Kiiremini kui brauser!
118 suhted: Ainesidemos, Aksioom, Alain Badiou, Alfred Ayer, Alus (filosoofia), Alvin Goldman, Antifundatsionalism, Aposterioorne tõde, Aprioorne tõde, Arhailine õigus, Aruküla Uudised, Asjaolu, Ateism, Augustinus, Ausus, Ületavad toimingud, Éloge de l'amour, Baha'i usk, Beauty (Scruton), Charles Sanders Peirce, De docta ignorantia, De la grammatologie, Deemon, Dekonstruktsionism, Eetika ja filosoofia piirid, Elizabeth Fricker, Emily Dickinson, Enesekavandamine, Epistemoloogia, Epistemoloogia mõisteid, Esimene meditatsioon, Evald Iljenkov, Fideism, Filosoofia, Filosoofia mõisteid, Filosoofiline küsimus, Filosoofiline loogika, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Idee, Ilu looduses, Ilukirjandus, Intentsionaalsus, Jama ajamine, Johann Heinrich Pestalozzi, Jumalakogemus, Keelefilosoofia, Keeleline relativism, Kirjandus, Kognitivism, Kontekstualism, ..., Leo XIII, Loogika, Loogikateadus, Loomulik ontoloogiline hoiak, Maat, Mathematics, Matter and Method, Mütoloogia, Mõtlemise mõistevõrk, Meaning and Knowledge, Metaphysics, Michael Dummett, Michael Polanyi, Misoloogia, Muusad, Nüüdismuusika mõisteid, Njaaja, Objektiivsus, Osalusepistemoloogia, Ousia, Pentagramm, Postmodernism, Pragmatismi tõeteooria, Protagoras, Raamatute varjatud sõnumid, Reaalsus, Realism (teadus), Reason, Truth and History, Relatiivsus, Relativism, Reliabilism, Religioon, Repressive Tolerance, Romantism, Saul Kripke, Semantiline mälu, Skeptitsism, Sokratese vanne, Sotsiaalepistemoloogia, Speaking from Ignorance: Not Agreeing with Others We Believe Are Correct, Spinn (propaganda), Suur jutustus, Suur vale, Taju fenomenoloogia, Tõde ja meetod, Tõerežiim, Tõesus, Tõetus, Tõeväärtus, Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust, Teadusfilosoofia, Tegelikkus, Teoloogia summa, Teoloogia summa Ia q. 2, Teosoofia, The Joy of Philosophy, The Nature of Existence, Thomas Reid, Tuhandenäoline kangelane, Tunnetusrelativism, Uddalaka Aruni, Vaade eikusagilt, Valetamine, Vandenõuteooria, Väärtused, Väärtuste loend, Viga, Vivekananda, 1984 (Orwell). Laienda indeks (68 rohkem) »
Ainesidemos
Ainesidemos oli Kreeka filosoof, sündis Knossoses Kreetal ja õpetas Aleksandrias umbkaudu 70 eKr.
Uus!!: Tõde ja Ainesidemos · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Tõde ja Aksioom · Näe rohkem »
Alain Badiou
Alain Badiou (2006) Alain Badiou (sündinud 17. jaanuaril 1937 Marokos) on prantsuse filosoof.
Uus!!: Tõde ja Alain Badiou · Näe rohkem »
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Tõde ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
Alus (filosoofia)
Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.
Uus!!: Tõde ja Alus (filosoofia) · Näe rohkem »
Alvin Goldman
Alvin I. Goldman (sündinud 1938) on USA filosoof.
Uus!!: Tõde ja Alvin Goldman · Näe rohkem »
Antifundatsionalism
Antifundatsionalism on epistemoloogiline teooria, mis ühendab erinevad kriitikad teadmiste põhinemisest tugevate alususkumuste vastu.
Uus!!: Tõde ja Antifundatsionalism · Näe rohkem »
Aposterioorne tõde
Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Tõde ja Aposterioorne tõde · Näe rohkem »
Aprioorne tõde
Aprioorne tõde on tõde, mille teadmine või õigustus ei sõltu meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla aprioorne teadmine ja mille õigustus saab olla aprioorne õigustus.
Uus!!: Tõde ja Aprioorne tõde · Näe rohkem »
Arhailine õigus
Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud (ius scriptum) kui ka kirjutamata õigusega (ius non scriptum) samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu.
Uus!!: Tõde ja Arhailine õigus · Näe rohkem »
Aruküla Uudised
Aruküla Uudised on 2005.
Uus!!: Tõde ja Aruküla Uudised · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Tõde ja Asjaolu · Näe rohkem »
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Uus!!: Tõde ja Ateism · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Tõde ja Augustinus · Näe rohkem »
Ausus
Ausus on inimestevahelises kommunikatsioonis ja tegevustes inimes(t)elt oodatav omadus, mis väljendub tõe rääkimises ja valetamisest hoidumises.
Uus!!: Tõde ja Ausus · Näe rohkem »
Ületavad toimingud
Ületavad toimingud (sanskriti ja paali keeles pāramitā; tiibeti keeles pha rol tu phyin pa; hiina keeles 波羅蜜 boluomi; jaapani keeles haramitsu), ka ületavused, on peamiselt mahajaanas bodhisattvale omased teostusviisid ja toimingud.
Uus!!: Tõde ja Ületavad toimingud · Näe rohkem »
Éloge de l'amour
"Éloge de l'amour" ("Armastuse ülistus") on 2009.
Uus!!: Tõde ja Éloge de l'amour · Näe rohkem »
Baha'i usk
Droonivideo Wilmette Baha'i templist Baháʼí usk on üks maailma uuemaid religioone, mille kohaselt on kõik religioonid ja kõik inimesed võrdselt väärtuslikud läbi Jumala tahte järkjärgulise ilmutamise, mis viib inimkonna vaimsele ja moraalsele küpsusele.
Uus!!: Tõde ja Baha'i usk · Näe rohkem »
Beauty (Scruton)
"Beauty" ("Ilu") on Roger Scrutoni filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Tõde ja Beauty (Scruton) · Näe rohkem »
Charles Sanders Peirce
Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.
Uus!!: Tõde ja Charles Sanders Peirce · Näe rohkem »
De docta ignorantia
"De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") on Nicolaus Cusanuse teos.
Uus!!: Tõde ja De docta ignorantia · Näe rohkem »
De la grammatologie
"De la grammatologie" on Jacques Derrida filosoofiline teos.
Uus!!: Tõde ja De la grammatologie · Näe rohkem »
Deemon
Mihhail Vrubeli "Istuv deemon", inspireeritud Lermontovi luuletusest "Deemon" Rila kloostris Bulgaarias Deemon on folklooris, mütoloogias ja religioonis esinev üleloomulik olend.
Uus!!: Tõde ja Deemon · Näe rohkem »
Dekonstruktsionism
Dekonstruktsionism on Jacques Derrida dekonstruktsioonil kui erinevuse mängu kasutamisel rajanev tänapäeva filosoofia mõttemuster.
Uus!!: Tõde ja Dekonstruktsionism · Näe rohkem »
Eetika ja filosoofia piirid
"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.
Uus!!: Tõde ja Eetika ja filosoofia piirid · Näe rohkem »
Elizabeth Fricker
Elizabeth Fricker (Lizzie Fricker) on Briti filosoof.
Uus!!: Tõde ja Elizabeth Fricker · Näe rohkem »
Emily Dickinson
Emily Dickinson 1846.–1847. aasta paiku Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 Amherst, Massachusetts – 15. mai 1886 Amherst) oli ameerika luuletaja.
Uus!!: Tõde ja Emily Dickinson · Näe rohkem »
Enesekavandamine
Enesekavandamine (ka enesemoodustamine, enesetehnika) on Michel Foucault'l (enesetehnoloogia) kultuuris sisalduv tõekohustus, kuidas ennast moodustada.
Uus!!: Tõde ja Enesekavandamine · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Tõde ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Epistemoloogia mõisteid
Siin on loetletud epistemoloogia mõisteid.
Uus!!: Tõde ja Epistemoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Esimene meditatsioon
Esimene meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" esimene peatükk.
Uus!!: Tõde ja Esimene meditatsioon · Näe rohkem »
Evald Iljenkov
Evald Vassiljevitš Iljenkov (Эвальд Васильевич Ильенков; 18. veebruar 1924 Smolensk – 21. märts 1979 Moskva) oli vene filosoof.
Uus!!: Tõde ja Evald Iljenkov · Näe rohkem »
Fideism
Fideism (ladina sõnast fides 'usk') on epistemoloogiline teooria, et usk on teatud tõdedeni (enamasti religioossete) jõudmisel olulisem kui mõistus.
Uus!!: Tõde ja Fideism · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Tõde ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Tõde ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Filosoofiline küsimus
Filosoofilised küsimused on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta.
Uus!!: Tõde ja Filosoofiline küsimus · Näe rohkem »
Filosoofiline loogika
Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.
Uus!!: Tõde ja Filosoofiline loogika · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Tõde ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Tõde ja Idee · Näe rohkem »
Ilu looduses
"Ilu looduses" (Красота в природе) on Vladimir Solovjovi artikkel, üks tema põhilisi esteetikaalaseid töid.
Uus!!: Tõde ja Ilu looduses · Näe rohkem »
Ilukirjandus
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.
Uus!!: Tõde ja Ilukirjandus · Näe rohkem »
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Uus!!: Tõde ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »
Jama ajamine
Jama ajamine on väidete esitamine nende tõeväärtusest hoolimata ning eesmärgiga saavutada retoorilises olukorras edu.
Uus!!: Tõde ja Jama ajamine · Näe rohkem »
Johann Heinrich Pestalozzi
Johann Heinrich Pestalozzi Johann Heinrich Pestalozzi (12. jaanuar 1746 Zürich – 17. veebruar 1827 Brugg, Aargau kanton, Šveits) oli Šveitsi pedagoog, filantroop, koolireformaator, filosoof ja poliitik.
Uus!!: Tõde ja Johann Heinrich Pestalozzi · Näe rohkem »
Jumalakogemus
"Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus" ("The Experience of God: Being, Consciousness, Bliss") on David Bentley Harti raamat.
Uus!!: Tõde ja Jumalakogemus · Näe rohkem »
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Uus!!: Tõde ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »
Keeleline relativism
Keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt tõe loob teatud keele grammatika, semantika ja pragmaatika.
Uus!!: Tõde ja Keeleline relativism · Näe rohkem »
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Uus!!: Tõde ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kognitivism
Kognitivism on õppimisteooria, mille eesmärgiks on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse.
Uus!!: Tõde ja Kognitivism · Näe rohkem »
Kontekstualism
Kontekstualism on filosoofiliste vaadete kogum, mis rõhutab teo või väljenduse konteksti.
Uus!!: Tõde ja Kontekstualism · Näe rohkem »
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Uus!!: Tõde ja Leo XIII · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Tõde ja Loogika · Näe rohkem »
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Uus!!: Tõde ja Loogikateadus · Näe rohkem »
Loomulik ontoloogiline hoiak
Loomulik ontoloogiline hoiak (inglise keeles natural ontological attitude; lühend NOA) on teadusfilosoofiline positsioon, mille esitas Arthur Fine artiklis "The Natural Ontological Attitude" (1984).
Uus!!: Tõde ja Loomulik ontoloogiline hoiak · Näe rohkem »
Maat
thumb Maat oli vanaegiptuse mütoloogias õiguse, tõe ja maailma harmoonia jumalanna ning ühtlasi õigluse, maailmakorra, tõe, riigivalitsemise ja õiguse mõiste, mida see jumalanna kehastas.
Uus!!: Tõde ja Maat · Näe rohkem »
Mathematics, Matter and Method
"Mathematics, Matter and Method" on Hilary Putnami filosoofiliste kirjutiste kogumik, väljaande "Philosophical Papers" 1.
Uus!!: Tõde ja Mathematics, Matter and Method · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Tõde ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Mõtlemise mõistevõrk
"Mõtlemise mõistevõrk" on Leho Lamuse koostatud tänapäeva filosoofia ja kaasaja mõtteloo sõnaraamat, mis ilmus aastal 2017.
Uus!!: Tõde ja Mõtlemise mõistevõrk · Näe rohkem »
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Uus!!: Tõde ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõde ja Metaphysics · Näe rohkem »
Michael Dummett
Michael Dummett Sir Michael Anthony Eardley Dummett (27. juuni 192527. detsember 2011) oli Briti filosoof, Briti Akadeemia liige.
Uus!!: Tõde ja Michael Dummett · Näe rohkem »
Michael Polanyi
Michael Polanyi 1933. aastal Michael Polanyi (sünninimi Polányi Mihály; 11. märts 1891, Budapest – 22. veebruar 1976) oli Ungari juudi päritolu Briti keemik, majandusteadlane ja filosoof.
Uus!!: Tõde ja Michael Polanyi · Näe rohkem »
Misoloogia
Misoloogia (vanakreeka keeles μισολογία) on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine.
Uus!!: Tõde ja Misoloogia · Näe rohkem »
Muusad
Frans Florise maal Apollonist muusade õpetajana Baldassare Peruzzi: Apollon ja muusad tantsuhoos Muusad olid Kreeka mütoloogias kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsjad.
Uus!!: Tõde ja Muusad · Näe rohkem »
Nüüdismuusika mõisteid
Siin on loetletud nüüdismuusika mõisteid. Palun salvestada puuduv eestikeelne sõna Tõlkimist vajavate nüüdismuusika mõistete loendis.
Uus!!: Tõde ja Nüüdismuusika mõisteid · Näe rohkem »
Njaaja
Hinduismi sümbol AUM Njaaja (sanskriti keele sõnast nyāya, 'reeglid', 'loogika', 'meetod') on üks hinduismi usundi kuuest klassikalisest (veedade autoriteeti tunnustavast) filosoofia koolkonnast ehk daršanast.
Uus!!: Tõde ja Njaaja · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Tõde ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Osalusepistemoloogia
Osalusepistemoloogia on filosoofiline hoiak, mille järgi tähendus ei ole positivistlike vaadete kohaselt ainult väljaspool inimmõistust (objektiivses maailmas, mis ootab avastamist) ega ei ole postmodernistlike või konstruktivistlike vaadete kohaselt ainult subjektiivne inimmõistuse poolt konstrueeritud või projitseeritud tähendus olemuslikult mõttetusse maailma.
Uus!!: Tõde ja Osalusepistemoloogia · Näe rohkem »
Ousia
Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.
Uus!!: Tõde ja Ousia · Näe rohkem »
Pentagramm
Pentagramm Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk.
Uus!!: Tõde ja Pentagramm · Näe rohkem »
Postmodernism
barokseid rõivaid Postmodernism (ladina keeles post, pärast, järel) on globaalne kultuuriline hoiak, mis konkureerib modernismiga.
Uus!!: Tõde ja Postmodernism · Näe rohkem »
Pragmatismi tõeteooria
Pragmatismi tõeteooria kohaselt tuleb rääkida tõest kui hinnangulisest funktsioonist tulemuste kohta, mida olendid oma keskkonna uurimisel saavutavad, st tuletamata seda inimestest kõrgemal asuvast absoluutsest tõest.
Uus!!: Tõde ja Pragmatismi tõeteooria · Näe rohkem »
Protagoras
Demokritos (keskel) ja Protagoras (paremal); Salvator Rosa maal 17. sajandist (Ermitaaž) Protagoras Abderast (5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma.
Uus!!: Tõde ja Protagoras · Näe rohkem »
Raamatute varjatud sõnumid
Mitmete esoteeriliste ja vandenõuteooriate kohaselt on pühakirjadesse või pühaks peetavatesse raamatutesse peidetud varjatud sõnumeid või saladusi.
Uus!!: Tõde ja Raamatute varjatud sõnumid · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Tõde ja Reaalsus · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Tõde ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Reason, Truth and History
"Reason, Truth and History" ("Mõistus, tõde ja ajalugu") on Hilary Putnami filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõde ja Reason, Truth and History · Näe rohkem »
Relatiivsus
Relatiivsus (ladina sõnast relativus) ehk suhtelisus ehk suhtes olemine on filosoofias omadus, mida vastandatakse absoluutsusele.
Uus!!: Tõde ja Relatiivsus · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Tõde ja Relativism · Näe rohkem »
Reliabilism
Reliabilism ehk usaldusväärsus on epistemoloogiline teooria, mis ühendab erinevad hoiakud teadmise ja õigustuse küsimustes, kuidas mõõta ja kasutada tõde.
Uus!!: Tõde ja Reliabilism · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Tõde ja Religioon · Näe rohkem »
Repressive Tolerance
"Repressive Tolerance" ("Repressiivne sallivus") on Herbert Marcuse kirjutis, mis ilmus raamatus "A Critique of Pure Tolerance" 1965.
Uus!!: Tõde ja Repressive Tolerance · Näe rohkem »
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Uus!!: Tõde ja Romantism · Näe rohkem »
Saul Kripke
Saul Kripke Saul Aaron Kripke (13. november 1940 New Yorgi osariik, Bay Shore – 15. september 2022) oli juudi päritolu USA filosoof ja loogik.
Uus!!: Tõde ja Saul Kripke · Näe rohkem »
Semantiline mälu
Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta.
Uus!!: Tõde ja Semantiline mälu · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Tõde ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Sokratese vanne
Sokratese vanne (saksa keeles Sokratischer Eid) ehk sokraatiline vanne õpetajatele on vanne, mille koostas arstide Hippokratese vande eeskujul pedagoog Hartmut von Hentig.
Uus!!: Tõde ja Sokratese vanne · Näe rohkem »
Sotsiaalepistemoloogia
Sotsiaalepistemoloogia on epistemoloogia haru, mis uurib seda, kuidas kollektiivide uskumused on õigustatud, ratsionaalsed või teadmist moodustavad, ja teiste inimeste mõju indiviidi otsustele, mida uskuda.
Uus!!: Tõde ja Sotsiaalepistemoloogia · Näe rohkem »
Speaking from Ignorance: Not Agreeing with Others We Believe Are Correct
Ignoreerides tõde (Speaking From Ignorance) – mittenõustumine, kuigi usutakse, et teiste seisukoht on õige on Bert H. Hodgesi, Benjamin R. Meagheri, Daniel J. Nortoni, Ryan McBaini ja Ariane Sroubeki sotsiaalpsühholoogia alane uurimus, mis ilmus ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology, 2014, kd 106, nr 2, lk 218–234.
Uus!!: Tõde ja Speaking from Ignorance: Not Agreeing with Others We Believe Are Correct · Näe rohkem »
Spinn (propaganda)
45. presidendivalimiste aegne konverentsiruum Spinn.
Uus!!: Tõde ja Spinn (propaganda) · Näe rohkem »
Suur jutustus
Suur jutustus (grand récit) ehk metanarratiiv (métarécit) on keskne mõiste Jean-François Lyotardi ühiskonnateoorias ja teadusfilosoofias.
Uus!!: Tõde ja Suur jutustus · Näe rohkem »
Suur vale
Suur vale (inglise keeles big lie) on propagandatehnika ja loogiline trikk (loogika eksitus).
Uus!!: Tõde ja Suur vale · Näe rohkem »
Taju fenomenoloogia
"Taju fenomenoloogia" (Phénoménologie de la perception) on Maurice Merleau-Ponty tuntuim ja mahukaim teos.
Uus!!: Tõde ja Taju fenomenoloogia · Näe rohkem »
Tõde ja meetod
"Tõde ja meetod" ("Wahrheit und Methode") on filosoof Hans-Georg Gadameri peateos.
Uus!!: Tõde ja Tõde ja meetod · Näe rohkem »
Tõerežiim
Tõerežiim on igas ühiskonnas teatud diskursusetüüp, mida võetakse tõesena ja mis hakkab toimima tõe eeskujuna.
Uus!!: Tõde ja Tõerežiim · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Tõde ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõetus
Tõetus, ka tõejärgsus, on olukord, kus valik langetatakse juhuse alusel, faktide või tõe teadlikul eiramisel.
Uus!!: Tõde ja Tõetus · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Tõde ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust
"Teadmine, võim, subjekt.
Uus!!: Tõde ja Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Tõde ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Tõde ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teoloogia summa
inkunaablina ilmunud väljaandest (Peter Schöffer, Mainz 1471) "Teoloogia summa" (ladina keeles "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on Aquino Thomase tähtsaim teos.
Uus!!: Tõde ja Teoloogia summa · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Tõde ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
Teosoofia
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.
Uus!!: Tõde ja Teosoofia · Näe rohkem »
The Joy of Philosophy
"The Joy of Philosophy: Thinking Thin versus the Passionate Life" (Rõõm filosoofiast: hõre mõtlemine ja kirglik elu) on Robert Solomoni filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõde ja The Joy of Philosophy · Näe rohkem »
The Nature of Existence
"The Nature of Existence" ("Eksisteerimise loomus") on filosoof John McTaggart Ellis McTaggarti kaheköiteline teos.
Uus!!: Tõde ja The Nature of Existence · Näe rohkem »
Thomas Reid
Thomas Reid (7. mai 1710 – 7. oktoober 1796 Glasgow) oli religioosse taustaga šoti filosoof, kel oli Šoti valgustusajastus oluline roll.
Uus!!: Tõde ja Thomas Reid · Näe rohkem »
Tuhandenäoline kangelane
"Tuhandenäoline kangelane" ("The Hero with a Thousand Faces") on Joseph Campbelli raamat.
Uus!!: Tõde ja Tuhandenäoline kangelane · Näe rohkem »
Tunnetusrelativism
Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.
Uus!!: Tõde ja Tunnetusrelativism · Näe rohkem »
Uddalaka Aruni
Uddalaka Aruni (Sanskrit: उद्दालक आरुणि Uddālaka Āruṇi m. Ka Uddalaka, Aruni, Uddalaka Aruni Gautama või Uddalaka Varuni) oli kirjaliku ajaloo esimene filosoof; tegutses u 8.
Uus!!: Tõde ja Uddalaka Aruni · Näe rohkem »
Vaade eikusagilt
"Vaade eikusagilt" ("The View from Nowhere") on Thomas Nageli filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõde ja Vaade eikusagilt · Näe rohkem »
Valetamine
Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.
Uus!!: Tõde ja Valetamine · Näe rohkem »
Vandenõuteooria
Vandenõuteooria on narratiiv sündmuste selgitamiseks salajase kokkuleppe või vandenõu abil.
Uus!!: Tõde ja Vandenõuteooria · Näe rohkem »
Väärtused
Väärtused (ka sotsiaalsed väärtused, ühiskondlikud väärtused) on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel.
Uus!!: Tõde ja Väärtused · Näe rohkem »
Väärtuste loend
Siin lehel on loetletud ühiskondlikke väärtusi.
Uus!!: Tõde ja Väärtuste loend · Näe rohkem »
Viga
Viga (ehk eksimus) on miski mis on juhtunud mittevastavalt soovitule.
Uus!!: Tõde ja Viga · Näe rohkem »
Vivekananda
Vivekananda, 1893 Vivekananda autogramm Swami Vivekananda (õieti Narendranath Datta; kasutatud ka kirjapilti Dutt; 12. jaanuar 1863 Kolkata – 4. juuli 1902 Belur Math Kolkata lähedal) oli india usureformaator ja rahvusliku liikumise tegelane.
Uus!!: Tõde ja Vivekananda · Näe rohkem »
1984 (Orwell)
"1984" on 1949.
Uus!!: Tõde ja 1984 (Orwell) · Näe rohkem »
