Sisukord
20 suhted: Afiinsuskonstant, Analüütiline keemia, Beeri seadus, Bio-MEMS, D-elemendid, Derivatiseerimine, Fluorestsentsspektroskoopia, Instrumentaalanalüüs, Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria, Β-galaktosidaas, Keemiline struktuur, Kromatograafia detektor, Nanoosake, Orgaaniline analüüs, Orgaaniline keemia, Sensormolekul, Spektrofotomeetria, Spektroskoopia, Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid, Tuumamagnetresonants.
Afiinsuskonstant
Afiinsuskonstant kui tasakaalukonstandi erijuht iseloomustab makromolekulide selektiivsust erinevate külalismolekulide suhtes tasakaaluolekus.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Afiinsuskonstant
Analüütiline keemia
tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Analüütiline keemia
Beeri seadus
Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus, Beeri-Lamberti seadus ja Lamberti-Beeri seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis kirjeldab monokromaatilise valguse neeldumise määra absorbeerivas (valgust neelavas) aines (näiteks lahuses) sõltuvalt aine omadused.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Beeri seadus
Bio-MEMS
Bio-MEMS on lühend biomeditsiinilistest (või bioloogilistest) mikroelektromehaanilistest süsteemidest.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Bio-MEMS
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja D-elemendid
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Derivatiseerimine
Fluorestsentsspektroskoopia
Fluorestsents-spektroskoopia on optilise spektroskoopia haru, mis tegeleb ainete fluorestsentsi uurimisega.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Fluorestsentsspektroskoopia
Instrumentaalanalüüs
küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Instrumentaalanalüüs
Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria
Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria (isothermal titration calorimetry, ITC) on meetod molekulaarsete komplekside tekkimise ja lagunemise käigus neelduva või eralduva soojuse mõõtmiseks.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria
Β-galaktosidaas
β-galaktosidaas ehk beetagalaktosidaas on hüdrolaasne ensüüm, mis katalüüsib glükosiidse sideme hüdrolüütilisi lagunemisreaktsioone.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Β-galaktosidaas
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Keemiline struktuur
Kromatograafia detektor
Kromatograafiadetektor (inglise chromatography detector) on seade, mis kuulub gaasikromatograafia (GC) või vedelikukromatograafia (LC) aparatuuri koosseisu ja mille ülesanne on teha nähtavaks ainesegu kromatograafilises kolonnis lahutunud komponente.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Kromatograafia detektor
Nanoosake
Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Nanoosake
Orgaaniline analüüs
Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Orgaaniline analüüs
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Orgaaniline keemia
Sensormolekul
Sensormolekul on selline molekul, mida saab kasutada mingite kindlate teiste molekulide või ioonide määramiseks lahusest.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Sensormolekul
Spektrofotomeetria
Ühe kiire spektrofotomeetri skeem. Olulisemad koostisosad on valgusallikas, monokromaator, reguleeritav ava, küvett selles oleva prooviga, fototakisti, kordisti ja registraatorseade väljundis. Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Spektrofotomeetria
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Spektroskoopia
Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Tuum-kest-struktuuriga nanokristall. ''Core'' – tuum, ''shell'' – kest Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid ehk TKPNK-d (inglise keeles core-shell semiconducting nanocrystals) on materjalide rühm, mille omadused on makroskoopilise aine ning üksikute molekulide omaduste vahepeal.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Tuumamagnetresonants
alt.
Vaata UV/Vis-spektroskoopia ja Tuumamagnetresonants
Tuntud ka kui UV-Vis spektroskoopia, UV/Vis spektroskoopia, Ultravioletne-nähtav spektroskoopia.