Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Adjektiivne võrdlustarind, Afiksoid, Afrikaani keel, Aglutinatsioon, Alamsaksa laenud eesti keeles, Alias (mäng), Antonüüm, Arv (keeleteadus), Šona keel, Balti laenud eesti keeles, Denominaal, Eesti etümoloogiasõnaraamat, Eesti mustlased, Esperanto, Eve keel, Germaani laenud eesti keeles, Gliwice, Grammatiline kategooria, Hausa keel, Indoeuroopa laenud eesti keeles, Indoiraani laenud eesti keeles, Infiks, Islandi keel, Jaapani segakiri, Keeletüübid, Keeletüpoloogia, Keeleteaduse mõisteid, Konkatenatsioon, Kontraktsioon, Koorküla Valgjärv, Läti laenud eesti keeles, Lõpuvaheldus, Leivu keel, Lekseem, Leksikoloogia, Lokatiiv, Märter, Morfeem, Mustlased, Pomo keeled, Post-, Prefiks, Rootsi laenud eesti keeles, Rundi keel, Saksa laenud eesti keeles, Sõnamoodustus, Selenge, Semi keeled, Slaavi laenud eesti keeles, Soome laenud eesti keeles, ..., Sufiks, Tallinna ajalugu, Türgi keel, Tüvevaheldus, Tüvi, Tegusõna pöördelised vormid, Trøndelag, Tuletus, Uhmardu, Vadjalased, Vanapõhja keel, Varlpiri keel, Vältevaheldus, Vene laenud eesti keeles. Laienda indeks (14 rohkem) »
Adjektiivne võrdlustarind
Võrdlustarind on see võrdluslause osa, mida saame kõrvutada näiteks määraadverbiga ning kasutada muude intensiivistamisvahenditega.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Adjektiivne võrdlustarind · Näe rohkem »
Afiksoid
Afiksoid ehk poolafiks ehk semiafiks ehk poolliide on sõna osa, mis liidetakse sõnatüvele uue sõna moodustamisel.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Afiksoid · Näe rohkem »
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Aglutinatsioon · Näe rohkem »
Alamsaksa laenud eesti keeles
Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Alamsaksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Alias (mäng)
mängulaud "Alias" ('teisiti, teise nimega') on võistkondlik lauamäng, mille eesmärk on läbida mängulaual kõik väljad kaasmängijatele sõnu seletades.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Alias (mäng) · Näe rohkem »
Antonüüm
Antonüümid ehk vastandsõnad (kreeka sõnadest anti "vastu" ja onyma "nimi") on sõnad, mis ühe tähendusliku tunnusjoone poolest on vastandlikud, kuid mille muu tähendus langeb kokku.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Antonüüm · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Šona keel · Näe rohkem »
Balti laenud eesti keeles
Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Balti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Denominaal
Denominaal on sõna, mis on tuletatud noomeni tüvest.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Denominaal · Näe rohkem »
Eesti etümoloogiasõnaraamat
"Eesti etümoloogiasõnaraamat" on 2012.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Eesti etümoloogiasõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti mustlased
Eesti mustlased ehk Eesti romad on romade rahvusvähemus Eestis.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Eesti mustlased · Näe rohkem »
Esperanto
Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Esperanto · Näe rohkem »
Eve keel
Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Eve keel · Näe rohkem »
Germaani laenud eesti keeles
Germaani laenud on alates II aastatuhandest eKr kuni 9.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Germaani laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Gliwice
Gliwice (saksa keeles Gleiwitz) on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Gliwice · Näe rohkem »
Grammatiline kategooria
Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »
Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Hausa keel · Näe rohkem »
Indoeuroopa laenud eesti keeles
Indoeuroopa laenud on indoeuroopa algkeelest uurali algkeelde laenatud ja sealt eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 16-37.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Indoeuroopa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Indoiraani laenud eesti keeles
Indoiraani laenud on indoiraani algkeelest eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 20–39.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Indoiraani laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Infiks
Infiks ehk siseliide on morfeem, mida kasutatakse sõnajuure siseselt.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Infiks · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Islandi keel · Näe rohkem »
Jaapani segakiri
Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Jaapani segakiri · Näe rohkem »
Keeletüübid
Keeletüübid on mingite keeletunnuste alusel saadud keele liigitused.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Keeletüübid · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Konkatenatsioon
'''konkatenatsioon''' on keeleteaduses sõnatüvi|sõnatüvede ja fleksiooniafiksite liitumine, mille kaudu tekivad fonoloogia|fonoloogilised või täpsemini grafeem|grafemaatilised sõnad. Konkatenatsiooni vastandiks oleks sõnatüvede ja fleksiooniafiksite isoleeritud liitumine.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Konkatenatsioon · Näe rohkem »
Kontraktsioon
Kontraktsiooniks nimetatakse keeleajaloos sõnatüve lühenemist ehk sõna silpide arvu vähenemist - näiteks: *kastek+et > (*kasteɣet > kasteet >) kasted.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Kontraktsioon · Näe rohkem »
Koorküla Valgjärv
Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Koorküla Valgjärv · Näe rohkem »
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Läti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldus on lõpphäälikute poolest erinevate tüvevariantide vaheldumine sõna vormistikus.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Lõpuvaheldus · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Leivu keel · Näe rohkem »
Lekseem
Lekseem tuleb kreeka sõnast lexis 'sõna' ja on keeleteaduses mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Lekseem · Näe rohkem »
Leksikoloogia
Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis hõlmab sõnavara uuringuid.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Leksikoloogia · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Märter · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Morfeem · Näe rohkem »
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Mustlased · Näe rohkem »
Pomo keeled
Pomo keelte levila enne kontakti eurooplastega Pomo keeled moodustavad hoka hõimkonnas eraldi haru, mida kutsutakse pomo keelkonnaks.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Pomo keeled · Näe rohkem »
Post-
Post- on eesliide, mis tähistab millegi järel, pärast, hiljem olemist.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Post- · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Prefiks · Näe rohkem »
Rootsi laenud eesti keeles
Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Rootsi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Rundi keel
Rundi keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on Ida-Aafrikas asuva Burundi Vabariigi rahvuskeeleks (koos prantsuse keelega).
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Rundi keel · Näe rohkem »
Saksa laenud eesti keeles
Saksa laenud on alates 16. sajandi teisest poolest Eesti linnades levima hakanud ülemsaksa keelest eesti keelde tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Saksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »
Selenge
Selenge jõgikonna asendikaart Vaade kosmosest Selenge deltale Selenge (mongoli keeles Сэлэнгэ (ka Сэлэнгэ мөрөн), burjaadi keeles Сэлэнгэ мүрэн, vene keeles Селенга) on jõgi Sise-Aasias, suurim Baikalisse suubuv jõgi.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Selenge · Näe rohkem »
Semi keeled
Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Semi keeled · Näe rohkem »
Slaavi laenud eesti keeles
Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Slaavi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Soome laenud eesti keeles
Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüvedhttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Soome laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Sufiks · Näe rohkem »
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Türgi keel · Näe rohkem »
Tüvevaheldus
Tüvevaheldus on sõnatüve esinemine sõna eri muutevormides eri kujul.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Tüvevaheldus · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Tüvi · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Trøndelag · Näe rohkem »
Tuletus
Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Tuletus · Näe rohkem »
Uhmardu
Uhmardu on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Uhmardu · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Varlpiri keel
Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Varlpiri keel · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
Vene laenud eesti keeles
Vene laenud on eesti keelde vene keelest alates 15. sajandist tulnud laentüved.
Uus!!: Tüvi (keeleteadus) ja Vene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
