Kiiremini kui brauser!
141 suhted: Ahm, Albert Bandura, Anna Njerkagi, Arhangelski oblast, Arktika, Ökokolonialism, Ökoloogia mõisteid, Doggerland, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti loomastik, Eesti soojumikas, ET, Gavriil Tanfiljev, Haavapuravik, Halti, Harilik kadakas, Harilik keerik, Harilik laanik, Harilik lehviksammal, Harilik mustikas, Harilik pohl, Harksaba-kajakas, Hänilane, Hunt, Huntämbliklased, Ida-Siber, Igarka, Ilves, Intratsonaalsed mullad, Island, Jamali poolsaar, Jana, Jänes, Kadakas (perekond), Kalakajakas, Kasetriibik, Kazõmi sõda, Kääbus-seedermänd, Köppeni kliimaklassifikatsioon, Kildin, Kirjuhahk, Koerlased, Koiduliblikas, Kola Beldõ, Kolõma laht, Koola poolsaar, Korjakid, Krohmseened, Kuldhänilane, ..., Kuldking, Kuu-võtmehein, Laane-karihiir, Laanemetsad, Lapi tsiitsitaja, Lääne-Siberi madalik, Leena, Lemming, Liivatüll, Loopealne, Lopatka neem, Luitsnokk-part, Lumekakk, Maakasutus, Maateaduste mõisteid (T), Mackenzie jõgi, Magerøya, Mailane, Mari Boine, Mägitundra, Merikotkas, Merisalat, Mesoliitikum, Metaani oksüdeerivad bakterid, Metsatundra, Middendorffi laht, Moržovets, Mudatilder, Murenemiskoorik, Mutt (perekond), Neenetsid, Nelk, Nganassaanid, Ninasarvikpõrnikas, Omolon, Osara lagendikud, Paleoeskimod, Parapolski Dol, Põhjapõder, Põhjatihane, Piilpart, Polaarrebane, Primorski rajoon, Pruunkaru, Qinngua org, Rabahani, Rabakonn, Rabapüü, Rüüt, Rebane, Riisikas, Rohtla, Roosterind-tüll, Rootsi rahvuspargid, Ruskerästas, Ruugerüdi, Salehard, Salu-lehelind, Samblikud, Sammaltaimed, Satelliitöölane, Siberi lehis, Siberi seedermänd, Solovets, Soojumikas, Sookail, Sookask, Soome, Soopart, Sooräts, Soorüdi, Suur-Begitševi saar, Taigatihane, Taimkate, Tšuktši mägismaa, Tundrakiur, Turbasammal, Tutkas, Uus-Siberi saar, Vaigatš, Vainurästas, Valgejänes, Väike käopõll, Väike-Begitševi saar, Väike-laukhani, Vegetatsiooniperiood, Vilkitski saar (Kara meri), Villpea, Virantanaz, Walesi Printsi saar, Yukon. Laienda indeks (91 rohkem) »
Ahm
Ahm ehk kaljukass (Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Tundra ja Ahm · Näe rohkem »
Albert Bandura
Albert Bandura (2005) Albert Bandura (4. detsember 1925 Kanada – 28. juuli 2021) oli kanada psühholoog ja õppejõud.
Uus!!: Tundra ja Albert Bandura · Näe rohkem »
Anna Njerkagi
Anna Njerkagi (vene keeles Анна Павловна Неркаги; sündinud 15. detsembril 1952 Polaar-Uurali mägipiirkonnas Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas) on neenetsi kirjanik ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Tundra ja Anna Njerkagi · Näe rohkem »
Arhangelski oblast
Arhangelski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Tundra ja Arhangelski oblast · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Tundra ja Arktika · Näe rohkem »
Ökokolonialism
Ökokolonialism (inglise keeles green imperialism, eco-colonialism) on looduskaitses traditsioonilise Lääne paradigma ja võimustruktuuri pealesurumine põlisrahvastele. Seda loetakse üheks postkolonialismi avaldumisvormiks.
Uus!!: Tundra ja Ökokolonialism · Näe rohkem »
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Uus!!: Tundra ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Doggerland
Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.
Uus!!: Tundra ja Doggerland · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Tundra ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Tundra ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Uus!!: Tundra ja Eesti loomastik · Näe rohkem »
Eesti soojumikas
Õied koonduvad õisikutesse Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.
Uus!!: Tundra ja Eesti soojumikas · Näe rohkem »
ET
ET või et on mitme tähendusega lühend.
Uus!!: Tundra ja ET · Näe rohkem »
Gavriil Tanfiljev
Gavriil Tanfiljev Gavriil Tanfiljev (6. märts 1857 Tallinn – 14. september 1928 Odessa) oli vene botaanik, mullateadlane ja geograaf.
Uus!!: Tundra ja Gavriil Tanfiljev · Näe rohkem »
Haavapuravik
Haavapuravik (Leccinum aurantiacum) on puravikuliste sugukonda puraviku perekonda kuuluv seen.
Uus!!: Tundra ja Haavapuravik · Näe rohkem »
Halti
Piiritulp Soome kõrgeimas punktis Orienteerumiskaart Soome kõrgeimast punktist. Halti (soome; põhjasaami Háldi) on tundrute rühm ja saami looduslik pühapaik Skandinaavia mägedes.
Uus!!: Tundra ja Halti · Näe rohkem »
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Tundra ja Harilik kadakas · Näe rohkem »
Harilik keerik
Harilik keerik (Tortula ruralis) on samblaliik pisisamblaliste sugukonnast keeriku perekonnast.
Uus!!: Tundra ja Harilik keerik · Näe rohkem »
Harilik laanik
Harilik laanik (Hylocomium splendens) on samblaliik, mis kuulub ulmikuliste sugukonda laaniku perekonda.
Uus!!: Tundra ja Harilik laanik · Näe rohkem »
Harilik lehviksammal
Harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensisKeskkonnaameti keskkonnahariduse büroo. (2021). Aasta tegijad looduses. https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2021-01/Aasta%20tegijad%202021_EST.pdf) on ulmikulaadsete seltsi korbikuliste sugukonda kuuluv lehtsambla liik.
Uus!!: Tundra ja Harilik lehviksammal · Näe rohkem »
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Tundra ja Harilik mustikas · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Tundra ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Harksaba-kajakas
Harksaba-kajakas (Xema sabini) on väike kajaklane, üks perekonna Xema ühest või kahest liigist.
Uus!!: Tundra ja Harksaba-kajakas · Näe rohkem »
Hänilane
Hänilane (Motacilla flava, varasem nimetus ja Eestis esinev põhialamliik lambahänilane Motacilla flava flava) on västriklaste sugukonda kuuluv linavästrikust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi ja on 15–16 cm pikk.
Uus!!: Tundra ja Hänilane · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Tundra ja Hunt · Näe rohkem »
Huntämbliklased
Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Tundra ja Huntämbliklased · Näe rohkem »
Ida-Siber
Ida-Siber Ida-Siber (vene keeles Восточная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi idaosa.
Uus!!: Tundra ja Ida-Siber · Näe rohkem »
Igarka
Igarka on linn Venemaa Krasnojarski krais Turuhhanski rajoonis.
Uus!!: Tundra ja Igarka · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Tundra ja Ilves · Näe rohkem »
Intratsonaalsed mullad
Intratsonaalse gleimulla profill Intratsonaalsed mullad on mullad, mille kujunemist ja arengut mõjutasid suuremal määral muud mullatekkekegurid – lähtekivim, pinnamood või taimestik.
Uus!!: Tundra ja Intratsonaalsed mullad · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Tundra ja Island · Näe rohkem »
Jamali poolsaar
Jamali poolsaare asukohtJamali poolsaare satelliidipilt Jamali poolsaar (vene keeles Ямал) on poolsaar Euraasia põhjaosas Venemaal Lääne-Siberi loodeosas Gõda poolsaarest lääne pool.
Uus!!: Tundra ja Jamali poolsaar · Näe rohkem »
Jana
Jana jõgi (vene Яна) ehk Djaangõ (sahha Дьааҥы) on jõgi Venemaa põhjaosas Sahhas.
Uus!!: Tundra ja Jana · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Tundra ja Jänes · Näe rohkem »
Kadakas (perekond)
Kadaka "marjad" Osmussaarel. Kadakas Saaremaal 2005 Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast.
Uus!!: Tundra ja Kadakas (perekond) · Näe rohkem »
Kalakajakas
Kalakajakas lennul Kalakajakas (Larus canus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Tundra ja Kalakajakas · Näe rohkem »
Kasetriibik
Kasetriibik (Sicista betulina, varem kasetriiplane) on näriliste (Rodentia) seltsi kuuluv pisiimetaja, kes on Eesti faunas ainus hüpiklaste esindaja.
Uus!!: Tundra ja Kasetriibik · Näe rohkem »
Kazõmi sõda
Kazõmi sõda (vene keeles Казымское восстание, inglise keeles Kazym rebellion) oli ühelt poolt Nõukogude võimude ning teiselt poolt hantide ja neenetsite konflikt 1933–1934.
Uus!!: Tundra ja Kazõmi sõda · Näe rohkem »
Kääbus-seedermänd
Kääbus-seedermänd ehk maadjas seedermänd (Pinus pumila) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Tundra ja Kääbus-seedermänd · Näe rohkem »
Köppeni kliimaklassifikatsioon
Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.
Uus!!: Tundra ja Köppeni kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »
Kildin
Kildini saar 1790. aasta kaardil Mogilnoje järv Kildini saarel Kildin on saar Barentsi meres Koola lahe suudmes.
Uus!!: Tundra ja Kildin · Näe rohkem »
Kirjuhahk
Kirjuhahk (Polysticta stelleri) on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart.
Uus!!: Tundra ja Kirjuhahk · Näe rohkem »
Koerlased
Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Tundra ja Koerlased · Näe rohkem »
Koiduliblikas
Emane koiduliblikas Koiduliblikas (Anthocharis cardamines) on põualibliklaste sugukonda koiduliblika perekonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Tundra ja Koiduliblikas · Näe rohkem »
Kola Beldõ
Kola Beldõ (Кола Бельды; kodanikunimi Nikolai Ivanovitš Beldõ, Николай Иванович Бельды; 2. mai 1929 Muhha küla, Nanai rajoon, Kaug-Ida krai (tänapäeval Habarovski krai) – 21. detsember 1993 Habarovsk) oli nanai rahvusest Venemaa laulja.
Uus!!: Tundra ja Kola Beldõ · Näe rohkem »
Kolõma laht
thumb Kolõma laht (vene Колымский залив, jakuudi Халыма хомото) on laht Ida-Siberi mere lõunaosas.
Uus!!: Tundra ja Kolõma laht · Näe rohkem »
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Uus!!: Tundra ja Koola poolsaar · Näe rohkem »
Korjakid
Korjakid on rahvas Venemaal Kamtšatka poolsaare põhjaosas (peamiselt Korjaki autonoomses ringkonnas).
Uus!!: Tundra ja Korjakid · Näe rohkem »
Krohmseened
Krohmseened (Glomeromycota) on seente hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 150 liiki.
Uus!!: Tundra ja Krohmseened · Näe rohkem »
Kuldhänilane
Kuldhänilane (Motacilla citreola) on linnuliik västriklaste sugukonnast västriku perekonnast.
Uus!!: Tundra ja Kuldhänilane · Näe rohkem »
Kuldking
Kuldking (Cypripedium) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Tundra ja Kuldking · Näe rohkem »
Kuu-võtmehein
Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) on maokeeleliste sugukonda võtmeheina perekonda kuuluv sõnajalgtaim.
Uus!!: Tundra ja Kuu-võtmehein · Näe rohkem »
Laane-karihiir
Laane-karihiir (Sorex caecutiens) on liik väikesi imetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiire perekonnast.
Uus!!: Tundra ja Laane-karihiir · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Tundra ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Lapi tsiitsitaja
Lapi tsiitsitaja ehk keltsalind (Calcarius lapponicus L.) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.
Uus!!: Tundra ja Lapi tsiitsitaja · Näe rohkem »
Lääne-Siberi madalik
Vaade Siberi raudtee poolt Lääne-Siberi madalik (ka Lääne-Siberi lauskmaa, vene keeles За́падно-Сиби́рская равни́на) on suur madalik Aasia lääneosas Venemaal.
Uus!!: Tundra ja Lääne-Siberi madalik · Näe rohkem »
Leena
postmargil (1959) Jäätee mööda Leenat Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.
Uus!!: Tundra ja Leena · Näe rohkem »
Lemming
Lemming (Lemmus) on näriliste seltsi hamsterlaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Tundra ja Lemming · Näe rohkem »
Liivatüll
Liivatülli muna Liivatüll (Charadrius hiaticula) on tülllaste sugukonda kuuluv väike linnuliik.
Uus!!: Tundra ja Liivatüll · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Tundra ja Loopealne · Näe rohkem »
Lopatka neem
Lopatka neeme satelliidipilt Lopatka neem (vene keeles мыс Лопатка) on neem Kamtšatka poolsaarel.
Uus!!: Tundra ja Lopatka neem · Näe rohkem »
Luitsnokk-part
'''Luitsnokk-pardid''' Brooklyni Prospect pargi järves tiirutamas, et toitu üles keerutada (2021. aasta november) Luitsnokk-part (Anas clypeata) ehk luitsnokk "Loomade elu", 6.
Uus!!: Tundra ja Luitsnokk-part · Näe rohkem »
Lumekakk
Lumekakk (Bubo scandiacus) on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Tundra ja Lumekakk · Näe rohkem »
Maakasutus
Maakasutus on mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel.
Uus!!: Tundra ja Maakasutus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (T)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad T-tähega. tabulaadid – tagasivoolu hoovus – tahhüliit – tahhümeeter – tahk – Tahke Maa – taifuun – takistuse meetod – taksiidiline tekstuur – talk – tanatotsönoos – tara – tardkivim – tardkivimi struktuur – tardkivimite klassifikatsioon – tasakaaluprofiil – tasandigrupp – tasandik – tasandikujõgi – TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks teemandiläige – teemant – tefra – tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus tehisjärv – tehismaavärin – tehismineraal – tehisveekogu – inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu teke (geoloogia) – tektiidid – tektonosfäär – tektoonika – tektooniline bretša – tektooniline kate – tektooniline lõhe – tektooniline põiksus – tektooniline režiim – tektoonilised liikumised – endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes tektoonilised rikked – tektoonilised tsüklid – telgede suhe – temperatuuriinversioon – tempestiit – enamasti madalmerelistes tingimustes, väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht teodoliitmeetod – tepui – tera – teraline agregaat – teraline härmatis – teraline struktuur – teralisus – terasuurus – terav bisektriss – teriodondid – termaalne vesi – termohaliinne tsirkulatsioon – termokarst – termokliin – termoluminestsents – termomagnetism – termomeeter – termosfäär – terrass (geoloogia) – terrigeensed setted – terrikoonik – Tertsiaar – Tethyse ookean – tetragonaalne sümmeetria – tetragonaalne süngoonia – tetrakorallid – tetrapoodid – tihedad kiudpilved – tiigrisilm – tilkekivi – tilliit – Tilžė lade – titaniit – tolm – tombolo – Ton – topaas – topikujulised kiudpilved – topograafiline kaart – torm – tormine tuul – tornaado – TORRO skaala – trahhüandesiit – trahhüüdiline struktuur – trahhüüt – transformmurrang – transgressiivne seeria – transgressioon – transpiratsioon – travertiin – Tremadoci lade – tremoliit–ferroaktinoliit – triboluminestsents – trigonaalne sümmeetria – trigonaalne süngoonia – süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks Triias – triivjää – trikliinne sümmeetria – trikliinne süngoonia – trilobiidid – trofogeenne kiht – tromb – troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org troopika – troopikavööde – troopiline kliima – troopiline ookeaniline kliima – troopiline tsüklon – troopiline õhumass – tropopaus – troposfäär – tsement (geoloogia) – settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass tsementeerumine – tsementeerunud kivim – tseoliidid – tsinkiit – tsirkoon – tsirkusorg – tsonaalne kristall – tsonaalsus – tsunami – tsüklilised kaksikud – tsüklon – tsükloni silm – tuff – tugev tuul – tuhaplatoo – tuhavulkaan – tuhk (mäendus) – tuisk – tuiskliiv – tulpjas eralduvus – tulv – tundra – tundravöönd – tundur – Tunguusi katastroof – turbahorisont – turbatsioon – turbidiit – turbulentse kovariatsiooni meetod – turmaliin – turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete turvasmuld – turvastumine – turvastunud muld – tuul – looduslikel põhjustel liikuv õhk tuulealune külg – tuule baariline seadus – tuuleerosioon – tuuleihe – tuulekanne – protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti tuulelipp – tuulenihe – tuulepealne külg – tuulesete – tuule poolt kantud ja setitatud sete tuulevaikus – tuulevire – tõusuallikas – tõusuhoovus – tõusukõrgvesi – tõusulaine – tõusuvesi – täiuslik lõhenevus – tüpomorfism – Türisalu kihistu – türkiis – T.
Uus!!: Tundra ja Maateaduste mõisteid (T) · Näe rohkem »
Mackenzie jõgi
Mackenzie valgla Mackenzie jõgi lähtes Mackenzie jõgi Fort Good Hope'is Jäätee Mackenzie jõel Mackenzie jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas Kanadas, suurim Ameerikas Põhja-Jäämerre suubuv jõgi ja Kanada suurim jõgi.
Uus!!: Tundra ja Mackenzie jõgi · Näe rohkem »
Magerøya
Magerøya saare asukoht Magerøya (põhjasaami keeles Máhkarávju) on saar Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkapi vallas.
Uus!!: Tundra ja Magerøya · Näe rohkem »
Mailane
Pikalehine mailane Mailane (Veronica L.) on iminõgeselaadsete seltsi teeleheliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Tundra ja Mailane · Näe rohkem »
Mari Boine
Mari Boine, 2006 Mari Boine (sündinud 6. novembril 1956 Põhja-Norras Gámehisnjárgas Kárášjohka vallas) on saami päritolu Norra muusik, kes on tuntud eeskätt vanade joigude ning uuema rokk- ja džässmuusika kokkusulatajana.
Uus!!: Tundra ja Mari Boine · Näe rohkem »
Mägitundra
Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.
Uus!!: Tundra ja Mägitundra · Näe rohkem »
Merikotkas
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Tundra ja Merikotkas · Näe rohkem »
Merisalat
Merisalat (Cochlearia) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.
Uus!!: Tundra ja Merisalat · Näe rohkem »
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Uus!!: Tundra ja Mesoliitikum · Näe rohkem »
Metaani oksüdeerivad bakterid
''Methylococcus capsulatus'' kasvamas suure vasesisaldusega keskkonnas Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.
Uus!!: Tundra ja Metaani oksüdeerivad bakterid · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Tundra ja Metsatundra · Näe rohkem »
Middendorffi laht
Middendorfi lahe askoht Middendorfi laht saartega Middendorfi laht (vene keeles залив Миддендорфа) on Kara mere laht Taimõri poolsaare looderannikul.
Uus!!: Tundra ja Middendorffi laht · Näe rohkem »
Moržovets
thumb Moržovets (vene keeles Моржовец) on saar Valges meres Mezeni lahe suudmeosas.
Uus!!: Tundra ja Moržovets · Näe rohkem »
Mudatilder
Mudatilder (Tringa glareola) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Tundra ja Mudatilder · Näe rohkem »
Murenemiskoorik
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel tekib maakoore ülaosas rabe kivimmaterjal.
Uus!!: Tundra ja Murenemiskoorik · Näe rohkem »
Mutt (perekond)
Mutt (Talpa) on putuktoiduliste seltsi mutlaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Tundra ja Mutt (perekond) · Näe rohkem »
Neenetsid
Neenetsi perekond Neenetsid 1860. aastatel Neenetsid (vanemad nimetused samojeedid, jurakid) on samojeedi rahvas, kes elab Venemaal Kirde-Euroopa ja Lääne-Siberi tundrais ja metsatundrais.
Uus!!: Tundra ja Neenetsid · Näe rohkem »
Nelk
Nõmmnelk (''Dianthus arenarius'') Aasnelk (''Dianthus superbus'') Nelk (Dianthus) on rohttaimede või poolpõõsaste perekond nelgiliste sugukonnas.
Uus!!: Tundra ja Nelk · Näe rohkem »
Nganassaanid
Nganassaanid 1927. aastal Nganassaanid (varem nimetatud tavgisamojeedideks) on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis.
Uus!!: Tundra ja Nganassaanid · Näe rohkem »
Ninasarvikpõrnikas
Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) on põrniklaste sugukonda sarvikpõrniklaste alamsugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Tundra ja Ninasarvikpõrnikas · Näe rohkem »
Omolon
Omoloni asendikaart Kolõma valglas Omolon on jõgi Aasias, Kolõma jõe pikim ja parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Tundra ja Omolon · Näe rohkem »
Osara lagendikud
Osara lagendikud (soome keeles Osaran aukeat või Osaran aukot) on Soomes Kainuu maakonnas, Põhja-Pohjanmaa maakonnas Pudasjärvi linnas ja Lapi maakonnas Posio vallas paiknevad lageraiealad, mis olid omal ajal Euroopa suurimad.
Uus!!: Tundra ja Osara lagendikud · Näe rohkem »
Paleoeskimod
Paleoeskimod olid rahvad, kes asustasid Arktika piirkonda Tšukotkast (näiteks Tšortov Ovrag) üle Põhja-Ameerika kuni Gröönimaani enne tänapäeva eskimoid (inuitid ja jupikid) ning neile lähedasi arheoloogilisi kultuure.
Uus!!: Tundra ja Paleoeskimod · Näe rohkem »
Parapolski Dol
Parapolski Dol (vene keeles Парапольский дол) on madalik Kamtšatka poolsaare põhjaosas, kus on Kamtšatkat ülejäänud mandriga ühendav maakitsus.
Uus!!: Tundra ja Parapolski Dol · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Tundra ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Põhjatihane
Põhjatihane (Parus montanus, sünonüüm Poecile montanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.
Uus!!: Tundra ja Põhjatihane · Näe rohkem »
Piilpart
Piilpart (Anas crecca) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Tundra ja Piilpart · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Tundra ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Primorski rajoon
Primorski rajoon on munitsipaalrajoon Venemaal Ida-Euroopa lauskmaal Arhangelski oblasti mandriosa loodeosas ning saartel (sealhulgas Solovetsi saared, Franz Josephi maa ja Victoria saar).
Uus!!: Tundra ja Primorski rajoon · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Tundra ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Qinngua org
Qinngua org (1900) Qinngua org (tuntud ka kui Qinnquadalen, Kanginsap Qinngua ja taani keeles Paradisdalen) on ainus looduslikult metsastunud piirkond Gröönimaal.
Uus!!: Tundra ja Qinngua org · Näe rohkem »
Rabahani
Rabahani (Anser fabalis) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Tundra ja Rabahani · Näe rohkem »
Rabakonn
Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Tundra ja Rabakonn · Näe rohkem »
Rabapüü
Rabapüü (Lagopus lagopus) on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Tundra ja Rabapüü · Näe rohkem »
Rüüt
Rüüt Kakerdaja rabas Rüüt (Pluvialis apricaria) ehk põldrüüt"Loomade elu", 6.
Uus!!: Tundra ja Rüüt · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Tundra ja Rebane · Näe rohkem »
Riisikas
Riisikas (Lactarius) on pilvikulaadsete seltsi pilvikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond.
Uus!!: Tundra ja Riisikas · Näe rohkem »
Rohtla
Sise-Mongoolias Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.
Uus!!: Tundra ja Rohtla · Näe rohkem »
Roosterind-tüll
Roosterind-tülli muna Roosterind-tüll ehk mornel (Charadrius morinellus, Eudromias morinellus) on väike kurvitsaline.
Uus!!: Tundra ja Roosterind-tüll · Näe rohkem »
Rootsi rahvuspargid
Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².
Uus!!: Tundra ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »
Ruskerästas
Ruskerästas (Turdus naumanni) on linnuliik rästaslaste sugukonnast rästa perekonnast.
Uus!!: Tundra ja Ruskerästas · Näe rohkem »
Ruugerüdi
Ruugerüdi ehk ruugerisla (Tryngites subruficollis) on linnuliik.
Uus!!: Tundra ja Ruugerüdi · Näe rohkem »
Salehard
Salehard on linn Venemaal, Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna keskus.
Uus!!: Tundra ja Salehard · Näe rohkem »
Salu-lehelind
Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) on põõsalindlaste sugukonda lehelinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Tundra ja Salu-lehelind · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Tundra ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Tundra ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Satelliitöölane
Satelliitöölane Satelliitöölane (Eupsilia transversa) on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Tundra ja Satelliitöölane · Näe rohkem »
Siberi lehis
Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Tundra ja Siberi lehis · Näe rohkem »
Siberi seedermänd
Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Tundra ja Siberi seedermänd · Näe rohkem »
Solovets
Solovetsi saar Solovets on küla ja saar Venemaal Valge mere Onega lahes.
Uus!!: Tundra ja Solovets · Näe rohkem »
Soojumikas
Soojumikas (Saussurea) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Tundra ja Soojumikas · Näe rohkem »
Sookail
Sookail (Rhododendron tomentosum) on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv kääbuspõõsas.
Uus!!: Tundra ja Sookail · Näe rohkem »
Sookask
Sookask Niitvälja soos Tuuleluud sookasel Sookask (Betula pubescens) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Tundra ja Sookask · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Tundra ja Soome · Näe rohkem »
Soopart
Soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Tundra ja Soopart · Näe rohkem »
Sooräts
Sooräts (Asio flammeus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Tundra ja Sooräts · Näe rohkem »
Soorüdi
Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla"Loomade elu", 6.
Uus!!: Tundra ja Soorüdi · Näe rohkem »
Suur-Begitševi saar
Suur-Begitševi saare asukoht Suur-Begitševi saar (vene остров Большой Бегичев) on Venemaale kuuluv saar Sahha vabariigis Laptevite meres Hatanga lahe suus.
Uus!!: Tundra ja Suur-Begitševi saar · Näe rohkem »
Taigatihane
Taigatihane (Parus cinctus, sünonüüm Poecile cinctus) on linnuliik tihaslaste sugukonnas tihase perekonnas.
Uus!!: Tundra ja Taigatihane · Näe rohkem »
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Uus!!: Tundra ja Taimkate · Näe rohkem »
Tšuktši mägismaa
Tšuktši mägismaa (vene keeles Чукотское нагорье) on mägismaa Euraasia kirdeosas Venemaal.
Uus!!: Tundra ja Tšuktši mägismaa · Näe rohkem »
Tundrakiur
Tundrakiur ehk punakurk-kiur (Anthus cervinus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Uus!!: Tundra ja Tundrakiur · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Tundra ja Turbasammal · Näe rohkem »
Tutkas
Tutkas (Calidris pugnax) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik.
Uus!!: Tundra ja Tutkas · Näe rohkem »
Uus-Siberi saar
Uus-Siberi saare asukoht Uus-Siberi saarestikus Uus-Siberi saar (vene Новая Сибирь, jakuudi Саҥа Сибиир арыы) on saar Põhja-Jäämere Ida-Siberi meres, Anjou saarte idapoolseim saar.
Uus!!: Tundra ja Uus-Siberi saar · Näe rohkem »
Vaigatš
Vaigatši saare asukoht Vaigatš (neenetsi Хэбиди’’ я, vene остров Вайгач) on saar Põhja-Jäämeres, mis eraldab Barentsi ja Kara merd.
Uus!!: Tundra ja Vaigatš · Näe rohkem »
Vainurästas
Vainurästas (Turdus iliacus) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Tundra ja Vainurästas · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Tundra ja Valgejänes · Näe rohkem »
Väike käopõll
Väike käopõll (Listera cordata, sünonüüm Neottia cordata) on käpaliste sugukonda käopõlle perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Tundra ja Väike käopõll · Näe rohkem »
Väike-Begitševi saar
Suur-Begitševi ja Väike-Begitševi saare asukoht Väike-Begitševi saar (vene остров Малый Бегичев) on Venemaale kuuluv saar Krasnojarski krais Laptevite meres Hatanga lahe suus.
Uus!!: Tundra ja Väike-Begitševi saar · Näe rohkem »
Väike-laukhani
Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik.
Uus!!: Tundra ja Väike-laukhani · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Tundra ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Vilkitski saar (Kara meri)
Vilkitski saare asukoht Vilkitski saar Vilkitski saar (vene остров Вилькицкого) on saar Kara meres Obi ja Jenissei lahe vahele jäävast Gõda poolsaarest põhjas.
Uus!!: Tundra ja Vilkitski saar (Kara meri) · Näe rohkem »
Villpea
Villpea (Eriophorum) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Tundra ja Villpea · Näe rohkem »
Virantanaz
Nina Zaitseva. "Virantanaz. Vepsa eepos". Eestikeelse tõlke esikaas, kujundanud Kairi Kullasepp, 2018 "Virantanaz" ('Vira majapidamine/külaots/küla') on vepsa kirjalik folklooripõhine eepos, mille autor on vepsa keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane Nina Zaitseva.
Uus!!: Tundra ja Virantanaz · Näe rohkem »
Walesi Printsi saar
Walesi Printsi saare satelliidipilt Walesi Printsi saar (inglise keeles Prince of Wales Island, inuktituti keeles Kingailaq) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Victoria saare ja Somerseti saare vahel.
Uus!!: Tundra ja Walesi Printsi saar · Näe rohkem »
Yukon
Yukon on Kanada 1.
Uus!!: Tundra ja Yukon · Näe rohkem »
