda.

Uus!!: Teadmine ja Fallibilism · Näe rohkem »

Feministlik epistemoloogia

Feministlik epistemoloogia on teadmiste teooriate uurimine, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja naisteõpinguid.

Uus!!: Teadmine ja Feministlik epistemoloogia · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Uus!!: Teadmine ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid.

Uus!!: Teadmine ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Freim

Freim (inglise frame), ka raam, on 1970ndate keskel algselt tehisintellekti uurimisel kasutusele võetud teadmiste esitamise vahend.

Uus!!: Teadmine ja Freim · Näe rohkem »

George Edward Moore

George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.

Uus!!: Teadmine ja George Edward Moore · Näe rohkem »

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.

Uus!!: Teadmine ja Gettieri probleem · Näe rohkem »

Gilbert Harman

Gilbert Harman (sündinud 1938) on USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud aastast 1963.

Uus!!: Teadmine ja Gilbert Harman · Näe rohkem »

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (umbes 1700) Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised ka paljudes teistes valdkondades.

Uus!!: Teadmine ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Haridus

Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Uus!!: Teadmine ja Haridus · Näe rohkem »

Idealism

Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks.

Uus!!: Teadmine ja Idealism · Näe rohkem »

Identsus

Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama, seesama') nimetatakse filosoofias ja loogikas suhet, milles iga entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teisele entiteediga.

Uus!!: Teadmine ja Identsus · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Uus!!: Teadmine ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »

Induktsioon

Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Uus!!: Teadmine ja Induktsioon · Näe rohkem »

Informatsioon

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.

Uus!!: Teadmine ja Informatsioon · Näe rohkem »

Inimkapital

Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.

Uus!!: Teadmine ja Inimkapital · Näe rohkem »

Irratsionalism

Irratsionalism (ladina sõnast irrationalis mittemõistuslik) mõistust alahindav suund idealistlikus filosoofias.

Uus!!: Teadmine ja Irratsionalism · Näe rohkem »

Karl Popper

Karl Popper Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Karl Popper · Näe rohkem »

Katastroofiturism

Turistid Stillaguamishi jõe üleujutust vaatamas. Katastroofiturism on turismi üks alaliik, mis sarnaneb ekstreemturismiga.

Uus!!: Teadmine ja Katastroofiturism · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Teadmine ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Keskkonnamõju

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Uus!!: Teadmine ja Keskkonnamõju · Näe rohkem »

Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal

"Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal" ("Классический и неклассический идеалы рациональности") on Merab Mamardašvili filosoofiline teos.

Uus!!: Teadmine ja Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal · Näe rohkem »

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Uus!!: Teadmine ja Kogemus · Näe rohkem »

Kognitiivne dissonants

Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist.

Uus!!: Teadmine ja Kognitiivne dissonants · Näe rohkem »

Kognitiivne muusikapsühholoogia

Kognitiivne muusikapsühholoogia on muusikalise mõtlemise psühholoogia, kognitiivse psühholoogia haru.

Uus!!: Teadmine ja Kognitiivne muusikapsühholoogia · Näe rohkem »

Kool

Kose Gümnaasium. Muhu Põhikool. Aloja muusika- ja kunstikool Lätis. Kool (school, die Schule, koulu, школа; kreeka αχολη, ladina scholē – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on haridusasutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon.

Uus!!: Teadmine ja Kool · Näe rohkem »

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Uus!!: Teadmine ja Kultuur · Näe rohkem »

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923. Kunst kui üks põhilisi kultuurimõisteid on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) mistahes loomingulisel tegevusalal, mille tulemuseks on kunstiteos.

Uus!!: Teadmine ja Kunst · Näe rohkem »

Kvaalid

Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").

Uus!!: Teadmine ja Kvaalid · Näe rohkem »

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Uus!!: Teadmine ja Loodusteadus · Näe rohkem »

Loogikateadus

"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.

Uus!!: Teadmine ja Loogikateadus · Näe rohkem »

Loogiline positivism

Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.

Uus!!: Teadmine ja Loogiline positivism · Näe rohkem »

Loogilised uurimused

"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.

Uus!!: Teadmine ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »

Maailm kui tahe ja kujutlus

"Maailm kui tahe ja kujutlus" („Die Welt als Wille und Vorstellung“) on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.

Uus!!: Teadmine ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »

Maailmakohvik

Maailmakohvik (ingl. k. world cafe) või teadmiste kohvik on struktureeritud vestlusprotsess teadmiste jagamiseks, kus inimesed räägivad kindlast teemast mitmes erineva lauas.

Uus!!: Teadmine ja Maailmakohvik · Näe rohkem »

Maailmapilt

Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.

Uus!!: Teadmine ja Maailmapilt · Näe rohkem »

Mathematical Truth

"Mathematical Truth" on Paul Benacerrafi artikkel.

Uus!!: Teadmine ja Mathematical Truth · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Teadmine ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Mental Files

"Mental Files" on François Recanati filosoofiline raamat.

Uus!!: Teadmine ja Mental Files · Näe rohkem »

Metaphysics

"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.

Uus!!: Teadmine ja Metaphysics · Näe rohkem »

Mina-pilt

Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest.

Uus!!: Teadmine ja Mina-pilt · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Teadmine ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Moore'i paradoks

Ühes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: "Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab." Seevastu "Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab" on täiesti korrektne väide.

Uus!!: Teadmine ja Moore'i paradoks · Näe rohkem »

Nõid

Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude.

Uus!!: Teadmine ja Nõid · Näe rohkem »

Nous

Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.

Uus!!: Teadmine ja Nous · Näe rohkem »

Objektiivsus

Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.

Uus!!: Teadmine ja Objektiivsus · Näe rohkem »

On Denoting

"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.

Uus!!: Teadmine ja On Denoting · Näe rohkem »

Peeter Müürsepp juunior

Peeter Müürsepp esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Peeter Müürsepp (sündinud 21. juunil 1961) on eesti teadusfilosoof.

Uus!!: Teadmine ja Peeter Müürsepp juunior · Näe rohkem »

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Uus!!: Teadmine ja Philosophia · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Teadmine ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Philosophy of Science: A Contemporary Approach

"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.

Uus!!: Teadmine ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »

Platonism (matemaatika)

Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.

Uus!!: Teadmine ja Platonism (matemaatika) · Näe rohkem »

Propositsioon

Propositsioon on see, mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Uus!!: Teadmine ja Propositsioon · Näe rohkem »

Rakendusuuringud

Rakendusuuringud (ka rakendusteadused) (inglise applied research) on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks, kuid need on suunatud eeskätt kindlale praktilisele eesmärgile.

Uus!!: Teadmine ja Rakendusuuringud · Näe rohkem »

Realism (filosoofia)

Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.

Uus!!: Teadmine ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »

Relativism

Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.

Uus!!: Teadmine ja Relativism · Näe rohkem »

Ressursid

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Teadmine ja Ressursid · Näe rohkem »

Richard Sorabji

Sir Richard Rustom Kharsedji Sorabji (sündinud 8. novembril 1934 Oxfordis) on Briti filosoofiaajaloolane.

Uus!!: Teadmine ja Richard Sorabji · Näe rohkem »

Robert Nozick

Robert Nozick (16. november 1938 Brooklyn – 23. jaanuar 2002 Cambridge, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide filosoof.

Uus!!: Teadmine ja Robert Nozick · Näe rohkem »

Semantiline mälu

Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta.

Uus!!: Teadmine ja Semantiline mälu · Näe rohkem »

Skeptitsism

Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.

Uus!!: Teadmine ja Skeptitsism · Näe rohkem »

Sotsiaalne konstruktivism

Sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise social constructivism) on humanitaarteadustes seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud.

Uus!!: Teadmine ja Sotsiaalne konstruktivism · Näe rohkem »

Suur jutustus

Suur jutustus (grand récit) ehk metanarratiiv (métarécit) on keskne mõiste Jean-François Lyotardi ühiskonnateoorias ja teadusfilosoofias.

Uus!!: Teadmine ja Suur jutustus · Näe rohkem »

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Uus!!: Teadmine ja Taju · Näe rohkem »

Tähendus

Tähendus on märgi, sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse poolt esile kutsutud teadmine.

Uus!!: Teadmine ja Tähendus · Näe rohkem »

Töövihik

Töövihik on õppevahend teadmiste ja oskuste iseseisvaks kinnistamiseks.

Uus!!: Teadmine ja Töövihik · Näe rohkem »

Teadmatus

Teadmatus (inglise ignorance) on olukord, kus inimene on millestki/kellestki mitteinformeeritud, s.t tal puuduvad millegi/kellegi kohta teadmised.

Uus!!: Teadmine ja Teadmatus · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmised hõlmavad kõik need kirjeldused, hüpoteesid, mõisted, teooriad, printsiibid ja protseduurid, mis mõistliku kindluse astmega on tõesed või vastavalt kasulikud (kuid ei pruugi nendega piirduda).

Uus!!: Teadmine ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadmiseargument

Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.

