Side

442 suhted: Absoluutne niiskus, Adriaan Blaauw, Aerodünaamika, Aerogeel, Aerosool, Ahelreaktsioon, Aidsi-kastanseemnik, Aine omadused, AISI-317, Aktiivsüsi, Alkaanid, Alkoholiekspertiis, Alumiinium, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Amazonas, Ambra, Ammooniumdikromaat, Analüütiline keemia, Andesiit, Angoola tiibviljak, Anortosiit, Antimon, Archimedese arv, Areomeeter, Ariel (kuu), Arseen, Astenosfäär, Astrofüüsika, Atmosfäär, Atseetanhüdriid, Atsetüülkloriid, Atsetüleen, Atsetoon, Aurustuv gaasigloobul, Ülekriitiline fluidum, Üleslükkejõud, Üterbium, Õhk, Õhukesed polümeerkiled, Õhupall, Õhusaaste leviku modelleerimine, Õhutakistus, Õilis nulg, Baarium, Barokliinsus, Barotroopsus, Benseen, Bensoüülperoksiid, Berüllium, Betoon, ..., Bifenüül, Booraks, Bose-Einsteini kondensaat, Bose-Einsteini statistika, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Brachystegia glaucescens, Bubingapuu, Callisto (Jupiteri kaaslane), Cavendishi eksperiment, Charon (kuu), CTD-sond, Cunninghami araukaaria, Curie konstant, Dalbergia, Düsproosium, Deani-Starki aparaat, Deimos, Dekaan (süsivesinik), Demersaalsed kalad, Dietüüleeter, Dimensioonita suurus, Dione (kuu), Divesinik, Dmitri Kazakov, Dopamiin, Ehitusgeoloogia, Ekstrahent, Ekstraktsioon, Elavhõbe, Elektrimasinate diagnostika, Elektropihustusionisatsioon, Engelmanni kuusk, Erbium, Erikaal, Eriruumala, Etüülatsetaat, Etüleen, Euroopa lehis, Euroopa nulg, Euroopium, Faas (füüsikaline keemia), Füüsikalised omadused, Füüsikaliste suuruste loend, Filtratsiooni põhiseadus, Firn, Fosfor, Fresneli lääts, Furaan, Gaasidünaamika, Gadoliinium, Galaktika, Galaktikaparvesisene keskkond, Gallium, Galliumarseniid, GASP fenotüüp, Gödeli meetrika, Germaanium, Grafiit, Graniit, Gravitatsioonilääts, Graviton, Grüneriit, Hall mänd, Hall nulg, Halogeenid, Halotaan, Harilik ebatsuuga, Harilik hink, Harilik kadakas, Harilik kikkapuu, Harilik kuusk, Harilik pirnipuu, Harilik ploomipuu, Harilik sarapuu, Harilik tamm, Harilik türnpuu, Harilik vaher, Hüdrasiin, Hüdraulika, Hüdriidid, Hüdrodünaamika, Hüdrostaatika, Hüdrostaatiline paradoks, Hüdrotsüklon, Hüdrovedelik, Hõbe, Hõbejodiid, Hõbenulg, Hõlmine leivapuu, HDF-plaat, Helikiirus, Helilainevõrrand, Helineelduvus, Hertzsprungi-Russelli diagramm, Hiid-sargapuu, Hiigelnulg, Hikkoripuu, Holmium, Hoovus, Hypatia, Iapetus, Ilm, Implosioon, Indium, Indool, Io (kuu), Ioniseeriv kiirgus, Ioonne vedelik, Iriidium, Isopükn, Isopreen, Isostaasia, Jäätmekütus, John Glenn, Kaadmium, Kaalium, Kaaliumkarbonaat, Kaaliumkloriid, Kaaliumnitraat, Kaaluviht, Kaltsedon, Kaltsium, Kaltsiumkloriid, Kaltsiumoksiid, Kanada kuusk, Kanada tsuuga, Kapillaarsus, Karbiidid, Karboksüülhapped, Kassiteriit, Keemiline aine, Keemiline analüüs, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keerdmänd, Keha augustamine, Keskmine tihedus, Kiirjas mänd, Kilogramm, Kivim, Klaasjas süsinik, Klassikaline keemiline analüüs, Kloriit, Klorometüülmetüüleeter, Kohalik Mull, Kollane mänd, Kontsentratsioon, Koobalt, Kosmoloogiline printsiip, Kriitiline mass, Kroom, Kruus, Kuld, Kuum Jupiter, Kvalitatiivne analüüs, Kvarts, Lahusti, Lahutusmeetodid, Lambi lained, Lantaan, Lantanoidid, Läänemänd, Lämmastikhape, Lööklaine, Lükopeen, Liitium, Liitiumhüdroksiid, Limoneen, Londoni vasar, Loomulik ventilatsioon, Loomulike ühikute süsteem, Luteetsium, Maa, Maa tüüpi planeedid, Maapinnalähedane geotermaalenergia, Machi arv, Madal-k dielektrik, Magma, Magmakamber, Magneesium, Magneesiumisulamid, Magneesiumkloriid, Magnetiline sulustamine, Magnetlevitatsioon, Mandriline maakoor, Mangaan, Manner (geoloogia), Mario Bunge, Marsi atmosfäär, Marss, Massikese, Meediaplaneerimine, Merefüüsika, Merejää, Merevaik, Merkuur, Mesilasvaha, Messing, Metaan, Metallid, Metüleenkloriid, Meteoor, Methone (kuu), Mikrovedelikundus, Mimas (kuu), Mineraal, Mineraloogia, Miraaž, Miranda (kuu), Molübdeen, Molübdeendisulfiid, Molekulipilv, Mopaanipuu, Mullikamber, Must auk, Must eebenipuu, Must kuusk, Must mänd, Must meri, Must mikroauk, Must pähklipuu, Musterdatud andmekandjad, N-butüülliitium, Naatrium, Naatriumatsetaat, Naatriumhüdroksiid, Naatriumkloriid, Naatriumsulfaat, Naatriumvesinikkarbonaat, Nafta, Nanorobootika, Nefeliin, Neodüüm, Neoon, Neptuun, Neptuunium, Neutrontäht, Nikkel, Nikotiin, Nioobium, Nobeli füüsikaauhind, Obduktsioon, Oberon, Olekuparameetrid, Oligoklass, Oliviinbasalt, Orgaaniline analüüs, Osmium, Palderjanhape, Pallaadium, Pähklipuu, Päike, Päikese kroon, Pärn (perekond), Pöök, Pöörisvool, Püknomeeter, Püridiin, Püriit, Petrograafia, Petroloogia mõisteid, Pigimänd, Pikaokkaline mänd, Pisarmänd, Plancki ühikud, Plankton, Plasma, Plasmonid, Plii, Pliiaku, PMMA, Polüvinüülkloriid, Praseodüüm, Propüleenglükool, Protaktiinium, Proteoomika, Puiskarjamaa, Punane elavhõbe, Punane kuusk, Puriin, Radioaktiivne kiirgus, Raske nafta, Rasked mineraalid, Rauaskadu, Raud, Rayleigh' lained, Räni, Röntgenpeegeldumine, Rõhuandur, Regoliit, Richardsoni arv, Roo, Roodium, Rubiidium, Ruteenium, S-laine, Salitsüülalkohol, Saltatsioon, Samaarium, Sanidiin, Süsihappegaas, Süsinikkiud, Seismilised lained, Seleen, Siberi lehis, Siberi seedermänd, Sigaretikoni, Siirdemetallid, Singulaarsus, Sitka kuusk, Skaneeriv elektronmikroskoop, Sonokeemia, Soojusjuhtivus, Soojusmass, Sool-geel-meetod, Soomuld, Sputnik 1, Strontsium, Subduktsioon, Suhkrumänd, Suhteline tihedus, Sulailm, Sulfiidsed mineraalid, Suur Pauk, Suur Tõmbaja, Svedberg, Tantaal, Tape-casting, Tähtedevaheline pilv, Tööstuslik radiograafia, Tõenäosustihedus, Teaduslik visualiseerimine, Teemant, Tehneetsium, Terbium, Termohaliinne tsirkulatsioon, Tetraetüülplii, Tetrahüdrofuraan, Tetraklorometaan, Tina, Titaan, Titania, Tolueen, Tomp-külmahärg, Toorium, Tore nulg, Torma prügila, Tsüaan, Tsükloheksanool, Tsüklopentadieen, Tseerium, Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine, Tsentrifuugimine, Tsink, Tsirkoon, Tsirkoonium, Tsirkooniumdioksiid, Tuulium, Ujumine (füüsika), Ujuvus, Umbriel, Universum, Uraan, Uraan (planeet), Vaht, Valge kääbus, Valguse murdumine, Vanaadium, Varjestamine, Vask, Väärisgaasid, Värviline metallurgia, Vedelik, Vedelike füüsikalised omadused, Vedelikusamba rõhk, Vertikaalse teljega tuuleturbiin, Vesi, Vesiikul (geoloogia), Viinhape, Vinüülkloriid, Vismut, Vivianiit, Volframiit, Voolise lahend, Vulkaaniline kaar, Vulkanism, Wolfe Creeki meteoriidikraater, Ymir (kuu), 1,2-dikloroetaan, 1,3-butadieen, 2-metüül-2-buteen, 4179 Toutatis, 90377 Sedna. Laienda indeks (392 rohkem) » « Kahaneb indeks

Absoluutne niiskus

Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust.

Uus!!: Tihedus ja Absoluutne niiskus · Näe rohkem »

Adriaan Blaauw

Adriaan Blaauw (1991) Adriaan Blaauw (12. aprill 1914 Amsterdam – 1. detsember 2010 Groningen) oli hollandi astronoom.

Uus!!: Tihedus ja Adriaan Blaauw · Näe rohkem »

Aerodünaamika

Aerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ (aer) 'õhk' + δυναμική (dynamis) 'jõud') on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid.

Uus!!: Tihedus ja Aerodünaamika · Näe rohkem »

Aerogeel

Räni-aerogeel Aerogeel on väga väikese tiheduse ja väikese soojusjuhtivusteguriga materjal, mida saadakse siis, kui geelis asendatakse vedelik gaasiga.

Uus!!: Tihedus ja Aerogeel · Näe rohkem »

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.

Uus!!: Tihedus ja Aerosool · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon

Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.

Uus!!: Tihedus ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »

Aidsi-kastanseemnik

Aidsi-kastanseemnik (Castanospermum australe) on lehtpuuliik liblikõieliste sugukonnast kastanseemniku perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Aidsi-kastanseemnik · Näe rohkem »

Aine omadused

Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.

Uus!!: Tihedus ja Aine omadused · Näe rohkem »

AISI-317

AISI-317 (AISI-317L) on austeniitse struktuuriga korrosioonikindel roostevaba teras.

Uus!!: Tihedus ja AISI-317 · Näe rohkem »

Aktiivsüsi

mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.

Uus!!: Tihedus ja Aktiivsüsi · Näe rohkem »

Alkaanid

Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.

Uus!!: Tihedus ja Alkaanid · Näe rohkem »

Alkoholiekspertiis

Alkoholiekspertiis on ekspertiis, mille põhieesmärk on välja selgitada alkoholi sisaldava vedeliku koostis.

Uus!!: Tihedus ja Alkoholiekspertiis · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Tihedus ja Alumiinium · Näe rohkem »

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.

Uus!!: Tihedus ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat · Näe rohkem »

Amazonas

Amazonase valgla Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.

Uus!!: Tihedus ja Amazonas · Näe rohkem »

Ambra

Ambra Ambra on kašeloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal.

Uus!!: Tihedus ja Ambra · Näe rohkem »

Ammooniumdikromaat

Ammooniumdikromaat (tahke) Ammooniumdikromaat on anorgaaniline aine molekulvalemiga (NH4)2Cr2O7.

Uus!!: Tihedus ja Ammooniumdikromaat · Näe rohkem »

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Uus!!: Tihedus ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Tihedus ja Andesiit · Näe rohkem »

Angoola tiibviljak

Angoola tiibviljak (Pterocarpus angolensis) on liblikõieliste sugukonda tiibviljaku perekonda kuuluv puuliik.

Uus!!: Tihedus ja Angoola tiibviljak · Näe rohkem »

Anortosiit

Kuul leiduv anortosiit Apollo 15 maandumispaigalt Anortosiit on faneriitne süvakivim, mis koosneb peamiselt plagioklassist.

Uus!!: Tihedus ja Anortosiit · Näe rohkem »

Antimon

Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.

Uus!!: Tihedus ja Antimon · Näe rohkem »

Archimedese arv

Archimedes arv (Ar) on dimensioonitu suurus, mis on kasutusel viskoossete vedelike dünaamikas iseloomustamaks vedeliku tiheduse erinevustest põhjustatud vedeliku liikumist.

Uus!!: Tihedus ja Archimedese arv · Näe rohkem »

Areomeeter

Suhkrulahuse tiheduse mõõtmine (näit 1040 g/l) Areomeeter (ka densimeeter, tihedusmõõtur) on mõõteriist vedelike ja tahkiste tiheduse määramiseks.

Uus!!: Tihedus ja Areomeeter · Näe rohkem »

Ariel (kuu)

Ariel on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Ariel (kuu) · Näe rohkem »

Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.

Uus!!: Tihedus ja Arseen · Näe rohkem »

Astenosfäär

tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.

Uus!!: Tihedus ja Astenosfäär · Näe rohkem »

Astrofüüsika

Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Uus!!: Tihedus ja Astrofüüsika · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Tihedus ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atseetanhüdriid

Atseetanhüdriid ehk etaanhappe anhüdriid (ka äädikhappe anhüdriid) on keemiline ühend valemiga (CH3CO) 2O, mille puhul tihti kasutatav lühend on Ac2O.

Uus!!: Tihedus ja Atseetanhüdriid · Näe rohkem »

Atsetüülkloriid

Atsetüülkloriid on orgaaniline aine äädikhappe kloroanhüdriid keemilise valemiga CH3COCl (lühend AcCl).

Uus!!: Tihedus ja Atsetüülkloriid · Näe rohkem »

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Uus!!: Tihedus ja Atsetüleen · Näe rohkem »

Atsetoon

Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.

Uus!!: Tihedus ja Atsetoon · Näe rohkem »

Aurustuv gaasigloobul

uute tähtede sünnini Aurustuv gaasigloobul (inglise keeles evaporating gaseous globule; lühend EGG) on gaasilise vesiniku piirkond kosmoses suurusega umbes 100 astronoomilist ühikut, mis varjutab selle taga asuvat gaasi äsja sündinud tähtede ultraviolettkiirguse eest.

Uus!!: Tihedus ja Aurustuv gaasigloobul · Näe rohkem »

Ülekriitiline fluidum

Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega Ülekriitiliseks fluidumiks ehk ülekriitiliseks vooliseks nimetatakse ainet, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtustest kõrgemad.

Uus!!: Tihedus ja Ülekriitiline fluidum · Näe rohkem »

Üleslükkejõud

260px Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.

Uus!!: Tihedus ja Üleslükkejõud · Näe rohkem »

Üterbium

Üterbium (sümbol Yb) on keemiline element järjekorranumbriga 70.

Uus!!: Tihedus ja Üterbium · Näe rohkem »

Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Uus!!: Tihedus ja Õhk · Näe rohkem »

Õhukesed polümeerkiled

Õhukesed polümeerkiled on polümeerist valmistatud kiled, mille paksus ulatub 300–100 nanomeetrist kuni mõne mikromeetrini.

Uus!!: Tihedus ja Õhukesed polümeerkiled · Näe rohkem »

Õhupall

küünlaga Heeliumiga täidetud lateksõhupallid ja fooliumõhupall Kuumaõhupallid Õhupall on täispuhutav veniv kott, mis täidetakse gaasiga, näiteks heeliumi, hapniku või õhuga.

Uus!!: Tihedus ja Õhupall · Näe rohkem »

Õhusaaste leviku modelleerimine

Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivielektrijaamadest Õhusaaste leviku modelleerimine on matemaatiline simulatsioon saasteainete hajumise ennustamiseks atmosfääris.

Uus!!: Tihedus ja Õhusaaste leviku modelleerimine · Näe rohkem »

Õhutakistus

Õhutakistuse all mõeldakse keha liikumise pidurdumist keha pinna ja õhu vastastikmõjust põhjustatud jõudude tõttu.

Uus!!: Tihedus ja Õhutakistus · Näe rohkem »

Õilis nulg

Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Õilis nulg · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Uus!!: Tihedus ja Baarium · Näe rohkem »

Barokliinsus

Ülemisel joonisel '''barokliinses vedelikus''' isobaarid ehk rõhujooned ja isopüknid ehk tihedusjooned ristuvad. Et tihedus on seotud temperatuuriga, siis isobaarid ja isotermid lõikuvad samuti (alumine joonis) Barokliinsus (kr sõnadest baros 'raskus' + klinō 'kallutan') on vedelikel ja gaasidel täheldatav omadus, mille korral nende tihedus sõltub peale rõhu ka teistest muutujatest (nt temperatuurist).

Uus!!: Tihedus ja Barokliinsus · Näe rohkem »

Barotroopsus

Barotroopsus (kr sõnadest baros 'raskus' + tropos 'pööre, suund') on selline vedeliku ja gaasi omadus, mille korral rõhk sõltub ainult tihedusest, ja vastupidi.

Uus!!: Tihedus ja Barotroopsus · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Tihedus ja Benseen · Näe rohkem »

Bensoüülperoksiid

Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana. Bensoüülperoksiidi keemiline valem on 2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2). Bensoüülperoksiid on tahke värvitutest kristallidest koosnev aine, mis lahustub estrites js eetrites ning mõõdukslt mõnes teises lahustis.

Uus!!: Tihedus ja Bensoüülperoksiid · Näe rohkem »

Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Uus!!: Tihedus ja Berüllium · Näe rohkem »

Betoon

USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.

Uus!!: Tihedus ja Betoon · Näe rohkem »

Bifenüül

Bifenüül Bifenüül ehk difenüül ehk fenüülbenseen (C6H5)2 on areenide klassi kuuluv orgaaniline aine, mis moodustab meeldiva lõhnaga värvuseta kristalle.

Uus!!: Tihedus ja Bifenüül · Näe rohkem »

Booraks

Booraks (keemiline nimetus naatriumtetraboraat; varem boorhapu naatrium) on laialt kasutatav booriühend, rakenduslikult tähtsaim boraat.

Uus!!: Tihedus ja Booraks · Näe rohkem »

Bose-Einsteini kondensaat

Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.

Uus!!: Tihedus ja Bose-Einsteini kondensaat · Näe rohkem »

Bose-Einsteini statistika

Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul.

Uus!!: Tihedus ja Bose-Einsteini statistika · Näe rohkem »

Boyle'i-Mariotte'i seadus

Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.

Uus!!: Tihedus ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »

Brachystegia glaucescens

Brachystegia glaucescens on liblikõieliste sugukonda miombopuu perekonda kuuluv puuliik.

Uus!!: Tihedus ja Brachystegia glaucescens · Näe rohkem »

Bubingapuu

Bubingapuu (Guibourtia) on igihaljaste lehtpuude perekond liblikõieliste sugukonnast.

Uus!!: Tihedus ja Bubingapuu · Näe rohkem »

Callisto (Jupiteri kaaslane)

Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »

Cavendishi eksperiment

Cavendishi eksperiment on aastatel 1797–1798 tehtud kuulus eksperiment füüsikas, mille käigus inglise teadlane Henry Cavendish mõõtis esimest korda laboratooriumis gravitatsiooni kahe massi vahel ja sai esimesena rahuldava täpsusega gravitatsioonikonstandi väärtuse.

Uus!!: Tihedus ja Cavendishi eksperiment · Näe rohkem »

Charon (kuu)

Charon on ümber Pluuto tiirlev taevakeha, Pluuto suurim kaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Charon (kuu) · Näe rohkem »

CTD-sond

CTD-sond CTD-sond (lühend ingliskeelsetest sõnadest Conductivity, Temperature, Density 'elektrijuhtivus, temperatuur, tihedus') on seade, mille abil mõõdetakse vee elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu muutumist sõltuvalt kaugusest veekogu pinnast.

Uus!!: Tihedus ja CTD-sond · Näe rohkem »

Cunninghami araukaaria

Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii) on igihaljaste okaspuude liik araukaaria perekonnast araukaarialiste sugukonnast.

Uus!!: Tihedus ja Cunninghami araukaaria · Näe rohkem »

Curie konstant

Curie konstant (Pierre Curie järgi), tähis C, on aine magnetilisi omadusi iseloomustav konstant: kus.

Uus!!: Tihedus ja Curie konstant · Näe rohkem »

Dalbergia

Dalbergia (Dalbergia) on puittaimede perekond liblikõieliste sugukonnast.

Uus!!: Tihedus ja Dalbergia · Näe rohkem »

Düsproosium

Düsproosium (sümbol Dy) on keemiline element järjekorranumbriga 66.

Uus!!: Tihedus ja Düsproosium · Näe rohkem »

Deani-Starki aparaat

Dean Starki aparaat töös Dean-Starki aparaadi skeem Dean-Starki aparaat on laboratoorne seade, mida kasutatakse keemialaborites vedelikust või vedelike segust vee (vahel ka mõne muu vedeliku) väljaajamiseks tagasikeetmise põhimõttel.

Uus!!: Tihedus ja Deani-Starki aparaat · Näe rohkem »

Deimos

Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.

Uus!!: Tihedus ja Deimos · Näe rohkem »

Dekaan (süsivesinik)

Graafiline struktuurivalem Dekaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kümme süsinikuaatomit.

Uus!!: Tihedus ja Dekaan (süsivesinik) · Näe rohkem »

Demersaalsed kalad

demersaalsete kalade esindaja Demersaalsed kalad on rühm kalu, kelle elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga.

Uus!!: Tihedus ja Demersaalsed kalad · Näe rohkem »

Dietüüleeter

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.

Uus!!: Tihedus ja Dietüüleeter · Näe rohkem »

Dimensioonita suurus

Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.

Uus!!: Tihedus ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »

Dione (kuu)

Dione (ka Saturn IV) on üks Saturni kaaslastest.

Uus!!: Tihedus ja Dione (kuu) · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Tihedus ja Divesinik · Näe rohkem »

Dmitri Kazakov

Dmitri Igorevitš Kazakov (vene keeles Дмитрий Игоревич Казаков; sündinud 6. oktoobril 1951 Moskvas) on vene füüsik, Venemaa Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Tihedus ja Dmitri Kazakov · Näe rohkem »

Dopamiin

Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.

Uus!!: Tihedus ja Dopamiin · Näe rohkem »

Ehitusgeoloogia

Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.

Uus!!: Tihedus ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »

Ekstrahent

Ekstrahent on lahusti, mida kasutatakse vedelast või tahkest materjalist teatud komponentide ekstraheerimiseks (väljalahustamiseks).

Uus!!: Tihedus ja Ekstrahent · Näe rohkem »

Ekstraktsioon

Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.

Uus!!: Tihedus ja Ekstraktsioon · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Uus!!: Tihedus ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Elektrimasinate diagnostika

Ülekuumenenud mootor Elektrimasinad töötavad erinevates tööstustingimustes ning pärast pikaajalist talitlust tõenäoliselt võivad tekkida rikked.

Uus!!: Tihedus ja Elektrimasinate diagnostika · Näe rohkem »

Elektropihustusionisatsioon

Elektropihustusionisatsioon (ESI) on üks paljudest massispektromeetrias kasutatavatest ionisatsioonitehnikatest, mille abil tekitatakse ioone.

Uus!!: Tihedus ja Elektropihustusionisatsioon · Näe rohkem »

Engelmanni kuusk

Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Engelmanni kuusk · Näe rohkem »

Erbium

Erbium (sümbol Er) on keemiline element järjekorranumbriga 68.

Uus!!: Tihedus ja Erbium · Näe rohkem »

Erikaal

Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.

Uus!!: Tihedus ja Erikaal · Näe rohkem »

Eriruumala

Eriruumala ehk erimaht on aine massiühiku ruumala.

Uus!!: Tihedus ja Eriruumala · Näe rohkem »

Etüülatsetaat

Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.

Uus!!: Tihedus ja Etüülatsetaat · Näe rohkem »

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Uus!!: Tihedus ja Etüleen · Näe rohkem »

Euroopa lehis

Euroopa lehis (Larix decidua) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Euroopa lehis · Näe rohkem »

Euroopa nulg

Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Uus!!: Tihedus ja Euroopa nulg · Näe rohkem »

Euroopium

Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.

Uus!!: Tihedus ja Euroopium · Näe rohkem »

Faas (füüsikaline keemia)

Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.

Uus!!: Tihedus ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Tihedus ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.

Uus!!: Tihedus ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »

Filtratsiooni põhiseadus

Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.

Uus!!: Tihedus ja Filtratsiooni põhiseadus · Näe rohkem »

Firn

Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.

Uus!!: Tihedus ja Firn · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Tihedus ja Fosfor · Näe rohkem »

Fresneli lääts

Fresneli läätse ja tavalise läätse ristlõige Fresneli läätses esinevad moonutused Fresneli lääts on õhuke optiline seade, mis võimaldab valgust koondada ja suunata.

Uus!!: Tihedus ja Fresneli lääts · Näe rohkem »

Furaan

Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Tihedus ja Furaan · Näe rohkem »

Gaasidünaamika

Gaasidünaamika on aerodünaamika haru, mis uurib gaasi liikumise seaduspärasusi, arvestades gaasi kokkusurutavust (tiheduse sõltuvust rõhust).

Uus!!: Tihedus ja Gaasidünaamika · Näe rohkem »

Gadoliinium

Gadoliinium (sümbol Gd) on keemiline element järjekorranumbriga 64, lantanoid ja haruldane muldmetall.

Uus!!: Tihedus ja Gadoliinium · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Tihedus ja Galaktika · Näe rohkem »

Galaktikaparvesisene keskkond

Galaktikaparvesisene keskkond (inglise keeles intracluster medium; lühend ICM) on ülekuumendatud plasma, mis läbib galaktikaparve.

Uus!!: Tihedus ja Galaktikaparvesisene keskkond · Näe rohkem »

Gallium

Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.

Uus!!: Tihedus ja Gallium · Näe rohkem »

Galliumarseniid

Galliumarseniidi kristall Galliumarseniidi kristallvõre Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtmaterjal, mis koosneb võrdsest kogusest galliumist ja arseenist.

Uus!!: Tihedus ja Galliumarseniid · Näe rohkem »

GASP fenotüüp

GASP fenotüüp on bakterite omadus, mis lubab neil võrreldes ülejäänud populatsiooniga pärast surmafaasi kasvu jätkata.

Uus!!: Tihedus ja GASP fenotüüp · Näe rohkem »

Gödeli meetrika

Gödeli meetrika ehk Gödeli lahend, ka Gödeli universum, (inglise keeles Gödel metric, Gödel solution, Gödel universe) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend, mille esitas 1949.

Uus!!: Tihedus ja Gödeli meetrika · Näe rohkem »

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Uus!!: Tihedus ja Germaanium · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Tihedus ja Grafiit · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Tihedus ja Graniit · Näe rohkem »

Gravitatsioonilääts

Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.

Uus!!: Tihedus ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »

Graviton

Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.

Uus!!: Tihedus ja Graviton · Näe rohkem »

Grüneriit

Grüneriit Grüneriit on amfiboolide rühma (ahelsilikaatide ning linoamfiboolide hulka) kuuluv lintstruktuuriga mineraal.

Uus!!: Tihedus ja Grüneriit · Näe rohkem »

Hall mänd

Hall mänd (Pinus banksiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Hall mänd · Näe rohkem »

Hall nulg

Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Hall nulg · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Tihedus ja Halogeenid · Näe rohkem »

Halotaan

pisi Halotaan (ladina Halothanum) ehk ftorotaan (ladina Phtorothanum) ehk fluotaan; keemiline nimetus 2-bromo-2-kloro-1,1,1-trifluoroetaan; kaubanduslikud nimed Anestan, Fluctan, Fluothane, Ftorotan, Halan, Narcotan, Rhodialotan, Somnothane) on inhaleeritav üldanesteetikum. See on ainus broomi sisaldav inhalatsioonianesteetikum. See on värvitu ja meeldiva lõhnaga, kuid valguse toimel lagunev, mistõttu seda pakitakse tumedatesse (oranžidesse) pudelitesse. Stabilisaatorina lisatakse 0,01% tümooli. Halotaan sisaldub WHO hädavajalike ravimite nimekirjas WHO Model List of Essential Medicines. Arenenud maades on see enamasti asendatud näiteks sevofluraani, isofluraani või desfluraaniga.

Uus!!: Tihedus ja Halotaan · Näe rohkem »

Harilik ebatsuuga

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »

Harilik hink

Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Tihedus ja Harilik hink · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Harilik kikkapuu

Harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) on kikkapuuliste sugukonda kikkapuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas või madal puu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik kikkapuu · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik pirnipuu

Pirnipuu Harilik pirnipuu (Pyrus communis) on roosõieliste sugukonda pirnipuu perekonda kuuluv viljapuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik pirnipuu · Näe rohkem »

Harilik ploomipuu

Õitsev ploomipuu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik ploomipuu · Näe rohkem »

Harilik sarapuu

Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Uus!!: Tihedus ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harilik türnpuu

Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik türnpuu · Näe rohkem »

Harilik vaher

Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Tihedus ja Harilik vaher · Näe rohkem »

Hüdrasiin

Omadused Üldist Süstemaatiline nimetushüdrasiin Teised nimetuseddiamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid Joonis180px Joonis180px Hüdrasiin hüdraat180px Keemiline valemN2H4 Välimusläbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass32,0452 g mol−1 Sulamis-temperatuur275 °K (2 °C) Keemis-temperatuur387 °K (114 °C) Tihedus1,021 g cm−3 Viskoossus0,876 cP Aluselisus(pKa)8,10 Happelisus(pKb)5,90 Aururõhk1 kP (30,7 °C juures) Struktuur Molekulaarne kujukolmnurkne püramiid N juures Dipoolmoment1,85 D Termokeemia Standardne entalpia50,63 kJ mol−1 Standardne entroopia121,52 J K−1 mol−1 D Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine.

Uus!!: Tihedus ja Hüdrasiin · Näe rohkem »

Hüdraulika

Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.

Uus!!: Tihedus ja Hüdraulika · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Tihedus ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdrodünaamika

Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.

Uus!!: Tihedus ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »

Hüdrostaatika

Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.

Uus!!: Tihedus ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »

Hüdrostaatiline paradoks

Vedeliku rõhk anuma põhjale (punasega värvitud) on kõigis kolmes anumas võrdne. Tavamõistuse järgi võiks eeldada, et kõige vasakul olevas nõus on rõhk põhjale väiksem kui parempoolsetes nõudes Hüdrostaatiline paradoks seisneb selles, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu põhja pindalast ega vedeliku massist anumas, vaid vedelikusamba kõrgusest ja vedeliku tihedusest.

Uus!!: Tihedus ja Hüdrostaatiline paradoks · Näe rohkem »

Hüdrotsüklon

Suspensioonidele mõeldud hüdrotsükloni skeem:1. siseneb vedeliku ja tahke aine segu,2. väljub raske tahke aine,3. väljub puhastatud vedelik. Hüdrotsüklon on tsüklon vedelsegude jaoks.

Uus!!: Tihedus ja Hüdrotsüklon · Näe rohkem »

Hüdrovedelik

Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks.

Uus!!: Tihedus ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Tihedus ja Hõbe · Näe rohkem »

Hõbejodiid

Hõbejodiid Hõbejodiid on sool, mille valem on AgI.

Uus!!: Tihedus ja Hõbejodiid · Näe rohkem »

Hõbenulg

Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Hõbenulg · Näe rohkem »

Hõlmine leivapuu

Hõlmine leivapuu (Artocarpus altilis) on mooruseliste sugukonda kuuluv õitsev puu.

Uus!!: Tihedus ja Hõlmine leivapuu · Näe rohkem »

HDF-plaat

HDF-plaat on kiudplaat, mida nimetatakse ka suure tihedusega puitkiudplaadiks.

Uus!!: Tihedus ja HDF-plaat · Näe rohkem »

Helikiirus

Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.

Uus!!: Tihedus ja Helikiirus · Näe rohkem »

Helilainevõrrand

Helilainevõrrand on füüsikas võrrand, mis kirjeldab helilaine levi keskkonnas.

Uus!!: Tihedus ja Helilainevõrrand · Näe rohkem »

Helineelduvus

Näide heli neelavast perforeeritud seinapaneelist, mis lisaks headele helineeldeomadustele on ka efektse väljanägemisega Helineelduvus on tarindi võime vähendada ruumis tekkivate helide peegeldumisel antud tarindilt antud helide energiat.

Uus!!: Tihedus ja Helineelduvus · Näe rohkem »

Hertzsprungi-Russelli diagramm

punase ja valge kääbusega Gliese kataloogist Hertzsprungi-Russelli diagramm ehk lühendatult HR-diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi.

Uus!!: Tihedus ja Hertzsprungi-Russelli diagramm · Näe rohkem »

Hiid-sargapuu

Hiid-sargapuu (Entandrophragma excelsum) on meelialiste sugukonda sargapuu perekonda kuuluv puuliik.

Uus!!: Tihedus ja Hiid-sargapuu · Näe rohkem »

Hiigelnulg

Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Hiigelnulg · Näe rohkem »

Hikkoripuu

Hikkoripuud talvel Hikkoripuu (ladina Carya) on heitlehiste puude perekond pähklipuuliste sugukonnas, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast.

Uus!!: Tihedus ja Hikkoripuu · Näe rohkem »

Holmium

Holmium (sümbol Ho) on keemiline element järjekorranumbriga 67.

Uus!!: Tihedus ja Holmium · Näe rohkem »

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Uus!!: Tihedus ja Hoovus · Näe rohkem »

Hypatia

Näitleja Mary Anderson Hypatia rollis (umbes 1900) Hypatia (kreeka keeles Υπατία; umbes 370 pKr Aleksandria – 415 pKr Aleksandria) oli antiikaegse Egiptuse matemaatik ja filosoof.

Uus!!: Tihedus ja Hypatia · Näe rohkem »

Iapetus

Iapetus (vahel ka Japetus) on planeedi Saturn suuruselt kolmas kaaslane ja Päikesesüsteemis suuruselt üheteistkümnes kuu.

Uus!!: Tihedus ja Iapetus · Näe rohkem »

Ilm

Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.

Uus!!: Tihedus ja Ilm · Näe rohkem »

Implosioon

Plahvatuse korral (ülamine pilt) kiirgub jõud allikast eemale. Implosiooni korral (alumine pilt) variseb objekt enda peale kokku (tavaliselt purustatakse välise jõu poolt)Implosioon on protsess, mille käigus mingi objekt hävitatakse tema iseenda peale kokkusurumise teel.

Uus!!: Tihedus ja Implosioon · Näe rohkem »

Indium

Indium on keemiline element number 49, metall.

Uus!!: Tihedus ja Indium · Näe rohkem »

Indool

pisi pisi pisi Indool ehk 1H-indool ehk bensopürrool ehk 2-3-bensopürrool ehk 1-bensasool ehk ketool on amiinide hulka kuuluv heterotsükliline kondenseeritud aromaatne ühend üldvalemiga C8H7N.

Uus!!: Tihedus ja Indool · Näe rohkem »

Io (kuu)

Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.

Uus!!: Tihedus ja Io (kuu) · Näe rohkem »

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Uus!!: Tihedus ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »

Ioonne vedelik

1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.

Uus!!: Tihedus ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Uus!!: Tihedus ja Iriidium · Näe rohkem »

Isopükn

Isopükn ehk samatihedusjoon on joon kaardil või graafikul, mis ühendab ühesuguse õhu tihedusega punkte.

Uus!!: Tihedus ja Isopükn · Näe rohkem »

Isopreen

pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.

Uus!!: Tihedus ja Isopreen · Näe rohkem »

Isostaasia

Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.

Uus!!: Tihedus ja Isostaasia · Näe rohkem »

Jäätmekütus

Segaolmejäätmed Jäätmekütuseks (inglise keeles refuse-derived fuel) nimetatakse enamasti olmejäätmetest valmistatud kindlate omadustega (tükisuurus, tihedus, koostis) kütust.

Uus!!: Tihedus ja Jäätmekütus · Näe rohkem »

John Glenn

John Herschel Glenn (18. juuli 1921 Cambridge, Ohio – 8. detsember 2016 Columbus, Ohio) oli Ameerika Ühendriikide astronaut ja poliitik.

Uus!!: Tihedus ja John Glenn · Näe rohkem »

Kaadmium

Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.

Uus!!: Tihedus ja Kaadmium · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Tihedus ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaaliumkarbonaat

pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.

Uus!!: Tihedus ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »

Kaaliumkloriid

220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.

Uus!!: Tihedus ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »

Kaaliumnitraat

Kaaliumnitraat on aine molekulivalemiga KNO3.

Uus!!: Tihedus ja Kaaliumnitraat · Näe rohkem »

Kaaluviht

Kaaluvihid Kergemad kaaluvihid Kaaluviht on kangkaaludega kaalumisel kaalude tasakaalu viimiseks või muud tüüpi kaalude kontrollimiseks või vajaliku lisakaalu andmiseks kasutatav raskus.

Uus!!: Tihedus ja Kaaluviht · Näe rohkem »

Kaltsedon

Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.

Uus!!: Tihedus ja Kaltsedon · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Tihedus ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kaltsiumkloriid

Kaltsiumkloriid on soolade klassi kuuluv kaltsiumi ja kloori ühend, keemilise valemiga CaCl2.

Uus!!: Tihedus ja Kaltsiumkloriid · Näe rohkem »

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.

Uus!!: Tihedus ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »

Kanada kuusk

Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.

Uus!!: Tihedus ja Kanada kuusk · Näe rohkem »

Kanada tsuuga

Kanada tsuuga (Tsuga canadensis) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Kanada tsuuga · Näe rohkem »

Kapillaarsus

Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.

Uus!!: Tihedus ja Kapillaarsus · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Tihedus ja Karbiidid · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Tihedus ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Kassiteriit

Boliiviast pärit kassiteriit Boliiviast pärit kassiteriit Kassiteriit on oksiidne mineraal, tinaoksiid (SnO2).

Uus!!: Tihedus ja Kassiteriit · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Tihedus ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline analüüs

Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.

Uus!!: Tihedus ja Keemiline analüüs · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Tihedus ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keerdmänd

Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Keerdmänd · Näe rohkem »

Keha augustamine

Nibuneedid, labret ja venitatud augud kõrvas Keha augustamine on üks kehamoonutamise viisidest.

Uus!!: Tihedus ja Keha augustamine · Näe rohkem »

Keskmine tihedus

Keskmine tihedus on keha tihedus, mis iseloomustab mitteühtlase tiheduse jaotusega kehi.

Uus!!: Tihedus ja Keskmine tihedus · Näe rohkem »

Kiirjas mänd

Kiirjas mänd (Pinus radiata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Kiirjas mänd · Näe rohkem »

Kilogramm

Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Tihedus ja Kilogramm · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Tihedus ja Kivim · Näe rohkem »

Klaasjas süsinik

Klaasja süsiniku varras Klaasjast süsinikust "paadikesed" Klaasjas süsinik ehk klaassüsinik on mittegrafitiseeruv süsiniku allotroop, millel on nii grafiidi kui ka keraamika omadusi.

Uus!!: Tihedus ja Klaasjas süsinik · Näe rohkem »

Klassikaline keemiline analüüs

Klassikaline keemiline analüüs (ehk traditsiooniline keemiline analüüs) tähendab ainete koostise uurimist meetoditega, mis on välja arenenud koos keemia arenguga ja on kergesti teostatavad lihtsate vahenditega.

Uus!!: Tihedus ja Klassikaline keemiline analüüs · Näe rohkem »

Kloriit

Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.

Uus!!: Tihedus ja Kloriit · Näe rohkem »

Klorometüülmetüüleeter

Klorometüülmetüüleetri struktuurivalem Klorometüülmetüüleeter ehk metoksüklorometaan ehk metoksümetüülkloriid on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3OCH2Cl.

Uus!!: Tihedus ja Klorometüülmetüüleeter · Näe rohkem »

Kohalik Mull

Kunstniku kujutus Kohalikust Mullist Kohalik Mull (inglise keeles Local Bubble) on hõrendatud kuuma gaasi piirkond tähtedevahelises keskkonnas Linnutee galaktika Orioni haru sees.

Uus!!: Tihedus ja Kohalik Mull · Näe rohkem »

Kollane mänd

Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Kollane mänd · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Tihedus ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Uus!!: Tihedus ja Koobalt · Näe rohkem »

Kosmoloogiline printsiip

Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.

Uus!!: Tihedus ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »

Kriitiline mass

neutronpeegliga peegeldatakse tuumkütusest väljunud neutronid tagasi tuumkütusesse ja selle tulemusena tekib kunstlik ahelreaktsioon Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.

Uus!!: Tihedus ja Kriitiline mass · Näe rohkem »

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

Uus!!: Tihedus ja Kroom · Näe rohkem »

Kruus

Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.

Uus!!: Tihedus ja Kruus · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Tihedus ja Kuld · Näe rohkem »

Kuum Jupiter

Kunstniku kujutus kuumast Jupiterist Kunstniku kujutus kuumast Jupiterist HD 188753 Kuum Jupiter on ruumalalt Jupiteriga sarnaste, ent sellest mitme tunnuse poolest erinevate eksoplaneetide tüüp.

Uus!!: Tihedus ja Kuum Jupiter · Näe rohkem »

Kvalitatiivne analüüs

Analüütilises keemias tähendab kvalitatiivne analüüs aine identifitseerimist, selle struktuuri või koostisosade olemuse kindlakstegemist.

Uus!!: Tihedus ja Kvalitatiivne analüüs · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Tihedus ja Kvarts · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Tihedus ja Lahusti · Näe rohkem »

Lahutusmeetodid

Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.

Uus!!: Tihedus ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »

Lambi lained

Lambi lained on üks koorikutes levivatest lainetest.

Uus!!: Tihedus ja Lambi lained · Näe rohkem »

Lantaan

Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.

Uus!!: Tihedus ja Lantaan · Näe rohkem »

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Uus!!: Tihedus ja Lantanoidid · Näe rohkem »

Läänemänd

Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Läänemänd · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

Uus!!: Tihedus ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lööklaine

Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.

Uus!!: Tihedus ja Lööklaine · Näe rohkem »

Lükopeen

Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.

Uus!!: Tihedus ja Lükopeen · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Tihedus ja Liitium · Näe rohkem »

Liitiumhüdroksiid

Liitiumhüdroksiid on keemiline ühend valemiga LiOH.

Uus!!: Tihedus ja Liitiumhüdroksiid · Näe rohkem »

Limoneen

''D''-limoneeni struktuur Limoneen on süsivesinik, mis liigitatakse tsükliliste monoterpeenide alla.

Uus!!: Tihedus ja Limoneen · Näe rohkem »

Londoni vasar

Londoni vasar ehk Londoni artefakt on rauast ja puust vasar, mis leiti 1936.

Uus!!: Tihedus ja Londoni vasar · Näe rohkem »

Loomulik ventilatsioon

Loomulik ventilatsioon on ruumide õhutamise ehk ventilatsiooni viis, mille korral ei kasutata mehaanilisi süsteeme.

Uus!!: Tihedus ja Loomulik ventilatsioon · Näe rohkem »

Loomulike ühikute süsteem

Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.

Uus!!: Tihedus ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »

Luteetsium

Luteetsium (sümbol Lu) on keemiline element järjekorranumbriga 71.

Uus!!: Tihedus ja Luteetsium · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Tihedus ja Maa · Näe rohkem »

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Uus!!: Tihedus ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »

Maapinnalähedane geotermaalenergia

Maapinnalähedase geotermaalenergiana käsitletakse tavaliselt kuni 200 m sügavuseni esinevat energiat.

Uus!!: Tihedus ja Maapinnalähedane geotermaalenergia · Näe rohkem »

Machi arv

Machi arv ehk M-arv (tähis Ma või M) on gaasi voolamist iseloomustav dimensioonita suurus, mille nimetas Austria füüsiku ja filosoofi Ernst Machi järgi 1929.

Uus!!: Tihedus ja Machi arv · Näe rohkem »

Madal-k dielektrik

Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel. Cu liinide vahelist mahtuvust vähendades saab vähendada aega signaali transpordiks transistoride vahel.Shamiryan, D & Abell, Thomas & Iacopi, Francesca & Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39. 10.1016/S1369-7021(04)00053-7. Transistoride mõõdu vähenemisega tõuseb integraalskeemide töökiirus. Suuremat mõju kiirusele hakkab avaldama vaheühendustes signaali levimiskiirus. Madal-κ dielektrikud (ingl. k. low-κ dielectric) on materjalid, mille suhteline dielektriline läbitavus on madalam kui ränidioksiidil (κr.

Uus!!: Tihedus ja Madal-k dielektrik · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Tihedus ja Magma · Näe rohkem »

Magmakamber

Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.

Uus!!: Tihedus ja Magmakamber · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Tihedus ja Magneesium · Näe rohkem »

Magneesiumisulamid

Pildil on Maxim Bilovitskiy jäädvustatud magneesiumi ja alumiiniumi sulam. Sellest valmistatakse näiteks pliiatsiteritajaid. Autor võttis ühe sellise teritaja ja kastis selle 25% väävelhappesse. Pärast viit minutit oli teritaja osaliselt lahustunud ja tema järele jääb pind, kus võib näha puhast magneesiumi ja alumiiniumi sulamit. Magneesiumisulamid on sulamid, mis sisaldavad umbes 90%–99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, tsinki ja mangaani.

Uus!!: Tihedus ja Magneesiumisulamid · Näe rohkem »

Magneesiumkloriid

220px 220px Magneesiumkloriid on keemiline aine valemiga MgCl2.

Uus!!: Tihedus ja Magneesiumkloriid · Näe rohkem »

Magnetiline sulustamine

Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.

Uus!!: Tihedus ja Magnetiline sulustamine · Näe rohkem »

Magnetlevitatsioon

ülijuhi kohal Magnetlevitatsioon on meetod, mille puhul objekti hõljutatakse magnetväljade abil.

Uus!!: Tihedus ja Magnetlevitatsioon · Näe rohkem »

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Uus!!: Tihedus ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Tihedus ja Mangaan · Näe rohkem »

Manner (geoloogia)

kaart. Mandreid geoloogilises tähenduses on kujutatud halli värviga. Mandriline maakoor asub mandrite (hall) ning mandrilavade all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus.

Uus!!: Tihedus ja Manner (geoloogia) · Näe rohkem »

Mario Bunge

Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.

Uus!!: Tihedus ja Mario Bunge · Näe rohkem »

Marsi atmosfäär

Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.

Uus!!: Tihedus ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Tihedus ja Marss · Näe rohkem »

Massikese

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Uus!!: Tihedus ja Massikese · Näe rohkem »

Meediaplaneerimine

Meediaplaneerimine on protsess, millega otsustatakse reklaaminäitamise koht ja aeg.

Uus!!: Tihedus ja Meediaplaneerimine · Näe rohkem »

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Uus!!: Tihedus ja Merefüüsika · Näe rohkem »

Merejää

Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.

Uus!!: Tihedus ja Merejää · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Tihedus ja Merevaik · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Tihedus ja Merkuur · Näe rohkem »

Mesilasvaha

thumb Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis.

Uus!!: Tihedus ja Mesilasvaha · Näe rohkem »

Messing

Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.

Uus!!: Tihedus ja Messing · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Tihedus ja Metaan · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Tihedus ja Metallid · Näe rohkem »

Metüleenkloriid

Diklorometaani struktuurivalem Diklorometaani molekuli mudel Metüleenkloriid ehk diklorometaan on orgaaniline ühend, mida kasutatakse väga laialdaselt lahustina.

Uus!!: Tihedus ja Metüleenkloriid · Näe rohkem »

Meteoor

Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.

Uus!!: Tihedus ja Meteoor · Näe rohkem »

Methone (kuu)

Methone on Saturni väikeste mõõtmetega kaaslane (keskmine diameeter 3 km), mille orbiit jääb Saturni kuude Mimase ja Enceladuse orbiitide vahele.

Uus!!: Tihedus ja Methone (kuu) · Näe rohkem »

Mikrovedelikundus

Mikrovedelikundus (inglise keeles microfluidics) on teadusharu, mis tegeleb seadmetega, milles on voolis mikroskoopilises koguses.

Uus!!: Tihedus ja Mikrovedelikundus · Näe rohkem »

Mimas (kuu)

Mimas ehk Saturn I on üks Saturni kaaslastest.

Uus!!: Tihedus ja Mimas (kuu) · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Tihedus ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraloogia

See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.

Uus!!: Tihedus ja Mineraloogia · Näe rohkem »

Miraaž

Ameerika Ühendriikides Utah' osariigis Miraaž ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana.

Uus!!: Tihedus ja Miraaž · Näe rohkem »

Miranda (kuu)

Miranda on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Miranda (kuu) · Näe rohkem »

Molübdeen

Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.

Uus!!: Tihedus ja Molübdeen · Näe rohkem »

Molübdeendisulfiid

Molübdeendisulfiid on anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on MoS2.

Uus!!: Tihedus ja Molübdeendisulfiid · Näe rohkem »

Molekulipilv

tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).

Uus!!: Tihedus ja Molekulipilv · Näe rohkem »

Mopaanipuu

Mopanipuu seemned Mopaanipuu (Colophospermum mopane) on puu liblikõieliste sugukonnast, mopaanipuu perekonna ainuke liik.

Uus!!: Tihedus ja Mopaanipuu · Näe rohkem »

Mullikamber

Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.

Uus!!: Tihedus ja Mullikamber · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Uus!!: Tihedus ja Must auk · Näe rohkem »

Must eebenipuu

Must eebenipuu ehk tseiloni eebenipuu ehk eebenidiospüür (Diospyros ebenum) on lehtpuuliik eebenipuu (diospüüri) perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Must eebenipuu · Näe rohkem »

Must kuusk

Must kuusk (Picea mariana) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Must kuusk · Näe rohkem »

Must mänd

Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).

Uus!!: Tihedus ja Must mänd · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Tihedus ja Must meri · Näe rohkem »

Must mikroauk

Must mikroauk, ka kvantmehaaniline must auk, vahel ka Plancki must auk, (inglise keeles micro black hole, quantum mechanical black holes) on hüpoteetiline must auk väikseima võimaliku massiga, mis on võrdne Plancki massiga.

Uus!!: Tihedus ja Must mikroauk · Näe rohkem »

Must pähklipuu

Must pähklipuu (Juglans nigra), teise nimetusega Ameerika pähkel, on üks haruldasemaid ja hinnatumaid lehtpuid.

Uus!!: Tihedus ja Must pähklipuu · Näe rohkem »

Musterdatud andmekandjad

Musterdatud andmekandjad (BPM – bit patterned media) on magnetilised salvestuskeskkonnad, milles magnetiline kiht on kahandatud ühe biti suuruseks (üks magnetpunkt ning tühimik).

Uus!!: Tihedus ja Musterdatud andmekandjad · Näe rohkem »

N-butüülliitium

N-butüülliitium (lühend n-BuLi) on liitiumorgaaniline ühend, kus esineb polaarne kovalentne side liitiumi aatomi ja butüülrühma süsiniku vahel.

Uus!!: Tihedus ja N-butüülliitium · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Tihedus ja Naatrium · Näe rohkem »

Naatriumatsetaat

Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.

Uus!!: Tihedus ja Naatriumatsetaat · Näe rohkem »

Naatriumhüdroksiid

Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.

Uus!!: Tihedus ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Uus!!: Tihedus ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »

Naatriumsulfaat

Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool.

Uus!!: Tihedus ja Naatriumsulfaat · Näe rohkem »

Naatriumvesinikkarbonaat

Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on keemiline ühend valemiga NaHCO3.

Uus!!: Tihedus ja Naatriumvesinikkarbonaat · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Tihedus ja Nafta · Näe rohkem »

Nanorobootika

Nanorobootika on robootika haru, mille eesmärgiks on luua masinaid või roboteid suuruses 0,1–10 mikromeetrit (10−6 m), lähenedes nanoskaalale (10−9 m).

Uus!!: Tihedus ja Nanorobootika · Näe rohkem »

Nefeliin

Nefeliin Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.

Uus!!: Tihedus ja Nefeliin · Näe rohkem »

Neodüüm

Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.

Uus!!: Tihedus ja Neodüüm · Näe rohkem »

Neoon

Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.

Uus!!: Tihedus ja Neoon · Näe rohkem »

Neptuun

Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.

Uus!!: Tihedus ja Neptuun · Näe rohkem »

Neptuunium

Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93.

Uus!!: Tihedus ja Neptuunium · Näe rohkem »

Neutrontäht

Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.

Uus!!: Tihedus ja Neutrontäht · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Tihedus ja Nikkel · Näe rohkem »

Nikotiin

kopsuvähist ja nikotiinisõltuvusest Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest.

Uus!!: Tihedus ja Nikotiin · Näe rohkem »

Nioobium

pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.

Uus!!: Tihedus ja Nioobium · Näe rohkem »

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

Uus!!: Tihedus ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »

Obduktsioon

See artikkel on geoloogia mõistest; meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Lahkamine ---- Obduktsioon on geoloogiline protsess, mille käigus lükatakse mandrilise maakoore peale fragment ookeanilise maakoorega litosfäärist.

Uus!!: Tihedus ja Obduktsioon · Näe rohkem »

Oberon

Oberon on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Oberon · Näe rohkem »

Olekuparameetrid

Olekuparameetrid on füüsikalised suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut.

Uus!!: Tihedus ja Olekuparameetrid · Näe rohkem »

Oligoklass

Oligoklass on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide plagioklassi rühma.

Uus!!: Tihedus ja Oligoklass · Näe rohkem »

Oliviinbasalt

Vesikulaarne basalt roheliste oliviini fenokristallidega Oliviinbasalt on oliviini fenokristalle sisaldav basalt.

Uus!!: Tihedus ja Oliviinbasalt · Näe rohkem »

Orgaaniline analüüs

Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Tihedus ja Orgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Osmium

pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.

Uus!!: Tihedus ja Osmium · Näe rohkem »

Palderjanhape

Palderjanhape ehk pentaanhape (ehk butaan-1-karboksüülhape) on karboksüülhapete klassi kuuluv keemiline aine valemiga C4H9COOH.

Uus!!: Tihedus ja Palderjanhape · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: Tihedus ja Pallaadium · Näe rohkem »

Pähklipuu

Pähklipuu (Juglans L.) pöögilaadsete seltsi pähklipuuliste sugukonda kuuluv puude perekond.

Uus!!: Tihedus ja Pähklipuu · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Tihedus ja Päike · Näe rohkem »

Päikese kroon

Päikese kroon nähtuna täieliku päikesevarjutuse ajal Rexburgis, 31. augustil 2017 Päikese krooniks (inglise keeles Sun's corona) kutsutakse Päikese atmosfääri kõige välimist kihti.

Uus!!: Tihedus ja Päikese kroon · Näe rohkem »

Pärn (perekond)

Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.

Uus!!: Tihedus ja Pärn (perekond) · Näe rohkem »

Pöök

Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Tihedus ja Pöök · Näe rohkem »

Pöörisvool

280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.

Uus!!: Tihedus ja Pöörisvool · Näe rohkem »

Püknomeeter

Täidetud püknomeeter 5-millimeetriste vahedega paberruudustikul Püknomeeter on kindla ruumalaga kolb (harilikult klaasist), millega saab kindlaks teha uuritava aine tihedust.

Uus!!: Tihedus ja Püknomeeter · Näe rohkem »

Püridiin

Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Tihedus ja Püridiin · Näe rohkem »

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Uus!!: Tihedus ja Püriit · Näe rohkem »

Petrograafia

Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Tihedus ja Petrograafia · Näe rohkem »

Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.

Uus!!: Tihedus ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Pigimänd

Pigimänd (Pinus rigida) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Pigimänd · Näe rohkem »

Pikaokkaline mänd

Pikaokkaline mänd (Pinus palustris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Pikaokkaline mänd · Näe rohkem »

Pisarmänd

Pisarmänd (Pinus wallichiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Pisarmänd · Näe rohkem »

Plancki ühikud

Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901.

Uus!!: Tihedus ja Plancki ühikud · Näe rohkem »

Plankton

Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.

Uus!!: Tihedus ja Plankton · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Tihedus ja Plasma · Näe rohkem »

Plasmonid

Plasmoniks nimetatakse plasma võnkumiste kvanti.

Uus!!: Tihedus ja Plasmonid · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Tihedus ja Plii · Näe rohkem »

Pliiaku

Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.

Uus!!: Tihedus ja Pliiaku · Näe rohkem »

PMMA

PMMA (polümetüülmetakrülaat) ehk akrüülklaas (triviaalne nimetus) on läbipaistev jäik termoplastne materjal laialdaselt kasutatud purunemiskindla tavalise klaasi asendusena.

Uus!!: Tihedus ja PMMA · Näe rohkem »

Polüvinüülkloriid

PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.

Uus!!: Tihedus ja Polüvinüülkloriid · Näe rohkem »

Praseodüüm

Praseodüüm (sümbol Pr) on keemiline element järjekorranumbriga 59, haruldane muldmetall.

Uus!!: Tihedus ja Praseodüüm · Näe rohkem »

Propüleenglükool

pisi pisi pisi pisi Propüleenglükool (täpsemalt 1,2-propüleenglükool; keemiline nimetus propaan-1,2-diool) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine.

Uus!!: Tihedus ja Propüleenglükool · Näe rohkem »

Protaktiinium

Protaktiinium on keemiline element järjenumbriga 91.

Uus!!: Tihedus ja Protaktiinium · Näe rohkem »

Proteoomika

Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida.

Uus!!: Tihedus ja Proteoomika · Näe rohkem »

Puiskarjamaa

Puiskarjamaa ehk metsakarjamaa on suhteliselt hõre puistu, kus pidevalt karjatatakse loomi.

Uus!!: Tihedus ja Puiskarjamaa · Näe rohkem »

Punane elavhõbe

Punane elavhõbe (vene keeles красная ртуть), ka Red Mercury 20/20 (lühend RM-20/20), Compound-20/20 või mitmeotstarbeline katalüsaator, on väljamõeldud aine, mis linnalegendi kohaselt oli üks Nõukogude Liidu sõjatööstuse viimaseid saavutusi.

Uus!!: Tihedus ja Punane elavhõbe · Näe rohkem »

Punane kuusk

Punane kuusk (Picea rubens) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Punane kuusk · Näe rohkem »

Puriin

Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.

Uus!!: Tihedus ja Puriin · Näe rohkem »

Radioaktiivne kiirgus

3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.

Uus!!: Tihedus ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Raske nafta

Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.

Uus!!: Tihedus ja Raske nafta · Näe rohkem »

Rasked mineraalid

Rasked mineraalid on mineraalid, mille tihedus on suurem kui 2,8...2,9 g/cm³.

Uus!!: Tihedus ja Rasked mineraalid · Näe rohkem »

Rauaskadu

Rauaskadu on energiakulu, mis tekib elektromagnetilises materjalis (nt trafo magnetsüdamikus) ajaliselt muutuva magnetvälja toimel ja eraldub soojusena.

Uus!!: Tihedus ja Rauaskadu · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Tihedus ja Raud · Näe rohkem »

Rayleigh' lained

Rayleigh' lained on teatud tüüpi akustilised pinnalained, mis levivad tahkiste pindadel.

Uus!!: Tihedus ja Rayleigh' lained · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Tihedus ja Räni · Näe rohkem »

Röntgenpeegeldumine

Röntgenpeegeldumine (või ka Röntgenpeegeldumisanalüüs või XRR, mis on akronüüm ingliskeelsest terminist X-ray reflectivity) on pinnatundlik analüütiline mõõtmismeetod, mida kasutatakse keemias, füüsikas ja materjaliteaduses siledate pindade ja õhukeste kilede karakteriseerimiseks.

Uus!!: Tihedus ja Röntgenpeegeldumine · Näe rohkem »

Rõhuandur

Digitaalne õhurõhuandur Kompaktne õhurõhuandur Rõhuandur on seade, mis muundab rõhu kui füüsikalise suuruse mingiks teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.

Uus!!: Tihedus ja Rõhuandur · Näe rohkem »

Regoliit

Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.

Uus!!: Tihedus ja Regoliit · Näe rohkem »

Richardsoni arv

Richardsoni arv (Ri), nimetatud Lewis Fry Richardsoni järgi on dimensioonita suurus, mis iseloomustab üleslükkejõu ja voolu tekitatud siirde suhet: \mathrm.

Uus!!: Tihedus ja Richardsoni arv · Näe rohkem »

Roo

Roo (suurtähena Ρ, väiketähena ρ, vanakreeka ῥῶ, uuskreeka ρω) on kreeka tähestiku 17.

Uus!!: Tihedus ja Roo · Näe rohkem »

Roodium

Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.

Uus!!: Tihedus ja Roodium · Näe rohkem »

Rubiidium

Rubiidium on keemiline element järjenumbriga 37.

Uus!!: Tihedus ja Rubiidium · Näe rohkem »

Ruteenium

Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.

Uus!!: Tihedus ja Ruteenium · Näe rohkem »

S-laine

S-laine (nimi tuleneb ingl.k. secondary) ehk seismiline nihkelaine on seismiline laine, mille levikul toimub aineosakeste siire risti laine levisuunale.

Uus!!: Tihedus ja S-laine · Näe rohkem »

Salitsüülalkohol

pisi Salitsüülalkohol ehk saligeniin ehk 2-hüdroksübensüülalkohol ehk 2-metüloolfenool on üks hüdroksübensüülalkoholide ehk metüloolfenoolide hulka kuuluv orgaaniline ühend.

Uus!!: Tihedus ja Salitsüülalkohol · Näe rohkem »

Saltatsioon

Saltatsioon on setteosakeste transpordiviis, mille puhul osakesed liiguvad tuulest või vooluveest kantuna hüplevalt edasi.

Uus!!: Tihedus ja Saltatsioon · Näe rohkem »

Samaarium

Samaarium (sümbol Sm) on keemiline element järjekorranumbriga 62, haruldane muldmetall.

Uus!!: Tihedus ja Samaarium · Näe rohkem »

Sanidiin

Sanidiin on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide kaaliumpäevakivide rühma.

Uus!!: Tihedus ja Sanidiin · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Tihedus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinikkiud

Süsinikkiust "kangas" Süsinikkiud (inglise carbon fiber; lühend CF) on materjal, mis koosneb 5–10 µm diameetriga kiududest, mis sisaldavad enamjaolt süsiniku aatomeid.

Uus!!: Tihedus ja Süsinikkiud · Näe rohkem »

Seismilised lained

Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.

Uus!!: Tihedus ja Seismilised lained · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Tihedus ja Seleen · Näe rohkem »

Siberi lehis

Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Siberi lehis · Näe rohkem »

Siberi seedermänd

Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Siberi seedermänd · Näe rohkem »

Sigaretikoni

Suitsukoni Sigaretikoni ehk suitsukoni sigareti suitsetamisel alles jääv sigaretiosa.

Uus!!: Tihedus ja Sigaretikoni · Näe rohkem »

Siirdemetallid

Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.

Uus!!: Tihedus ja Siirdemetallid · Näe rohkem »

Singulaarsus

Singulaarsus (ingl singularity) füüsikas tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.

Uus!!: Tihedus ja Singulaarsus · Näe rohkem »

Sitka kuusk

Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Sitka kuusk · Näe rohkem »

Skaneeriv elektronmikroskoop

Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist. Sageli tehakse seda ka esteetilistel kaalutlustel. Pildil on üheidulehelise taime ''Tradescantia'' tolmukakarvad ja õietolm. Autor: Heiti Paves, TTÜ Skaneeriv elektronmikroskoop (lühend SEM) on mikroskoop, mis loob kujutise uuritavat proovi suure energiaga elektronikiire abil skaneerides.

Uus!!: Tihedus ja Skaneeriv elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Sonokeemia

Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.

Uus!!: Tihedus ja Sonokeemia · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).

Uus!!: Tihedus ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »

Soojusmass

Soojusmassiks nimetatakse ehitise või selle osa võimet salvestada sooja ehk akumuleerida termilist energiat.

Uus!!: Tihedus ja Soojusmass · Näe rohkem »

Sool-geel-meetod

Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.

Uus!!: Tihedus ja Sool-geel-meetod · Näe rohkem »

Soomuld

Soomulla profill Soomuld on muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm ja kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.

Uus!!: Tihedus ja Soomuld · Näe rohkem »

Sputnik 1

Sputnik 1 (vene keeles Спутник-1) oli esimene Maa tehiskaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Sputnik 1 · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Tihedus ja Strontsium · Näe rohkem »

Subduktsioon

Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.

Uus!!: Tihedus ja Subduktsioon · Näe rohkem »

Suhkrumänd

Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Tihedus ja Suhkrumänd · Näe rohkem »

Suhteline tihedus

Suhteline tihedus ehk eritihedus (tähis d) on dimensioonita suurus, mis näitab, mitu korda on uuritava aine tihedus \rho suurem või väiksem võrdlusaluseks võetud aine tihedusest \rho_0 samadel tingimustel (temperatuur, rõhk, ruumala): Gaasiliste ainete puhul võetakse võrdlusaluseks (normaaliks) harilikul kuiva õhu tihedus normaaltingimustel ja vedelike (ka tahkiste) puhul destilleeritud vee tihedus, mis on +20 °C juures 998,203 kg/m3 ≈ 1000 kg/m3 ja suurima tiheduse temperatuuril (+3,98 °C) 999,973 kg/m3.

Uus!!: Tihedus ja Suhteline tihedus · Näe rohkem »

Sulailm

Lume sulamine tiigil Kõrvemaal 2023. aasta talv SulailmSulailm ehk sula on ilma soojenemine talvel ja varakevadel, nii et õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.

Uus!!: Tihedus ja Sulailm · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Tihedus ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Uus!!: Tihedus ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Suur Tõmbaja

Suur Tõmbaja (inglise keeles Great Attractor) on gravitatsiooniline anomaalia, mis paikneb galaktikatevahelises ruumis Maast 75 megaparseki (245 miljoni valgusaasta) kaugusel Vinkli tähtkujus Laniakea superparve raskuskeskmes.

Uus!!: Tihedus ja Suur Tõmbaja · Näe rohkem »

Svedberg

Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug Svedberg (sümbol S, mõnikord Sv) on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi ja millega antakse sedimentatsiooni koefitsient ehk sadestumiskoefitsient, mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest.

Uus!!: Tihedus ja Svedberg · Näe rohkem »

Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.

Uus!!: Tihedus ja Tantaal · Näe rohkem »

Tape-casting

Tape casting on õhukeste, põhimõtteliselt kahemõõtmeliste kihtide tööstusliku tootmise meetod.

Uus!!: Tihedus ja Tape-casting · Näe rohkem »

Tähtedevaheline pilv

Väike osa emissioonudust NGC 6357. Emissioonudu on tähtedevaheline pilv, milles gaas on ioniseeritud, st plasma kujul Tähtedevaheline pilv (inglise keeles interstellar cloud) on Linnutee galaktika ja teiste galaktikate tähtedevahelise gaasi, tolmu ja plasma kogumi üldnimetus.

Uus!!: Tihedus ja Tähtedevaheline pilv · Näe rohkem »

Tööstuslik radiograafia

Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.

Uus!!: Tihedus ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »

Tõenäosustihedus

Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.

Uus!!: Tihedus ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »

Teaduslik visualiseerimine

Teaduslik visualisatsioon Rayleigh'-Taylori ebapüsivusest, mille põhjustas simulatsioon kahe vedeliku kokkusegamisest Teaduslik visualiseerimine on interdistsiplinaarne teadusharu, mis Friendly ja Denise (2001) sõnul on "põhiliselt kolmemõõtmeliste andmete (arhitektuurilised, meteoroloogilised, bioloogilised jne) visualiseerimine, kus rõhk on mahu, pinna ja valgusallikate realistlikus esitusviisis, milles võib esineda dünaamilist (aja)komponenti." Teaduslikku visualiseerimist peetakse arvutigraafika, mis on omakorda informaatika haru, alamosaks.

Uus!!: Tihedus ja Teaduslik visualiseerimine · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Tihedus ja Teemant · Näe rohkem »

Tehneetsium

Tehneetsium on keemiline element järjenumbriga 43.

Uus!!: Tihedus ja Tehneetsium · Näe rohkem »

Terbium

Terbium (sümbol Tb) on keemiline element järjekorranumbriga 65, lantanoid ja haruldane muldmetall.

Uus!!: Tihedus ja Terbium · Näe rohkem »

Termohaliinne tsirkulatsioon

Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.

Uus!!: Tihedus ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »

Tetraetüülplii

Tetraetüülplii on metallorgaaniliste ühendite klassi kuuluv väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mis on eelkõige tuntud bensiini lisandina.

Uus!!: Tihedus ja Tetraetüülplii · Näe rohkem »

Tetrahüdrofuraan

Tetrahüdrofuraan (THF, tetrametüleenoksiid, tetravesinikfuraan, IUPACi nimetus oksolaan) on heterotsükliline orgaaniline ühend, täpsemini tsükliline eeter.

Uus!!: Tihedus ja Tetrahüdrofuraan · Näe rohkem »

Tetraklorometaan

Tetraklorometaan ehk süsiniktetrakloriid on mittepõlev vees lahustumatu värvuseta „magusa lõhnaga” vedelik.

Uus!!: Tihedus ja Tetraklorometaan · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Tihedus ja Tina · Näe rohkem »

Titaan

Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.

Uus!!: Tihedus ja Titaan · Näe rohkem »

Titania

Titania on Uraani suurim looduslik kaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Titania · Näe rohkem »

Tolueen

Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.

Uus!!: Tihedus ja Tolueen · Näe rohkem »

Tomp-külmahärg

Tomp-külmahärg (Psychrolutes marcidus) on süvamerekala sugukonnast Psychrolutidae.

Uus!!: Tihedus ja Tomp-külmahärg · Näe rohkem »

Toorium

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.

Uus!!: Tihedus ja Toorium · Näe rohkem »

Tore nulg

Tore nulg (Abies magnifica) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Uus!!: Tihedus ja Tore nulg · Näe rohkem »

Torma prügila

Torma valla asukoht. Prügila asub valla idapoolses küljes. Torma prügila avasilt Torma prügila on Jõgevamaal Mustvee vallas Võtikvere külas asuv prügila, mis avati 2001.

Uus!!: Tihedus ja Torma prügila · Näe rohkem »

Tsüaan

Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

Uus!!: Tihedus ja Tsüaan · Näe rohkem »

Tsükloheksanool

thumb Tsükloheksanool ehk heksahüdrofenool on tsükliline alkohol, mille keemiline valem on.

Uus!!: Tihedus ja Tsükloheksanool · Näe rohkem »

Tsüklopentadieen

Tsüklopentadieen on orgaaniline ühend molekulivalemiga C5H6.

Uus!!: Tihedus ja Tsüklopentadieen · Näe rohkem »

Tseerium

pisi pisi Tseerium (sümbol Ce) on keemiline element järjenumbriga 58.

Uus!!: Tihedus ja Tseerium · Näe rohkem »

Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine

CsCl tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugitud tuub ultraviolettvalguses. Heledad jooned on tasakaalulisse punkti liikunud DNA Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine on molekulaarbioloogias laialdaselt levinud meetod, mille abil eraldatakse nukleiinhappeid olenevalt nende liikumiskiirusest tseesiumkloriidi (edaspidi CsCl) gradiendis.

Uus!!: Tihedus ja Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine · Näe rohkem »

Tsentrifuugimine

kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.

Uus!!: Tihedus ja Tsentrifuugimine · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Tihedus ja Tsink · Näe rohkem »

Tsirkoon

Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.

Uus!!: Tihedus ja Tsirkoon · Näe rohkem »

Tsirkoonium

Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.

Uus!!: Tihedus ja Tsirkoonium · Näe rohkem »

Tsirkooniumdioksiid

Tsirkooniumdioksiid Tsirkooniumdioksiid (ZrO2), mida tuntakse ka tsirkoonia nime all, on tsirkooniumi valge kristalliline oksiid, Mohsi skaalal kõvadusega 8, tihedusega 5890 kg/m³ (monokliinsel faasil, on mõneti teistsugune stabiliseeritud faasidel), molaarmassiga 123,218 g/mol.

Uus!!: Tihedus ja Tsirkooniumdioksiid · Näe rohkem »

Tuulium

Tuulium (sümbol Tm) on keemiline element järjenumbriga 69.

Uus!!: Tihedus ja Tuulium · Näe rohkem »

Ujumine (füüsika)

Ujumine on keha võime püsida vedelal pinnal või kindlal tasemel vedelikus või gaasis.

Uus!!: Tihedus ja Ujumine (füüsika) · Näe rohkem »

Ujuvus

Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal või tõusta pinnale.

Uus!!: Tihedus ja Ujuvus · Näe rohkem »

Umbriel

Umbriel on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Tihedus ja Umbriel · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Tihedus ja Universum · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Tihedus ja Uraan · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Tihedus ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Vaht

Vaht on keemias pihussüsteem, kus suhteliselt väiksesse hulka tahkesse ainesse või vedelikku on pihustunud palju gaasi.

Uus!!: Tihedus ja Vaht · Näe rohkem »

Valge kääbus

Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Uus!!: Tihedus ja Valge kääbus · Näe rohkem »

Valguse murdumine

Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.

Uus!!: Tihedus ja Valguse murdumine · Näe rohkem »

Vanaadium

Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.

Uus!!: Tihedus ja Vanaadium · Näe rohkem »

Varjestamine

Varjestamine on mingi välja või kiirguse levimise tõkestamine või selle toime vähendamine varjete abil.

Uus!!: Tihedus ja Varjestamine · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Tihedus ja Vask · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Tihedus ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Värviline metallurgia

Värviline metallurgia on teadus- ja tööstusharu, mis erinevalt mustmetallurgiast uurib ja töötleb kõiki teisi metalle peale raua ja selle sulamite.

Uus!!: Tihedus ja Värviline metallurgia · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Tihedus ja Vedelik · Näe rohkem »

Vedelike füüsikalised omadused

Vedelikel on hulk füüsikalisi omadusi, mille arvväärtused erinevad gaaside ja tahkete kehade omast.

Uus!!: Tihedus ja Vedelike füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Vedelikusamba rõhk

Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega.

Uus!!: Tihedus ja Vedelikusamba rõhk · Näe rohkem »

Vertikaalse teljega tuuleturbiin

Vertikaalse teljega pööratud labadega Savoniuse tuuleturbiin Vertikaalse teljega tuuleturbiin on selline tuule jõul töötava töörattaga (rootoriga) turbiin, mille pöörlemistelg (võll) asub maapinna suhtes vertikaalselt.

Uus!!: Tihedus ja Vertikaalse teljega tuuleturbiin · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Tihedus ja Vesi · Näe rohkem »

Vesiikul (geoloogia)

oliviinbasalt Vesiikul on laavast eraldunud gaaside poolt moodustatud siledate seintega tühemik laavas või sellest moodustunud vulkaanilises kivimis.

Uus!!: Tihedus ja Vesiikul (geoloogia) · Näe rohkem »

Viinhape

Viinhape (ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape) on orgaaniline hape, mida leidub paljude puuviljade mahlas (viinamarjamahl) ja veinides ning seda lisatakse toiduainetele (E334) hapu maitse tugevdamiseks ja antioksüdandina.

Uus!!: Tihedus ja Viinhape · Näe rohkem »

Vinüülkloriid

Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.

Uus!!: Tihedus ja Vinüülkloriid · Näe rohkem »

Vismut

Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Uus!!: Tihedus ja Vismut · Näe rohkem »

Vivianiit

Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.

Uus!!: Tihedus ja Vivianiit · Näe rohkem »

Volframiit

Lõuna-Koreast leitud volframiit Volframiit ((Fe,Mn)WO4) on rauda, mangaani ja volframit sisaldav monokliinne mineraal.

Uus!!: Tihedus ja Volframiit · Näe rohkem »

Voolise lahend

Voolise lahend (inglise keeles fluid solution) on üldrelatiivsusteoorias Einsteini väljavõrrandite täpne lahend, milles gravitatsiooniväli tekitatakse täielikult voolise massi, impulsi, tiheduse ja pingega.

Uus!!: Tihedus ja Voolise lahend · Näe rohkem »

Vulkaaniline kaar

Mariaani saared on tüüpiline vulkaaniline kaar Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik.

Uus!!: Tihedus ja Vulkaaniline kaar · Näe rohkem »

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Uus!!: Tihedus ja Vulkanism · Näe rohkem »

Wolfe Creeki meteoriidikraater

thumb Wolfe Creeki meteoriidikraater on hästisäilinud meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis Suure Liivakõrbe põhjapiiril, umbes 150 km Halls Creeki linnast lõuna pool.

Uus!!: Tihedus ja Wolfe Creeki meteoriidikraater · Näe rohkem »

Ymir (kuu)

Ymir ehk Saturn XIX (esialgne tähis S/2000 S 1)Daniel, W. E., IAU, 8.

Uus!!: Tihedus ja Ymir (kuu) · Näe rohkem »

1,2-dikloroetaan

1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.

Uus!!: Tihedus ja 1,2-dikloroetaan · Näe rohkem »

1,3-butadieen

1,3-butadieeni struktuurivalem 1,3-butadieen (IUPAC-i nomenklatuuris but-1,3-dieen) ehk divinüül ehk vinüületüleen on konjugeerunud dieen keemilise valemiga CH2.

Uus!!: Tihedus ja 1,3-butadieen · Näe rohkem »

2-metüül-2-buteen

2-metüül-2-buteen 2-metüül-2-buteen ehk metüül-2-buteen ehk trimetüületüleen (CH3)2C.

Uus!!: Tihedus ja 2-metüül-2-buteen · Näe rohkem »

4179 Toutatis

4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.

Uus!!: Tihedus ja 4179 Toutatis · Näe rohkem »

90377 Sedna

Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.

Uus!!: Tihedus ja 90377 Sedna · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva