16 suhted: Anadõri laht, Beringi meri, Beringi väin, Dežnjovi neem, Eskimo-aleuudi keeled, Eskimod, Heeringavaal, Kaug-Ida, Kesk-Siberi jupiki keel, Naukani keel, Otto von Kotzebue, Sireniki keel, Tšuktši meri, Tundra-neppvigle, Valgejänes, Välismaa poolsaarte loend.
Anadõri laht
Anadõri lahe NOAA kaart Anadõri laht (vene Анадырский залив) on loodepoolne osa Beringi merest.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Anadõri laht · Näe rohkem »
Beringi meri
thumb Larga pojaga Beringi merel Beringi meri on ääremeri, mis asub Vaikse ookeani põhjaosas.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Beringi meri · Näe rohkem »
Beringi väin
Beringi väin satelliidifotol Beringi väin (vene keeles Берингов пролив, inglise keeles Bering Strait) ühendab Vaikset ookeani (Beringi merd) Põhja-Jäämerega (Tšuktši merega) ja eraldab Aasiat (Tšuktši poolsaart) Põhja-Ameerikast (Alaska poolsaarest).
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Beringi väin · Näe rohkem »
Dežnjovi neem
Dežnjovi neem Tšuktši poolsaare idaotsas (vasakpool) thumb thumb Dežnjovi neem (vene keeles мыс Дежнёва) on neem Tšuktši poolsaare idaotsas.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Dežnjovi neem · Näe rohkem »
Eskimo-aleuudi keeled
Eskimo-aleuudi keelte levila enne kontakti eurooplastega Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu arvatakse aleuudi ja eskimo keeled.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Eskimo-aleuudi keeled · Näe rohkem »
Eskimod
Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Eskimod · Näe rohkem »
Heeringavaal
Heeringavaal ehk finnvaal (Balaenoptera physalus) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Heeringavaal · Näe rohkem »
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Kaug-Ida · Näe rohkem »
Kesk-Siberi jupiki keel
Siberi jupiki keel (enda nimi Yupigestun) on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Alaskal St. Lawrence saarel räägitav jupiki keel.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Kesk-Siberi jupiki keel · Näe rohkem »
Naukani keel
Naukani jupiki keel (enda nimi нывуӄаӷмит) on Venemaal Tšuktši poolsaarel (Naukan /посёлок Наукан/ ja Dežnjov /посёлок Дежнёв/ küla) räägitav jupiki keel.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Naukani keel · Näe rohkem »
Otto von Kotzebue
Otto von Kotzebue (vene keeles Отто Евстафьевич Коцебу; 30. detsember (19. detsember vkj) 1787 Tallinn – 15. veebruar (3. veebruar vkj) 1846 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eesti rüütelkonna parun Vene tsaariaegses teenistuses Venemaal, maadeavastaja ja mereväeohvitser (1. järgu kapten).
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Otto von Kotzebue · Näe rohkem »
Sireniki keel
Sireniki jupiki keel (omakeelne nimetus Uqeghllistun) oli Venemaal Tšuktši poolsaarel Sireniki (Сиӷы́ныӽ) külas räägitud jupiki keel.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Sireniki keel · Näe rohkem »
Tšuktši meri
Tšuktši meri Põhja-Jäämeres Tšuktši meri (vene keeles Чукотское море, inglise keeles Chukchi Sea) on Põhja-Jäämere ääremeri.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Tšuktši meri · Näe rohkem »
Tundra-neppvigle
Tundra-neppvigle (Limnodromus scolopaceus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik neppvigle perekonnast.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Tundra-neppvigle · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Valgejänes · Näe rohkem »
Välismaa poolsaarte loend
Siin on loetletud välismaa poolsaari ja neemi; Eesti poolsaared ja neemed on loetletud Eesti poolsaarte loendis.
Uus!!: Tšuktši poolsaar ja Välismaa poolsaarte loend · Näe rohkem »