Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vaarikas

Index Vaarikas

Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik.

29 suhted: Aed-põõsalind, Alusmets, Armeenia, Äädikas, C-vitamiin, Eesti ravimtaimede loend, Folaat, Juurevõsu, Koguvili, Kuldne Vaarikas, Lisapung, Luhatäpik, Mari, Maria Thun, Marjad, Marjakultuur, Meetaimed, Murakas, Mustpea-põõsalind, Oga, Palumetsad, Putuktolmlemine, Sinine kuslapuu, Sirelisuru, Taimede loend, Toidusalutaimede loend, Tunnustatud Eesti Maatoit, Užava alamjooksu maastikukaitseala, Võsund.

Aed-põõsalind

Aed-põõsalind (Sylvia borin) on tavaline ja laialt levinud linnuliik põõsalindlaste sugukonnast põõsalinnu perekonnast.

Uus!!: Vaarikas ja Aed-põõsalind · Näe rohkem »

Alusmets

Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets on nende metsa taimede üldnimetus, mis kasvavad puurinnet moodustavate puude varjus.

Uus!!: Vaarikas ja Alusmets · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus Nõukogude Liidu koosseisu 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus ning alates 5. detsembrist 1936 väikseima pindalaga liiduvabariigina. 23. septembril 1991 võttis vabariigi Ülemnõukogu Armeenias 21. septembril läbi viidud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel.

Uus!!: Vaarikas ja Armeenia · Näe rohkem »

Äädikas

Valge veiniäädikas Äädikas on terava lõhnaga happeline vedelik, mida saadakse etanooli kääritamisel, mille tulemuseks on äädika põhikomponent äädikhape.

Uus!!: Vaarikas ja Äädikas · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Vaarikas ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Eesti ravimtaimede loend

Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.

Uus!!: Vaarikas ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »

Folaat

Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Vaarikas ja Folaat · Näe rohkem »

Juurevõsu

Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.

Uus!!: Vaarikas ja Juurevõsu · Näe rohkem »

Koguvili

Vaarika koguvili Koguvili on vili, mis areneb paljude emakatega õiest.

Uus!!: Vaarikas ja Koguvili · Näe rohkem »

Kuldne Vaarikas

Kuldne Vaarikas ehk Kuldvaarikas (inglise keeles Golden Raspberry Award, lühendatult Razzie) on Ameerika Ühendriikide filmiauhind, mida antakse välja halvimate filmide ja osatäitmiste eest.

Uus!!: Vaarikas ja Kuldne Vaarikas · Näe rohkem »

Lisapung

Lisapungad ehk adventiivpungad on pungad, mis tekivad mõnede taimede juurtel või puude vanematel okstel ja juurekaelal.

Uus!!: Vaarikas ja Lisapung · Näe rohkem »

Luhatäpik

Luhatäpik (Argynnis ino L., sünonüüm Brenthis ino) on koerlibliklaste sugukonda täpiku perekonda kuuluv päevaliblikaliik.

Uus!!: Vaarikas ja Luhatäpik · Näe rohkem »

Mari

punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.

Uus!!: Vaarikas ja Mari · Näe rohkem »

Maria Thun

Maria Thun (neiupõlvenimega Maria Jung) (24. aprill 1922 Marburgi lähedal – 9. veebruar 2012 Biedenkopf) oli saksa biodünaamilise põllumajanduse edendaja ja Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri kaasautor.

Uus!!: Vaarikas ja Maria Thun · Näe rohkem »

Marjad

Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili. Marjad on toiduaine, mis hõlmab enamiku botaanikas marjadeks nimetatavaid vilju, samuti nendega väliselt sarnased viljad, mis pole botaanilises mõttes marjad, näiteks kadaka, vaarika ja maasika viljad.

Uus!!: Vaarikas ja Marjad · Näe rohkem »

Marjakultuur

Marjakultuuridena käsitletakse väikeste ja enamasti mahlaste viljadega puuviljakultuure sõltumata nende botaanilisest viljatüübist.

Uus!!: Vaarikas ja Marjakultuur · Näe rohkem »

Meetaimed

Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Uus!!: Vaarikas ja Meetaimed · Näe rohkem »

Murakas

Murakas (Rubus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Uus!!: Vaarikas ja Murakas · Näe rohkem »

Mustpea-põõsalind

Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Vaarikas ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »

Oga

Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.

Uus!!: Vaarikas ja Oga · Näe rohkem »

Palumetsad

Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.

Uus!!: Vaarikas ja Palumetsad · Näe rohkem »

Putuktolmlemine

Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ja kus õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.

Uus!!: Vaarikas ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »

Sinine kuslapuu

Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on taimeliik kuslapuuliste sugukonnast ja kuslapuu perekonnast.

Uus!!: Vaarikas ja Sinine kuslapuu · Näe rohkem »

Sirelisuru

Sirelisuru röövik Sirelisuru (Sphinx ligustri) on surulaste sugukonda sirelisuru perekonda kuuluv liblikas.

Uus!!: Vaarikas ja Sirelisuru · Näe rohkem »

Taimede loend

Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.

Uus!!: Vaarikas ja Taimede loend · Näe rohkem »

Toidusalutaimede loend

Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.

Uus!!: Vaarikas ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »

Tunnustatud Eesti Maatoit

"Tunnustatud Eesti maatoit" on 2005.

Uus!!: Vaarikas ja Tunnustatud Eesti Maatoit · Näe rohkem »

Užava alamjooksu maastikukaitseala

350px Užava alamjooksu maastikukaitseala on maastikukaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Užava ja Zirase vallas Uzava jõe kallastel, asudes suuremalt jaolt Užava poldril.

Uus!!: Vaarikas ja Užava alamjooksu maastikukaitseala · Näe rohkem »

Võsund

Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.

Uus!!: Vaarikas ja Võsund · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Harilik vaarikas.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »