Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Valge meri

Index Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

101 suhted: Aaskannike, Altja, Angerjas, Anzer, Arhangelsk, Arhangelski oblast, Artur Luha, Atlandi merilest, Šožma jõgi, Äänisjärv, Äänisjärve kaljujoonised, Ääremeri, Barentsi meri, Belomorsk, Biarmia, Bioloogiajaam, Detsember 2008, Dvina, Dvina laht, Eesti esiajalugu, Ekstreemturism, Fjodor Apraksin, Georgi Sedov (laev), Hallhüljes, Harald Hallmantel, Harilik tuulehaug, Heinrich Riikoja, Herilaseviu, Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal, Jaak Rosenbaum, Jermak (laev 1898), Kahekümneviieaastane sõda, Kalmari sõda, Kandalakša laht, Kanini poolsaar, Karjala Vabariik, Karusaar, Käekook, Kemi (Karjala), Kemi jõgi, Kivilabürint, Konstantin Possiet, Konstantin Saint-Hilare, Koola poolsaar, Krasnaja Gorka operatsioon, Krimm, Krimmi poolsaar, Krimmi sõda, Larus canus canus, Latikas, ..., Lehtadru, Lest, Lubokk, Meriforell, Merivarblane, Mezeni jõgi, Mezeni laht, Monika (lumetorm), Moržovets, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Mudjug, Murmanski oblast, Must meri, Nõukogude Liidu piirivalve, Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral), Norra ajalugu, Novgorodi vabariik, Onega jõgi, Onega laht, Onega poolsaar, Ottar Hålogalandist, Oulu linnus, Padumere rannik, Põhja-Jäämeri, Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv, Pinega, Pomoorid, Primorski rajoon, Rabakonn, Rääbis, Severodvinsk, Sisemeri, Solovets, Solovetsi klooster, Solovetsi saared, Soome ajalugu, Soomuslest, Tõmmukajakas, Uurali keeled, Valge, Valge mere – Läänemere kanal, Valge mere kurk, Väikeluik, Välismaa merede ja lahtede loend, Võikala, Venemaa ajalugu, Vepslased, Vladimir Voronin (kapten), Volga, Volga-Balti veetee. Laienda indeks (51 rohkem) »

Aaskannike

Aaskannike ehk käoorvik (Viola tricolor) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Valge meri ja Aaskannike · Näe rohkem »

Altja

Altja on rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.

Uus!!: Valge meri ja Altja · Näe rohkem »

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Angerjas · Näe rohkem »

Anzer

Klooster Anzeri saarel. Anzer on saar Valges meres, üks Solovetsi saartest.

Uus!!: Valge meri ja Anzer · Näe rohkem »

Arhangelsk

Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.

Uus!!: Valge meri ja Arhangelsk · Näe rohkem »

Arhangelski oblast

Arhangelski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.

Uus!!: Valge meri ja Arhangelski oblast · Näe rohkem »

Artur Luha

Artur Heinrich Luha (27. juuni vkj/9. juuli ukj 1892 Keila vald, Harjumaa – 29. detsember 1953 Tallinn) oli eesti geoloog.

Uus!!: Valge meri ja Artur Luha · Näe rohkem »

Atlandi merilest

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) on lestlaste sugukonda merilesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Atlandi merilest · Näe rohkem »

Šožma jõgi

Šožma (vene keeles Шожма, ka Шежма ja Шошма) on jõgi Arhangelski oblasti Njandoma rajoonis.

Uus!!: Valge meri ja Šožma jõgi · Näe rohkem »

Äänisjärv

thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.

Uus!!: Valge meri ja Äänisjärv · Näe rohkem »

Äänisjärve kaljujoonised

Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised on Äänisjärve-äärsetele kaljudele raiutud kujundid ja märgid.

Uus!!: Valge meri ja Äänisjärve kaljujoonised · Näe rohkem »

Ääremeri

Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.

Uus!!: Valge meri ja Ääremeri · Näe rohkem »

Barentsi meri

350px Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.

Uus!!: Valge meri ja Barentsi meri · Näe rohkem »

Belomorsk

Belomorski raudteejaam Belomorsk on linn Karjalas, Belomorski rajooni keskus.

Uus!!: Valge meri ja Belomorsk · Näe rohkem »

Biarmia

Biarmia või Bjarmia (ka Bjarmaland) on viikingiaegsetes saagades ja keskaja geograafias mainitud soome-ugri ajalooline piirkond, mis võis paikneda Valge mere lõunarannal ja Dvina jõe kallastel.

Uus!!: Valge meri ja Biarmia · Näe rohkem »

Bioloogiajaam

Bioloogiajaam on alaline või hooajaline bioloogilistele väliuurimistele spetsialiseeritud teadusasutus või õppebaas.

Uus!!: Valge meri ja Bioloogiajaam · Näe rohkem »

Detsember 2008

Detsember 2008, kroonika 2008.

Uus!!: Valge meri ja Detsember 2008 · Näe rohkem »

Dvina

thumb Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.

Uus!!: Valge meri ja Dvina · Näe rohkem »

Dvina laht

thumb Dvina laht (vene Двинская губа) on osa Valgest merest.

Uus!!: Valge meri ja Dvina laht · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Valge meri ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Ekstreemturism

Sierra Madre džungel Victoria joa sillalt Ekstreemturism on turismi haru, mis hõlmab reisimist ohtlikesse kohtadesse (mäed, džunglid, kõrbed, koopad, kanjonid jne) või osavõttu ohtlikest tegevustest või sündmustest.

Uus!!: Valge meri ja Ekstreemturism · Näe rohkem »

Fjodor Apraksin

Fjodor Matvejevitš Apraksin, 19. sajand. Ermitaaž (Peterburi) Krahv Fjodor Matvejevitš Apraksin (vene keeles Федор Матвеевич Апраксин) (27. oktoober 1661 – 10. november 1728 Moskva) oli Venemaa sõjaväelane ja riigimees, Peeter I lähikondlane ja Vene laevastiku looja, aastatel 1700–1707 Vene Admiraliteedi ülem, 1708 Vene laevastiku kindraladmiral, 1717 Admiraliteedikolleegiumi president ja Soome tsiviilkuberner, Eestimaa kindralkuberner 1719–1728, alates 1723 Baltimere Laevastiku ülem.

Uus!!: Valge meri ja Fjodor Apraksin · Näe rohkem »

Georgi Sedov (laev)

Jäälõhkuja Georgi Sedov NSV Liidu margil (1977) Georgi Sedov (vene "Георгий Седов") oli Venemaa jäälõhkuja, aurulaev.

Uus!!: Valge meri ja Georgi Sedov (laev) · Näe rohkem »

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Valge meri ja Hallhüljes · Näe rohkem »

Harald Hallmantel

Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.

Uus!!: Valge meri ja Harald Hallmantel · Näe rohkem »

Harilik tuulehaug

Harilik tuulehaug Värsked tuulehaugid müügil Türgis Samsunis Harilik tuulehaug ehk atlandi tuulehaug (Belone belone) on tuulehauglaste sugukonda tuulehaugi perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Harilik tuulehaug · Näe rohkem »

Heinrich Riikoja

Heinrich Riikoja Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Heinrich Roman Reichenbach; 8. märts 1891 – 31. oktoober 1988 Tartu) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog, Eesti hüdrobioloogia rajajaid; bioloogiadoktor (1942).

Uus!!: Valge meri ja Heinrich Riikoja · Näe rohkem »

Herilaseviu

Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.

Uus!!: Valge meri ja Herilaseviu · Näe rohkem »

Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal

Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni alla langenud Leningradi oblastis (ajalooline Ingerimaa) elanud soomlaste vabatahtlik ümberpaigutamine Eestisse ja Soome.

Uus!!: Valge meri ja Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal · Näe rohkem »

Jaak Rosenbaum

Jaak Rosenbaum (1. november (ukj) 1871 Kõo vald, Viljandimaa, Liivimaa – 2. aprill 1925 Solovetsi Eriorstarbeline laager, Arhangelski oblast, NSV Liit) oli Venemaa keisririigi ja Eesti ohvitser.

Uus!!: Valge meri ja Jaak Rosenbaum · Näe rohkem »

Jermak (laev 1898)

"Jermak" oli Venemaa ja Nõukogude Liidu jäämurdja, maailma esimene arktilise klassi jäämurdja.

Uus!!: Valge meri ja Jermak (laev 1898) · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: Valge meri ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Uus!!: Valge meri ja Kalmari sõda · Näe rohkem »

Kandalakša laht

Kandalakša lahe rannikul Meritäht Kandalakša lahes Kandalakša laht on laht Euroopa põhjaosas Venemaal, Valge mere osa.

Uus!!: Valge meri ja Kandalakša laht · Näe rohkem »

Kanini poolsaar

thumb Kanini poolsaar on poolsaar Euroopa põhjaosas Venemaal Valge ja Barentsi mere piiril.

Uus!!: Valge meri ja Kanini poolsaar · Näe rohkem »

Karjala Vabariik

Karjala Vabariik (vene Республика Карелия, karjala Karjalan tazavaldu, vepsa Karjalan Tazovaldkund, soome Karjalan tasavalta) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.

Uus!!: Valge meri ja Karjala Vabariik · Näe rohkem »

Karusaar

Svalbardi kaart Karusaar (norra Bjørnøya) on Norra Svalbardi saarestiku lõunapoolseim saar.

Uus!!: Valge meri ja Karusaar · Näe rohkem »

Käekook

Käekook (ka tursalüsi) oli tursapüügiõng, millel oli kaks konksu.

Uus!!: Valge meri ja Käekook · Näe rohkem »

Kemi (Karjala)

Kemi on linn Karjalas, Kemi rajooni keskus.

Uus!!: Valge meri ja Kemi (Karjala) · Näe rohkem »

Kemi jõgi

Kemi jõgikond Kemi (karjala Kemijoki, soome Kemijoki, vene Кемь) on jõgi Euroopas, Karjalas.

Uus!!: Valge meri ja Kemi jõgi · Näe rohkem »

Kivilabürint

Finby Kivilabürint Nauvos on tehtud lääne-loode suunas kaldus olevale kaljule. Labürindi läbimõõt on umbes 8 meetrit Turbalabürint, Dalby, Yorkshire Kivilabürindid ehk meremeeste mängud, soome keeli jatulintarha, on soome rahvapärimuse kohaselt nimetus Euroopa eri paikkonnis ehitatud kivist laotud labürintidele, mida Hiiumaal on nimetatud ka meremeeste mängudeks.

Uus!!: Valge meri ja Kivilabürint · Näe rohkem »

Konstantin Possiet

Konstantin Possiet (joonis 1875) Konstantin Possiet, ka Constantin Possiet de Rossier, (vene Константин Николаевич Посьет; 2. jaanuar 1820 (vkj 21. detsember 1819) Pärnu – 8. mai (vkj 26. aprill) 1899 Peterburi) oli Venemaa meresõitja ja riigimees.

Uus!!: Valge meri ja Konstantin Possiet · Näe rohkem »

Konstantin Saint-Hilare

Konstantin Saint-Hilare (19. september 1866 Peterburi – november 1941 Voronež) oli vene zooloog.

Uus!!: Valge meri ja Konstantin Saint-Hilare · Näe rohkem »

Koola poolsaar

pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.

Uus!!: Valge meri ja Koola poolsaar · Näe rohkem »

Krasnaja Gorka operatsioon

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.

Uus!!: Valge meri ja Krasnaja Gorka operatsioon · Näe rohkem »

Krimm

pisi Krimmi Autonoomne Vabariik on de iure Ukraina koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis hõlmab enamuse Krimmi poolsaarest Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Valge meri ja Krimm · Näe rohkem »

Krimmi poolsaar

Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Krimmi poolsaar (ukraina keeles Кримський півострів, Venemaa Keisririigi perioodil tuntud kui Tauria kubermang; kreeka keeles Ταυρική Taurikē) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Valge meri ja Krimmi poolsaar · Näe rohkem »

Krimmi sõda

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Uus!!: Valge meri ja Krimmi sõda · Näe rohkem »

Larus canus canus

Larus canus canus on kalakajaka alamliik, kes elutseb Euraasia lääneosas: Islandilt, Briti saartelt ja Skandinaavia poolsaarelt Valge mereni.

Uus!!: Valge meri ja Larus canus canus · Näe rohkem »

Latikas

Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Latikas · Näe rohkem »

Lehtadru

Lehtadru (Laminaria) on lehtadruliste sugukonda kuuluv perekond pruunvetikaid.

Uus!!: Valge meri ja Lehtadru · Näe rohkem »

Lest

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Lest · Näe rohkem »

Lubokk

Lubokk (vene keeles лубок, лубочная картинка; venekeelsest sõnast луб 'niin', лубок tähendab puukooretükki) on selgitavate tekstidega varustatud detailirohke trükipilt vene rahvakunstis, teostatud enamasti puulõikena, harvem vasegravüüri- või litograafiatehnikas ja käsitsi koloreeritud.

Uus!!: Valge meri ja Lubokk · Näe rohkem »

Meriforell

Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Meriforell · Näe rohkem »

Merivarblane

Merivarblane (Cyclopterus lumpus) on kala merivarblaslaste sugukonnast, merivarblase perekonna (Cyclopterus) ainus liik.

Uus!!: Valge meri ja Merivarblane · Näe rohkem »

Mezeni jõgi

Mezeni jõe asendikaart Mezeni jõgi (komi keeles Mõzõn Suur maailma atlas, lk. 67) on jõgi Põhja-Venemaal Komi Vabariigis ja Arhangelski oblastis.

Uus!!: Valge meri ja Mezeni jõgi · Näe rohkem »

Mezeni laht

Mezeni lahe asendikaart Mezeni laht (vene keeles Мезенская губа) on laht Euroopa põhjaosas Venemaal, Valge mere osa.

Uus!!: Valge meri ja Mezeni laht · Näe rohkem »

Monika (lumetorm)

Lumetorm Monika tagajärjed Narvas Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010.

Uus!!: Valge meri ja Monika (lumetorm) · Näe rohkem »

Moržovets

thumb Moržovets (vene keeles Моржовец) on saar Valges meres Mezeni lahe suudmeosas.

Uus!!: Valge meri ja Moržovets · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Valge meri ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Valge meri ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Mudjug

Mudjug (vene Мудьюг) on saar Valges meres Dvina lahes.

Uus!!: Valge meri ja Mudjug · Näe rohkem »

Murmanski oblast

Murmanski oblast asub Venemaa Loode föderaalringkonnas.

Uus!!: Valge meri ja Murmanski oblast · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Valge meri ja Must meri · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu piirivalve

Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.

Uus!!: Valge meri ja Nõukogude Liidu piirivalve · Näe rohkem »

Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)

Nikolai Nikolajevitš Matussevitš (vene keeles Николай Николаевич Матусевич; 10. aprill 1879 Mõkolajiv, Hersoni kubermang, Venemaa Keisririik) – 27.

Uus!!: Valge meri ja Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral) · Näe rohkem »

Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

Uus!!: Valge meri ja Norra ajalugu · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Valge meri ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Onega jõgi

Onega (vene Онега) on jõgi Euroopas Põhja-Venemaal.

Uus!!: Valge meri ja Onega jõgi · Näe rohkem »

Onega laht

thumb Onega laht on osa Valgest merest.

Uus!!: Valge meri ja Onega laht · Näe rohkem »

Onega poolsaar

350px Onega poolsaar on poolsaar Venemaa loodeosas Arhangelski oblastis.

Uus!!: Valge meri ja Onega poolsaar · Näe rohkem »

Ottar Hålogalandist

Ottari reis Ottar (vanapõhja Óttarr, vanainglise Ohthere; 9. sajand) oli Hålogalandis elanud norra pealik ja kaupmees.

Uus!!: Valge meri ja Ottar Hålogalandist · Näe rohkem »

Oulu linnus

Oulu linnuse vundament aprillis 2006, selle peal asub tähetorn Oulu linnus (rootsi keeles Uleåborg) on linnus Soome keskosas Oulu linnas Põhja-Pohjanmaal, Oulu jõe suudmes Linnansaari ('Llinnusesaar', aga võib ka 'Lossisaar') saarel ja on koos Kajaani linnusega Soome kõige põhjapoolsem ja ka kogu Euroopa üks põhjapoolsemaid linnuseid.

Uus!!: Valge meri ja Oulu linnus · Näe rohkem »

Padumere rannik

Rannikumaastik Dornumersieli lähedal Padumere rannik ehk padurand ehk padu on rannikutüüp loodete piirkonnas, kus mõõna ajal mere osa jääb kuivaks.

Uus!!: Valge meri ja Padumere rannik · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Valge meri ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv

See artikkel räägib Peeter I elust enne tema Azovi sõjakäike (1695. aastani) ---- Peeter I sündis 9. juuni (30. mai) ööl (koidikul) 1672 Moskva Kremlis.

Uus!!: Valge meri ja Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv · Näe rohkem »

Pinega

Pinega on asula Arhangelski oblastis umbes 200 kilomeetrit Arhangelskist ida pool.

Uus!!: Valge meri ja Pinega · Näe rohkem »

Pomoorid

Pomoorid (20. saj algus) Malõje Korelõ muuseum Arhangelski oblastis Pomoorid (vene keeles поморы 'mereäärsed') on Valge mere kallastel elav venelaste subetnos.

Uus!!: Valge meri ja Pomoorid · Näe rohkem »

Primorski rajoon

Primorski rajoon on munitsipaalrajoon Venemaal Ida-Euroopa lauskmaal Arhangelski oblasti mandriosa loodeosas ning saartel (sealhulgas Solovetsi saared, Franz Josephi maa ja Victoria saar).

Uus!!: Valge meri ja Primorski rajoon · Näe rohkem »

Rabakonn

Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Valge meri ja Rabakonn · Näe rohkem »

Rääbis

Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv väike kala.

Uus!!: Valge meri ja Rääbis · Näe rohkem »

Severodvinsk

Lomonossovi prospekt Severodvinsk (1938–1957 Molotovsk) on oblastilise alluvusega linn Venemaal Arhangelski oblastis.

Uus!!: Valge meri ja Severodvinsk · Näe rohkem »

Sisemeri

Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.

Uus!!: Valge meri ja Sisemeri · Näe rohkem »

Solovets

Solovetsi saar Solovets on küla ja saar Venemaal Valge mere Onega lahes.

Uus!!: Valge meri ja Solovets · Näe rohkem »

Solovetsi klooster

Vaade droonilt Solovetsi kloostrikompleksile (juuli 2017) Solovetsi klooster (vene keeles Соловецкий монастырь; täisnimega Спасо-Преображенский Соловецкий монастырь) on õigeusu mungaklooster, mis asub Valge mere Solovetsi saartel.

Uus!!: Valge meri ja Solovetsi klooster · Näe rohkem »

Solovetsi saared

thumb Solovetsi saared (vene keeles Соловецкие острова, kõnekeeles ka Соловки; karjala keeles Solokka Kinnipeetavate arv tipnes 1931. aastal 71 800-gaGregory, Paul R. ja Lazarev, Valery., lk 165. 1937. aastal reorganiseeriti vangilaager vanglaks. 1939. aastal likvideeriti vangla ja Solovetsi saared anti Põhjalaevastiku haldusse. Aastatel 1942–1945 tegutses saartel jungade kool. 1990. aastal tagastati Solovetsi klooster kirikule ning see alustas jälle tegevust ja taastamistöid.

Uus!!: Valge meri ja Solovetsi saared · Näe rohkem »

Soome ajalugu

Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.

Uus!!: Valge meri ja Soome ajalugu · Näe rohkem »

Soomuslest

Harilik soomuslest (Limanda limanda) on lestlaste seltsi soomuslesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Soomuslest · Näe rohkem »

Tõmmukajakas

Tõmmukajakas Tõmmukajakas (Larus fuscus) on sulestiku järgi merikajakaga sarnane kajakas, aga tema tiivad on tumedamad ja suuruselt ta veidi väiksem.

Uus!!: Valge meri ja Tõmmukajakas · Näe rohkem »

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega võib-olla suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Uus!!: Valge meri ja Uurali keeled · Näe rohkem »

Valge

Valge on akromaatiline värvus.

Uus!!: Valge meri ja Valge · Näe rohkem »

Valge mere – Läänemere kanal

Valge mere – Läänemere veetee (sh Neeva ja Sviri jõgi ja Valge mere – Läänemere kanal) Valge mere – Läänemere kanal (vene keeles Беломорско-Балтийский канал, lühendatult Беломорканал, ББК; 1961. aastani Stalini-nimeline Valge mere – Läänemere kanal) on kanal, mis ühendab Valget merd Äänisjärvega.

Uus!!: Valge meri ja Valge mere – Läänemere kanal · Näe rohkem »

Valge mere kurk

Valge mere kurk (vene Горло Белого моря) ühendab Valget ja Barentsi merd ja eraldab Koola poolsaart Kirde-Euroopa mandriosast.

Uus!!: Valge meri ja Valge mere kurk · Näe rohkem »

Väikeluik

Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.

Uus!!: Valge meri ja Väikeluik · Näe rohkem »

Välismaa merede ja lahtede loend

Siin loetletakse välismaa meresid ja lahti.

Uus!!: Valge meri ja Välismaa merede ja lahtede loend · Näe rohkem »

Võikala

Võikala (Pholis gunnellus) on ahvenaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Valge meri ja Võikala · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

Venemaa ajalugu on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost.

Uus!!: Valge meri ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Vepslased

Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.

Uus!!: Valge meri ja Vepslased · Näe rohkem »

Vladimir Voronin (kapten)

Vladimir Voronini mälestussammas Arhangelskis Vladimir Voronin (vene keeles Владимир Иванович Воронин) (17. oktoober (vkj. 5. oktoober) 1890 Karjala, Sumski Possad – 18. oktoober 1952 Dikson) oli NSV Liidu kapten, polaaruurija, mitmel Arktika polaarekspeditsioonil osaleja.

Uus!!: Valge meri ja Vladimir Voronin (kapten) · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Valge meri ja Volga · Näe rohkem »

Volga-Balti veetee

Volga-Balti veetee Volga–Balti veetee (vene keeles Волго-Балтийский водный путь; 1810–1963 kandis nime Maria veetee, vene keeles Мариинская водная система) on kanalitest, jõgedest ja järvedest koosnev veetee Loode-Venemaal, mis ühendab Volga jõestikku Läänemerega ja Valge mere – Läänemere kanali kaudu Valge merega (vaadatud 06.09.2017).

Uus!!: Valge meri ja Volga-Balti veetee · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »