Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Tšuudid

Index Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

34 suhted: Aleksander Heintalu, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti viikingiaeg, Eestlased, Ingeri ajalugu, Jaroslav Tark, Keava linnamägi, Kuldmamma!, Läänemeresoome algkeel, Leivu keel, Mõõgavendade ordu, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Pelgupaik, Poluvernikud, Possaadnik, Saami algkeel, Setod, Setomaa, Soopoolitse, Sossolid, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu linnus, Tšuhnaa, Truuta linnamägi, Ugandi, Vadjalased, Vaiga, Venemaa riigipeade loend, Vepslased, Virumaa, 1030, 23. jaanuar.

Aleksander Heintalu

Vigala Sass 1982. aastal mägedes skorpionimürki kogumasFoto: Jaan Künnap Aleksander Heintalu (23. veebruarini 1974 Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass; 31. mai 1941 Tartu – 19. august 2015 Saaremaa) oli eesti ravitseja ja publitsist, põllumajandusteaduste doktor.

Uus!!: Tšuudid ja Aleksander Heintalu · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tšuudid ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Tšuudid ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Uus!!: Tšuudid ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Tšuudid ja Eestlased · Näe rohkem »

Ingeri ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.

Uus!!: Tšuudid ja Ingeri ajalugu · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Tšuudid ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Keava linnamägi

Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.

Uus!!: Tšuudid ja Keava linnamägi · Näe rohkem »

Kuldmamma!

"Kuldmamma!" on Aleksander Heintalu ehk Vigala Sassi kirjutatud eepos, mis autori väitel põhineb eesti hõimu ehk tšuudide ning nende naabrite legendidel ajastust 5000 kuni 1500 aastat tagasi.

Uus!!: Tšuudid ja Kuldmamma! · Näe rohkem »

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Tšuudid ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »

Leivu keel

Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.

Uus!!: Tšuudid ja Leivu keel · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Tšuudid ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.

Uus!!: Tšuudid ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Pelgupaik

Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.

Uus!!: Tšuudid ja Pelgupaik · Näe rohkem »

Poluvernikud

Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.

Uus!!: Tšuudid ja Poluvernikud · Näe rohkem »

Possaadnik

Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.

Uus!!: Tšuudid ja Possaadnik · Näe rohkem »

Saami algkeel

Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Tšuudid ja Saami algkeel · Näe rohkem »

Setod

Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.

Uus!!: Tšuudid ja Setod · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Tšuudid ja Setomaa · Näe rohkem »

Soopoolitse

Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.

Uus!!: Tšuudid ja Soopoolitse · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Tšuudid ja Sossolid · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Tšuudid ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Tšuudid ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu linnus

Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Tšuudid ja Tartu linnus · Näe rohkem »

Tšuhnaa

Tšuhnaa (vene keeles чухна́) on vene keeles eestlaste, soomlaste ja teiste läänemeresoomlaste kohta kasutatav väljend.

Uus!!: Tšuudid ja Tšuhnaa · Näe rohkem »

Truuta linnamägi

Truuta linnamägi on järsunõlvaline mägi Truuta küla Liinujärve kirdekaldal Otepää vallas Valga maakonnas.

Uus!!: Tšuudid ja Truuta linnamägi · Näe rohkem »

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Tšuudid ja Ugandi · Näe rohkem »

Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.

Uus!!: Tšuudid ja Vadjalased · Näe rohkem »

Vaiga

Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Tšuudid ja Vaiga · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: Tšuudid ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Vepslased

Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.

Uus!!: Tšuudid ja Vepslased · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Tšuudid ja Virumaa · Näe rohkem »

1030

1030.

Uus!!: Tšuudid ja 1030 · Näe rohkem »

23. jaanuar

23.

Uus!!: Tšuudid ja 23. jaanuar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tšuud.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »