Kiiremini kui brauser!
215 suhted: A, Abasiini keel, Abimäärsõna, Abitegusõna, Adi keel, Aeg (keeleteadus), Aeg (täpsustus), Afari keel, Afrikaani keel, Agentiivsus, Ainu keel, Ajamäärus, Aktant, Alaleütlev kääne, Albaania keel, Algvorm, Aluseta lause, Alutaguse murre, Apertium, Asendus (keeleteadus), Asesõna, Aspektverb, Šona keel, Ühendverb, Üldlaiend, Öeldis, Öeldistäide, Öeldisverb, Äravalimine ja ettemääratus Uues Testamendis, Burušaski keel, Busa keel, Da-tegevusnimi, Dakota keel, Dari keel, Dünaamiline situatsioon, De Wahli reegel, Des-vorm, Eesti keele grammatika, Eitav kõneliik, Eksploit, Elohim, Endotsentriline fraas, Enesekohane asesõna, Erinewus, Eve keel, Faasiverb, Filosoofia, Finiitfraas, Fraas, Fraasi laiendosa, ..., Gerson Klumpp, Gotthard Friedrich Stender, Grammatiline sugu, Grammatilised seosed, Grammatilised vahendid, Hanuka, Hausa keel, Havai keel, Hüüdlause, Heebrea keel, Herero keel, Hiina keel, Huasteegi keel, Hulgamäärus, Idaaranda keel, Ido, Iiri keel, Illüüria keel, Imperfektiivne aspekt, Indeksikaal, Infiniitfraas, Infinitiiv, Isik (keeleteadus), Islandi keel, Kado keeled, Kaksus, Kanji, Kariibi keel, Kausatiivtarind, Kausatiivverb, Käskiv kõneviis, Kõne (täpsustus), Kõneliik, Kõneviis, Keeleteaduse mõisteid, Keeleuniversaal, Keskinglise keel, Kesksõna, Kihnu keel, Kikuju keel, Kindel kõneviis, Kirderannikumurde idarühm, Kiribati keel, Konstruktsioonigrammatika, Konverb, Koosa keel, Kurmandži keel, Kutenai keel, Laadivaheldus, Laensõna, Laiend, Latiivne määrus, Lause, Lause pealiikmed, Lause suhtluseesmärk, Lauseeitus, Lauselühend, Läti keel, Lüganuse murrak, Lõpuvaheldus, Lõunaefate keel, Lihtöeldis, Lihtlause, Lingala keel, Lokatiiv, Maaja keel, Maasai keel, Mango, Maoori keel, Määrsõna, Määrus, Menüü (informaatika), Metamudel (suuline kommunikatsioon), Mineviku kesksõna, Modaalsus (keeleteadus), Na'vi keel, Nafaanra keel, Ngambai keel, Ngäbere keel, Nimisõna, Nominalisatsioon, Norfuki keel, Nulltuletus, Nuubia keel, Omadussõna, Omadussõnafraas, On a New List of Categories, Papiamento keel, Passiiv, Pööramine, Pööre, Pööre (keeleteadus), Põhjasaami keel, Pealause, Perfektiivne aspekt, Perifrastiline verb, Philosophia, Piiri väljendav kohamäärus, Poonpei keel, Progressiivtarind, Pronoomeni väljajätt, Puudepank, Rarotonga keel, Reise, Reise, Rektsioon, Rundi keel, Saama-tulevik, Samoa keel, Süld, Süntaks, Sõltuvusmäärus, Sõnaliik, Seisundimäärus, Semi keeled, Seotud laiend, Separatiivne määrus, Shirley Jackson, Sihiline tegusõna, Sihilisus, Sihitis, Sihitisesõnastik, Sihitu tegusõna, Sindhi keel, Soga keel, Spektroskoopia, Sranani keel, Supiinitarindid, Susu keel, Suulu keel, Suunduv kääne, SVO, Taani keel, Tahiti keel, Tšekeholo keel, Tähendus (Grice), Täpsustuslisand, Tõetagaja ja valetagaja, Teadusrevolutsioonide struktuur, Tegevusobjekt, Tegevussubjekt, Tegijanimi, Tegusõna käändelised vormid, Tegusõna pöördelised vormid, Tegusõna vabad laiendid, Tegusõnafraas, Toimumisaega näitav määrus, Torrese väina kreoolkeel, Tulema-tarind, Umbisikuline tegumood, Ungari keel, Vaeglause, Vahhi keel, Vaivara murrakud, Valents (keeleteadus), Valikküsilause, Vanapõhja keel, Varlpiri keel, Vat-tegevusnimi, Väljendverb, Vältevaheldus, Viisimäärus, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Votiiv, X'-teooria, 1984 (Orwell). Laienda indeks (165 rohkem) »
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: Tegusõna ja A · Näe rohkem »
Abasiini keel
Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Abasiini keel · Näe rohkem »
Abimäärsõna
Abimäärsõna ehk afiksaaladverb on lauses tegusõna juurde kuuluv muutumatu sõna, mis annab tegusõnale uue tähendusvarjundi või konkretiseerib selle tähendust.
Uus!!: Tegusõna ja Abimäärsõna · Näe rohkem »
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Uus!!: Tegusõna ja Abitegusõna · Näe rohkem »
Adi keel
Adi keel (või ka abhor, abor, boga’er luoba, lhoba, luoba) on üks Hiina-Tiibeti keelte hulka kuuluv Põhja-Assami keeltest.
Uus!!: Tegusõna ja Adi keel · Näe rohkem »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Tegusõna ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Aeg (täpsustus)
Sõna "aeg" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Tegusõna ja Aeg (täpsustus) · Näe rohkem »
Afari keel
Afari keel (varasem eestikeelne nimetus danakili keel) on Afroaasia keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Afari keel · Näe rohkem »
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Tegusõna ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Agentiivsus
Agentiivsus on öeldise leksikaalne kategooria, mis tähendab, et olukorras osaleb agent ehk tegija, s.o elus, olukorra suhtes aktiivne, teadlikult toimiv ja/või seda kontrolliv osaline.
Uus!!: Tegusõna ja Agentiivsus · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Tegusõna ja Ainu keel · Näe rohkem »
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Uus!!: Tegusõna ja Ajamäärus · Näe rohkem »
Aktant
Aktant on moodustaja, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Uus!!: Tegusõna ja Aktant · Näe rohkem »
Alaleütlev kääne
Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.
Uus!!: Tegusõna ja Alaleütlev kääne · Näe rohkem »
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Uus!!: Tegusõna ja Albaania keel · Näe rohkem »
Algvorm
Käändsõna või pöördsõna algvorm on sõnavorm, millest sõnamuutmise kirjeldamisel lähtutakse.
Uus!!: Tegusõna ja Algvorm · Näe rohkem »
Aluseta lause
Aluseta lause on lause, mis ei sisalda alust.
Uus!!: Tegusõna ja Aluseta lause · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Tegusõna ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Apertium
pisi Apertium on tasuta avatud lähtekoodiga reeglipõhise masintõlke tarkvara süsteem, mis sisaldab masintõlkesüsteemi ülesehitamiseks vajalikke andmeid.
Uus!!: Tegusõna ja Apertium · Näe rohkem »
Asendus (keeleteadus)
Asendus on süntaktiline protsess, mille puhul kasutatakse tekstis üldise tähendusega asendussõnalist väljendit (asendusvormi), mis on mingi samas tekstis antud konkreetsema tähendusega moodustaja (lähtevormi) suhtes samamõisteline.
Uus!!: Tegusõna ja Asendus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Tegusõna ja Asesõna · Näe rohkem »
Aspektverb
Aspektverb ehk aspektiline verb on sihiline tegusõna, mis väljendab tegevust, millele on omane sisemine piirivõimalus.
Uus!!: Tegusõna ja Aspektverb · Näe rohkem »
Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.
Uus!!: Tegusõna ja Šona keel · Näe rohkem »
Ühendverb
Ühendverb ehk ühendtegusõna on perifrastiline (mitmesuguste abisõnade kaudu väljenduv) verb, mille sisuliseks tuumaks on verb, mida täiendab orientatsiooni, perfektiivsust või seisundit, üksikjuhtudel ka modaalsust väljendav afiksaaladverb.
Uus!!: Tegusõna ja Ühendverb · Näe rohkem »
Üldlaiend
Üldlaienditeks nimetatakse selliseid sõnu või fraase, mis kuuluvad kas ühe lauseliikme või kogu lause juurde ning annavad lausele mingi lisatähenduse.
Uus!!: Tegusõna ja Üldlaiend · Näe rohkem »
Öeldis
Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.
Uus!!: Tegusõna ja Öeldis · Näe rohkem »
Öeldistäide
Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu.
Uus!!: Tegusõna ja Öeldistäide · Näe rohkem »
Öeldisverb
Öeldisverb on öeldisena esinev verbi pöördeline vorm.
Uus!!: Tegusõna ja Öeldisverb · Näe rohkem »
Äravalimine ja ettemääratus Uues Testamendis
Äravalimine viitab Piiblis ideele, et Jumal valib terve rahva või indiviidid enda jaoks välja.
Uus!!: Tegusõna ja Äravalimine ja ettemääratus Uues Testamendis · Näe rohkem »
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Uus!!: Tegusõna ja Burušaski keel · Näe rohkem »
Busa keel
Busa keel on mande keelkonda ja Nigeri-Kordofani hõimkonda kuuluv Nigeerias kasutatav keel.
Uus!!: Tegusõna ja Busa keel · Näe rohkem »
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Uus!!: Tegusõna ja Da-tegevusnimi · Näe rohkem »
Dakota keel
Dakota keel on siuu keelkonda kuuluv keel, mida kõnelevad dakotad laial alal hajutatud reservaatides peamiselt Põhja-Dakotas ja Lõuna-Dakotas, aga ka Minnesotas, Nebraskas ja Kanadas.
Uus!!: Tegusõna ja Dakota keel · Näe rohkem »
Dari keel
Dari keele kõnelejad Afganistanis (rohelisega) Dari (pärsia keeles دری darī, hääldus või فارسی دری fārsī-ye darī) on iraani keelte edela-allrühma kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Dari keel · Näe rohkem »
Dünaamiline situatsioon
Dünaamiline situatsioon on teatud aja jooksul toimuv, muutlik olukord, mida lauses tähistab dünaamiline verb ja mis näitab tegevuslaadi tunnust.
Uus!!: Tegusõna ja Dünaamiline situatsioon · Näe rohkem »
De Wahli reegel
De Wahli reegliks nimetatakse Edgar von Wahli poolt 1911.
Uus!!: Tegusõna ja De Wahli reegel · Näe rohkem »
Des-vorm
des-vorm (ka gerundiiv) on eesti grammatikas tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena.
Uus!!: Tegusõna ja Des-vorm · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Tegusõna ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Uus!!: Tegusõna ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »
Eksploit
Eksploit (inglise tegusõnast to exploit, "midagi enda kasuks ära kasutama") on tarkvara, andmetomp või käskude jada, mis kasutab ära programmi defekti või nõrkust, et põhjustada riistvara, tarkvara või elektroonika käitumist, mis kas ei ole sihtotstarbeline või seda ei ole ette nähtud.
Uus!!: Tegusõna ja Eksploit · Näe rohkem »
Elohim
Elohim (אלהים) on üks Jumala nimedest heebrea Piiblis (Tanahis).
Uus!!: Tegusõna ja Elohim · Näe rohkem »
Endotsentriline fraas
Endotsentriline fraas on fraas, mille peasõna võib esineda ka ilma laiendita ja samas täita terve fraasiga samaväärset süntaktilist funktsiooni.
Uus!!: Tegusõna ja Endotsentriline fraas · Näe rohkem »
Enesekohane asesõna
Enesekohane asesõna ehk refleksiivpronoomen on asesõna, millega näidatakse, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutatakse asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine.
Uus!!: Tegusõna ja Enesekohane asesõna · Näe rohkem »
Erinewus
Erinewus (prantsuse keeles différance) on tõlkija Hasso Krulli poolt eesti keeles kasutusele võetud termin tähenduste ebapüsivuse mõiste jaoks Jacques Derrida teksti Positsioonid tõlkes.
Uus!!: Tegusõna ja Erinewus · Näe rohkem »
Eve keel
Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.
Uus!!: Tegusõna ja Eve keel · Näe rohkem »
Faasiverb
Faasiverb on verb, mis väljendab tegevuse algust või lõppu.
Uus!!: Tegusõna ja Faasiverb · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Tegusõna ja Filosoofia · Näe rohkem »
Finiitfraas
Finiitfraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm.
Uus!!: Tegusõna ja Finiitfraas · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Tegusõna ja Fraas · Näe rohkem »
Fraasi laiendosa
Fraasi laiendosa on sõna või fraas, mis laiendab fraasi peasõna.
Uus!!: Tegusõna ja Fraasi laiendosa · Näe rohkem »
Gerson Klumpp
Gerson Klumpp TÜ aulas 22. märtsil 2012 pidamas inauguratsiooniloengut teemal "Ideofoonilised väljendusvahendid" Gerson Klumpp (sündinud 31. juulil 1967 Stuttgardis) on Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor.
Uus!!: Tegusõna ja Gerson Klumpp · Näe rohkem »
Gotthard Friedrich Stender
Gotthard Friedrich Stender Gotthard Friedrich Stender (27. august 1714 Laši Kuramaa – 17. mai 1796 Sunākste) oli Läti jutukirjanik, keeleuurija, tõlkija, pedagoog, vaimulik ja loodusteadlane.
Uus!!: Tegusõna ja Gotthard Friedrich Stender · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Tegusõna ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Grammatilised seosed
Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed.
Uus!!: Tegusõna ja Grammatilised seosed · Näe rohkem »
Grammatilised vahendid
Grammatilised vahendid on keelelised vahendid, mis seovad leksikaalsed vahendid üheks funktsionaalseks tervikuks - lauseks või lause moodustajaks.
Uus!!: Tegusõna ja Grammatilised vahendid · Näe rohkem »
Hanuka
Hanuka küünlajalg pisitime.
Uus!!: Tegusõna ja Hanuka · Näe rohkem »
Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.
Uus!!: Tegusõna ja Hausa keel · Näe rohkem »
Havai keel
Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.
Uus!!: Tegusõna ja Havai keel · Näe rohkem »
Hüüdlause
Hüüdlause ehk eksklamatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab kõneleja emotsionaalset suhtumist lauses esitatu kohta.
Uus!!: Tegusõna ja Hüüdlause · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Herero keel
Herero keel on keel, mida kõnelevad hererod Lõuna-Aafrikas Angolas, Botswanas ja Namiibias.
Uus!!: Tegusõna ja Herero keel · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Tegusõna ja Hiina keel · Näe rohkem »
Huasteegi keel
Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda.
Uus!!: Tegusõna ja Huasteegi keel · Näe rohkem »
Hulgamäärus
Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.
Uus!!: Tegusõna ja Hulgamäärus · Näe rohkem »
Idaaranda keel
Idaaranda keel on Põhja-Austraalias, Alice Springs'i piirkonnas kõneldav keel.
Uus!!: Tegusõna ja Idaaranda keel · Näe rohkem »
Ido
Ido on tehiskeel, esperanto keele reformitud versioon.
Uus!!: Tegusõna ja Ido · Näe rohkem »
Iiri keel
Iiri keele levikualad (Gaeltacht) Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal.
Uus!!: Tegusõna ja Iiri keel · Näe rohkem »
Illüüria keel
Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel.
Uus!!: Tegusõna ja Illüüria keel · Näe rohkem »
Imperfektiivne aspekt
Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.
Uus!!: Tegusõna ja Imperfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Indeksikaal
Indeksikaaliks nimetatakse analüütilises keelefilosoofias väljendit (osutavat väljendit), mille osutus sõltub süstemaatiliselt kontekstist.
Uus!!: Tegusõna ja Indeksikaal · Näe rohkem »
Infiniitfraas
Infiniifraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm, näiteks.
Uus!!: Tegusõna ja Infiniitfraas · Näe rohkem »
Infinitiiv
Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm.
Uus!!: Tegusõna ja Infinitiiv · Näe rohkem »
Isik (keeleteadus)
Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.
Uus!!: Tegusõna ja Isik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Tegusõna ja Islandi keel · Näe rohkem »
Kado keeled
Kado keeled moodustavad keelkonna Põhja-Ameerikas, mis 20. sajandi alguseks jagunes viieks keeleks.
Uus!!: Tegusõna ja Kado keeled · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Tegusõna ja Kaksus · Näe rohkem »
Kanji
Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.
Uus!!: Tegusõna ja Kanji · Näe rohkem »
Kariibi keel
Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.
Uus!!: Tegusõna ja Kariibi keel · Näe rohkem »
Kausatiivtarind
Kausatiivtarind on lausekonstruktsioon, mille liht- või liitöeldis väljendab ühtaegu nii põhjustamist kui ka selle tulemust.
Uus!!: Tegusõna ja Kausatiivtarind · Näe rohkem »
Kausatiivverb
Kausatiivverb on tegusõna, mis väljendab tegevuse põhjustamist – üks tegevus kutsub esile teise.
Uus!!: Tegusõna ja Kausatiivverb · Näe rohkem »
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Uus!!: Tegusõna ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »
Kõne (täpsustus)
"Kõne" võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Tegusõna ja Kõne (täpsustus) · Näe rohkem »
Kõneliik
Kõneliik on tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv).
Uus!!: Tegusõna ja Kõneliik · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Tegusõna ja Kõneviis · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Tegusõna ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Keeleuniversaal
Keeleuniversaal ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele.
Uus!!: Tegusõna ja Keeleuniversaal · Näe rohkem »
Keskinglise keel
Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.
Uus!!: Tegusõna ja Keskinglise keel · Näe rohkem »
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Uus!!: Tegusõna ja Kesksõna · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Tegusõna ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Kikuju keel
Kikuju keel (kikuju keeles Gĩkũyũ) on nigeri-kongo keelkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Keenias Keskprovintsis.
Uus!!: Tegusõna ja Kikuju keel · Näe rohkem »
Kindel kõneviis
Kindel kõneviis ehk indikatiiv on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige.
Uus!!: Tegusõna ja Kindel kõneviis · Näe rohkem »
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Uus!!: Tegusõna ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »
Kiribati keel
Kiribati keel (varem ka gilberti, tavara või tungaru keel) on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, millel on 2010.
Uus!!: Tegusõna ja Kiribati keel · Näe rohkem »
Konstruktsioonigrammatika
Konstruktsioonigrammatika ehk tarindigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru.
Uus!!: Tegusõna ja Konstruktsioonigrammatika · Näe rohkem »
Konverb
Konverb on verbi infiniitvorm, mis vormistab määruslikku alistust.
Uus!!: Tegusõna ja Konverb · Näe rohkem »
Koosa keel
Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos.
Uus!!: Tegusõna ja Koosa keel · Näe rohkem »
Kurmandži keel
Kurmandži ehk põhjakurdi keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning on üks kurdi keele dialektidest.
