Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Aed-põõsalind, Albert Paap, Alusmets, Armeenia, Äädikas, C-vitamiin, Eesti ravimtaimede loend, Folaat, Hubba Bubba, Juurevõsu, Kimalane, Koguvili, Kuldne Vaarikas, Laanemetsad, Lisapung, Lubikaloo kasvukohatüüp, Luhatäpik, Maasikvaarikas, Mari, Maria Thun, Marjad, Marjakultuur, Mõdu, Meetaimed, Murakas, Mustpea-põõsalind, Oga, Palumetsad, Pampel, Permakultuur, Putuktolmlemine, Roosa, Salitsüülhape, Sinine kuslapuu, Sirelisuru, Taimede loend, Toidusalutaimede loend, Tunnustatud Eesti Maatoit, Užava alamjooksu looduspark, Vaarika-juuremädanik, Vaarikpunane, Vampel, Võsund.
Aed-põõsalind
Aed-põõsalind (Sylvia borin) on tavaline ja laialt levinud linnuliik põõsalindlaste sugukonnast põõsalinnu perekonnast.
Uus!!: Vaarikas ja Aed-põõsalind · Näe rohkem »
Albert Paap
Albert Paap (15. juuni 1903 Alatskivi vald – 12. detsember 1987) oli eesti karikaturist ja kunstnik.
Uus!!: Vaarikas ja Albert Paap · Näe rohkem »
Alusmets
Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.
Uus!!: Vaarikas ja Alusmets · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Vaarikas ja Armeenia · Näe rohkem »
Äädikas
Valge veiniäädikas Äädikas on terava lõhnaga happeline vedelik, mida saadakse etanooli kääritamisel, mille tulemuseks on äädika põhikomponent äädikhape.
Uus!!: Vaarikas ja Äädikas · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Vaarikas ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Vaarikas ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Folaat
Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Vaarikas ja Folaat · Näe rohkem »
Hubba Bubba
pisi Hubba Bubba marki nätsu tootis kõigepealt Wm.
Uus!!: Vaarikas ja Hubba Bubba · Näe rohkem »
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Uus!!: Vaarikas ja Juurevõsu · Näe rohkem »
Kimalane
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Vaarikas ja Kimalane · Näe rohkem »
Koguvili
Vaarika koguvili Koguvili on vili, mis areneb paljude emakatega õiest.
Uus!!: Vaarikas ja Koguvili · Näe rohkem »
Kuldne Vaarikas
336x336px Kuldne Vaarikas ehk Kuldvaarikas (inglise keeles Golden Raspberry Award, lühendatult Razzie) on Ameerika Ühendriikide filmiauhind, mida antakse välja halvimate filmide, stsenaariumite, režissööride, osatäitmiste jms.
Uus!!: Vaarikas ja Kuldne Vaarikas · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Vaarikas ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Lisapung
Lisapungad ehk adventiivpungad on pungad, mis tekivad mõnede taimede juurtel või puude vanematel okstel ja juurekaelal.
Uus!!: Vaarikas ja Lisapung · Näe rohkem »
Lubikaloo kasvukohatüüp
Lubikaloole iseloomulik lubikas Lubikaloo kasvukohatüüp asub paetasandike tasastel või kergelt nõgusatel karbonaatsetel muldadel, kus niiskusrežiim ajutiselt vaheldub.
Uus!!: Vaarikas ja Lubikaloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Luhatäpik
Luhatäpik (Argynnis ino L., sünonüüm Brenthis ino) on koerlibliklaste sugukonda täpiku perekonda kuuluv päevaliblikaliik.
Uus!!: Vaarikas ja Luhatäpik · Näe rohkem »
Maasikvaarikas
Maasikvaarikas (Rubus illecebrosus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Vaarikas ja Maasikvaarikas · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Vaarikas ja Mari · Näe rohkem »
Maria Thun
Maria Thun (neiupõlvenimega Maria Jung) (24. aprill 1922 Marburgi lähedal – 9. veebruar 2012 Biedenkopf) oli saksa biodünaamilise põllumajanduse edendaja ning Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri kaasautor.
Uus!!: Vaarikas ja Maria Thun · Näe rohkem »
Marjad
Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili Marjad on toiduaine, mis hõlmab enamiku botaanikas marjadeks nimetatavaid vilju, samuti nendega väliselt sarnased viljad, mis pole botaanilises mõttes marjad, näiteks kadaka, vaarika ja maasika viljad.
Uus!!: Vaarikas ja Marjad · Näe rohkem »
Marjakultuur
Marjakultuuridena käsitletakse väikeste ja enamasti mahlaste viljadega puuviljakultuure sõltumata nende botaanilisest viljatüübist.
Uus!!: Vaarikas ja Marjakultuur · Näe rohkem »
Mõdu
Konstantin Makovski. "Peeker mõduga". Umbes 1910 Munga Pruulikoja Suveöö Päike on Eesti käsitöömõdu, milles on kasutatud lisandina hibiskust ning mis liigitub seega ''metheglin'''iks Eesti metsikust ökomeest kääritatud Nööskeri mõdu on veinidele omase kangusega Mõdu on meest ja veest kääritatud alkohoolne jook, millele enamasti lisatakse ka pärmi.
Uus!!: Vaarikas ja Mõdu · Näe rohkem »
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Uus!!: Vaarikas ja Meetaimed · Näe rohkem »
Murakas
Põldmurakas Murakas (Rubus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Vaarikas ja Murakas · Näe rohkem »
Mustpea-põõsalind
Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Vaarikas ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Uus!!: Vaarikas ja Oga · Näe rohkem »
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Uus!!: Vaarikas ja Palumetsad · Näe rohkem »
Pampel
Pampel ehk aedmurakas (Rubus fruticosus coll.) on roosõieliste sugukonna muraka (Rubus) perekonna pärismuraka (Rubus, endise nimega Eubatus) alamperekonna kultuurliik.
Uus!!: Vaarikas ja Pampel · Näe rohkem »
Permakultuur
Permakultuur ehk jätkuloomine on inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid.
Uus!!: Vaarikas ja Permakultuur · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Vaarikas ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Vaarikas ja Roosa · Näe rohkem »
Salitsüülhape
Salitsüülhape ehk 2-hüdroksübensoehape ehk 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape on orgaaniliste hapete (hüdroksübensoehapete) hulka kuuluv orgaaniline ühend, ortomeer.
Uus!!: Vaarikas ja Salitsüülhape · Näe rohkem »
Sinine kuslapuu
Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on taimeliik kuslapuuliste sugukonnast ja kuslapuu perekonnast.
Uus!!: Vaarikas ja Sinine kuslapuu · Näe rohkem »
Sirelisuru
Sirelisuru röövik Sirelisuru (Sphinx ligustri) on surulaste sugukonda sirelisuru perekonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Vaarikas ja Sirelisuru · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Vaarikas ja Taimede loend · Näe rohkem »
Toidusalutaimede loend
Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.
Uus!!: Vaarikas ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »
Tunnustatud Eesti Maatoit
"Tunnustatud Eesti maatoit" on 2005.
Uus!!: Vaarikas ja Tunnustatud Eesti Maatoit · Näe rohkem »
Užava alamjooksu looduspark
Užava alamjooksu looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Užava ja Zirase vallas Uzava jõe kallastel, asudes suuremalt jaolt Užava poldril.
Uus!!: Vaarikas ja Užava alamjooksu looduspark · Näe rohkem »
Vaarika-juuremädanik
Vaarika fütoftoroos (Phytophthora rubi) ehk vaarika-juuremädanik on taimehaigus, mis kahjustab vaarikat, aedmurakat, läänevaarikat ning hariliku ja läänevaarika hübriide. Haigust tekitab ebajahukasteliselaadsete (Peronosporales) seltsi munasseente (Oomycota) hõimkonda kuuluv patogeen. Varasema klassifikatsiooni järgi peeti haigust maasika fütoftoroosi alamliigiks P. fragariae var. rubi, kuid nüüdseks on tehtud kindlaks, et tegu on eraldiseisva liigiga.Man in 't Veld, W.A. (2007). "Gene flow analysis demonstrates that Phytophthora fragariae var. rubi constitutes a distinct species, Phytophthora rubi comb. nov." Mycologia 99(2): 222–226.Tabima, J. F., Coffey, M. D., Zazada, I. A., Grünwald, N. J. (2018). "Populations of Phytophthora rubi show little differentiation and high rates of migration among states in the Western United States." Molecular Plant-Microbe Interactions 31(6): 614–622. Kuigi patogeenil on sarnaseid omadusi seentega, siis ei kuulu fütoftoroosi tekitaja mitte seente, vaid protistide hulka.
Uus!!: Vaarikas ja Vaarika-juuremädanik · Näe rohkem »
Vaarikpunane
Vaarikad Vaarikpunane ehk vabarnapunane on üks punastest värvitoonidest, kergelt lillaka varjundiga, vaarika koguvilja värvi punane värvus.
Uus!!: Vaarikas ja Vaarikpunane · Näe rohkem »
Vampel
Vampel ehk vaarikpampel on hübriid vaarika ja pärismuraka alamperekonna liikide vahel.
Uus!!: Vaarikas ja Vampel · Näe rohkem »
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Uus!!: Vaarikas ja Võsund · Näe rohkem »
