Sisukord
76 suhted: Aleksei Bjalõnitski-Birulja, Arktiline kõrb, Barentsburg, Barentsi meri, Barentsi saar, Berliini fenomen, Danskøya, Edgeøya, Eduard Gustav von Toll, Einar Lundborg, Euroopa, Euroopa äärmuspunktid, Finnairi lend 915, Fram, Freemani väin, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Grööni meri, Grööni vaal, Harksaba-kajakas, Helge Backlund, Hinnøya, Hopen, Hornøya (Tusenøyane), Hurtigruten, Jaan-Mati Punning, Jermak (laev 1898), Jostedalsbreen, Juhan Smuul, Külmakühm, Kirdemaa, Koloonia, Kummituslinn, KV Svalbard, Kvitøya, Langøya, Lääne-Teravmäed, Lämmastikusidumine, Lågøya, Longyearbyen, Lunn, Massibilanss, Märts 2008, Moffen, Newtontoppen, Norra meri, Norra saarte loend, Okaspuutaimed, Pärn (perekond), Põhja-Jäämeri, Põhjapõder, ... Laienda indeks (26 rohkem) »
Aleksei Bjalõnitski-Birulja
Aleksei Bjalõnitski-Birulja (vene Алексей Андреевич Бялыницкий-Бируля) (24. oktoober Mogiljovi kubermang 1864 – umbes 18. juuni 1937 Leningrad) oli vene zooloog, zoogeograaf ja polaaruurija.
Vaata Teravmäed ja Aleksei Bjalõnitski-Birulja
Arktiline kõrb
Arktiline kõrb on värvitud halliga Arktiline kõrb on põhjapoolkera jäävöötmele iseloomulik bioom, mis paikneb arktilises geograafilises vöötmes.
Vaata Teravmäed ja Arktiline kõrb
Barentsburg
Barentsburg on asula Svalbardil Lääne-Teravmägede saarel, umbes 55 km kaugusel Longyearbyenist.
Vaata Teravmäed ja Barentsburg
Barentsi meri
Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.
Vaata Teravmäed ja Barentsi meri
Barentsi saar
Barentsi saare asukoht Barentsi saar (norra Barentsøya) on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestikus Lääne-Teravmägede ja Edgeøya vahel.
Vaata Teravmäed ja Barentsi saar
Berliini fenomen
Berliini fenomeniks nimetatakse stratosfääri äkilist soojenemist.
Vaata Teravmäed ja Berliini fenomen
Danskøya
Danskøya ('Taani saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Vaata Teravmäed ja Danskøya
Edgeøya
Edgeøya asukoht Edgeøya (eesti keeles ka Edge) on asustamata saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas.
Vaata Teravmäed ja Edgeøya
Eduard Gustav von Toll
Eduard Gustav von Toll Parun Eduard Gustav Toll (Эдуард Васильевич Толль, 14. märts (vkj 2. märts) 1858 Tallinn – 1902 Ida-Siberi meri) oli baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija.
Vaata Teravmäed ja Eduard Gustav von Toll
Einar Lundborg
Einar Paul Albert Muni Lundborg (5. aprill 1896 Kolkata – 27. jaanuar 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane (kapten) ja lendur.
Vaata Teravmäed ja Einar Lundborg
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Teravmäed ja Euroopa
Euroopa äärmuspunktid
Euroopa äärmuspunktid (ilma Floresi saareta) Siin on loetletud Euroopa äärmuspunkte.
Vaata Teravmäed ja Euroopa äärmuspunktid
Finnairi lend 915
Finnairi lend AY 915 oli Finnairi lend Tōkyōst üle põhjapooluse Helsingisse 23. detsembril 1987.
Vaata Teravmäed ja Finnairi lend 915
Fram
"Fram" Amundseni ekspeditsioonil Antarktikasse "Fram" on uurimislaev, mille ehitas Norras elanud šotlane Colin Archer.
Vaata Teravmäed ja Fram
Freemani väin
400px Freemani väin (norra keeles Freemansundet) on väin Teravmägedes.
Vaata Teravmäed ja Freemani väin
Friedrich Georg Wilhelm Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.
Vaata Teravmäed ja Friedrich Georg Wilhelm Struve
Grööni meri
350px Grööni meri on mereala Põhja-Jäämeres, mis piirneb läänes Gröönimaaga, lõunas Islandiga, idas Jan Mayeniga ja kirdes Teravmägedega.
Vaata Teravmäed ja Grööni meri
Grööni vaal
Grööni vaal (Balaena mysticetus) on silevaallaste sugukonda grööni vaalade perekonda kuuluv mereimetaja, oma perekonna ainus liik.
Vaata Teravmäed ja Grööni vaal
Harksaba-kajakas
Harksaba-kajakas (Xema sabini) on väike kajaklane, üks perekonna Xema ühest või kahest liigist.
Vaata Teravmäed ja Harksaba-kajakas
Helge Backlund
Helge Götrik Backlund (vene keeles Хельге Гётрик Баклунд; 13. september (vkj 3. september) 1878 Tartu – 29. jaanuar 1958 Uppsala) oli rootsi päritolu Venemaa ja Rootsi geoloog.
Vaata Teravmäed ja Helge Backlund
Hinnøya
Hinnøya (põhjasaami Idna Iinnasuolu) on Norra põhiosa suurim saar.
Vaata Teravmäed ja Hinnøya
Hopen
350px Hopeni meteoroloogiajaam Hopen on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas, umbes 185 km kaugusel Lääne-Teravmägede lõunatipust idas.
Vaata Teravmäed ja Hopen
Hornøya (Tusenøyane)
Hornøya on Norrale kuuluv saar Teravmägede saarestikus.
Vaata Teravmäed ja Hornøya (Tusenøyane)
Hurtigruten
Polarlys – Hurtigruteni "uue põlvkonna" laev Hurtigruten (norra keeles Kiirliin) on Norra postilaevaliin, mis alates 1893.
Vaata Teravmäed ja Hurtigruten
Jaan-Mati Punning
Jaan-Mati Punning 1999. aastal Jaan-Mati Punning (13. märts 1940 Rasina vald Tartumaa – 21. november 2009) oli eesti geokeemik, paleogeograaf ja ökoloog.
Vaata Teravmäed ja Jaan-Mati Punning
Jermak (laev 1898)
"Jermak" oli Venemaa ja Nõukogude Liidu jäämurdja, maailma esimene arktilise klassi jäämurdja.
Vaata Teravmäed ja Jermak (laev 1898)
Jostedalsbreen
Jostedalsbreen Jostedalsbreen või Jostedali liustik on suurim liustik Mandri-Euroopas.
Vaata Teravmäed ja Jostedalsbreen
Juhan Smuul
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.
Vaata Teravmäed ja Juhan Smuul
Külmakühm
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Vaata Teravmäed ja Külmakühm
Kirdemaa
Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.
Vaata Teravmäed ja Kirdemaa
Koloonia
lc.
Vaata Teravmäed ja Koloonia
Kummituslinn
Berlin, kummituslinn Nevadas USA-s (2004) Tänavanurk Bodie kummituslinnas USA-s Kummituslinn on mahajäetud inimtühi küla või linn, mis on silmnähtavalt kaotanud oma varasema hiilguse.
Vaata Teravmäed ja Kummituslinn
KV Svalbard
KV Svalbard KV Svalbard on Norra mereväe rannakaitselaev.
Vaata Teravmäed ja KV Svalbard
Kvitøya
Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Vaata Teravmäed ja Kvitøya
Langøya
Langøya on saar Norras Nordlandi maakonnas vahetult Hinnøyast läänes, osa Vesterålenist.
Vaata Teravmäed ja Langøya
Lääne-Teravmäed
400px Lääne-Teravmäed on saar Teravmägede lääneosas.
Vaata Teravmäed ja Lääne-Teravmäed
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Vaata Teravmäed ja Lämmastikusidumine
Lågøya
Lågøya asendikaart Lågøya (norra keeles 'madal saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus.
Vaata Teravmäed ja Lågøya
Longyearbyen
Vaade Longyearbyenile juulis Longyearbyen on Norrale kuuluva Svalbardi halduskeskus ja Teravmägede suurim asula.
Vaata Teravmäed ja Longyearbyen
Lunn
Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.
Vaata Teravmäed ja Lunn
Massibilanss
Aastane akumulatsiooni ja ablatsiooni tsükkel parasvöötmes ning polaaraladel koos massibilansi terminite definitsiooniga (Paterson, 1994) Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.
Vaata Teravmäed ja Massibilanss
Märts 2008
Märts 2008, kroonika 2008.
Vaata Teravmäed ja Märts 2008
Moffen
Morsad Moffeni rannal Moffen on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Vaata Teravmäed ja Moffen
Newtontoppen
Newtontoppen on Teravmägede kõrgeim mägi.
Vaata Teravmäed ja Newtontoppen
Norra meri
Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.
Vaata Teravmäed ja Norra meri
Norra saarte loend
Siin on loetletud Norra Kuningriigi territooriumil asuvaid saari ja saarestikke.
Vaata Teravmäed ja Norra saarte loend
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Teravmäed ja Okaspuutaimed
Pärn (perekond)
Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.
Vaata Teravmäed ja Pärn (perekond)
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Teravmäed ja Põhja-Jäämeri
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Teravmäed ja Põhjapõder
Perriertoppen
Perriertoppen on Teravmägede kõrguselt teine mägi.
Vaata Teravmäed ja Perriertoppen
Phippsøya
thumb Phippsøya on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast põhja pool.
Vaata Teravmäed ja Phippsøya
Pomoorid
Pomoorid (20. saj algus) Malõje Korelõ muuseum Arhangelski oblastis Pomoorid (vene keeles поморы 'mereäärsed') on Valge mere kallastel elav venelaste subetnos.
Vaata Teravmäed ja Pomoorid
Prints Karli maa
Prints Karli maa asukoht Vaade Prints Karli maale põhjast Morsad Prints Karli maal Prints Karli maa (norra keeles Prins Karls Forland ehk Forlandet) on Norrale kuuluv asustamata saar Teravmägede saarestiku lääneosas Oskar II maast lääne pool.
Vaata Teravmäed ja Prints Karli maa
Rabahani
Rabahani (Anser fabalis) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv lind.
Vaata Teravmäed ja Rabahani
Rahvusvaheline geofüüsika aasta
Geofüüsika aastale pühendatud Jaapani postmark Rahvusvaheline geofüüsika aasta (inglise keeles International Geophysical Year, lühend IGY) oli geofüüsikauuringutele pühendatud periood, mis kestis 1. juulist 1957 kuni 31. detsembrini 1958.
Vaata Teravmäed ja Rahvusvaheline geofüüsika aasta
Randal
Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.
Vaata Teravmäed ja Randal
Rein Vaikmäe
Rein Vaikmäe (29. juuni 1945 Schleswig-Holstein) on eesti geoloog ja paleoklimatoloog.
Vaata Teravmäed ja Rein Vaikmäe
Riikide loend pindalade järjekorras
Riikide loendisse pindala järgi on maailma riigid kantud pindala järjekorras.
Vaata Teravmäed ja Riikide loend pindalade järjekorras
Roald Amundsen
Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 – 18. juuni 1928) oli norra polaaruurija.
Vaata Teravmäed ja Roald Amundsen
Sjuøyane
Saarestiku kaart Sjuøyane ('Seitse saart') on saarestik Teravmägede põhjaosas, Norra kõige põhjapoolsem saarterühm.
Vaata Teravmäed ja Sjuøyane
Storøya
thumb Storøya on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Vaata Teravmäed ja Storøya
Storfjorden (Teravmäed)
thumb Storfjorden on fjord Teravmägede vahel, mis pole aga mitte meri ega laht, vaid hoopis väin.
Vaata Teravmäed ja Storfjorden (Teravmäed)
Svalbard
496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Teravmäed ja Svalbard
Svalbardi lennujaam
Svalbardi lennujaam, ka Svalbardi Longyeari lennujaam (Norra: Svalbard lufthavn, Longyear), on ainuke lennujaam Põhja-Jäämeres asuvas Teravmägede saarestikus.
Vaata Teravmäed ja Svalbardi lennujaam
Svalbardi leping
Svalbardi leping (norra keeles Svalbardtraktaten) on rahvusvaheline leping, mis näeb ette Norra suveräänsuse Svalbardi üle.
Vaata Teravmäed ja Svalbardi leping
Timo Palo
Timo Palo 2019. aastal. Foto: Jaan Künnap Timo Palo (sündinud 7. jaanuaril 1979) on eesti meteoroloog, polaarrändur ja teadusfotograaf.
Vaata Teravmäed ja Timo Palo
Valgepõsk-lagle
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.
Vaata Teravmäed ja Valgepõsk-lagle
Vandelkajakas
Vandelkajakas (Pagophila eburnea) on väike kajaklane, oma perekonna ainus esindaja.
Vaata Teravmäed ja Vandelkajakas
Vatnajökull
thumb Vatnajökull on liustik Islandil.
Vaata Teravmäed ja Vatnajökull
Välismaa saarte loend
Siin on loetletud välismaa saari ja saarestikke.
Vaata Teravmäed ja Välismaa saarte loend
Wilhelmøya
thumb Wilhelmøya on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Vaata Teravmäed ja Wilhelmøya
Willem Barents
Willem Barents Willem Barents (hollandi Barendsz; umbes 1550 – 20. juuni 1597 Novaja Zemlja Venemaa) oli hollandi meresõitja, polaaruurija ja kartograaf.
Vaata Teravmäed ja Willem Barents
12. juuli
12.
Vaata Teravmäed ja 12. juuli
1928
1928.
Vaata Teravmäed ja 1928
9. veebruar
9.
Vaata Teravmäed ja 9. veebruar
Tuntud ka kui Teravmägede saared, Teravmägede saarestik.