Kiiremini kui brauser!
18 suhted: Algirdas, Barbara Radziwiłłówna, Daumantas, Francysk Skaryna, Kęstutis, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Lublini unioon, Niasviž, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Slaavi keeled, Ukraina nimi, Valgevene keel, Valgevene kirjandus, Vanavene keel, Vene Suurvürstiriik, Vilnius.
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Algirdas · Näe rohkem »
Barbara Radziwiłłówna
Barbara Radziwiłłówna (leedu keeles Barbora Radvilaitė; 6. detsember 1520 Vilnius – 8. mai 1551 Kraków) oli Zygmunt II Augusti abikaasa ja Poola kuninganna alates temaga abiellumisest 1550 kuni oma surmani.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Barbara Radziwiłłówna · Näe rohkem »
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Daumantas · Näe rohkem »
Francysk Skaryna
Francysk Skaryna (valgevene Францыск Скарына või Францішак Скарына (Francišak Skaryna); 1490 Połack – 1551 Praha) oli renessansiajastu valgevene ja idaslaavi esmatrükkal, teadlane, valgustaja, tõlkija, kirjanik ja graafik.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Francysk Skaryna · Näe rohkem »
Kęstutis
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Kęstutis · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Lublini unioon · Näe rohkem »
Niasviž
Vaade linnale Niasviž Niasviž (transkribeerituna Njasviž, poola keeles Nieśwież, leedu keeles Nesvyžius) on linn Valgevenes Minski oblastis, Niasviži rajooni halduskeskus.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Niasviž · Näe rohkem »
Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Ukraina nimi
Nime Ukraina (ukraina keeles Україна, latiniseeritult Ukraina, Вкраїна, latiniseerituna: Vkraina) kasutati esimest korda Kiievi-Vene territooriumi osa kohta 12.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Ukraina nimi · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Valgevene kirjandus
Valgevene kirjandus on Valgevenes või valgevene keeles kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Valgevene kirjandus · Näe rohkem »
Vanavene keel
Vanavene keel (vanavene keeles рѹсьскъ) oli idaslaavi keelte (vene, ukraina, valgevene ja russiini keele) eelkäija.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Vanavene keel · Näe rohkem »
Vene Suurvürstiriik
Велике князівство РуськеVene Suurvürstiriik 110px70px LippVapp 300px RiigikeelVanavene keelVanavalgevene keel PealinnKiiev, Polotsk Riigipeasuurvürst Švitrigaila Iseseisvus1432–1435 Vene Suurvürstiriik (vanavene keeles Велике князівство Руське, vanavalgevene keeles Wialikaje Kniastwa Ruskaje) oli 1432 Leedu suurvürstiriigist lahku löönud osa, mida valitses Leedu suurvürst Švitrigaila ning mille Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi väed 1435 tagasi vallutasid.
Uus!!: Vanavalgevene keel ja Vene Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
