Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aleksei Šahmatov, Bilhorod-Dnistrovskõi, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Galitši vürstiriik, Ilmjärv, Jaroslavli vürstiriik, Käärkamber, Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kokošnik (arhitektuur), Kubani Riiklik Ülikool, Leetopiss, Lugu Igori sõjaretkest, Magnus Hea, Nestori kroonika, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Ѣ, Perun, Piits, Podolsk, Pomoorid, Possaadnik, Rostovi vürstiriik, Slaavi keeled, Slaavi laenud eesti keeles, Soome keelepoliitika, Toržok, Turu, Tveri vürstiriik, Ukraina vapp, Valahhia vürstiriik, Vanavalgevene keel, Vanavene laenud eesti keeles, Vene, Vene keel, Vene kirjandus, Vene Suurvürstiriik, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Vsevolod I.
Aleksei Šahmatov
Aleksei Šahmatov (vene Алексей Александрович Шахматов; 17. juuni 1864 (ukj) Narva –16. august 1920 Petrograd) oli vene filoloog, keeleteadlane ja ajaloolane.
Uus!!: Vanavene keel ja Aleksei Šahmatov · Näe rohkem »
Bilhorod-Dnistrovskõi
Bilhorod-Dnistrovskõi (ukraina Білгород-Дністровський, rumeenia Cetatea Albă) on linn Ukrainas Odessa oblastis.
Uus!!: Vanavene keel ja Bilhorod-Dnistrovskõi · Näe rohkem »
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.
Uus!!: Vanavene keel ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik · Näe rohkem »
Galitši vürstiriik
Galitši vürstiriik ehk Galitši-Merja vürstiriik (vene keeles Галицкое княжество, Галич-Мерское княжество) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1247–1453, Kirde-Venemaal.
Uus!!: Vanavene keel ja Galitši vürstiriik · Näe rohkem »
Ilmjärv
Ilmjärv, enamasti eesti keeles tuntud ka Ilmeni järve nime all, (vene keeles Ильмень, Ilmen, vanavene keeles Илмерь, Ilmer; soome keeles Ilmajärvi) on järv Venemaal.
Uus!!: Vanavene keel ja Ilmjärv · Näe rohkem »
Jaroslavli vürstiriik
Jaroslavli vürstiriik (vene keeles Ярославское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1218–1463, Kirde-Venemaal.
Uus!!: Vanavene keel ja Jaroslavli vürstiriik · Näe rohkem »
Käärkamber
Uks käärkambrisse Käärkamber ehk sakristei (saksakeelsest sõnast Sakristei.
Uus!!: Vanavene keel ja Käärkamber · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Vanavene keel ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Uus!!: Vanavene keel ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Vanavene keel ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kokošnik (arhitektuur)
Kokošnik (vene keeles кокошник vanavene sõnast кокошь 'kana') on Venemaa 16.–17.
Uus!!: Vanavene keel ja Kokošnik (arhitektuur) · Näe rohkem »
Kubani Riiklik Ülikool
Kubani Riiklik Ülikool (vene keeles Кубанский государственный университет) on Venemaa avalik-õiguslik ülikool Krasnodaris, mis asutati 1920.
Uus!!: Vanavene keel ja Kubani Riiklik Ülikool · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Vanavene keel ja Leetopiss · Näe rohkem »
Lugu Igori sõjaretkest
Loos kujutatud sündmuste 800. aastapäeva puhul välja antud mark "Lugu Igori sõjaretkest" (vanavene keeles: Слово о пълку Игоревѣ; vene keeles: Слово о полку Игореве; ukraina keeles: Слово о полку Ігоревім) on anonüümne eepiline lugulaul, mis on kirjutatud vanas idaslaavi keeles 12. sajandi lõpul.
Uus!!: Vanavene keel ja Lugu Igori sõjaretkest · Näe rohkem »
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.
Uus!!: Vanavene keel ja Magnus Hea · Näe rohkem »
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Uus!!: Vanavene keel ja Nestori kroonika · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Vanavene keel ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Uus!!: Vanavene keel ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »
Ѣ
Ѣ ѣ (eesti kõnekeeles jätt, vene keeles ять) on kirillitsa täht, mis tähistas vanaslaavi ja vanavene keeles pikka täishäälikut või täishäälikuühendit.
Uus!!: Vanavene keel ja Ѣ · Näe rohkem »
Perun
Velest. Perun (vanavene keeles Перунъ) oli slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal.
Uus!!: Vanavene keel ja Perun · Näe rohkem »
Piits
Künnihobuste ergutamine pika piitsaga Bassersdorffis 2017. aastal Piitsaga karistamine Baieri piitsaplaksutajad Noor kasakas piitsaga Piits (ka kantsik, nuut, plett, roosk) on löögiriist (tavaliselt loomade) ergutamiseks, inimeste karistamiseks või ründamiseks, mis koosneb reeglina varrest ja selle külge kinnitatud nöörist või rihmast.
Uus!!: Vanavene keel ja Piits · Näe rohkem »
Podolsk
Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.
Uus!!: Vanavene keel ja Podolsk · Näe rohkem »
Pomoorid
Pomoorid (20. saj algus) Malõje Korelõ muuseum Arhangelski oblastis Pomoorid (vene keeles поморы 'mereäärsed') on Valge mere kallastel elav venelaste subetnos.
Uus!!: Vanavene keel ja Pomoorid · Näe rohkem »
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Uus!!: Vanavene keel ja Possaadnik · Näe rohkem »
Rostovi vürstiriik
Rostovi vürstiriik (vene keeles Ростовское княжество) oli osastisvürstiriik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1207–1474, Kirde-Venemaal.
Uus!!: Vanavene keel ja Rostovi vürstiriik · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Vanavene keel ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Slaavi laenud eesti keeles
Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved.
Uus!!: Vanavene keel ja Slaavi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Soome keelepoliitika
Soome keelepoliitika väljendab Soome riigi seisukohti eri keelte ja eri keeli rääkivate inimrühmade suhtes.
Uus!!: Vanavene keel ja Soome keelepoliitika · Näe rohkem »
Toržok
Tvertsa jõe kaldapealne Toržok (vanavene sõnast търгъ 'turg') on linn Venemaal Tveri oblastis, Toržoki rajooni keskus.
Uus!!: Vanavene keel ja Toržok · Näe rohkem »
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Uus!!: Vanavene keel ja Turu · Näe rohkem »
Tveri vürstiriik
Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 1247–1485.
Uus!!: Vanavene keel ja Tveri vürstiriik · Näe rohkem »
Ukraina vapp
Ukraina väike vapp Ukraina vapp (ukraina keeles Герб України) on Ukraina riigivapp.
Uus!!: Vanavene keel ja Ukraina vapp · Näe rohkem »
Valahhia vürstiriik
Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.
Uus!!: Vanavene keel ja Valahhia vürstiriik · Näe rohkem »
Vanavalgevene keel
Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.
Uus!!: Vanavene keel ja Vanavalgevene keel · Näe rohkem »
Vanavene laenud eesti keeles
Vanavene laenud on Pihkva ja Novgorodi riikide alal kõneldud vanavene keelest eesti keelde laenatud sõnad.
Uus!!: Vanavene keel ja Vanavene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Uus!!: Vanavene keel ja Vene · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Vanavene keel ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene kirjandus
Sageli nimetatakse suurimaks vene kirjanikuks Aleksandr Puškinit kui kirjandusliku vene keele loojatТомашевский Б. Вопросы языка в творчестве Пушкина // Пушкин: Исследования и материалы / АН СССР. Ин-т рус. лит. (Пушкин. Дом). — М.; Л.: Изд-во АН СССР, 1956. — Т. 1. — С. 126—184.. Vassili Mate gravüür 1899. aastast. Vene kirjandus on vene keeles kirjutatud ilukirjandus, mis hõlmab nii Venemaal kui ka väljaspool seda kirjutatut, samuti teiste maade kirjanduste (nt Ukraina kirjanduse) venekeelset osa.
Uus!!: Vanavene keel ja Vene kirjandus · Näe rohkem »
Vene Suurvürstiriik
Велике князівство РуськеVene Suurvürstiriik 110px70px LippVapp 300px RiigikeelVanavene keelVanavalgevene keel PealinnKiiev, Polotsk Riigipeasuurvürst Švitrigaila Iseseisvus1432–1435 Vene Suurvürstiriik (vanavene keeles Велике князівство Руське, vanavalgevene keeles Wialikaje Kniastwa Ruskaje) oli 1432 Leedu suurvürstiriigist lahku löönud osa, mida valitses Leedu suurvürst Švitrigaila ning mille Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi väed 1435 tagasi vallutasid.
Uus!!: Vanavene keel ja Vene Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Uus!!: Vanavene keel ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »
Vsevolod I
Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14. aprill 1093) oli Kiievi suurvürst aastatel 1078–1093.
Uus!!: Vanavene keel ja Vsevolod I · Näe rohkem »
