Kiiremini kui brauser!
102 suhted: Absoluutselt jäik keha, Algkõverus, Algpinge, Algpragu, Amplituudpinge, Andres Peekna, Arthur Vierendeel, Arvutuslik koormus, Arvutuslik tugevus, Arvutuspinge, Asümmeetriatundlikkuse tegur, Ülepinge, Bauschingeri efekt, Bernoulli hüpotees, Dünaamiline koormus, Dünaamiline pinge, Deformatsioonivõrrand, Deplaneerumine, Dmitri Žuravski, Efektiivne kontsentratsioonitegur, Ehitusmehaanika, Ehitusteadus, Elastne järelmõju, Elastsuspiir, Erisurve, Füüsika, Iseloomulik lõige, Kalestumine, Kalle Jürgenson, Keha, Keha (täpsustus), Klassikaline füüsika, Klassikaline mehaanika, Konsool, Konstantin Ollik, Koorik (tugevusõpetus), Koormislõik, Koormusliigitegur, Lembit Poverus, Lenkimine, Lev Narets, Lihttala, Liigvarras, Massiiv, Mineri reegel, Muutuv pinge, Nihe (täpsustus), Nihkeelastsusmoodul, Nihkepingete paarsuse seadus, Nikolai Oll, ..., Njuuton meetri kohta, Normaalpinge, Nullist pulseeriv pinge, Ohtlik punkt, Paine, Paljutsükliline väsimus, Põikpind, Põikpinna telginertsmoment, Peapinge, Peatelg, Pideva keskkonna mehaanika, Piiramplituuddiagramm, Piiratud väsimuspiir, Piirpingevahemik, Pike, Pikkepinge, Pinge, Pinge (mehaanika), Pingekontsentratsioon, Pingeteooria, Pingetsükkel, Pingus, Pinnakaredustegur, Pinnatugevustegur, Positiivne sisepind, Priidu Pukk, Priit Põdra, Pulseeriv pinge (tugevusõpetus), Relaksatsioon, Ristraam, Staatikaga määratavad ülesanded, Stabiilsuse kadu, Tala (ehitus), Tõmbetugevus, Temperatuuritegur, Temperatuuritegur (tugevusõpetus), Termiline väsimus, Tsentraaltelg, Tugevus, Tugevusõpetuse mõisteid, Tugevustingimus, Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum, Varda tööseisund, Varras, Varutegur, Väändeprinkus, Vääne, Väsimuspiir, Väsimuspiirkoormus, Vello Otsmaa, Voolamine (täpsustus), Voolamine (tugevusõpetus). Laienda indeks (52 rohkem) »
Absoluutselt jäik keha
Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Absoluutselt jäik keha · Näe rohkem »
Algkõverus
Algkõverus on tugevusõpetuses nõtkele töötava varda sirgjoonelisuse hälve enne jõu rakendumist.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Algkõverus · Näe rohkem »
Algpinge
Algpinge on tugevusõpetuses pinge, mis oli detailis juba enna töökoormuse rakendamist.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Algpinge · Näe rohkem »
Algpragu
Algpragu on tugevusõpetuses esmane väsimuspragu ristlõikes, mis oli detailis juba enne väliskoormuse rakendumist ning, mille arenemine võib viia detaili purunemiseni.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Algpragu · Näe rohkem »
Amplituudpinge
Amplituudpinge ehk pingeamplituud on füüsikas ja tugevusõpetuses pingetsükli maksimaalse pinge ja keskmise pinge vahe absoluutväärtus või minimaalse pinge ja keskmise pinge vahe absoluutväärtus.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Amplituudpinge · Näe rohkem »
Andres Peekna
Andres Peekna (14. oktoober 1937 Tallinn – 26. november 2014 Waterford, Wisconsin) oli Ameerika Ühendriikide ja eesti füüsik.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Andres Peekna · Näe rohkem »
Arthur Vierendeel
Arthur Vierendeel (10. aprill 1852 Leuven – 8. november 1940 Uccle) oli Belgia ehitusinsener ja ülikooli õppejõud, Vierendeeli sõrestiku leiutaja.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Arthur Vierendeel · Näe rohkem »
Arvutuslik koormus
Arvutuslik koormus on tugevusõpetuses koormuse arvväärtus, mille konstruktor on valinud konstruktsiooni või selle elemendi tugevus- ja jäikusarvutuste aluseks.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Arvutuslik koormus · Näe rohkem »
Arvutuslik tugevus
Arvutuslik tugevus on tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi või detaili tugevus arvutuse järgi.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Arvutuslik tugevus · Näe rohkem »
Arvutuspinge
Arvutuspingeks nimetatakse tugevusõpetuses ohtlikus punktis tekkivat pinget.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Arvutuspinge · Näe rohkem »
Asümmeetriatundlikkuse tegur
Asümmeetriatundlikkuse tegur (inglise asymmetrical cycle factor) on tugevusõpetuses tegur, mis iseloomustab materjali tundlikkust tsükli asümmeetria suhtes.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Asümmeetriatundlikkuse tegur · Näe rohkem »
Ülepinge
Ülepinge tähendab tugevusõpetuses elastse materjali koormamist pingetega üle voolavuspiiri.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Ülepinge · Näe rohkem »
Bauschingeri efekt
Bauschingeri efekt on mõiste tugevusõpetusest, milleks nimetatakse plastse metalli voolavuspinge vähenemist vastassuunalisel plastsel eeldeformeerimisel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Bauschingeri efekt · Näe rohkem »
Bernoulli hüpotees
Bernoulli hüpoteesi ehk põikpindade tasandilisuse hüpotees on tugevusõpetuses kasutatav eeldus, mille järgi põikpinnad, mis enne varda pikideformeerumist olid tasandilised ja teljega risti, jäävad ka peale varda pikideformeerumist tasandilisteks ja teljega risti.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Bernoulli hüpotees · Näe rohkem »
Dünaamiline koormus
Dünaamiline koormus on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab suure kiirusega muutuvat koormust.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Dünaamiline koormus · Näe rohkem »
Dünaamiline pinge
Dünaamiline pinge (inglise dynamic stress) on tugevusõpetuses dünaamilisest koormusest või vibratsioonist tingitud pinge.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Dünaamiline pinge · Näe rohkem »
Deformatsioonivõrrand
Deformatsioonivõrrand on tugevusõpetuses kasutatav lisavõrrand, mille koostamiseks kujutatakse konstruktsioon deformeerunult ja määratakse jooniselt konstruktsiooni üksikute osade (varraste) deformatsioonide vahekord.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Deformatsioonivõrrand · Näe rohkem »
Deplaneerumine
Deplaneerumiseks nimetatakse tugevusõpetuses mitteümarate varraste kõverdumist väändel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Deplaneerumine · Näe rohkem »
Dmitri Žuravski
Dmitri Žuravski (foto 1890) Peterburi Peeter-Pauli katedraal. Torni kõrgus koos kiivriga on 145,5 m Dmitri Ivanovitš Žuravski (vene Дмитрий Иванович Журавский; 17. detsember (vkj) / 29. detsember 1821 Štšigrõ maakond, Kurski kubermang – 18. november (vkj) / 30. november 1891 Peterburi) oli vene mehaanikateadlane ja insener.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Dmitri Žuravski · Näe rohkem »
Efektiivne kontsentratsioonitegur
Efektiivne kontsentratsioonitegur on mõiste tugevusõpetusest, mis näitab mingi detaili tugevuse alanemist pingekontsentraatori tõttu.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Efektiivne kontsentratsioonitegur · Näe rohkem »
Ehitusmehaanika
Ehitusmehaanika on mehaanika haru, mis uurib ehituskonstruktsioonide tugevust, jäikust, püsivust ja dünaamikat.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Ehitusmehaanika · Näe rohkem »
Ehitusteadus
Ehitusteadus on rakendusteadus, mille eesmärk on ehitusprobleemide lahendamine.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Ehitusteadus · Näe rohkem »
Elastne järelmõju
Elastne järelmõju on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab elastse deformatsiooni muutumist ajas.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Elastne järelmõju · Näe rohkem »
Elastsuspiir
Elastsuspiiriks \sigma_nimetatakse tugevusõpetuses ja materjaliteaduses suurimat pinget, mille saavutamiseni ei omanda materjal olulisi jääkdeformatsioone.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Elastsuspiir · Näe rohkem »
Erisurve
Erisurve näitab tugevusõpetuses pinnaühikule toimivat jõudu.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Erisurve · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Füüsika · Näe rohkem »
Iseloomulik lõige
Iseloomulik lõige on tugevusõpetuses keha mõtteline lõige, mis ühtib koormislõigu piiriga (rajaga) ning kuhu on rakendatud koondkoormis või kus algab või lõpeb lauskoormis.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Iseloomulik lõige · Näe rohkem »
Kalestumine
Kalestumiseks nimetatakse tugevusõpetuses materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Kalestumine · Näe rohkem »
Kalle Jürgenson
Kalle Jürgenson (sündinud 1. septembril 1960 Tallinnas) on Eesti poliitik, füüsik ja õpetaja.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Kalle Jürgenson · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Keha · Näe rohkem »
Keha (täpsustus)
"Keha" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Keha (täpsustus) · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Konsool
"Konsool" (prantsuse sõnast console) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Konsool · Näe rohkem »
Konstantin Ollik
Konstantin Ollik (12. jaanuar 1917 Tallinn – 18. august 1989 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Konstantin Ollik · Näe rohkem »
Koorik (tugevusõpetus)
Koorik on tugevusõpetuses keha, mille üks mõõde (paksus) on kahest ülejäänust oluliselt väiksem.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Koorik (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Koormislõik
Koormislõik on tugevusõpetuses varda selline piirkond, mille ulatuses mõjuvad sisejõud ühe ja sama seaduspära järgi.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Koormislõik · Näe rohkem »
Koormusliigitegur
Koormusliigitegur on tegur tugevusõpetusest, mis arvestab väsimuspiiride erinevusi vahelduval tõmbel, survel, pöörleval paindel, vahelduval väändel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Koormusliigitegur · Näe rohkem »
Lembit Poverus
Lembit Poverus (20. oktoober 1916 Ivanovo, Moskva oblast – 29. september 1995 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Lembit Poverus · Näe rohkem »
Lenkimine
Lenkimine on tugevusõpetuses saleda varda, kõie või trossi stabiilsuse kaotus väändel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Lenkimine · Näe rohkem »
Lev Narets
Lev Narets (ka Leo Narets; 31. august 1899, Smolensk – 30. oktoober 1978 Tallinn) oli Eesti mehaanikateadlane.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Lev Narets · Näe rohkem »
Lihttala
Staatiliselt määratud arvutusskeem. Lihttala ühtlaselt jaotatud koormuse all töötab paindele Lihttala on ühesildeline tala, vardakujuline konstruktsioonielement, mis töötab peamiselt paindele.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Lihttala · Näe rohkem »
Liigvarras
Liigvarras on tugevusõpetuses varras või side, mis muudab konstruktsiooni (võrestiku, raami) staatikaga määramatuks.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Liigvarras · Näe rohkem »
Massiiv
"Massiiv" on mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Massiiv · Näe rohkem »
Mineri reegel
Mineri reegel on meetod tugevusõpetuses, mis põhineb vigastuste summeerimise printsiibil arvesse võtmaks astmelist koormusrežiimi väsimusarvutustes.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Mineri reegel · Näe rohkem »
Muutuv pinge
Muutuv pinge ehk muutlik pinge on tugevusõpetuses pinge, mis muutub ajas suuruselt või suunalt.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Muutuv pinge · Näe rohkem »
Nihe (täpsustus)
"Nihe" on mitmes tähenduses kasutatav termin.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Nihe (täpsustus) · Näe rohkem »
Nihkeelastsusmoodul
Nihkeelastsusmoodul ehk nihkemoodul (tähis G) on tugevusõpetuses võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Nihkeelastsusmoodul · Näe rohkem »
Nihkepingete paarsuse seadus
Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetusest, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Nihkepingete paarsuse seadus · Näe rohkem »
Nikolai Oll
Nikolai Oll (18. august (vkj)/ 31. august 1900 Jõhvi mõis, Virumaa – 23. august 1993 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Nikolai Oll · Näe rohkem »
Njuuton meetri kohta
Njuuton meetri kohta on SI-süsteemi erinimetusega tuletatud jõu ühiku njuuton \text ja pikkuse põhiühiku \text jagatis \text.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Njuuton meetri kohta · Näe rohkem »
Normaalpinge
Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Normaalpinge · Näe rohkem »
Nullist pulseeriv pinge
Nullist pulseeriv pinge tähendab tugevusõpetuses pingetsüklit, mille üks piirpinge võrdub nulliga.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Nullist pulseeriv pinge · Näe rohkem »
Ohtlik punkt
Ohtlikuks punktiks nimetatakse tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi punkti, milles tekivad suurimad pinged σmax.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Ohtlik punkt · Näe rohkem »
Paine
Paindeks nimetatakse tugevusõpetuses varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Paine · Näe rohkem »
Paljutsükliline väsimus
Paljutsükliline väsimus on tugevusõpetuses detaili väsimus, mis on tingitud peamiselt korduvdeformatsioonidest elastsuspiirkonnas.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Paljutsükliline väsimus · Näe rohkem »
Põikpind
Põikpind ehk ristlõikepind on mõiste tugevusõpetusest ja tähendab pinda, mis ilmub nähtavale ristlõike sooritamisel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Põikpind · Näe rohkem »
Põikpinna telginertsmoment
Põikpinna telginertsmomendiks nimetatakse tugevusõpetuses teise astme pinnamomenti, milleks on y-telje suhtes põikpinna geomeetriline karakteristik, mis on määratud integraaliga I_y.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Põikpinna telginertsmoment · Näe rohkem »
Peapinge
Peapingeks nimetatakse tugevusõpetuses peapinnal mõjuvat normaalpinget.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Peapinge · Näe rohkem »
Peatelg
Peateljeks nimetatakse tugevusõpetuses telge, mille suhtes tsentrifugaalmoment on null.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Peatelg · Näe rohkem »
Pideva keskkonna mehaanika
Pideva keskkonna mehaanika (PKM) uurib tahkiste (deformeeruvate tahkete kehade), gaaside ja vedelike liikumist välismõjude toimel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pideva keskkonna mehaanika · Näe rohkem »
Piiramplituuddiagramm
Piiramplituuddiagramm ehk Haighi diagramm on tugevusõpetuses diagramm, millelt saab leida igale suvaliselt valitud tsükli keskpingele vastava piiramplituudi.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Piiramplituuddiagramm · Näe rohkem »
Piiratud väsimuspiir
Piiratud väsimuspiir näitab tugevusõpetuses suurimat pinget, mida materjal talub purunemata etteantud baasarvust väiksema arvu pingetsüklite vältel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Piiratud väsimuspiir · Näe rohkem »
Piirpingevahemik
Piirpingevahemik näitab tugevusõpetuses väsimuspiirini ulatuvat tsükli piirpingete vahet.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Piirpingevahemik · Näe rohkem »
Pike
Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pike · Näe rohkem »
Pikkepinge
Pikkepingeks nimetatakse tugevusõpetuses varda telje sihilist normaalpinget.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pikkepinge · Näe rohkem »
Pinge
Pinge on mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pinge · Näe rohkem »
Pinge (mehaanika)
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »
Pingekontsentratsioon
Pingekontsentraator esineb võllidel järskude ülemineku kohtadel. Selle vältimiseks tuleb järsud üleminekud faasida või ümardada. Pingekontsentratsioon on tugevusõpetuses, pingete ebasoodus ümberjaotumine ristlõikes koos kohalike maksimumide tekkega, mis on tingitud pingekontsentraatorite (avade, teravapõhjaliste soonte, keerme, ristlõike järskude üleminekute jms.) mõjust.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pingekontsentratsioon · Näe rohkem »
Pingeteooria
Pingeteooria on tugevusõpetuse teooria, mis kirjeldab seoseid mingis punktis erinevatel pindadel mõjuvate pingete vahel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pingeteooria · Näe rohkem »
Pingetsükkel
Pingetsükkel (inglise stress cycle) on tugevusõpetuses teatava seaduspära järgi perioodiliselt muutuva pinge ühekordne muutumine algväärtusest algväärtuseni.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pingetsükkel · Näe rohkem »
Pingus
Pinguseks nimetatakse tugevusõpetuses mingis punktis esinevate pingete koguhulka, mis esineb seda punkti läbivatel pindadel nende kõikvõimalikes asendites.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pingus · Näe rohkem »
Pinnakaredustegur
Pinnakaredusteguriks (surface-finish factor) nimetatakse tugevusõpetuses antud pinnakaredusega katsekehade väsimuspiiri ja poleeritud katsekehade väsimuspiiri jagatist.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pinnakaredustegur · Näe rohkem »
Pinnatugevustegur
Pinnatugevustegur (surface hardening factor) on tugevusõpetuses kalestatud, pindkarastatud, nitreeritud või muul viisil tugevdatud pinnaga katsekehade väsimuspiiri ja tugevdamata katsekehade väsimuspiiri jagatis.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pinnatugevustegur · Näe rohkem »
Positiivne sisepind
Positiivne sisepind on mõiste tugevusõpetusest, milleks nimetatakse pinda, kui ta välisnormaali suund ühtib koordinaattelje positiivse suunaga.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Positiivne sisepind · Näe rohkem »
Priidu Pukk
Priidu Pukk (30. september 1943 Kuressaare – 29. aprill 2022 Stockholm) oli eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Priidu Pukk · Näe rohkem »
Priit Põdra
Priit Põdra (sündinud 4. märtsil 1963 Tallinnas) on eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Priit Põdra · Näe rohkem »
Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)
Pulseeriv pinge (fluctuating stress) on tugevusõpetuses pinge, mis muutub ajas suuruselt, kuid jääb suunalt muutumatuks.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Pulseeriv pinge (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Relaksatsioon
Relaksatsioon (ladina keeles relaxatio nõrgenemine, vähenemine) ehk pingete relaksatsioon on tugevusõpetuses keha elastse deformatsiooni muutumine plastseks deformatsiooniks pika aja jooksul.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Relaksatsioon · Näe rohkem »
Ristraam
Ristraam on tugevusõpetuses kahest ristuvast talast moodustatud raam.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Ristraam · Näe rohkem »
Staatikaga määratavad ülesanded
Staatikaga määratavad ülesanded on tugevusõpetuse ülesanded, mis on lahendatavad tasakaaluvõrrandite abil.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Staatikaga määratavad ülesanded · Näe rohkem »
Stabiilsuse kadu
Stabiilsuse kadu on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab survejõu teatud suuruse juures sirge varda kõverdumist.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Stabiilsuse kadu · Näe rohkem »
Tala (ehitus)
305x305px Talaks nimetatakse horisontaalset varrast, mille koormuseks on peaasjalikult teljega risti suunatud jõud.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Tala (ehitus) · Näe rohkem »
Tõmbetugevus
Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Tõmbetugevus · Näe rohkem »
Temperatuuritegur
Temperatuuritegur on suurus, mis iseloomustab keha teatud füüsikalise omaduse sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Temperatuuritegur · Näe rohkem »
Temperatuuritegur (tugevusõpetus)
Temperatuuritegur on tugevusõpetuses tegur, mis arvestab väsimustugevuse langust kõrgetel temperatuuridel ja madalatel temperatuuridel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Temperatuuritegur (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Termiline väsimus
Termiline väsimus ehk termoväsimus on tugevusõpetuses materjali väsimus paljukordsete kuumutus- jahutustsüklite vältel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Termiline väsimus · Näe rohkem »
Tsentraaltelg
Tsentraaltelg on tugevusõpetuses telg, mille suhtes tasakujundi (näiteks varda ristlõikepinna) staatiline moment võrdub nulliga.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Tsentraaltelg · Näe rohkem »
Tugevus
Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Tugevus · Näe rohkem »
Tugevusõpetuse mõisteid
Siin on loetletud tugevusõpetuse mõisteid.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Tugevusõpetuse mõisteid · Näe rohkem »
Tugevustingimus
Tugevustingimuseks loetakse tugevusõpetuses tingimust, mille kohaselt konstruktsioonielemendi tugevus on piisav, kui arvutuslik varutegur on suurem normatiivides antud nõutavast varutegurist.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Tugevustingimus · Näe rohkem »
Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum
Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum oli aastatel 1944–1959 keskeriharidust andnud õppeasutus Eesti NSV-s. Tehnikum tegutses Vaeküla mõisa hoonetes.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum · Näe rohkem »
Varda tööseisund
Varda tööseisund on mõiste tugevusõpetusest, mis kujutab endast vardas esinevate sisejõudude ja neile vastavate deformatsioonide hulka.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Varda tööseisund · Näe rohkem »
Varras
Varras on tugevusõpetuses ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Varras · Näe rohkem »
Varutegur
Varutegur on mõiste tehnikast ja tugevusõpetusest, mis tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest (raugepingetest) võrdeliselt varuteguriga.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Varutegur · Näe rohkem »
Väändeprinkus
Väändeprinkus (inglise angular twist per unit length) näitab tugevusõpetuses väändedeformatsiooni intensiivsust ehk väändenurka pikkusühiku kohta.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Väändeprinkus · Näe rohkem »
Vääne
Vääne on tugevusõpetuses varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Vääne · Näe rohkem »
Väsimuspiir
Väsimuspiir on tugevusõpetuses suurim pinge, mida materjal talub purunemata kuitahes paljude tsüklite vältel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Väsimuspiir · Näe rohkem »
Väsimuspiirkoormus
Väsimuspiirkoormus (inglise fatigue load limit) on tugevusõpetuses suurim koormus, mis ei kutsu detailis esile väsimuspiiri ületavaid pingeid.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Väsimuspiirkoormus · Näe rohkem »
Vello Otsmaa
Vello Otsmaa (29. märts 1932 Tallinn – 18. august 2021) oli eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Vello Otsmaa · Näe rohkem »
Voolamine (täpsustus)
Voolamine on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Voolamine (täpsustus) · Näe rohkem »
Voolamine (tugevusõpetus)
Voolamine on tugevusõpetuses materjali suhteliselt kiire plastne deformeerumine voolepiiri ületavatel pingetel.
Uus!!: Tugevusõpetus ja Voolamine (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