Uus!!: Teadmine ja Teadmiseargument · Näe rohkem »

Teadus

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Teadmine ja Teadus · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia

Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Uus!!: Teadmine ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »

Teaduskommunikatsioon

Teaduskommunikatsioon kõige üldisemas tähenduses on teadusega seotud teemade ja teadmiste vahendamine mitte-ekspertidele.

Uus!!: Teadmine ja Teaduskommunikatsioon · Näe rohkem »

Teaduslik uurimistöö

Teaduslik uurimistöö on metoodiline ja süstemaatiline uute teadmiste otsimine ja nende süstemaatiline ning jälgitav dokumenteerimine vastavalt teaduslikele standarditele.

Uus!!: Teadmine ja Teaduslik uurimistöö · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioon

Teadusrevolutsioon oli 16. ja 17. sajandil etapp teaduse arengu ajaloos, mille kestel uued ideed ja teadmised füüsikas, astronoomias, bioloogias, meditsiinis ja keemias viisid antiik- ja keskaegsetel vaadetel põhineva teaduse uude järku – moodsasse teadusesse (inglise modern science).

Uus!!: Teadmine ja Teadusrevolutsioon · Näe rohkem »

Teine analüütika

"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.

Uus!!: Teadmine ja Teine analüütika · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia q. 2

Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).

Uus!!: Teadmine ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »

The Moral Demands of Memory

"The Moral Demands of Memory" ("Mälu moraalinõuded") on Jeffrey Blusteini filosoofiline raamat.

Uus!!: Teadmine ja The Moral Demands of Memory · Näe rohkem »

The Sources of Normativity

"The Sources of Normativity" on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat.

Uus!!: Teadmine ja The Sources of Normativity · Näe rohkem »

The Sovereignty of Good

"The Sovereignty of Good over Other Concepts" on Iris Murdochi mõjukas raamat, mis ilmus esmakordselt 1967 (Cambridge University Press).

Uus!!: Teadmine ja The Sovereignty of Good · Näe rohkem »

The Structure of Biological Science

"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.

Uus!!: Teadmine ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »

Theaitetos (Platoni dialoog)

"Theaitetos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos, mis kuulub üldise arvamuse kohaselt Platoni hiliste dialoogide hulka.

Uus!!: Teadmine ja Theaitetos (Platoni dialoog) · Näe rohkem »

Traditsioonilised teadmised

Traditsioonilised teadmised (inglise traditional knowledge) on traditsioonilisi eluviise järgivate kohalike (põlis)kogukondade teadmised, uuendused ja tavad.

Uus!!: Teadmine ja Traditsioonilised teadmised · Näe rohkem »

Tunnetus

Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.

Uus!!: Teadmine ja Tunnetus · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Uus!!: Teadmine ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Tunnetusrelativism

Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.

Uus!!: Teadmine ja Tunnetusrelativism · Näe rohkem »

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Uus!!: Teadmine ja Uskumus · Näe rohkem »

Uusrealism (filosoofia)

Uusrealism oli 1920ndate algul kuue USA teadlase (Edwin Bissell Holti (Harvard University), Walter Taylor Marvini (Rutgers College), William Pepperell Montague (Columbia University), Ralph Barton Perry (Harvard), Walter Boughton Pitkini (Columbia) ja Edward Gleason Spauldingu (Princeton University)) esitatud filosoofia.

Uus!!: Teadmine ja Uusrealism (filosoofia) · Näe rohkem »

Vaikiv teadmine

Vaikiv teadmine (tacit knowledge) on teadvustamata teadmine.

Uus!!: Teadmine ja Vaikiv teadmine · Näe rohkem »

Väärtused

Väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel.

Uus!!: Teadmine ja Väärtused · Näe rohkem »

Väärtuste loend

Siin lehel on loetletud ühiskondlikke väärtusi.

Uus!!: Teadmine ja Väärtuste loend · Näe rohkem »

Välismaailma tõestus

"Välismaailma tõestus" ("The Proof of an External World") on George Edward Moore'i 1939.

Uus!!: Teadmine ja Välismaailma tõestus · Näe rohkem »

Võimehüpotees

Võimehüpotees on väide, mille kohaselt teadmine, "mis tunne on" mingit kogemust läbi elada, ei ole teadmine-et (propositsiooniline teadmine), vaid teadmine-kuidas (propositsioonilineb teadmine).

Uus!!: Teadmine ja Võimehüpotees · Näe rohkem »

Veedad

Veedad (sanskriti keele sõnast veda või ved 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad.

Uus!!: Teadmine ja Veedad · Näe rohkem »

Xenokrates

Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.

Uus!!: Teadmine ja Xenokrates · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Teadmised.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »