Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Väävel

Index Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

216 suhted: Aatom, Abasthumani, Abaza, Afganistan, Afineerimine, Aine, AISI-316, AISI-317, Alifaatsed ühendid, Aluniit, Ameerika Ühendriigid, Aminohapped, Anorgaanilised polümeerid, Antarktis, Antiferromagnetism, Antoine Lavoisier, Arbuskulaarne mükoriisa, Areenid, Argentina, Arhed, Atmosfäär, Árni Magnússon, Ütrium, Õhusaasteained, Õhusaastus, Baarium, Bad Bentheim, Bad Häring, Badeni suurhertsogiriik, Bakterid, Beetalaktaamsed antibiootikumid, Bioanorgaaniline keemia, Bioindikaator, Biomolekul, BMW E32, Brikett, British Airwaysi lend 9, Crenarchaeota, Denitrifikatsioon, Eboniit, Elektronegatiivsus, Empiiriline valem, Endospoor, Euboia, Euroopa, Fly geiser, Fotosüntees, Frittimine, Fruktooligosahhariidide puhastamine, Fumarool, ..., Furosemiid, Galliumarseniid, Garda järv, Geokeemia mõisteid, Germaanium, Happesademed, Harilik aspar, Harilik rästik, Harilik tatar, Hüdriidid, Hüdrolaasid, Hõbe, Hõlmikpuuleht, Hendrik Arro, Heteroaatom, Heterotsüklilised ühendid, Instrumentaalanalüüs, Io (kuu), Ionisatsioonienergia, Ioon, James Ensor, Juno (kosmosesond), Jupiter, Kaevandus, Kainiit, Kaksikside, Kalkogeenid, Kalkopüriit, Kaltsedon, Kaltsium, Karbapeneemid, Kasekäsnaravimid, Katalüsaatorimürk, Küüslauk, Kütus, Keemia ajalugu, Keemiarelv, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline plahvatus, Keemiline valem, Keemiliste ainete loend, Keemiliste elementide loend, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kerogeen, Kertši väin, Kips, Kivisüsi, Kizimen, Kollane, Kordsete suhete seadus, Korrosioon, Kromatograafia detektor, Krooneetrid, Kuriilid, Ladis, Lahusti, Lamivudiin, Lantanoidid, Lauk, Lämmastikhape, Löwenruh' park, Lõhkeaine, Leideni purk, Lignotselluloosi lagundamine, Londoni vasar, Maa, Maakoor, Maateaduste mõisteid (S), Maateaduste mõisteid (V), Magneesium, Makanruši saar, Makroelemendid, Markasiit, Marss, Mõlema Sitsiilia kuningriik, Meaning and Knowledge, Melaniin, Merevaik, Merkuur, MESSENGER, Meteoriit, Miksotroof, Mineraal, Mineraalide loend, Mineraaltoiteained, Mineraloogia mõisteid, Mitokondriaalne hingamisahel, Mittemetallid, Molekulaarelektroonika, Molekulivalem, Mulla orgaaniline aine, Murulauk, Must liiv, Nafta, Niello, Nikkel, Oksüdatsiooniaste, Orgaanilised ühendid, Pagaripärm, Pallaadium, Paracelsus, Pasopaniib, Püriit, Püssirohi, Põlevkivi, Põlevkiviõli, Põlevkivituhk, Pedosfäär, Petroloogia mõisteid, Pikkuste suurusjärgud, Pliiats, Polümeerid, Primaarproduktsioon, Proterosoikum, Pyrococcus furiosus, Rakk, Raske nafta, Reaktiivne molekulaardünaamika, Rilusool, Rinnapiim, Rohulauk, Rombiline süngoonia, S, S2, Sahhariidid, Süüria, Süngoonia, Sideaine (kunst), Sildtsüklilised ühendid, Solfataar, Stereokese, Sudu, Suhkrud, Sulfiidid, Sulfiidsed mineraalid, Surnukskeetmine, Tahkeoksiidne kütuseelement, Tauriin, Telluur, Teras, Termopüülid, Terry Pratchett, Thbilisi, Thermotoga, Thermotogae, Tioolid, Titanic, Tomatid, Tsüklilised ühendid, Tsetuksimaab, Tuletikk, Varibiosfäär, Vaskvitriol, Väärisgaasid, Vääveldioksiid, Vääveltrioksiid, Väävli oksiidid, Väävliringe, Välistuum, Veebruar 2004, Vesiniksulfiid, Viinamari, Vulkaan, Yverdon-les-Bains. Laienda indeks (166 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Väävel ja Aatom · Näe rohkem »

Abasthumani

Abasthumani (varasem eestikeelne nimekuju Abastumani) on alev ja kuurort Gruusia lõunaosas.

Uus!!: Väävel ja Abasthumani · Näe rohkem »

Abaza

Abaza on linn Venemaal Ida-Siberis Hakassias Lääne-Sajaani kirdepoolses eelmäestikus Abakani jõe ülemjooksul mägedevahelises nõos 148 km (mööda maanteed 179 km) Abakanist edelas.

Uus!!: Väävel ja Abaza · Näe rohkem »

Afganistan

Afganistan (puštu keeles افغانستان (Afghānistān), dari keeles افغانستان (Afghānestān) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Riigi pealinn on Kabul. Tal on ühine piir Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga ning teda võib arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav. Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500 km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000 või 33 609 900. Alates 1970. aastatest on riik haaratud mitmesse sõjalisse konflikti, millest ulatuslikumad on olnud Nõukogude-Afganistani sõda ja 2001–2014 väldanud USA sissetung.

Uus!!: Väävel ja Afganistan · Näe rohkem »

Afineerimine

Afineerimine on kulla, hõbeda, plaatina või mõne muu väärismetalli puhastamine lisanditest.

Uus!!: Väävel ja Afineerimine · Näe rohkem »

Aine

*Aine on füüsikas mateeria, millest koosnevad kõik kehad.

Uus!!: Väävel ja Aine · Näe rohkem »

AISI-316

AISI-316 ja AISI-316L on austeniitse struktuuriga happekindel (roostevabateras) teras.

Uus!!: Väävel ja AISI-316 · Näe rohkem »

AISI-317

AISI-317 (AISI-317L) on austeniitse struktuuriga korrosioonikindel roostevaba teras.

Uus!!: Väävel ja AISI-317 · Näe rohkem »

Alifaatsed ühendid

Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.

Uus!!: Väävel ja Alifaatsed ühendid · Näe rohkem »

Aluniit

Aluniit on sulfaatne mineraal.

Uus!!: Väävel ja Aluniit · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Väävel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Väävel ja Aminohapped · Näe rohkem »

Anorgaanilised polümeerid

Anorgaaniline polümeer (SN)x Polümeerid on väga pika ahelaga makromolekulid, kus sajad või tuhanded aatomid on ühenduses ja reastunud ühedimensiooniliselt.

Uus!!: Väävel ja Anorgaanilised polümeerid · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Väävel ja Antarktis · Näe rohkem »

Antiferromagnetism

Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.

Uus!!: Väävel ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Uus!!: Väävel ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »

Arbuskulaarne mükoriisa

hariliku lina juure koorkihis Arbuskulaarne mükoriisa (inglise arbuscular mycorrhiza, lühendatult AM) on mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni.

Uus!!: Väävel ja Arbuskulaarne mükoriisa · Näe rohkem »

Areenid

Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.

Uus!!: Väävel ja Areenid · Näe rohkem »

Argentina

Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Väävel ja Argentina · Näe rohkem »

Arhed

Arhed ehk ürgid (Archaea; on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Uus!!: Väävel ja Arhed · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Väävel ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Árni Magnússon

Árni Magnússon (13. november 1663 – 7. jaanuar 1730) oli Islandi õpetlane ja käsikirjade koguja.

Uus!!: Väävel ja Árni Magnússon · Näe rohkem »

Ütrium

Ütrium on keemiline element sümboliga Y ja aatomnumbriga 39.

Uus!!: Väävel ja Ütrium · Näe rohkem »

Õhusaasteained

Õhu saasteained on välisõhus või ruumide siseõhus leiduvad looduslikud või inimtekkelised inimese tervisele kahjulikult ained.

Uus!!: Väävel ja Õhusaasteained · Näe rohkem »

Õhusaastus

Sudu Pekingis. Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.

Uus!!: Väävel ja Õhusaastus · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall.

Uus!!: Väävel ja Baarium · Näe rohkem »

Bad Bentheim

Vapp Bad Bentheimi paiknemine Grafschaft Bentheimi kreisis Bad Bentheim on linn Alam-Saksimaal, Saksamaal, Grafschaft Bentheimi kreisis, Nordrhein-Westfaleni ja Hollandi piiridel, jämedalt 15 km Nordhornist lõunas ja 20 km Enschedest kirdes.

Uus!!: Väävel ja Bad Bentheim · Näe rohkem »

Bad Häring

Bad Häringi valla paiknemine Kufsteini ringkonnas Bad Häring on vald (Gemeinde) Kufsteini ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 650 m kõrgusel merepinnast.

Uus!!: Väävel ja Bad Häring · Näe rohkem »

Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaarti lehel aastast 1861. Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal, Reini idakaldal.

Uus!!: Väävel ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Väävel ja Bakterid · Näe rohkem »

Beetalaktaamsed antibiootikumid

Beetalaktaamsed antibiootikumid e β-laktaamsed antibiootikumid on bakteritsiidsed ühendid, mis kõik sisaldavad β-laktaamtuuma (beetalaktaamtuuma) ja inhibeerivad bakterite peptidoglükaani sünteesi.

Uus!!: Väävel ja Beetalaktaamsed antibiootikumid · Näe rohkem »

Bioanorgaaniline keemia

Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.

Uus!!: Väävel ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Bioindikaator

Bioindikaator ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.

Uus!!: Väävel ja Bioindikaator · Näe rohkem »

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Uus!!: Väävel ja Biomolekul · Näe rohkem »

BMW E32

BMW E32 on BMW 7. seeria teise põlvkonna luksusauto, mida esitleti esmakordselt 1986.

Uus!!: Väävel ja BMW E32 · Näe rohkem »

Brikett

Puusöest briketid Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid.

Uus!!: Väävel ja Brikett · Näe rohkem »

British Airwaysi lend 9

British Airwaysi lend 9 oli lennukompanii British Airways lend Londonist Heathrow' lennujaamast Uus-Meremaale Aucklandi.

Uus!!: Väävel ja British Airwaysi lend 9 · Näe rohkem »

Crenarchaeota

Crenarchaeota on arhede hõimkond.

Uus!!: Väävel ja Crenarchaeota · Näe rohkem »

Denitrifikatsioon

Denitrifikatsioon on nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess, mis toimub läbi mitme vaheetapi.

Uus!!: Väävel ja Denitrifikatsioon · Näe rohkem »

Eboniit

Eboniidist osadega telefoniaparaat (20. sajandi algul) Eboniit (kreeka k ebenos, 'eebenipuu') ehk kõvakummi on suure väävlisisaldusega (30–50 %) kummi.

Uus!!: Väävel ja Eboniit · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Väävel ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Empiiriline valem

Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisesse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.

Uus!!: Väävel ja Empiiriline valem · Näe rohkem »

Endospoor

Endospoorid on grampositiivsete bakterite uinunud, vastupidavad ja mittepaljunevad struktuurid.

Uus!!: Väävel ja Endospoor · Näe rohkem »

Euboia

Euboia (kreeka keeles Εύβοια (Évvoia)) on saar Egeuse meres, Kreeta järel pindalalt teine Kreeka saar, teisel kohal ka elanike arvult – 198 130 (2001).

Uus!!: Väävel ja Euboia · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Väävel ja Euroopa · Näe rohkem »

Fly geiser

Fly geiser on geiser Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis Washoe maakonnas.

Uus!!: Väävel ja Fly geiser · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Väävel ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Frittimine

Frittimine on glasuuride ja emailide valmistamise esimene etapp, mille käigus pulbersegu kuumutatakse kõrgel temperatuuril klaasjaks massiks.

Uus!!: Väävel ja Frittimine · Näe rohkem »

Fruktooligosahhariidide puhastamine

Fruktooligosahhariidide puhastamine on protsess, mille käigus tuleb FOSi siirupist eemaldada kõrge glükeemilise indeksiga mono- ja disahhariidid (glükoos, fruktoos ja sahharoos).

Uus!!: Väävel ja Fruktooligosahhariidide puhastamine · Näe rohkem »

Fumarool

Solfataar Uus-Meremaal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Uus!!: Väävel ja Fumarool · Näe rohkem »

Furosemiid

Furosemiid on diureetikumide hulka kuuluv ravimi toimeaine, mida kasutatakse erinevates ravimivormides.

Uus!!: Väävel ja Furosemiid · Näe rohkem »

Galliumarseniid

Galliumarseniidi kristall Galliumarseniidi kristallvõre Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtmaterjal, mis koosneb võrdsest kogusest galliumist ja arseenist.

Uus!!: Väävel ja Galliumarseniid · Näe rohkem »

Garda järv

Garda järve satelliidifoto Riva del Garda Garda järv (itaalia Lago di Garda) on järv Itaalias Alpide lõunajalamil, Itaalia suurim järv.

Uus!!: Väävel ja Garda järv · Näe rohkem »

Geokeemia mõisteid

Siin on loetletud geokeemia ning isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Väävel ja Geokeemia mõisteid · Näe rohkem »

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Uus!!: Väävel ja Germaanium · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.

Uus!!: Väävel ja Happesademed · Näe rohkem »

Harilik aspar

Harilik aspar (köögiviljana spargel ja toalillena asparaagus; Asparagus officinalis) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Väävel ja Harilik aspar · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Väävel ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Harilik tatar

Harilik tatar (Fagopyrum esculentum) on tatraliste sugukonda kuuluv üheaastane põõsjas taim.

Uus!!: Väävel ja Harilik tatar · Näe rohkem »

Hüdriidid

Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Väävel ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdrolaasid

Hüdrolaasid ehk EC 3. on peamiselt hüdrolüütilisi lagunemisreaktsioone katalüüsivate ensüümide klass.

Uus!!: Väävel ja Hüdrolaasid · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Väävel ja Hõbe · Näe rohkem »

Hõlmikpuuleht

Hõlmikpuu lehed Hõlmikpuuleht (ka ginko leht; ladina keeles Ginkgo folium ka Ginkgonis folium) on hõlmikpuu lehtede nimetus aga ka neist valmistatavate taimsete droogide ja toidulisandite ja tooraine nimetus.

Uus!!: Väävel ja Hõlmikpuuleht · Näe rohkem »

Hendrik Arro

Hendrik Arro (25. juuli 1925 Tallinn – 26. september 2017 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.

Uus!!: Väävel ja Hendrik Arro · Näe rohkem »

Heteroaatom

Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.

Uus!!: Väävel ja Heteroaatom · Näe rohkem »

Heterotsüklilised ühendid

Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.

Uus!!: Väävel ja Heterotsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Instrumentaalanalüüs

Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.

Uus!!: Väävel ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »

Io (kuu)

Io on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.

Uus!!: Väävel ja Io (kuu) · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Väävel ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Väävel ja Ioon · Näe rohkem »

James Ensor

James Sydney Ensor (13. aprill 1860 – 19. november 1949) oli Belgia maalikunstnik ja graafik.

Uus!!: Väävel ja James Ensor · Näe rohkem »

Juno (kosmosesond)

Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.

Uus!!: Väävel ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Väävel ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaevandus

Kaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt) Kaevur Boliivia kaevanduses Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.

Uus!!: Väävel ja Kaevandus · Näe rohkem »

Kainiit

pisi Kainiit (MgSO4·KCl·3H2O) on mineraal, mis sisaldab kaaliumkloriidi ja magneesiumsulfaati.

Uus!!: Väävel ja Kainiit · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Väävel ja Kaksikside · Näe rohkem »

Kalkogeenid

Kalkogeenid (inglise chalcogens) on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 16.

Uus!!: Väävel ja Kalkogeenid · Näe rohkem »

Kalkopüriit

Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2).

Uus!!: Väävel ja Kalkopüriit · Näe rohkem »

Kaltsedon

Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.

Uus!!: Väävel ja Kaltsedon · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Väävel ja Kaltsium · Näe rohkem »

Karbapeneemid

Karbapeneemi struktuur Tienamütsiini struktuur Karbapeneemid on beetalaktaam-antibiootikumid, mis on aktiivsed nii grampositiivsete kui gramnegatiivsete organismide suhtes.

Uus!!: Väävel ja Karbapeneemid · Näe rohkem »

Kasekäsnaravimid

Kasekäsnaravimid ehk musta pässiku ravimid ehk tšaaga on mustast pässikust ja/või tema osadest valmistatud kuivatatud saadused (pässikumügarad), pulbrid, siirupid, tõmmised ja ekstraktid, mida kasutatakse nende saaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.

Uus!!: Väävel ja Kasekäsnaravimid · Näe rohkem »

Katalüsaatorimürk

Katalüsaatorimürk on aine, mis lisamisel katalüsaatorile vähendab selle aktiivsust.

Uus!!: Väävel ja Katalüsaatorimürk · Näe rohkem »

Küüslauk

Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.

Uus!!: Väävel ja Küüslauk · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Uus!!: Väävel ja Kütus · Näe rohkem »

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Väävel ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »

Keemiarelv

Keemiarelv ehk kemorelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele.

Uus!!: Väävel ja Keemiarelv · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Väävel ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Väävel ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline plahvatus

Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.

Uus!!: Väävel ja Keemiline plahvatus · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Väävel ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemiliste ainete loend

Siin on loetletud keemilisi aineid.

Uus!!: Väävel ja Keemiliste ainete loend · Näe rohkem »

Keemiliste elementide loend

Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid.

Uus!!: Väävel ja Keemiliste elementide loend · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Väävel ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Väävel ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kerogeen

Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline substants.

Uus!!: Väävel ja Kerogeen · Näe rohkem »

Kertši väin

Vaade üle väina Kertši sadamale Krimmis pisi Kertši väin ühendab Musta ja Aasovi merd ning eraldab Ukrainat Venemaa Föderatsioonist.

Uus!!: Väävel ja Kertši väin · Näe rohkem »

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Uus!!: Väävel ja Kips · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Väävel ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Kizimen

Kizimeni vulkaan 6. jaanuaril 2011 pisi Kizimen ehk Štšapinskaja sopka (vene keeles Кизимен ehk Щапинская сопка) on tegevvulkaan Kamtšatka poolsaarel Tumroki aheliku lõunaosa lääneküljel 115 km kaugusel Milkovost ja 265 km kaugusel Petropavlovsk-Kamtšatskist.

Uus!!: Väävel ja Kizimen · Näe rohkem »

Kollane

Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570–580 nm.

Uus!!: Väävel ja Kollane · Näe rohkem »

Kordsete suhete seadus

Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus.

Uus!!: Väävel ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees. Roostetamine ehk korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Väävel ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kromatograafia detektor

Kromatograafiadetektor (inglise chromatography detector) on seade, mis kuulub gaasikromatograafia (GC) või vedelikukromatograafia (LC) aparatuuri koosseisu ja mille ülesanne on teha nähtavaks ainesegu kromatograafilises kolonnis lahutunud komponente.

Uus!!: Väävel ja Kromatograafia detektor · Näe rohkem »

Krooneetrid

Krooneetrid on tsüklilised polüeetrid, enamasti korduvate eeterlülidega (-O-CH2-CH2)n ühendid.

Uus!!: Väävel ja Krooneetrid · Näe rohkem »

Kuriilid

Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.

Uus!!: Väävel ja Kuriilid · Näe rohkem »

Ladis

Vapp Ladisi valla paiknemine Landecki ringkonnas Ladis on vald (Gemeinde) Landecki ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 1189 m kõrgusel merepinnast.

Uus!!: Väävel ja Ladis · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti ehk solvent on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Väävel ja Lahusti · Näe rohkem »

Lamivudiin

Lamivudiin (3TC) (lamivudinum) on süsteemseks kasutamiseks välja töötatud viirusevastane aine, suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub nukleosiid- ja nukleotiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite hulka.

Uus!!: Väävel ja Lamivudiin · Näe rohkem »

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Uus!!: Väävel ja Lantanoidid · Näe rohkem »

Lauk

Lauk (Allium) on mitmeaastaste rohttaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast.

Uus!!: Väävel ja Lauk · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.

Uus!!: Väävel ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Löwenruh' park

Löwenruh' park, Tallinn Löwenruh' park. Talv 2008 Löwenruh' park on park Tallinnas Kristiine linnaosas; Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas asuv ala.

Uus!!: Väävel ja Löwenruh' park · Näe rohkem »

Lõhkeaine

Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.

Uus!!: Väävel ja Lõhkeaine · Näe rohkem »

Leideni purk

Varajane veega täidetud Leideni purk Hilisem tavalisem Leideni purk, mis kasutab metallfooliumi (1919) Leideni purk on seade, mis "salvestab" staatilist elektrit kahe elektroodi vahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki.

Uus!!: Väävel ja Leideni purk · Näe rohkem »

Lignotselluloosi lagundamine

Lignotselluloosi lagundamine seisneb polüsahhariididest koosneva lignotselluloosi ensümaatilisel lagundamisel seente ja bakterite poolt.

Uus!!: Väävel ja Lignotselluloosi lagundamine · Näe rohkem »

Londoni vasar

Londoni vasar ehk Londoni artefakt on rauast ja puust vasar, mis leiti 1936.

Uus!!: Väävel ja Londoni vasar · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Väävel ja Maa · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Väävel ja Maakoor · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (S)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.

Uus!!: Väävel ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (V)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad V-tähega. vadi – Vadja alamlade – vahekliimavööde – vahevöö – vahevöö pluum – vahevöö ülaosa – vaheäravool – vaiguläige – vaikne tuul – Vaikse ookeani kurrutus – Vaikse ookeani tulerõngas – vaiselbergiit – vajumismoone – vakants – valgla – valguse neeldumine – vali tuul – vall-luide – Vanaaegkond – vanadiniit – vanuseline korrelatsioon – Vara-Devon – Vara-Juura – Vara-Kambrium – Vara-Kriit – Vara-Ordoviitsium – Vara-Triias – Varangeri jäätumine – Varangu lade – varikaldenurk – varing – varingunõgu – varisemisnurk – varv – varvokronoloogia – vask – vaskläik – veealune murenemine – veealune kanjon – veealune mägi – veebilanss – veehoidla – veelade – veelahe – veelahkmeahelik – veelained – veepide – veer – veeressursid – veerežiim – veeringe – veeris – veestik – veetase – veetemperatuur – Vend (geoloogia) – vermikuliit – vesi – vesiikul (geoloogia) – vesikond – vesikulaarne tekstuur – vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal vesipüks – vestiminifeerid – vesuviaan – vesuvianiit – vetikad – vetikate õitseng – vetiklubjakivi – vettkandev kiht – vihm – vihmauure – viiburgiit – viirjärvesete – viirsavi – vilgud – virgmärk – virmalised – vitroklastiline struktuur – vivianiit – volframiit – Volhovi lade – volõniit – vooluhulk – voolukiirus – voolunõva – voolutekstuur – voor – voorestik – Vormsi lade – vulkaan – vulkaanikraater – vulkaaniline gaas – vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim vulkaaniline materjal – vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline saar – vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete vulkaanilõõr – vulkaanipurse – vulkanism – vulkanoloogia – vulkanoloogiaobservatoorium – võrdteraline struktuur – võrendik – võõrikjõgi – võõrkristall – Vähi pöörijoon – väike jääaeg – väin – välde (geoloogia) – väliandmestik – väligeoloog – välistuum – väljasuremine – väljauhtehorisont – värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv värvilised mineraalid – vääriskivi – väävel – vöödiline tekstuur – V.

Uus!!: Väävel ja Maateaduste mõisteid (V) · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Väävel ja Magneesium · Näe rohkem »

Makanruši saar

Makanruši saar Kuriilide kirdeosa kaardil Makanruši saare satelliidipilt Makanruši saar (vene keeles Маканруши ehk Маканру ehk Макансу, jaapani keeles 磨勘留島) on Suur-Kuriilide Põhjarühma asustamata saar Venemaa idaosas.

Uus!!: Väävel ja Makanruši saar · Näe rohkem »

Makroelemendid

Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).

Uus!!: Väävel ja Makroelemendid · Näe rohkem »

Markasiit

Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).

Uus!!: Väävel ja Markasiit · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Väävel ja Marss · Näe rohkem »

Mõlema Sitsiilia kuningriik

|nimi.

Uus!!: Väävel ja Mõlema Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Väävel ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Uus!!: Väävel ja Melaniin · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast. Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Väävel ja Merevaik · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik. Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Väävel ja Merkuur · Näe rohkem »

MESSENGER

MESSENGER-i missiooni embleem MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeet Merkuuri omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.

Uus!!: Väävel ja MESSENGER · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis. kondriitmeteoriit. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Uus!!: Väävel ja Meteoriit · Näe rohkem »

Miksotroof

Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Uus!!: Väävel ja Miksotroof · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Väävel ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraalide loend

Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.

Uus!!: Väävel ja Mineraalide loend · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis nimetatud ka: toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Väävel ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Mineraloogia mõisteid

Siin on loetletud mineraloogia ja gemmoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Väävel ja Mineraloogia mõisteid · Näe rohkem »

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel ehk hingamisahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Uus!!: Väävel ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Väävel ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molekulaarelektroonika

Molekulaarelektroonika ehk ühe molekuli elektroonika on nanotehnoloogia teadusharu, mis kasutab elektroonikakomponentidena üksikuid molekule või nanoskaalas üksikute molekulide kogumit.

Uus!!: Väävel ja Molekulaarelektroonika · Näe rohkem »

Molekulivalem

Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.

Uus!!: Väävel ja Molekulivalem · Näe rohkem »

Mulla orgaaniline aine

Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.

Uus!!: Väävel ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »

Murulauk

Murulaugu õisik Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.

Uus!!: Väävel ja Murulauk · Näe rohkem »

Must liiv

Must liiv rannas Must liiv on koondnimetus mitut tüüpi liivadele, mille ühendavaks tunnuseks on must värvus.

Uus!!: Väävel ja Must liiv · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Väävel ja Nafta · Näe rohkem »

Niello

Bütsantsi kuldsõrmus niello pealdisega "Issand, aita Leontiust, patriitsi ja imperialistlikku krahvi Obsikioni, keda valvab Jumal", u 1000 m.a.j. Diptühhon Sünd ja Imetlus, hõbe- ja niello, kullatud pronksist raam, Pariis, u 1500, Cloistersi muuseum Niello on tehnika metallesemete kaunistamiseks, mis meenutab emailimist.

Uus!!: Väävel ja Niello · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Väävel ja Nikkel · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Väävel ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Väävel ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Pagaripärm

Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.

Uus!!: Väävel ja Pagaripärm · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: Väävel ja Pallaadium · Näe rohkem »

Paracelsus

Paracelsus Monument Saksamaal Beratzhausenis Paracelsus (kodanikunimega Theophrastus Philippus Aureolus Bombastus von Hohenheim; 11. või 17. november 1493 – 24. september 1541) oli šveitsi päritoluga arst ja loodusteadlane, iatrokeemia rajaja.

Uus!!: Väävel ja Paracelsus · Näe rohkem »

Pasopaniib

Pasopaniib (GW786034B) (ladina pazopanibum) on onkoteraapias kasutatav suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub proteiinkinaasi inhibiitorite hulka.

Uus!!: Väävel ja Pasopaniib · Näe rohkem »

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Uus!!: Väävel ja Püriit · Näe rohkem »

Püssirohi

Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13. sajandi Jaapanisse mongoli invasiooni ajal (AD 1271–1284). Heilongjiangi käsikahur aastast 1288 on Yuani dünastia käsikahur. "Pronkskahur väljakaevamistelt Banlachengzis Acheng piirkond Heilongjiang Pprovintsis," Wei Guozhong. Püssirohi on segu väävlist, söest ja kaaliumnitraadist (salpeetrist).

Uus!!: Väävel ja Püssirohi · Näe rohkem »

Põlevkivi

Siim Sepp. Jordaania põlevkivi. Pildistas Ain Anepaio. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.

Uus!!: Väävel ja Põlevkivi · Näe rohkem »

Põlevkiviõli

Põlevkiviõli (inglise shale oil, vene keeles сланцевое масло) on erinevate küllastatud ja küllastamata alifaatsete, tsükliliste ja aromaatsete süsivesinike ning muude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamine kuni 500 °C) ja põlevkivi koksistamisel (kuumutamine 1000–2000 °C).

Uus!!: Väävel ja Põlevkiviõli · Näe rohkem »

Põlevkivituhk

Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.

Uus!!: Väävel ja Põlevkivituhk · Näe rohkem »

Pedosfäär

Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.

Uus!!: Väävel ja Pedosfäär · Näe rohkem »

Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.

Uus!!: Väävel ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Pikkuste suurusjärgud

Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10-35 kuni 1,3×1053 meetrit.

Uus!!: Väävel ja Pikkuste suurusjärgud · Näe rohkem »

Pliiats

Pliiatsid Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule.

Uus!!: Väävel ja Pliiats · Näe rohkem »

Polümeerid

Bakeliidi 3D-struktuuri fragment Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest.

Uus!!: Väävel ja Polümeerid · Näe rohkem »

Primaarproduktsioon

Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal. Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.

Uus!!: Väävel ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »

Proterosoikum

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.

Uus!!: Väävel ja Proterosoikum · Näe rohkem »

Pyrococcus furiosus

Pyrococcus furiosus on ekstremofiilne arheliik.

Uus!!: Väävel ja Pyrococcus furiosus · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Väävel ja Rakk · Näe rohkem »

Raske nafta

Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.

Uus!!: Väävel ja Raske nafta · Näe rohkem »

Reaktiivne molekulaardünaamika

Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.

Uus!!: Väävel ja Reaktiivne molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Rilusool

Rilusool (ladina Riluzolum) on keemiline aine ja ravimi geneeriline nimetus.

Uus!!: Väävel ja Rilusool · Näe rohkem »

Rinnapiim

Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.

Uus!!: Väävel ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Rohulauk

Rohulauk (Allium oleraceum) on liilialiste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Uus!!: Väävel ja Rohulauk · Näe rohkem »

Rombiline süngoonia

Rombiline süngoonia (inglise orthorhombic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm erineva pikkusega kristallograafilist telge, mis on üksteise suhtes risti.

Uus!!: Väävel ja Rombiline süngoonia · Näe rohkem »

S

S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Uus!!: Väävel ja S · Näe rohkem »

S2

S2 võib olla.

Uus!!: Väävel ja S2 · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Väävel ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Uus!!: Väävel ja Süüria · Näe rohkem »

Süngoonia

Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.

Uus!!: Väävel ja Süngoonia · Näe rohkem »

Sideaine (kunst)

Sideaineid kasutatakse kunstis värvipigmendi osakeste koos hoidmiseks.

Uus!!: Väävel ja Sideaine (kunst) · Näe rohkem »

Sildtsüklilised ühendid

Norbornaan ja sillapea süsinikud Sildtsüklilised ühendid kuuluvad polütsükliliste ühendite hulka, mis sisaldavad kahest või enamast tsüklist koosnevat süsteemi.

Uus!!: Väävel ja Sildtsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Solfataar

Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga. Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.

Uus!!: Väävel ja Solfataar · Näe rohkem »

Stereokese

Stereokeemias tähendab stereokese (ehk kiraalsuskese ehk kiraalsustsenter) aatomit, millega seotud rühmade (täpsemini aatomite või aatomite rühmade) asukoha omavaheline vahetamine annab stereoisomeerse molekuli.

Uus!!: Väävel ja Stereokese · Näe rohkem »

Sudu

Sudu Londonis Sudu on teatud tüüpi õhusaaste.

Uus!!: Väävel ja Sudu · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos. Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Väävel ja Suhkrud · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Väävel ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Väävel ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Surnukskeetmine

Poollegendaarne bandiit Ishikawa Goemon keedeti surnuks 16. sajandil, kuna ta üritas tappa sõjapealik Toyotomi Hideyoshit (pilt pärineb 19. sajandi lõpust). Surnukskeetmine on üks surmanuhtluse viisidest.

Uus!!: Väävel ja Surnukskeetmine · Näe rohkem »

Tahkeoksiidne kütuseelement

TOKE tööpõhimõtte skeem Tahkeoksiidne kütuseelement (TOKE) on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks.

Uus!!: Väävel ja Tahkeoksiidne kütuseelement · Näe rohkem »

Tauriin

Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape.

Uus!!: Väävel ja Tauriin · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Uus!!: Väävel ja Telluur · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Väävel ja Teras · Näe rohkem »

Termopüülid

Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee Kesk-Kreekas, Lamiast lõunas, Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel.

Uus!!: Väävel ja Termopüülid · Näe rohkem »

Terry Pratchett

Terence David John "Terry" Pratchett (28. aprill 1948 Beaconsfield – 12. märts 2015 Broad Chalke) oli inglise ulmekirjanik.

Uus!!: Väävel ja Terry Pratchett · Näe rohkem »

Thbilisi

Thbilisi vanalinn Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis kasutatakse ka nimekuju Tiflis) on Gruusia pealinn.

Uus!!: Väävel ja Thbilisi · Näe rohkem »

Thermotoga

Thermotoga on perekond termofiilseid anaeroobseid baktereid hõimkonnast Thermotogae, mida ümbritseb valguline tupetaoline välismembraan ehk tooga.

Uus!!: Väävel ja Thermotoga · Näe rohkem »

Thermotogae

Thermotogae on hõimkond termofiilseid anaeroobseid kääritajaid baktereid, mis kasutavad elektronide aktseptorina väävlit ja prootoneid.

Uus!!: Väävel ja Thermotogae · Näe rohkem »

Tioolid

Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.

Uus!!: Väävel ja Tioolid · Näe rohkem »

Titanic

| Titanic (prefiksiga RMS ehk 'kuninglik postiaurik') oli omal ajal maailma suurim ja võimsaim reisilaev.

Uus!!: Väävel ja Titanic · Näe rohkem »

Tomatid

Terve tomat ja pooleks lõigatud tomat Kirsstomatid Tomatid on toiduaine, mis kujutab endast hariliku tomati vilju (marju).

Uus!!: Väävel ja Tomatid · Näe rohkem »

Tsüklilised ühendid

Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Väävel ja Tsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Tsetuksimaab

Tsetuksimaab (Erbitux) (ladina cetuximabum) on onkoteraapias kasutatav veenisise infusioonina manustatav keemiline aine, mis on kimäärne monoklonaalne IgG1 antikeha ja toodetud imetaja rakuliini (Sp2/0) baasil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Uus!!: Väävel ja Tsetuksimaab · Näe rohkem »

Tuletikk

Põlev tuletikk Tuletikk on vahend tule süütamiseks.

Uus!!: Väävel ja Tuletikk · Näe rohkem »

Varibiosfäär

Varibiosfäär on hüpoteetiline Maal leiduv biosfäär, kuhu kuuluvad mikroorganismid kes ei ole teadaolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud, 23.04.2013, Saatejuht: Josh Zepps, külalised: D. Freeman, C. Cleland, P. Davies, D. Toomey, Vaadatud: 08.04.2014.

Uus!!: Väävel ja Varibiosfäär · Näe rohkem »

Vaskvitriol

Vaskvitriol Vaskvitrioli kristallid Monokristall, mida kasvatati umbes kaks kuud. Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaat pentahüdraat, mille keemiline valem on CuSO4·5H2O on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv sinine keemiline ühend.

Uus!!: Väävel ja Vaskvitriol · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Väävel ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Väävel ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

Vääveltrioksiid

Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.

Uus!!: Väävel ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »

Väävli oksiidid

Väävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.

Uus!!: Väävel ja Väävli oksiidid · Näe rohkem »

Väävliringe

Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.

Uus!!: Väävel ja Väävliringe · Näe rohkem »

Välistuum

Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5 Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist.

Uus!!: Väävel ja Välistuum · Näe rohkem »

Veebruar 2004

Veebruar 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Väävel ja Veebruar 2004 · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Väävel ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Viinamari

Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.

Uus!!: Väävel ja Viinamari · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Väävel ja Vulkaan · Näe rohkem »

Yverdon-les-Bains

Yverdon-les-Bains ('Yverdoni tervisveed'; aastani 1982 Yverdon) on linn ja vald Šveitsis Vaud' kantonis, Jura-Nord vaudois' ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Väävel ja Yverdon-les-Bains · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »