Sisukord
144 suhted: Aasid, Agder, Ale (õlu), Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Anglosaksi Inglismaa, Anglosaksid, Aremarki vald, Asgard, Assanduni lahing, Attila, August Ludwig von Schlözer, Aurskog-Hølandi vald, Ð, Øyeren, Å, Bestla, Bränd, Burgundia, Burgundid, Codex Regius, Danelaw, Derby, Dimmu Borgir, Dinklage, Dovre vald, Drøbak, Eiríkr Punane, Erebos, Eric Linklater, Fääri kirjandus, Flåm, Foula, Freya, Gamviki vald, Gausdali vald, Gjerstad, Grani vald, Gröönlaste saaga, Grytten, Gyda, Gyda Eiriksdatter, Halvdan Must, Hapusilk, Harald Gille, Harald Hallmantel, Harald Kaunisjuus, Harald Sinihammas, Hålogaland, Heimskringla, Hopseidet, ... Laienda indeks (94 rohkem) »
Aasid
Aasid (vanapõhja Æsir 'vaiad', ainsuses Áss; germaani algkeeles *ansuz) on skandinaavia mütoloogias noorem jumalatesugu (vanem jumalatesugu on vaanid).
Vaata Vanapõhja keel ja Aasid
Agder
Agder (vanapõhja Agðir) on Norra ajalooline piirkond (landsdel), mis paikneb Rogalandi maakonnast idas ja Vestfold og Telemargi maakonnast läänes.
Vaata Vanapõhja keel ja Agder
Ale (õlu)
Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnastest.
Vaata Vanapõhja keel ja Ale (õlu)
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.
Vaata Vanapõhja keel ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Anglosaksi Inglismaa
Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5.
Vaata Vanapõhja keel ja Anglosaksi Inglismaa
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Vaata Vanapõhja keel ja Anglosaksid
Aremarki vald
Aremark on vald Norras Vikeni maakonnas ümber Haldenvassdrageti, Haldeni vallast kagus Rootsi piiri ääres.
Vaata Vanapõhja keel ja Aremarki vald
Asgard
Asgard (vanapõhja keeles Ásgarðr) on muinaspõhja mütoloogias jumalate (aaside) vald, mis on eraldi surelike vallast (Midgard).
Vaata Vanapõhja keel ja Asgard
Assanduni lahing
Ashingdoni mägi: üks võimalikke lahingukohti Knud Suure Põhjamere impeerium (1016–1035) Assanduni lahing (või Essendune'i lahing) peeti 1016.
Vaata Vanapõhja keel ja Assanduni lahing
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Vaata Vanapõhja keel ja Attila
August Ludwig von Schlözer
August Ludwig von Schlözer, 1779 August Ludwig von Schlözer (5. juuli 1735 Gaggstatt, Württemberg – 9. september 1809 Göttingen) oli saksa ajaloolane, publitsist, Göttingeni ülikooli professor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige.
Vaata Vanapõhja keel ja August Ludwig von Schlözer
Aurskog-Hølandi vald
Aurskog-Hølandi vald on vald Norras Vikeni maakonnas, Romerike piirkonna osa.
Vaata Vanapõhja keel ja Aurskog-Hølandi vald
Ð
Ð (ð) on ladina kirja täht, mis on kasutusel fääri ja islandi keeles.
Vaata Vanapõhja keel ja Ð
Øyeren
Øyeren on järv Norras Vikeni maakonna Lillestrømi, Rælingeni, Enebakki, Indre Østfoldi valla territooriumil Lillestrømist kagust.
Vaata Vanapõhja keel ja Øyeren
Å
Åå Å(å) on norra ja taani tähestiku 29.
Vaata Vanapõhja keel ja Å
Bestla
Bestla (vanapõhja keeles Bestla) on skandinaavia mütoloogias naishiid (jöötun), keda nii EddadesVanem Edda, Hávamál, värss 140.
Vaata Vanapõhja keel ja Bestla
Bränd
Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest.
Vaata Vanapõhja keel ja Bränd
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Vanapõhja keel ja Burgundia
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Vaata Vanapõhja keel ja Burgundid
Codex Regius
Codex Regius (islandi keeles Konungsbók; tõlkes 'Kuningaraamat'), arhiivitähistusega GKS 2365 4º (Gammel Kongelig Samling), on keskaegne Islandi manuskript (koodeks), milles on kirjas "Vanema Edda" moodustavad 29 vanapõhjakeelset poeemi.
Vaata Vanapõhja keel ja Codex Regius
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Vaata Vanapõhja keel ja Danelaw
Derby
Derby on linn Inglismaal, Derbyshire'i halduskeskus.
Vaata Vanapõhja keel ja Derby
Dimmu Borgir
Dimmu Borgir on norra black metal'i ansambel, mis tegitseb Oslos.
Vaata Vanapõhja keel ja Dimmu Borgir
Dinklage
Dinklage Dinklage on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Vechta kreisis.
Vaata Vanapõhja keel ja Dinklage
Dovre vald
Dovre on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Dovre vald
Drøbak
John William Edy maal "Drøbaki linn" Drøbak on linn Norras Vikeni maakonnas, Frogni valla keskus.
Vaata Vanapõhja keel ja Drøbak
Eiríkr Punane
Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.
Vaata Vanapõhja keel ja Eiríkr Punane
Erebos
Erebos (ladinapäraselt Erebus) on vanakreeka mütoloogias pimeduse jumal.
Vaata Vanapõhja keel ja Erebos
Eric Linklater
Eric Robert Russell Linklater (8. märts 1899 Penarth, Wales – 7. november 1974 Aberdeen, Šotimaa) oli šoti kirjanik.
Vaata Vanapõhja keel ja Eric Linklater
Fääri kirjandus
Fääri kirjandus on fääri keeles või Fääri saarte asukate kirjutatud kirjandus.
Vaata Vanapõhja keel ja Fääri kirjandus
Flåm
Flåmi sadam ja raudteejaam Flåm on küla Norras Sogn og Fjordane maakonnas Aurlandi vallas.
Vaata Vanapõhja keel ja Flåm
Foula
Foula saar nähtuna kaugusest Punasega saare asukoht Foula (šoti keeles Foola, gaeli keeles Fughlaigh, vanapõhja keeles Fugløy) on Šotimaa Shetlandi saarestikus asuv saar.
Vaata Vanapõhja keel ja Foula
Freya
Jumalanna Freyja, illustratsioon 17. saj Islandi käsikirjast Freya (vanapõhja keeles Freyja 'naine, emand'; ka Vanadis 'vaanide tütar') on muinaspõhja mütoloogia üks tähtsamaid ja populaarsemaid jumalannasid.
Vaata Vanapõhja keel ja Freya
Gamviki vald
Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas.
Vaata Vanapõhja keel ja Gamviki vald
Gausdali vald
Gausdali vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Gausdali vald
Gjerstad
Gjerstad (ka Kjørkebygda ('Kirikuküla')) on asula Norras Agderi maakonnas, Gjerstadi valla keskus.
Vaata Vanapõhja keel ja Gjerstad
Grani vald
Grani vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Grani vald
Gröönlaste saaga
Suvi Gröönimaa rannikul umbes aastal 1000; kunstnik Carl Rasmusseni nägemus Gröönlaste saaga (vanapõhja keeles Grœnlendinga saga) on üks Islandlaste saagadest.
Vaata Vanapõhja keel ja Gröönlaste saaga
Grytten
Grytten on ebamääraste piiridega piirkond Norras Møre og Romsdali maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Grytten
Gyda
Gyda on naisenimi.
Vaata Vanapõhja keel ja Gyda
Gyda Eiriksdatter
Gyda Eiriksdatter (vanapõhja Gyða Eiríksdóttir) oli Snorri Sturlusoni järgi Hordalandi kuninga Eiriki tütar, üks Norra kuninga Harald Kaunisjuukse abikaasadest.
Vaata Vanapõhja keel ja Gyda Eiriksdatter
Halvdan Must
Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.
Vaata Vanapõhja keel ja Halvdan Must
Hapusilk
Hapusilk ehk ''surströmming'' Hapusilk ehk hapendatud räim (rootsi keeles surströmming) on Rootsi päritoluga toit, mida toodetakse põhiliselt Rootsi kõrgrannikul (Botnia lahe lõunapoolses osas).
Vaata Vanapõhja keel ja Hapusilk
Harald Gille
Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136.
Vaata Vanapõhja keel ja Harald Gille
Harald Hallmantel
Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.
Vaata Vanapõhja keel ja Harald Hallmantel
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Vaata Vanapõhja keel ja Harald Kaunisjuus
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Vaata Vanapõhja keel ja Harald Sinihammas
Hålogaland
Hålogaland (vanapõhja Hálogaland) oli keskaegse Norra kõige põhjapoolsem maakond.
Vaata Vanapõhja keel ja Hålogaland
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Vaata Vanapõhja keel ja Heimskringla
Hopseidet
maanteelt 888 ida suunas Hopseidet (põhjasaami keeles Nuorri) on maakitsus Norras Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki vallas.
Vaata Vanapõhja keel ja Hopseidet
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Vanapõhja keel ja Idagoodid
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Vanapõhja keel ja Island
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Vaata Vanapõhja keel ja Islandi keel
Islandi vaba riik
Islandi vaba riik, ka Islandi vabariik (islandi keeles þjóðveldið või harvemini goðaveldið), oli Islandi saarel asunud riik.
Vaata Vanapõhja keel ja Islandi vaba riik
Ivar Aasen
Ivar Aasen Ivar Aasen (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre, Ørsta vald – 23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.
Vaata Vanapõhja keel ja Ivar Aasen
J. R. R. Tolkien
John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 Bloemfontein – 2. september 1973 Bournemouth) oli inglise proosakirjanik, luuletaja, keeleteadlane ja akadeemik, kes on tuntud eeskätt kirjandusteoste "Kääbik ehk Sinna ja tagasi" ja "Sõrmuste isand" autorina.
Vaata Vanapõhja keel ja J. R. R. Tolkien
Járnsaxa
Járnsaxa (vanapõhja keeles ligikaudu 'raudväits') on üks jöötuneid skandinaavia mütoloogiast.
Vaata Vanapõhja keel ja Járnsaxa
Karmøy vald
Røyksund Karmøy vald on vald Norras Rogalandi maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Karmøy vald
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Vaata Vanapõhja keel ja Keelte loend
Keskinglise keel
Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.
Vaata Vanapõhja keel ja Keskinglise keel
Kipper
Kipper ka kippar (laevnik, alamsaksa schipper, vanarootsi skipari) on laevajuhi ja -omaniku ajalooline nimetus.
Vaata Vanapõhja keel ja Kipper
Knud
Knud (ka Kanute, Knut, Cnut või Kanut) on Skandinaavia mehenimi.
Vaata Vanapõhja keel ja Knud
Konungs skuggsjá
Lehekülg "Konungs skuggsjást" thumb "Konungs skuggsjá" (vanapõhja keeles, "kuninga peegel"; ladina "Speculum regale"; tänapäeva norra keeles "Kongsspegelen" või "Kongespeilet" (Bokmål)) on umbkaudu 1250.
Vaata Vanapõhja keel ja Konungs skuggsjá
Kringel
Kringel (alamsaksa keeles kringel, "Eesti keele seletav sõnaraamat". Suuremad kringlid on tavaliselt palmikukujuliste keerdudega. Kringlid on levinud peamiselt Põhja-Euroopas Saksamaalt ja Hollandist Skandinaavia ja Baltimaadeni, kuid mõnel määral tuntakse neid ka Venemaal ja Ameerika Ühendriikides (kus neid seostatakse peamiselt Taani mõjudega).
Vaata Vanapõhja keel ja Kringel
Limingen
Limingen (lõunasaami Lyjmede) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas.
Vaata Vanapõhja keel ja Limingen
Lindåsi vald
Lindåsi vald oli vald Norras Hordalandi maakonna kirdeosas.
Vaata Vanapõhja keel ja Lindåsi vald
Lindesnesi vald
Lindesnesi vald on vald Norras Agderi maakonna lõunaosas.
Vaata Vanapõhja keel ja Lindesnesi vald
Lofoodid
Lofoodid ja Vesterålen Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Lofoodid
Lunneri vald
Lunneri vald on vald Norras Vikeni maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Lunneri vald
Maakond (Norra)
Norra maakonnad Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Vanapõhja keel ja Maakond (Norra)
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042.
Vaata Vanapõhja keel ja Magnus Hea
Magnus Lagabøte
Magnus Lagabøte (vanapõhja Magnús lagabœtir; ka Magnus Håkonsson või Magnus VI; 1238 Tunsberg – 9. mai 1280 Bergen) oli Norra kuningas aastail 1263–1280.
Vaata Vanapõhja keel ja Magnus Lagabøte
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Vanapõhja keel ja Mark (territoorium)
Mõõk
Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.
Vaata Vanapõhja keel ja Mõõk
Mehamn
Vaade Mehamni keskusele läänest Mehamn (ka Mehavn; põhjasaami keeles Donjevuotna, kveeni keeles Meehamina) on asula Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkinni poolsaare põhjarannikul Barentsi mere ääres, Gamviki valla halduskeskus.
Vaata Vanapõhja keel ja Mehamn
Miðgarðr
Miðgarðr (vanapõhja keeles 'keskmine õu') on muinaspõhja mütoloogias inimeste maailm, üks üheksast maailmast.
Vaata Vanapõhja keel ja Miðgarðr
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Vaata Vanapõhja keel ja Mieszko I
Minnesund
Minnesundi raudteesild üle Vorma jõe. Vaade jõe läänekaldalt. Minnesund on asula Norras Vikeni maakonnas Eidsvolli vallas koha juures, kus Mjøsa järve lõunasopist saab alguse Vorma jõgi.
Vaata Vanapõhja keel ja Minnesund
Mjøsa
Mjøsa on järv Norra lõunaosas Innlandeti ja Vikeni maakonna piiril, Oslost umbes 100 km põhjas, Norra suurim järv.
Vaata Vanapõhja keel ja Mjøsa
Muinaspõhja keel
Gallehusi kuldsarvest (5. sajand, Taani), mis kannab muinaspõhjakeelset ruunikirja. R. J. Paulli joonis, 1734 Muinaspõhja keel ehk muinasskandinaavia keel (rootsi urnordiska, inglise Proto-Norse) on vanim tõendatud põhjagermaani keele kuju.
Vaata Vanapõhja keel ja Muinaspõhja keel
Naddoddur
Naddoddur (islandi Naddoður, vanapõhja Naddoddr) oli fäärlasest viiking, keda peetakse Islandi avastajaks.
Vaata Vanapõhja keel ja Naddoddur
Naglfar
Naglfar või Naglfari (vanapõhja keeles "küünelaev") Põhjala mütoloogias surnute küüntest valmistatud laev.
Vaata Vanapõhja keel ja Naglfar
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Vaata Vanapõhja keel ja Nädal
Nøtterøy
Nøtterøy on saar Oslo fjordi lääneservas Norras.
Vaata Vanapõhja keel ja Nøtterøy
Njördr
Njördr Njördr (vanapõhja keeles Njörðr) on üks vaanidest, merepiiril oleva viljaka maa, meresõidu ja purjetamise jumal Skandinaavia mütoloogias.
Vaata Vanapõhja keel ja Njördr
Nordkinni poolsaar
Nordkinni poolsaar (norra keeles Nordkinnhalvøya (varem Nordkynhalvøya, põhjasaami keeles Čorgašnjárga) on poolsaar Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres. Poolsaart piirab idast Tanafjorden ja läänest Laksefjorden. Mandri ülejäänud osaga ühendab seda maakitsus Hopseidet.
Vaata Vanapõhja keel ja Nordkinni poolsaar
Nordre Landi vald
Nordre Landi vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Nordre Landi vald
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Vaata Vanapõhja keel ja Norni keel
Nornid
Nornid (vanapõhja keeles nornir) olid skandinaavia mütoloogias saatusejumalannad.
Vaata Vanapõhja keel ja Nornid
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Vanapõhja keel ja Norra
Norra kirjandus
Norra kirjandus on tänapäeva norra keele mis tahes keelekujus või selle varasemates keelekujudes kirjutatud ilukirjandus.
Vaata Vanapõhja keel ja Norra kirjandus
Norra kuningriik (872–1397)
Norra kuningriik (vanapõhja keeles Noregsveldi, bokmål'is Norgesveldet, uusnorra keeles Noregsveldet) oli 9.
Vaata Vanapõhja keel ja Norra kuningriik (872–1397)
Norra nimi
Norra nimi on.
Vaata Vanapõhja keel ja Norra nimi
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Vaata Vanapõhja keel ja Odin
Odr
Odr (vanapõhja keeles Óðr) on Freyja mees muinaspõhja mütoloogias.
Vaata Vanapõhja keel ja Odr
Ofotfjorden
Ofotfjorden Narviki lähedal aprillis Briti kaart Ofotfjorden on fjord Norras Nordlandi maakonnas, Vestfjordeni kirdepoolne jätk, Nordlandi suurim fjord.
Vaata Vanapõhja keel ja Ofotfjorden
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest.
Vaata Vanapõhja keel ja Olav Kyrre
Ottar Hålogalandist
Ottari reis Ottar (vanapõhja Óttarr, vanainglise Ohthere; 9. sajand) oli Hålogalandis elanud norra pealik ja kaupmees.
Vaata Vanapõhja keel ja Ottar Hålogalandist
Põhjamaade kirjandus
Põhjamaade kirjandus (kitsamalt ka Skandinaavia kirjandus) on Põhjamaade keeltes kirjutatud kirjandus.
Vaata Vanapõhja keel ja Põhjamaade kirjandus
Põhjamere impeerium
Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.
Vaata Vanapõhja keel ja Põhjamere impeerium
Põhjasaared
Põhjasaarte asukoht Põhjasaared (inglise ja šoti keeles Northern Isles, gaeli keeles Na h-Eileanan a Tuath, vanapõhja keeles Norðreyjar) on üldnimetus kahele saarestikule, mis asuvad Šotimaa põhjarannikust kirdes.
Vaata Vanapõhja keel ja Põhjasaared
Putkaste (Hiiumaa)
Putkaste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast kirdes.
Vaata Vanapõhja keel ja Putkaste (Hiiumaa)
Ragnar Lothbrok
Ragnar Lothbrok (vanapõhja keeles Ragnarr Loðbrók) oli legendaarne viikingihõimude kuningas, keda kirjeldatakse vanapõhja luules ja saagades.
Vaata Vanapõhja keel ja Ragnar Lothbrok
Ragnarök
Thor võitleb Ragnarökis Jörmungandiga ''Johann Heinrich Fussli'' Ragnarök ('jumalate saatus') on muinaspõhja mütoloogias maailmalõpule eelnev lahing.
Vaata Vanapõhja keel ja Ragnarök
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Vaata Vanapõhja keel ja Reede
Ringebu vald
Ringebu vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Ringebu vald
Roa
Lunneri valla keskhaldushoone Roa on asum Norras Vikeni maakonnas umbes 55 km põhja pool, Roa/Lunneri asula osa Lunnerist vahetult kagus, Lunneri valla halduskeskus.
Vaata Vanapõhja keel ja Roa
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Vanapõhja keel ja Rootsi keel
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Vaata Vanapõhja keel ja Saaga
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Vaata Vanapõhja keel ja Saar (perekond)
Seiðr
Seiðr (vanapõhja keeles 'nöör') oli Põhjamaades peamiselt hilisel rauaajal levinud šamanistlik võlumise ja manamise kombetalitus, milles osalesid enamasti naised.
Vaata Vanapõhja keel ja Seiðr
Seli vald
Seli vald on omavalitsusüksus Norras Innlandeti maakonnas.
Vaata Vanapõhja keel ja Seli vald
Sigrid (eesnimi)
Sigrid on skandinaavia päritolu naisenimi.
Vaata Vanapõhja keel ja Sigrid (eesnimi)
Sigurd
Sigurd oma sarve puhumas (1911), autor Arthur Rackham Sigurd (vanapõhja keeles Sigurðr) oli legendaarne kangelane muinaspõhja mütoloogias ja Völsunga saaga keskne tegelane.
Vaata Vanapõhja keel ja Sigurd
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele.
Vaata Vanapõhja keel ja Sigurd Magnusson
Skrælingjar
Skrælingjar (eesti keeles skräälingid või skreelingid) on vanapõhja ja vanaislandi keelte mitmusevormis nimetus pärismaalastest inimestele ("metslastest olenditele"), keda muinaspõhjala kultuuri esindajad ehk viikingid kohtasid enda jaoks tundmatus Põhja-Ameerikas.
Vaata Vanapõhja keel ja Skrælingjar
Stamford Bridge'i lahing
Peter Nicolai Arbo maalil Stamford Bridge'i lahingust tabab nool kuningas Harald Hardradat kaela Stamford Bridge'i lahing toimus Stamford Bridge'i külas Yorkshire'is Inglismaal 25. septembril 1066 kuningas Harold Godwinsoni juhitud Inglise armee ja Norra sissetungijate väe vahel, mida juhtisid Norra kuningas Harald Hardrada (vanapõhja keeles Haraldr harðráði) ja Inglise kuninga vend Tostig Godwinson.
Vaata Vanapõhja keel ja Stamford Bridge'i lahing
Surtr
Surtr Surtr (vanapõhja keeles Surtr 'must'; islandi keeles Surtur, rootsi keeles, norra keeles ja taani keeles Surt) on skandinaavia mütoloogias tulehiid, aaside vaenlane, Muspellsheimi valitseja.
Vaata Vanapõhja keel ja Surtr
Suuränn
Suuränn (Catharacta skua) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Vanapõhja keel ja Suuränn
Suusakuurort
Maailma suusakuurordid riigiti Suusakuurort on suusatamiseks, lumelauaga sõitmiseks ja muude talispordialade jaoks välja töötatud kuurort.
Vaata Vanapõhja keel ja Suusakuurort
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Vaata Vanapõhja keel ja Svealased
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Vaata Vanapõhja keel ja Svend Harkhabe
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Vanapõhja keel ja Taani
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Vanapõhja keel ja Taani keel
Taani nimi
10. sajandist pärinevatel Jellingi kividelt leiab nimetuse 'tanmarkaR'. Taani nime päritolu ei ole selge.
Vaata Vanapõhja keel ja Taani nimi
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Vaata Vanapõhja keel ja Tšuudid
Thor
archiv-bot.
Vaata Vanapõhja keel ja Thor
Trääl
Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..
Vaata Vanapõhja keel ja Trääl
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Vaata Vanapõhja keel ja Trøndelag
Tyr
Marsiga samastatud Tyr 18. sajandist pärinevas käsikirjas Tyr (vanapõhja keeles Týr) on üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumal muinaspõhja mütoloogias, keda kirjeldatakse ühekäelise mehena.
Vaata Vanapõhja keel ja Tyr
Tysfjorden
Vaade fjordi põhjaranniku mägedele. Keskel on Stetind. Tysfjorden on fjord Norras Nordlandi maakonnas Narviki ja Hamarøy valla vahel.
Vaata Vanapõhja keel ja Tysfjorden
Valhalla
17. sajandi illustratsioon Islandilt näitab Heimdallri kaitsmas Valhalla väravat Valhalla (vanapõhja keeles Valhöll 'langenute eluase') ehk langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias sõja- ja nõidusejumala Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid (einherjerid) ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid nautima.
Vaata Vanapõhja keel ja Valhalla
Vanagutni keel
germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut. Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel.
Vaata Vanapõhja keel ja Vanagutni keel
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Vaata Vanapõhja keel ja Vanainglise keel
Vanaislandi keel
Vanaislandi keel on islandi keele vana keelekuju.
Vaata Vanapõhja keel ja Vanaislandi keel
Vangi vald
Vangi vald on omavalitsusüksus Norras Innlandeti maakonna lääneosas.
Vaata Vanapõhja keel ja Vangi vald
Völuspaa
"Völuspaa" ehk "Nägijatari kuulutus" (vanapõhja keeles Völuspá, ka Vǫluspá, Vǫlospá, Vǫluspǫ́) on Vanema Edda tuntuim laul, mis jutustab maailma loomisest, selle saabuvast lõpust ning järgnevast taassünnist.
Vaata Vanapõhja keel ja Völuspaa
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Vaata Vanapõhja keel ja Vene
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Vanapõhja keel ja Viikingid
Visby
Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.
Vaata Vanapõhja keel ja Visby
Vsevolod I
Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14.
Vaata Vanapõhja keel ja Vsevolod I
Wicklow
Wicklow (iiri keeles Cill Mhantáin, vanapõhja keeles Víkingaló) on linn Iirimaal, mis moodustab Wicklow' krahvkonna halduskeskuse.
Vaata Vanapõhja keel ja Wicklow
William Morris
William Morris (24. märts 1834 Walthamstow, Essex – 3. oktoober 1896 Hammersmith, Middlesex) oli inglise kunstnik, kirjanik ja muinsuskaitsetegelane.
Vaata Vanapõhja keel ja William Morris
Yding Skovhøj
Yding Skovhøj Yding Skovhøj on Taani kõrgeim maismaapunkt (172,52 m), kuid see on inimtegevuse tagajärjel tekkinud.
Vaata Vanapõhja keel ja Yding Skovhøj
Tuntud ka kui Vanapõhjala keel, Vanaskandinaavia keel.