158 suhted: Adramaa, Aestid, Ahisilla linnusekoht, Ajaloolaste loend, Ajalooline Ajakiri, Alutaguse kihelkond, Andres Tennus, Aolinn, Approaches to Culture Theory, Arheoloogide loend, Arheoloogilised väljakaevamised, Asva kultuur, Šilalė (Mosėdise vald), Ümera (ajalooline piirkond), Āraiši järvelinnus, Biograafiad (La), Birute Klaas-Lang, Constantin von Grewingk, Daugmale muinaslinnus, Detsember 2010, Dionysose Sõprade Selts, Eelrooma rauaaeg, Eelviikingiaeg, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti põllumajandus, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg, Eesti teaduse tippkeskused, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Vabariigi teaduspreemia, Eesti viikingiaeg, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõgi, Gooti teooria, Gurly Vedru, Hilisrauaaeg, Isuri keel, Isurid, Jersika linnus, Jersika vürstiriik, Kalevi Wiik, Kammkeraamika teooria, Kangurkalme, Karjala keel, Karjalased, Katre Pärn, ..., Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kääbas, Keava linnamägi, Keskmine rauaaeg, Kindlustatud asula, Kiviaeg, Kivikirstkalme, Kivivarekalme, Koiva liivlased, Koknese vürstiriik, Koorküla Valgjärve järveasula, Krivitšid, Kukul külas, Kultuskivi, Kultuuriteooria, Kultuuriteooria tippkeskus, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa liivlased, Laevkalme, Lang (perekonnanimi), Latgalid, Läänemaa, Läänemeresoome algkeel, Läti ajalugu, Lēdurga (ajalooline piirkond), Leetopiss, Lembitu, Lemmu, Lennart Meri teadustöö auhind, Liivi keel, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Linnusepiirkond, Lohukivi, Mahu kihelkond, Margit Sutrop, Mārtiņsala, Mägilinnus, Mežotne muinaslinnus, Merike Lang, Muinaskihelkond, Muinasmaakond, Muistis, Narva kultuur, Noorem rauaaeg, Olustvere asulakoht, Otepää muinaslinnus, Pakktee, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põhjaeesti hõimumurre, Põllumajandus, Pikk-kääbas, Proosa kivikalmistu, Raadiosaate "Kukul külas" külaliste loend, Rahvasterännuaeg, Rauaaeg, Rõuge tüüpi keraamika, Rebala Lastekangrud, Riia ajalugu, Rooma rauaaeg, Russalu linnamägi, Saami algkeel, Saami keeled, Sakala, Sündinud 26. jaanuaril, Sēlpilsi muinaslinnus, Seelid, Seli Kantsimägi, Semgalid, Sossolid, Sotecle, Sotecle linnus, Taara, Talsi muinaslinnus, Tarandkalme, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli aumärk, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, Tartu Ülikooli suur medal, Tartu I aare, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tšuudid, Tērvete muinaslinnus, Tharapita, Toomemäe ohvrikivi, Turaida (ajalooline piirkond), Ugandi, Uurali algkeel, Vadja keel, Vadjalased, Vakus, Valgatabalve, Valter, Vanem rauaaeg, Varbola Jaanilinn, Väina liivlased, Veebruar 2008, Vepsa keel, Vepslased, Viikingiaeg, Virumaa, Vissevalde, Vomentaga, Voose linnamägi. Laienda indeks (108 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Valter Lang ja Adramaa · Näe rohkem »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Valter Lang ja Aestid · Näe rohkem »
Ahisilla linnusekoht
Ahisilla linnusekoht ehk Ahisilla linnamägi on linnamägi Harju maakonnas Kose vallas Kose aleviku kirdenurgas Soone tn.
Uus!!: Valter Lang ja Ahisilla linnusekoht · Näe rohkem »
Ajaloolaste loend
Siin on loetletud ajaloolasi, sealhulgas arheolooge.
Uus!!: Valter Lang ja Ajaloolaste loend · Näe rohkem »
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Uus!!: Valter Lang ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Uus!!: Valter Lang ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »
Andres Tennus
Andres Tennus (paremal) Tartu ülikooli peahoone ees 2017. aastal. Andres Tennus pildistamas Anneli Sarot Tartu ülikooli peahoone teisel korrusel 2017. aasta novembris. Andres Tennus (sündinud 5. aprillil 1971) on eesti fotograaf.
Uus!!: Valter Lang ja Andres Tennus · Näe rohkem »
Aolinn
Aolinn ehk varalinnaline keskus on ajalooline asula arenguetapp agraarse küla ja täielikult väljaarenenud linna vahel.
Uus!!: Valter Lang ja Aolinn · Näe rohkem »
Approaches to Culture Theory
"Approaches to Culture Theory" on rahvusvaheline raamatusari, mida annab välja Tartu Ülikooli Kirjastus.
Uus!!: Valter Lang ja Approaches to Culture Theory · Näe rohkem »
Arheoloogide loend
Siin on loetletud arheolooge.
Uus!!: Valter Lang ja Arheoloogide loend · Näe rohkem »
Arheoloogilised väljakaevamised
Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.
Uus!!: Valter Lang ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »
Asva kultuur
Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal, saaremaa.ee.
Uus!!: Valter Lang ja Asva kultuur · Näe rohkem »
Šilalė (Mosėdise vald)
Šilalė (žemaidi Šėlale) on küla Leedus Skuodase rajoonis Mosėdise vallas.
Uus!!: Valter Lang ja Šilalė (Mosėdise vald) · Näe rohkem »
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Uus!!: Valter Lang ja Ümera (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Uus!!: Valter Lang ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »
Biograafiad (La)
Biograafiad (La) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "La".
Uus!!: Valter Lang ja Biograafiad (La) · Näe rohkem »
Birute Klaas-Lang
Birute Klaas-Lang 2010. aastal Birute Klaas-Lang 2018. aastal Tartu Ülikooli humanitaarteaduste majas. Birute Klaas-Lang (varem Birute Klaas, neiupõlvenimi Želvite; sündinud 19. märtsil 1957) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Uus!!: Valter Lang ja Birute Klaas-Lang · Näe rohkem »
Constantin von Grewingk
Constantin von Grewingk (umbes 1850–1869) Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene keeles Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi – 30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.
Uus!!: Valter Lang ja Constantin von Grewingk · Näe rohkem »
Daugmale muinaslinnus
Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.
Uus!!: Valter Lang ja Daugmale muinaslinnus · Näe rohkem »
Detsember 2010
Detsember 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Valter Lang ja Detsember 2010 · Näe rohkem »
Dionysose Sõprade Selts
Dionysose Sõprade Selts on Eestis 2009.
Uus!!: Valter Lang ja Dionysose Sõprade Selts · Näe rohkem »
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Valter Lang ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »
Eelviikingiaeg
Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.
Uus!!: Valter Lang ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti ajalugu (raamatusari)
"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti ajalugu (raamatusari) · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti põllumajandus · Näe rohkem »
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti teaduse tippkeskused
Eesti teaduse tippkeskused (inglise Centres of Excellence in Research) on Haridus- ja Teadusministeeriumi otsustega moodustatud uurimiskeskused (konsortsiumid), mis koosnevad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmadest, mis töötavad ühise juhtimise all ja omavad selgelt määratletud ühiseid eesmärke.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti teaduse tippkeskused · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi teaduspreemia
Riigi teaduspreemiate kätteandmine 2021. aastal Eesti Teaduste Akadeemia saalis Eesti Vabariigi teaduspreemia, ka Riigi teaduspreemia, algtähiseks on 20.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti Vabariigi teaduspreemia · Näe rohkem »
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Uus!!: Valter Lang ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Valter Lang ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Valter Lang ja Emajõgi · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Valter Lang ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Gurly Vedru
Gurly Vedru (sündinud 4. septembril 1970) on eesti arheoloog.
Uus!!: Valter Lang ja Gurly Vedru · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Valter Lang ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Valter Lang ja Isuri keel · Näe rohkem »
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Uus!!: Valter Lang ja Isurid · Näe rohkem »
Jersika linnus
Jersika linnus oli linnus tänapäeva Läti Līvāni piirkonna territooriumil Daugava paremal kaldal 10.–11.
Uus!!: Valter Lang ja Jersika linnus · Näe rohkem »
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Uus!!: Valter Lang ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Valter Lang ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Kammkeraamika teooria
Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.
Uus!!: Valter Lang ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »
Kangurkalme
Kangurkalme on kivikalme tüüp, kus kivid on laotud kompaktse, selgepiirilise ja maapinnalt kõrgemale ulatuva kivivarena, mille läbimõõt jääb üldjuhul 10–20 m piiridesse.
Uus!!: Valter Lang ja Kangurkalme · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Valter Lang ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Uus!!: Valter Lang ja Karjalased · Näe rohkem »
Katre Pärn
Katre Pärn (sündinud 25. aprillil 1982) on eesti semiootik.
Uus!!: Valter Lang ja Katre Pärn · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Valter Lang ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Valter Lang ja Kääbas · Näe rohkem »
Keava linnamägi
Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.
Uus!!: Valter Lang ja Keava linnamägi · Näe rohkem »
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Uus!!: Valter Lang ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »
Kindlustatud asula
Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.
Uus!!: Valter Lang ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Valter Lang ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Uus!!: Valter Lang ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »
Kivivarekalme
Kivivarekalme on kivikalme tüüp, kus kivid on asetatud selge konstruktsioonita laialivalguva madala varena.
Uus!!: Valter Lang ja Kivivarekalme · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Valter Lang ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Uus!!: Valter Lang ja Koknese vürstiriik · Näe rohkem »
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Uus!!: Valter Lang ja Koorküla Valgjärve järveasula · Näe rohkem »
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Uus!!: Valter Lang ja Krivitšid · Näe rohkem »
Kukul külas
"Kukul külas" on Kuku raadio saatesari.
Uus!!: Valter Lang ja Kukul külas · Näe rohkem »
Kultuskivi
Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.
Uus!!: Valter Lang ja Kultuskivi · Näe rohkem »
Kultuuriteooria
Kultuuriteooria on kultuuri uurivate teaduste teoreetiline ühisosa.
Uus!!: Valter Lang ja Kultuuriteooria · Näe rohkem »
Kultuuriteooria tippkeskus
Kultuuriteooria tippkeskus (Centre of Excellence in Cultural Theory, CECT) oli aastatel 2008–2015 tegutsenud kultuuriteooriale keskenduv Eesti uurimisrühmade konsortsium.
Uus!!: Valter Lang ja Kultuuriteooria tippkeskus · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Valter Lang ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Valter Lang ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Uus!!: Valter Lang ja Kuramaa liivlased · Näe rohkem »
Laevkalme
Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).
Uus!!: Valter Lang ja Laevkalme · Näe rohkem »
Lang (perekonnanimi)
Lang on perekonnanimi.
Uus!!: Valter Lang ja Lang (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Valter Lang ja Latgalid · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Valter Lang ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Valter Lang ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Valter Lang ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Uus!!: Valter Lang ja Lēdurga (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Valter Lang ja Leetopiss · Näe rohkem »
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Uus!!: Valter Lang ja Lembitu · Näe rohkem »
Lemmu
Lemmu (Lemmun, Laemund) on Taani hindamisraamatus mainitud muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal 13.
Uus!!: Valter Lang ja Lemmu · Näe rohkem »
Lennart Meri teadustöö auhind
Lennart Meri teadustöö auhind on Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse poolt välja antav teadustöö auhind.
Uus!!: Valter Lang ja Lennart Meri teadustöö auhind · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Valter Lang ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Valter Lang ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Valter Lang ja Liivlased · Näe rohkem »
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Uus!!: Valter Lang ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »
Lohukivi
Vihavu lohukivi Lohukivi on kivi, milles on üks või mitu inimese tehtud süvendit.
Uus!!: Valter Lang ja Lohukivi · Näe rohkem »
Mahu kihelkond
Mahu kihelkond (Maum, Maholm) oli Virumaa muinaskihelkond.
Uus!!: Valter Lang ja Mahu kihelkond · Näe rohkem »
Margit Sutrop
Margit Sutrop 2017. aastal Tartu ülikoolis rektorikandidaadi kõnet pidamas Margit Sutrop 2017. aastal rektorivalimise järel intervjuul Margit Sutrop (sünninimi Margit Mikelsaar; sündinud 13. oktoobril 1963) on eesti filosoof ja poliitik, Riigikogu liige.
Uus!!: Valter Lang ja Margit Sutrop · Näe rohkem »
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Uus!!: Valter Lang ja Mārtiņsala · Näe rohkem »
Mägilinnus
Mägilinnus on linnus, mis võtab enda alla kogu linnamäe, milleks on enamasti üksik tasasel maal paiknev loodusliku reljeefiga mägi.
Uus!!: Valter Lang ja Mägilinnus · Näe rohkem »
Mežotne muinaslinnus
Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.
Uus!!: Valter Lang ja Mežotne muinaslinnus · Näe rohkem »
Merike Lang
Merike Lang Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis Merike Lang (sündinud Rannik, 18. mail 1958 Tallinnas) on eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog.
Uus!!: Valter Lang ja Merike Lang · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Valter Lang ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Muinasmaakond
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.
Uus!!: Valter Lang ja Muinasmaakond · Näe rohkem »
Muistis
Muistis (ka muinasjäänus) on inimese loodud või tema osavõtul kujunenud aineline objekt, mis on pärit kaugemast minevikust ja mida uurib arheoloogia.
Uus!!: Valter Lang ja Muistis · Näe rohkem »
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Uus!!: Valter Lang ja Narva kultuur · Näe rohkem »
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Uus!!: Valter Lang ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »
Olustvere asulakoht
Olustvere asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Olustvere mõisa pargi idaservas.
Uus!!: Valter Lang ja Olustvere asulakoht · Näe rohkem »
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Uus!!: Valter Lang ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »
Pakktee
Saksamaal Campemooris 2006. aastal välja kaevatud pakktee rajati 4600 eKr Pakkteedeks nimetatakse vanimaid säilinud inimkätega rajatud teid, mis on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad.
Uus!!: Valter Lang ja Pakktee · Näe rohkem »
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Uus!!: Valter Lang ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Valter Lang ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Valter Lang ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Pikk-kääbas
Pikk-kääpa mudel Schleswig-Holsteini arheoloogiamuuseumis Pikk-kääbas (ka põletusmatustega kääbas) on kääbaskalme vorm, mida kasutati 5.–10.
Uus!!: Valter Lang ja Pikk-kääbas · Näe rohkem »
Proosa kivikalmistu
Proosa kivikalmistu (ka Saha-Loo kivikalme) on Pirita jõe paremkaldal Loo alevikus kunagise Proosa talu maadel olev kivikalmete rühm.
Uus!!: Valter Lang ja Proosa kivikalmistu · Näe rohkem »
Raadiosaate "Kukul külas" külaliste loend
Raadiosaate "Kukul külas" külaliste tähestikuline nimekiri seisuga detsember 2022 NB! - V ja W on eesti tähestikus sorteerimisel samad - Hannes Walter ja Edgar Valter on kõrvuti.
Uus!!: Valter Lang ja Raadiosaate "Kukul külas" külaliste loend · Näe rohkem »
Rahvasterännuaeg
Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.
Uus!!: Valter Lang ja Rahvasterännuaeg · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Valter Lang ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Rõuge tüüpi keraamika
Rõuge tüüpi keraamika pärineb Kagu-Eestist ja sellega piirnevatelt aladelt eelviikingi- ja viikingiajast.
Uus!!: Valter Lang ja Rõuge tüüpi keraamika · Näe rohkem »
Rebala Lastekangrud
Rebala Lastekangrud on Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rebala külas asuvad kivikirstkalmed.
Uus!!: Valter Lang ja Rebala Lastekangrud · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Valter Lang ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Valter Lang ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »
Russalu linnamägi
Russalu linnamägi on küngas Rapla maakonna Märjamaa vallas, Russalu külast 2,5–3 km lääne-edelas, läbi metsa Vakre talusse viivast metsateest 200 m lõuna pool.
Uus!!: Valter Lang ja Russalu linnamägi · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Valter Lang ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Valter Lang ja Saami keeled · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Valter Lang ja Sakala · Näe rohkem »
Sündinud 26. jaanuaril
Siin loetletakse 26. jaanuaril sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Valter Lang ja Sündinud 26. jaanuaril · Näe rohkem »
Sēlpilsi muinaslinnus
Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.
Uus!!: Valter Lang ja Sēlpilsi muinaslinnus · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Valter Lang ja Seelid · Näe rohkem »
Seli Kantsimägi
Seli Kantsimägi ehk Kantsimägi ehk Keldrimägi (ka Seli linnamägi, Pirgu linnamägi) on valliga ümbritsetud ala Atla jõe kaldal Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu külas Tammemäel.
Uus!!: Valter Lang ja Seli Kantsimägi · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Valter Lang ja Semgalid · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Valter Lang ja Sossolid · Näe rohkem »
Sotecle
Sotecle oli 13.
Uus!!: Valter Lang ja Sotecle · Näe rohkem »
Sotecle linnus
Sotecle linnus oli 13.–14.
Uus!!: Valter Lang ja Sotecle linnus · Näe rohkem »
Taara
Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.
Uus!!: Valter Lang ja Taara · Näe rohkem »
Talsi muinaslinnus
Talsi linnamägi 20. sajandi algul Talsi linnamägi tänapäeval Talsi muinaslinnus oli 10.–14.
Uus!!: Valter Lang ja Talsi muinaslinnus · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Valter Lang ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).
Uus!!: Valter Lang ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli aumärk
Tartu Ülikooli aumärk. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli aumärk on Tartu Ülikooli välja antav teenetemärk, millega Tartu Ülikooli rektor tunnustab ülikooli liikmeid suurepäraste töötulemuste või märkimisväärse panuse eest ülikooli tegevusse.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu Ülikooli aumärk · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on teaduskond Tartu Ülikoolis, mis tegeleb tipptasemel keele- ja kirjandusteaduse, filosoofia, ajaloo jne õpetamise ja uurimisega.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli suur medal
Tartu Ülikooli suur medal. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli suur medal on teenetemärk, millega Tartu Ülikooli senat tunnustab ülikooli liiget eriliste teenete eest.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu Ülikooli suur medal · Näe rohkem »
Tartu I aare
Tartu I aare on 1915.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu I aare · Näe rohkem »
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Valter Lang ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Valter Lang ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tērvete muinaslinnus
Tērvete muinaslinnus oli tänapäeva Läti Zemgale regiooni Tērvete asula territooriumil kuni 1286.
Uus!!: Valter Lang ja Tērvete muinaslinnus · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Valter Lang ja Tharapita · Näe rohkem »
Toomemäe ohvrikivi
Toomemäe ohvrikivi on Tartus Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida on sageli peetud ohvrikiviks.
Uus!!: Valter Lang ja Toomemäe ohvrikivi · Näe rohkem »
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Uus!!: Valter Lang ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Valter Lang ja Ugandi · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Valter Lang ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Valter Lang ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Valter Lang ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vakus
Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
Uus!!: Valter Lang ja Vakus · Näe rohkem »
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Uus!!: Valter Lang ja Valgatabalve · Näe rohkem »
Valter
Valter on mehenimi.
Uus!!: Valter Lang ja Valter · Näe rohkem »
Vanem rauaaeg
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Uus!!: Valter Lang ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Uus!!: Valter Lang ja Varbola Jaanilinn · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Valter Lang ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Veebruar 2008
Veebruar 2008, kroonika 2008.
Uus!!: Valter Lang ja Veebruar 2008 · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Valter Lang ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Valter Lang ja Vepslased · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Valter Lang ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Valter Lang ja Virumaa · Näe rohkem »
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Uus!!: Valter Lang ja Vissevalde · Näe rohkem »
Vomentaga
Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.
Uus!!: Valter Lang ja Vomentaga · Näe rohkem »
Voose linnamägi
Voose linnamägi Voose linnamägi on oos Harju maakonnas Anija vallas Rasivere külas.
Uus!!: Valter Lang ja Voose linnamägi · Näe rohkem »