Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Akna järv (Armavir), Armaviri maakond, Armeenia, Armeenia Apostlik Kirik, Armeenia linnade loend, Armeenia Vabariik (1918–1920), Aserbaidžaan, Asulad (V), Endiste pealinnade loend, Etšhmiadzini katedraal, Etšhmiadzini klooster, Fresno, Garegin II, Hatškar, Kaukaasia, Komitas, Lilla, Longinuse oda, Manuk Abeghjan, Matenadaran, Mesrop Maštotsh, Mher Abeghjan, Rooma-aegne Armeenia, Zvarthnotsh.
Akna järv (Armavir)
Akna järv (armeenia keeles Ակնա) on väike järv Armeenias Vagharšapatist läänes Ararati tasandikul.
Uus!!: Vagharšapat ja Akna järv (Armavir) · Näe rohkem »
Armaviri maakond
Armaviri maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Vagharšapat ja Armaviri maakond · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Vagharšapat ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia Apostlik Kirik
Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: Vagharšapat ja Armeenia Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Armeenia linnade loend
Siin on loetletud Armeenia linnu.
Uus!!: Vagharšapat ja Armeenia linnade loend · Näe rohkem »
Armeenia Vabariik (1918–1920)
Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.
Uus!!: Vagharšapat ja Armeenia Vabariik (1918–1920) · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Vagharšapat ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Asulad (V)
Asulad (V) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad V-tähega.
Uus!!: Vagharšapat ja Asulad (V) · Näe rohkem »
Endiste pealinnade loend
Siin on loetletud asulad, mis on kunagi olnud mõne riigi pealinnaks, kuid praegu seda ei ole.
Uus!!: Vagharšapat ja Endiste pealinnade loend · Näe rohkem »
Etšhmiadzini katedraal
Etšmiadzini katedraal on 4. sajandist pärit kirik Etšhmiadzini kloostris Vagharšapatis, Armeenia Apostliku Kiriku emakirik ja maailma vanim riiklikult ehitatud kirik.
Uus!!: Vagharšapat ja Etšhmiadzini katedraal · Näe rohkem »
Etšhmiadzini klooster
Etšhmiadzini klooster on klooster Armeenias Vagharšapatis.
Uus!!: Vagharšapat ja Etšhmiadzini klooster · Näe rohkem »
Fresno
Fresno on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis, Fresno maakonna halduskeskus.
Uus!!: Vagharšapat ja Fresno · Näe rohkem »
Garegin II
Karekin II (aastal 2009) Karekin II (armeenia keeles Գարեգին Բ, kodanikunimega Ktritšh Nersessian; sündinud 21. augustil 1951 Voskehatis Armeenias) on aastast 1999 Armeenia Apostliku Kiriku katoolikos.
Uus!!: Vagharšapat ja Garegin II · Näe rohkem »
Hatškar
Gošavanki kloostris asub üks tuntumaid hatškare. Loodud 1291. aastal meister Poghose poolt Kaks 16. sajandi Julfa-tüüpi hatškari, eemaldatud Julfa surnuaiast enne selle hävitamist Aserbaidžaani poolt Hatškarid võivad esineda ka rohkearvuliste rühmadena, nagu näiteks need Noratuzi surnuaias Nüüdisaegne hatškariraidurite töökoda Jerevani kesklinnas Hatškar (armeenia keeles խաչքար; sõnadest խաչ hatšh, 'rist' ja քար khar, 'kivi') ehk Armeenia ristikivi on risti kujutisega kivist mälestusmärk või steel, millesse on tihti lisaks risti sümbolile raiutud ka teisi kujutisi, näiteks rosette, botaanilisi ja lintjaid läbipõimuvaid motiive.
Uus!!: Vagharšapat ja Hatškar · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Vagharšapat ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Komitas
Komitas (1902) "Mokatsh Mirza". Laulab Komitas Komitas (armeenia keeles Կոմիտաս; ka Komitas Vardapet (Կոմիտաս Վարդապետ); õieti Soghomon Gevorgi Soghomonjan (Սողոմոն Գևորգի Սողոմոնյանը); 26. september või 8. oktoober 1869 Kütahya, Osmanite riik – 22. oktoober 1935 Pariis) oli armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog ja muusikapedagoog.
Uus!!: Vagharšapat ja Komitas · Näe rohkem »
Lilla
Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.
Uus!!: Vagharšapat ja Lilla · Näe rohkem »
Longinuse oda
Fra Angelico (u 1440). "Oda haavab Jeesuse külge". San Marco klooster Firenzes Longinuse oda oli oda, mis Johannese evangeeliumi kirjelduse järgi torgati risti löödud Jeesuse külge.
Uus!!: Vagharšapat ja Longinuse oda · Näe rohkem »
Manuk Abeghjan
Manuk Abeghjanile pühendatud NSV Liidu postmark Manuk Abeghjan (Մանուկ Աբեղյան; venepäraselt Manuk Hatšaturovitš Abegjan (Манук Хачатурович Абегян); 29. märts 1865 Nahhitševan – 25. september 1944) oli armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane.
Uus!!: Vagharšapat ja Manuk Abeghjan · Näe rohkem »
Matenadaran
piibli tõlkija püha Mesrop Maštotshi kuju Matenadaran (armeenia keeles 'raamatukogu'), ametliku nimetusega Mesrop Maštotshi Muistsete Käsikirjade Instituut (armeenia keeles Մեսրոպ Մաշտոցի անվան հին ձեռագրերի ինստիտուտ, Mesrop Maštotshi ankan hin dzeragreri institut) on vanade käsikirjade kogu, uurimisinstituut ja muuseum Armeenia pealinnas Jerevanis.
Uus!!: Vagharšapat ja Matenadaran · Näe rohkem »
Mesrop Maštotsh
Francesco Maggiotto. ''Mesrop Maštotsh''. 18. sajand Stephanos Nersisjan. ''Mesrop Maštotsh. Unenägu, milles ingel näitab talle armeenia tähti''. Kõigi armeenlaste katoolikose residents Mesrop Maštotsh (armeenia Մեսրոպ Մաշտոց; 361 või 362 Hatshekatsh Vani järve lähedal, Taron, Suur-Armeenia – 17. veebruar 440 Vagharšapat) oli armeenia vaimulik ja kultuuritegelane, kes töötas aastatel 405–406 välja armeenia kirja.
Uus!!: Vagharšapat ja Mesrop Maštotsh · Näe rohkem »
Mher Abeghjan
Mher Abeghjan (Մհեր Աբեղյան; venepäraselt Mger Manukovitš Abegjan (Мгер Манукович Абегян); 26. jaanuar 1909 Etšhmiadzin – 1978) oli armeenia maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Vagharšapat ja Mher Abeghjan · Näe rohkem »
Rooma-aegne Armeenia
Rooma-aegne Armeenia viitab Suur-Armeenia osade valitsemisele Rooma keisririigi poolt 1.
Uus!!: Vagharšapat ja Rooma-aegne Armeenia · Näe rohkem »
Zvarthnotsh
Zvarthnotsh (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Zvartnots; armeenia keeles Զվարթնոց 'valvavad väed') on 7. sajandist pärinev arheoloogiamälestis, mis hõlmab umbes 18,8 hektarit ja millel asuvad Zvarthnotshi katedraali, katoolikose palee ja muude ehitiste varemed.
Uus!!: Vagharšapat ja Zvarthnotsh · Näe rohkem »
