Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aasta, Aastaaberratsioon, Aberratsioon (astronoomia), Afeel, Aja mõõtmine, Apogee, Aprill 2004, Aristoteles, Astérix (tehiskaaslane), Asteroid, Astronoomia, Ühtlane ringjooneline liikumine, Ööpäev, Charon (kuu), Füüsika mõisteid, Galaktika, Harmonices mundi, Heliotsentriline maailmasüsteem, Ilm, Johannes Kepler, Juuli 2004, Kiirus, Kuu faasid, Loojang, Maa, Maa pöörlemine, Maateaduste mõisteid (P), Massispektromeetria, Meteoorkeha, On Denoting, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Päike, Päikesesüsteem, Pöörlemine, Põhjanael, Perigee, Periheel, Periood, Planeedi definitsioon, Planeet, Ringliikumine, Sinusoid, Tehiskaaslane, Tiir (täpsustus), Tiirlemisperiood, Vaatlus, WASP-12b, WMAP, 136199 Eris, ..., 2003 SQ222, 4179 Toutatis. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Tiirlemine ja Aasta · Näe rohkem »
Aastaaberratsioon
Aastaaberratsioon on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) aberratsioon, mis sõltub Maa tiirlemisest ümber Päikese.
Uus!!: Tiirlemine ja Aastaaberratsioon · Näe rohkem »
Aberratsioon (astronoomia)
Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.
Uus!!: Tiirlemine ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Tiirlemine ja Afeel · Näe rohkem »
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Uus!!: Tiirlemine ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »
Apogee
Apogee on ümber Maa tiirleva keha (nt tehiskaaslase, Kuu) orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Tiirlemine ja Apogee · Näe rohkem »
Aprill 2004
Aprill 2004, sündmuste kroonika.
Uus!!: Tiirlemine ja Aprill 2004 · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Tiirlemine ja Aristoteles · Näe rohkem »
Astérix (tehiskaaslane)
Astérix ehk A-1 on Prantsusmaa esimene kosmoseaparaat, Maa tehiskaaslane.
Uus!!: Tiirlemine ja Astérix (tehiskaaslane) · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Tiirlemine ja Asteroid · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Tiirlemine ja Astronoomia · Näe rohkem »
Ühtlane ringjooneline liikumine
Ühtlane ringjooneline liikumine ehk ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont.
Uus!!: Tiirlemine ja Ühtlane ringjooneline liikumine · Näe rohkem »
Ööpäev
Ööpäev on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik.
Uus!!: Tiirlemine ja Ööpäev · Näe rohkem »
Charon (kuu)
Charon on ümber Pluuto tiirlev taevakeha, Pluuto suurim kaaslane.
Uus!!: Tiirlemine ja Charon (kuu) · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Tiirlemine ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Tiirlemine ja Galaktika · Näe rohkem »
Harmonices mundi
thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.
Uus!!: Tiirlemine ja Harmonices mundi · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Tiirlemine ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Tiirlemine ja Ilm · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Tiirlemine ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Juuli 2004
Juuli 2004, sündmuste kroonika.
Uus!!: Tiirlemine ja Juuli 2004 · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Tiirlemine ja Kiirus · Näe rohkem »
Kuu faasid
Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.
Uus!!: Tiirlemine ja Kuu faasid · Näe rohkem »
Loojang
Päikeseloojang Võrtsjärve kohal Päikeseloojang Marsil Loojang ehk loojumine on taevakeha kadumine horisondi taha teise taevakeha pinnalt vaadelduna.
Uus!!: Tiirlemine ja Loojang · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Tiirlemine ja Maa · Näe rohkem »
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Uus!!: Tiirlemine ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Tiirlemine ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Uus!!: Tiirlemine ja Massispektromeetria · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Tiirlemine ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
On Denoting
"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.
Uus!!: Tiirlemine ja On Denoting · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Tiirlemine ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Uus!!: Tiirlemine ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Tiirlemine ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Tiirlemine ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Tiirlemine ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Uus!!: Tiirlemine ja Põhjanael · Näe rohkem »
Perigee
Perigee (kr peri 'ümber, lähedal' + gē 'Maa') on ümber Maa tiirleva keha orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Tiirlemine ja Perigee · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Tiirlemine ja Periheel · Näe rohkem »
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Uus!!: Tiirlemine ja Periood · Näe rohkem »
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Uus!!: Tiirlemine ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Tiirlemine ja Planeet · Näe rohkem »
Ringliikumine
Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Uus!!: Tiirlemine ja Ringliikumine · Näe rohkem »
Sinusoid
Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.
Uus!!: Tiirlemine ja Sinusoid · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Tiirlemine ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Tiir (täpsustus)
Tiir võib tähendada järgmist.
Uus!!: Tiirlemine ja Tiir (täpsustus) · Näe rohkem »
Tiirlemisperiood
Tiirlemisperiood on ringliikumise (tiirlemise) periood ehk ajavahemik, mille jooksul üks keha läbib ümber teise keha tiireldes ühe täisringi ehk jõuab tiirlemiskeskme koordinaadistikus uuesti samasse kohta.
Uus!!: Tiirlemine ja Tiirlemisperiood · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Tiirlemine ja Vaatlus · Näe rohkem »
WASP-12b
WASP-12b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Veomehe tähtkujus asuva tähe WASP-12 870 valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Tiirlemine ja WASP-12b · Näe rohkem »
WMAP
kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.
Uus!!: Tiirlemine ja WMAP · Näe rohkem »
136199 Eris
136199 Eris (varasem tähistus 2003 UB313; sümbol) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt.
Uus!!: Tiirlemine ja 136199 Eris · Näe rohkem »
2003 SQ222
2003 SQ222 on meteoorkeha, mis 27. septembril 2003 möödus Maast 88 000 kilomeetri kauguselt.
Uus!!: Tiirlemine ja 2003 SQ222 · Näe rohkem »
4179 Toutatis
4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.
Uus!!: Tiirlemine ja 4179 Toutatis · Näe rohkem »