Uus!!: Tegusõna ja Kurmandži keel · Näe rohkem »
Kutenai keel
Kutenai keel (inglise keeles Kutenai, Kootenai (USA-s), Kootenay (Kanadas), Ktunaxa (ametlik nimetus Kanadas)) on isolaatkeel (sugulaskeelteta keel), mida kõneleb osa kutenaisid Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Uus!!: Tegusõna ja Kutenai keel · Näe rohkem »
Laadivaheldus
Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu.
Uus!!: Tegusõna ja Laadivaheldus · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Tegusõna ja Laensõna · Näe rohkem »
Laiend
Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
Uus!!: Tegusõna ja Laiend · Näe rohkem »
Latiivne määrus
Latiivne määrus on sihti väljendav määrus.
Uus!!: Tegusõna ja Latiivne määrus · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Tegusõna ja Lause · Näe rohkem »
Lause pealiikmed
Lause pealiikmed on alus ja öeldis, mis on kõige tähtsamad lauseliikmed.
Uus!!: Tegusõna ja Lause pealiikmed · Näe rohkem »
Lause suhtluseesmärk
Lause suhtluseesmärk on üks osa lause semantilisest funktsioonist.
Uus!!: Tegusõna ja Lause suhtluseesmärk · Näe rohkem »
Lauseeitus
Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.
Uus!!: Tegusõna ja Lauseeitus · Näe rohkem »
Lauselühend
Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Tegusõna ja Lauselühend · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Tegusõna ja Läti keel · Näe rohkem »
Lüganuse murrak
Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem (kuni 1930. aastateni) keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna.
Uus!!: Tegusõna ja Lüganuse murrak · Näe rohkem »
Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldus on lõpphäälikute poolest erinevate tüvevariantide vaheldumine sõna vormistikus.
Uus!!: Tegusõna ja Lõpuvaheldus · Näe rohkem »
Lõunaefate keel
Lõunaefate keel on Vaikses ookeanis paikneval Vanuatu saarestikku kuuluval Efate saarel kõneldav keel, millel 2001.
Uus!!: Tegusõna ja Lõunaefate keel · Näe rohkem »
Lihtöeldis
Lihtöeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis võib olla ühesõnaline lihtvorm või mitmesõnaline liitvorm.
Uus!!: Tegusõna ja Lihtöeldis · Näe rohkem »
Lihtlause
Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid.
Uus!!: Tegusõna ja Lihtlause · Näe rohkem »
Lingala keel
Lingala keel ehk ngala keel (varasem eestikeelne nimetus bangala keel) kuulub bantu keelte hulka ning on laialt levinud Kongo DV Bandundu provintsis, Ekvaatoriprovintsis ja Idaprovintsis (välja arvatud provintsi kaguosa) ja Kongo Vabariigis.
Uus!!: Tegusõna ja Lingala keel · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Tegusõna ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Maaja keel
Maaja keel ehk jukateegi keel on maaja keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Mehhikos Campeche ja Quintana Roo osariigis, Yucatáni poolsaarel ning Belize'is.
Uus!!: Tegusõna ja Maaja keel · Näe rohkem »
Maasai keel
Maasai keel ehk masai keel (maasai keeles ɔl Maa) on Niiluse-Sahara keelehõimkonna Ida-Niiluse harusse kuuluv keel, mida räägitakse Lõuna-Keenias ja Põhja-Tansaanias.
Uus!!: Tegusõna ja Maasai keel · Näe rohkem »
Mango
Mango Terve mango ja pikilõige ilma seemneta Õunakujuline mango tervena ja läbilõikes 'Gedong Gincu' 'Tommy Atkins' 'Banganpalli' Mango on mangopuu (Mangifera) perekonda kuuluvate liikide vili.
Uus!!: Tegusõna ja Mango · Näe rohkem »
Maoori keel
Maoori keel (ka maori keel) on austroneesia hõimkonda ida-polüneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad maoorid Uus-Meremaal.
Uus!!: Tegusõna ja Maoori keel · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Tegusõna ja Määrsõna · Näe rohkem »
Määrus
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.
Uus!!: Tegusõna ja Määrus · Näe rohkem »
Menüü (informaatika)
Rippmenüü koos alammenüüga Menüü või menüüriba on graafiline juhtelement.
Uus!!: Tegusõna ja Menüü (informaatika) · Näe rohkem »
Metamudel (suuline kommunikatsioon)
Aktiivne kuulamine suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007) Metamudelid võimaldavad kindlaks määrata ja reageerida kõnes kasutatud probleemsetele sõnalistele väljendustele (seotud piirangute, mittemõistmise ja segadusega).
Uus!!: Tegusõna ja Metamudel (suuline kommunikatsioon) · Näe rohkem »
Mineviku kesksõna
Mineviku kesksõna ehk mineviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Tegusõna ja Mineviku kesksõna · Näe rohkem »
Modaalsus (keeleteadus)
Modaalsus on kõneleja hinnang situatsiooni võimalikkuse, vajalikkuse või paratamatuse kohta.
Uus!!: Tegusõna ja Modaalsus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Na'vi keel
Na'vi keel on kunstlik keel, mis on loodud Pandoral elavate na’vide jaoks filmis "Avatar".
Uus!!: Tegusõna ja Na'vi keel · Näe rohkem »
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Nafaanra keel · Näe rohkem »
Ngambai keel
Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Ngambai keel · Näe rohkem »
Ngäbere keel
Ngäbere keel ehk guaimi keel (ingl Ngäbere, Guaymí, Chiriqui, Valiente, Ngobere) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb põlisrahvas Ngäbe Panamas ja Costa Ricas.
Uus!!: Tegusõna ja Ngäbere keel · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Tegusõna ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Uus!!: Tegusõna ja Nominalisatsioon · Näe rohkem »
Norfuki keel
Norfuki keel (ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English) on inglise keele põhine Vaikse ookeani kreoolkeel.
Uus!!: Tegusõna ja Norfuki keel · Näe rohkem »
Nulltuletus
Nulltuletus ehk konversioon on nähtus, kus uus lekseem moodustatakse ilma liidet lisamata ja kasutatakse teise sõnaliigi vormide moodustamiseks sama tüve.
Uus!!: Tegusõna ja Nulltuletus · Näe rohkem »
Nuubia keel
Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Nuubia keel · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Tegusõna ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omadussõnafraas
Omadussõnafraas ehk adjektiivifraas on moodustatud põhisõna, s.o omadussõna või omadussõnalise asesõna ümber.
Uus!!: Tegusõna ja Omadussõnafraas · Näe rohkem »
On a New List of Categories
"On a New List of Categories" ("Uuest kategooriate nimekirjast") on Charles Sanders Peirce'i esimene filosoofiaalane publikatsioon (kui mitte arvestada formaalse loogika alaseid töid ja loengusarju teaduse loogikast).
Uus!!: Tegusõna ja On a New List of Categories · Näe rohkem »
Papiamento keel
Papiamento keel (Curaçaol Papiamentu, Arubal Papiamento, Bonairel Papiamen) on kreoolkeel, mida kõneldakse Hollandi Antillide Tuulealustel saartel (Curaçao ja Bonaire) ning Arubal.
Uus!!: Tegusõna ja Papiamento keel · Näe rohkem »
Passiiv
Passiiv on võrdväärselt aktiiviga tegusõna grammatiline kategooria.
Uus!!: Tegusõna ja Passiiv · Näe rohkem »
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Uus!!: Tegusõna ja Pööramine · Näe rohkem »
Pööre
"Pööre" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Tegusõna ja Pööre · Näe rohkem »
Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,.
Uus!!: Tegusõna ja Pööre (keeleteadus) · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Tegusõna ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Uus!!: Tegusõna ja Pealause · Näe rohkem »
Perfektiivne aspekt
Perfektiivne aspekt on keeleteaduses piiritletud situatsiooni väljendus lauses.
Uus!!: Tegusõna ja Perfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Perifrastiline verb
Perifrastiline verb on tegusõna, mis koosneb tegusõna pöördelisest vormist ja.
Uus!!: Tegusõna ja Perifrastiline verb · Näe rohkem »
Philosophia
Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).
Uus!!: Tegusõna ja Philosophia · Näe rohkem »
Piiri väljendav kohamäärus
Piiri väljendav kohamäärus ehk piiri märkiv määrus ehk terminatiivne määrus on latiivse ehk sihti väljendava kohamääruse erijuhtum.
Uus!!: Tegusõna ja Piiri väljendav kohamäärus · Näe rohkem »
Poonpei keel
Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.
Uus!!: Tegusõna ja Poonpei keel · Näe rohkem »
Progressiivtarind
Progressiivtarind on tarind, mis väljendab oleviku- või minevikuhetkel parasjagu käimas olevat tegevust, kuid hetkelist tegevust märkivate verbide puhul aitab progressiivtarind väljendada tulevikku.
Uus!!: Tegusõna ja Progressiivtarind · Näe rohkem »
Pronoomeni väljajätt
Asesõna väljajätt ehk pro-drop (pronoun-dropping) on nähtus, mille puhul võib lausest asesõnalise subjekti välja jätta.
Uus!!: Tegusõna ja Pronoomeni väljajätt · Näe rohkem »
Puudepank
Lause süntaks fraasipuuna (vasakul) ja sõltuvuspuuna (paremal). Puudepank on keelekorpus, mis koosneb süntaktiliselt märgendatud lausetest.
Uus!!: Tegusõna ja Puudepank · Näe rohkem »
Rarotonga keel
Rarotonga ehk Cooki maoori keel on austroneesia keelkonda kuuluv polüneesia keel.
Uus!!: Tegusõna ja Rarotonga keel · Näe rohkem »
Reise, Reise
"Reise, Reise" on ansambli Rammstein neljas stuudioalbum.
Uus!!: Tegusõna ja Reise, Reise · Näe rohkem »
Rektsioon
Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik.
Uus!!: Tegusõna ja Rektsioon · Näe rohkem »
Rundi keel
Rundi keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on Ida-Aafrikas asuva Burundi Vabariigi rahvuskeeleks (koos prantsuse keelega).
Uus!!: Tegusõna ja Rundi keel · Näe rohkem »
Saama-tulevik
Saama-tulevik on eesti keeles tarind, mis moodustatakse verbi saama olevikuvormist ning põhiverbi ''ma''-tegevusnimest.
Uus!!: Tegusõna ja Saama-tulevik · Näe rohkem »
Samoa keel
Samoa keel on Polüneesias Samoa saartel räägitav polüneesia keel.
Uus!!: Tegusõna ja Samoa keel · Näe rohkem »
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Uus!!: Tegusõna ja Süld · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Tegusõna ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõltuvusmäärus
Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud.
Uus!!: Tegusõna ja Sõltuvusmäärus · Näe rohkem »
Sõnaliik
Eesti keele sõnaliigid Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.
Uus!!: Tegusõna ja Sõnaliik · Näe rohkem »
Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.
Uus!!: Tegusõna ja Seisundimäärus · Näe rohkem »
Semi keeled
Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.
Uus!!: Tegusõna ja Semi keeled · Näe rohkem »
Seotud laiend
Tegusõna seotud laiend on laiend, mis sõltub lauses nii sisuliselt kui vormiliselt tegusõnast.
Uus!!: Tegusõna ja Seotud laiend · Näe rohkem »
Separatiivne määrus
Separatiivne määrus on lauses lähtekohta väljendav määrus.
Uus!!: Tegusõna ja Separatiivne määrus · Näe rohkem »
Shirley Jackson
Shirley Hardie Jackson (14. detsember 1916 San Francisco, California – 8. august 1965 North Bennington, Vermont) oli Ameerika Ühendriikide õuduskirjanik.
Uus!!: Tegusõna ja Shirley Jackson · Näe rohkem »
Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.
Uus!!: Tegusõna ja Sihiline tegusõna · Näe rohkem »
Sihilisus
Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis.
Uus!!: Tegusõna ja Sihilisus · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Tegusõna ja Sihitis · Näe rohkem »
Sihitisesõnastik
Sihitisesõnastik on Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud verbirektsioonide sõnastik.
Uus!!: Tegusõna ja Sihitisesõnastik · Näe rohkem »
Sihitu tegusõna
Sihitu tegusõna ehk intransitiivne tegusõna ehk intransitiiv ehk sihitu pöördsõna on tegusõna, mis esineb ilma sihitiseta.
Uus!!: Tegusõna ja Sihitu tegusõna · Näe rohkem »
Sindhi keel
Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी) on indoeuroopa keelkonna India ehk indoaaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias.
Uus!!: Tegusõna ja Sindhi keel · Näe rohkem »
Soga keel
Soga keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda Bantu keelte J-rühma hulka.
Uus!!: Tegusõna ja Soga keel · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Tegusõna ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Sranani keel
Sranani keel on inglispõhine Atlandi kreoolkeel.
Uus!!: Tegusõna ja Sranani keel · Näe rohkem »
Supiinitarindid
Supiin on ma-tegevusnimi.
Uus!!: Tegusõna ja Supiinitarindid · Näe rohkem »
Susu keel
Susu keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda mande keelkonda.
Uus!!: Tegusõna ja Susu keel · Näe rohkem »
Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.
Uus!!: Tegusõna ja Suulu keel · Näe rohkem »
Suunduv kääne
Suunduv kääne ehk aditiiv on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks.
Uus!!: Tegusõna ja Suunduv kääne · Näe rohkem »
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Uus!!: Tegusõna ja SVO · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Tegusõna ja Taani keel · Näe rohkem »
Tahiti keel
Tahiti keel on Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Okeaania keelte harusse kuuluv keel.
Uus!!: Tegusõna ja Tahiti keel · Näe rohkem »
Tšekeholo keel
Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel.
Uus!!: Tegusõna ja Tšekeholo keel · Näe rohkem »
Tähendus (Grice)
"Tähendus" ("Meaning") on Briti filosoofi Paul Grice'i üks tähtsamaid artikleid.
Uus!!: Tegusõna ja Tähendus (Grice) · Näe rohkem »
Täpsustuslisand
Täpsustuslisand on lisand, mis.
Uus!!: Tegusõna ja Täpsustuslisand · Näe rohkem »
Tõetagaja ja valetagaja
Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.
Uus!!: Tegusõna ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Tegusõna ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Tegevusobjekt
Tegevusobjekt on tegusõna seotud laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus või protsess suunatud: Isa loeb ajalehte.
Uus!!: Tegusõna ja Tegevusobjekt · Näe rohkem »
Tegevussubjekt
Tegevussubjekt on lauses tegusõna seotud laiend, mis väljendab sündmuse keskset osalist – tegevuse sooritajat, seisundis või protsessis olijat.
Uus!!: Tegusõna ja Tegevussubjekt · Näe rohkem »
Tegijanimi
Tegijanimi (ladina keeles nomen agentis) on tegevust kirjeldavast sõnast tuletatud nimisõna, mis märgib millegi tegijat; näiteks "tegija" on tegijanimi tegusõnast "tegema".
Uus!!: Tegusõna ja Tegijanimi · Näe rohkem »
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Uus!!: Tegusõna ja Tegusõna käändelised vormid · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Tegusõna ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Tegusõna vabad laiendid
Tegusõna vabad laiendid on laiendid, mis sõltuvad tegusõnast vähem kui seotud laiendid.
Uus!!: Tegusõna ja Tegusõna vabad laiendid · Näe rohkem »
Tegusõnafraas
Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna.
Uus!!: Tegusõna ja Tegusõnafraas · Näe rohkem »
Toimumisaega näitav määrus
Toimumisaega näitav määrus on määrus, mis märgib lauses situatsiooni toimumise aega.
Uus!!: Tegusõna ja Toimumisaega näitav määrus · Näe rohkem »
Torrese väina kreoolkeel
Torrese väina kreoolkeel kuulub inglise keelel põhinevate Vaikse ookeani kreoolkeelte hulka.
Uus!!: Tegusõna ja Torrese väina kreoolkeel · Näe rohkem »
Tulema-tarind
Tulema-tarind on eesti keeles tarind, millel on järgmine ehitus: da-infinitiivi ees võivad olla laiendid.
Uus!!: Tegusõna ja Tulema-tarind · Näe rohkem »
Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumood ehk impersonaal ja isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooriad.
Uus!!: Tegusõna ja Umbisikuline tegumood · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Tegusõna ja Ungari keel · Näe rohkem »
Vaeglause
Vaeglause on sisuliselt mõistetav lause, kus puudub mõni süntaktiline komponent (mittetäieliku struktuuriga lause), kuid puuduvat komponenti ei saa sisulistel põhjustel juurde mõelda.
Uus!!: Tegusõna ja Vaeglause · Näe rohkem »
Vahhi keel
Vahhi keel on pamiiri keelerühma vahhi rahva keel, mida kõneleb umbes 9100 inimest Pakistanis, 9566 Afganistanis (2000. a), 6000 Hiinas ja 7000 Tadžikistanis.
Uus!!: Tegusõna ja Vahhi keel · Näe rohkem »
Vaivara murrakud
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.
Uus!!: Tegusõna ja Vaivara murrakud · Näe rohkem »
Valents (keeleteadus)
Valents on predikaadi (tavaliselt tegusõna) seotud laiendite arv; valentsi märkimiseks võib kasutada ka mõistet kohaline, nt kahekohaline verb.
Uus!!: Tegusõna ja Valents (keeleteadus) · Näe rohkem »
Valikküsilause
Valikküsilause on küsilause, mille võimalikud vastused on küsimusega ette antud.
Uus!!: Tegusõna ja Valikküsilause · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Tegusõna ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Varlpiri keel
Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka.
Uus!!: Tegusõna ja Varlpiri keel · Näe rohkem »
Vat-tegevusnimi
'vat-tegevusnimi ehk vat-infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Tegusõna ja Vat-tegevusnimi · Näe rohkem »
Väljendverb
Väljendverb on tegusõna, mis koosneb käändsõna(de)st ja tegusõna(de)st.
Uus!!: Tegusõna ja Väljendverb · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Tegusõna ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
Viisimäärus
Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.
Uus!!: Tegusõna ja Viisimäärus · Näe rohkem »
Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov
Vjatšeslav Ivanov (vene keeles Вячеслав Всеволодович Иванов, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov; 21. august 1929 Moskva – 7. oktoober 2017 Moskva) oli vene keeleteadlane, semiootik ja antropoloog.
Uus!!: Tegusõna ja Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov · Näe rohkem »
Votiiv
Votiiv ehk votiivand, votiivkink või pühendkink, kristluses ka ex voto, oli tänu või tõotuse märgina jumalale annetatud ese, sageli kunstipärase töötlusega või väärismaterjalist väike plastiline taies.
Uus!!: Tegusõna ja Votiiv · Näe rohkem »
X'-teooria
X'-teooria (inglise keeles X-bar theory) ehk X'-süntaks on keeleteaduses Noam Chomsky (1970) esitatud ja Ray Jackendoffi (1977) edasiarendatud teooria süntaktiliste moodustajate seesmise struktuuri kohta.
Uus!!: Tegusõna ja X'-teooria · Näe rohkem »
1984 (Orwell)
"1984" on 1949.
Uus!!: Tegusõna ja 1984 (Orwell) · Näe rohkem »
