Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vandaalid

Index Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

97 suhted: Aafrika (Rooma provints), Alam-Pannoonia, Alam-Sileesia, Annaba, Arcadius, Arianism, Astuuria kuningriik, Augustinus, Aurelianus, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bejaïa, Bordeaux, Britannia (Rooma provints), Burgundid, Cádiz, Daakia (Rooma provints), Debrecen, Donatism, Epeiros, Felix III, Gallia Belgica, Germaania, Germaanlased, Gooti sõda, Gunderic, Hispaania, Hispaania ajalugu, Hispania Baetica, Hispania Tarraconensis, Hispania Ulterior, Hormisdas, Idagootide kuningriik, Itaalia ajalugu, Itaalia kronoloogia, Justinianus I, Justinianuse katk, Kalisz, Kartaago, Kristlus, Langobardid, Languedoc, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Lech (jõgi), Leo I (keiser), Leo I (paavst), Leptis Magna, Liibüa, Liibüa ajalugu, ..., Maailma rahvaste mitmekeelne loend, Malta, Marcianus, Mauretaania, Mauretania Caesariensis, Mauretania Tingitana, Menorca, Palermo, Põhja-Aafrika, Portugal, Portugali ajalugu, Probus, Rahvaste ja hõimude loend, Rooma, Rooma Itaalia, Rooma keisririik, Rooma riik, Saksamaa ajalugu, Sevilla Isidorus, Siracusa, Sitsiilia (Rooma provints), Sueebid, Suur rahvasterändamine, Symmachus, Toulouse, Vandalism, Vicenza, Władysław IV Waza, Wulfila, 13. mai, 13. september, 15. detsember, 19. oktoober, 2. juuni, 31. detsember, 406, 409, 429, 430, 435, 439, 455, 468, 477, 5. sajand, 523, 534. Laienda indeks (47 rohkem) »

Aafrika (Rooma provints)

Aafrika provints Rooma keisririigis Africa Proconsularis oli Rooma provints Aafrika looderannikul, mis loodi aastal 146 eKr pärast Kartaago kaotust Kolmandas Puunia sõjas.

Uus!!: Vandaalid ja Aafrika (Rooma provints) · Näe rohkem »

Alam-Pannoonia

Alam-Pannoonia Alam-Pannoonia oli Rooma impeeriumi provints, mis piirnes kirde- ja idakaares valdavalt Doonauga.

Uus!!: Vandaalid ja Alam-Pannoonia · Näe rohkem »

Alam-Sileesia

Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.

Uus!!: Vandaalid ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »

Annaba

Annaba on linn Alžeerias, Annaba provintsi keskus.

Uus!!: Vandaalid ja Annaba · Näe rohkem »

Arcadius

Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.

Uus!!: Vandaalid ja Arcadius · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Vandaalid ja Arianism · Näe rohkem »

Astuuria kuningriik

Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.

Uus!!: Vandaalid ja Astuuria kuningriik · Näe rohkem »

Augustinus

Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.

Uus!!: Vandaalid ja Augustinus · Näe rohkem »

Aurelianus

Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.

Uus!!: Vandaalid ja Aurelianus · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Vandaalid ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Vandaalid ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Bejaïa

Bejaïa Bejaïa (varem eesti keeles Bedžaja, antiikajal Saldae) on sadamalinn Alžeerias Vahemere ääres, Bejaïa provintsi halduskeskus.

Uus!!: Vandaalid ja Bejaïa · Näe rohkem »

Bordeaux

Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.

Uus!!: Vandaalid ja Bordeaux · Näe rohkem »

Britannia (Rooma provints)

Britannia provints Rooma keisririigis (125 pKr) Rooma Britannia (ladina: Britannia või hiljem Britanniae, "britid") oli Suurbritannia saare ala, mida aastatel 43-410 pKr valitses Rooma keisririik.

Uus!!: Vandaalid ja Britannia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Uus!!: Vandaalid ja Burgundid · Näe rohkem »

Cádiz

Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres.

Uus!!: Vandaalid ja Cádiz · Näe rohkem »

Daakia (Rooma provints)

Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.

Uus!!: Vandaalid ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Debrecen

Debreceni Suur kirik Debrecen on komitaadi õigustega linn Ungari idaosas.

Uus!!: Vandaalid ja Debrecen · Näe rohkem »

Donatism

Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.

Uus!!: Vandaalid ja Donatism · Näe rohkem »

Epeiros

Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.

Uus!!: Vandaalid ja Epeiros · Näe rohkem »

Felix III

Felix III oli paavst 483–492.

Uus!!: Vandaalid ja Felix III · Näe rohkem »

Gallia Belgica

Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.

Uus!!: Vandaalid ja Gallia Belgica · Näe rohkem »

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Uus!!: Vandaalid ja Germaania · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Vandaalid ja Germaanlased · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Uus!!: Vandaalid ja Gooti sõda · Näe rohkem »

Gunderic

Gunderic (379–428) oli vandaalide kuningas (407. aastast surmani), kes juhtis 5.

Uus!!: Vandaalid ja Gunderic · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Vandaalid ja Hispaania · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: Vandaalid ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Hispania Baetica

''Hispania Baetica'' provintsi asukoht Ibeeria poolsaarel Hispania Baetica, sageli lühendatult Baetica, oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias (Ibeeria poolsaarel).

Uus!!: Vandaalid ja Hispania Baetica · Näe rohkem »

Hispania Tarraconensis

Hispania Tarraconensis oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias.

Uus!!: Vandaalid ja Hispania Tarraconensis · Näe rohkem »

Hispania Ulterior

''Hispania Ulterior'' aastal 197 eKr (roheline) Hispania Ulterior ("Kaugem Ibeeria") oli Hispania piirkond Rooma vabariigi ajal, paiknedes laias laastus Baeticas ja praeguse Hispaania Guadalquiviri orus ning ulatudes kogu Lusitaniasse (praegune Portugal, Extremadura ja väike osa Salamanca provintsist) ja Gallaeciasse (praegune Põhja-Portugal ja Galicia).

Uus!!: Vandaalid ja Hispania Ulterior · Näe rohkem »

Hormisdas

Hormisdas (ladina keeles ka Hormisda) oli paavst 514–523.

Uus!!: Vandaalid ja Hormisdas · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Vandaalid ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Vandaalid ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Itaalia kronoloogia

Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

Uus!!: Vandaalid ja Itaalia kronoloogia · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.

Uus!!: Vandaalid ja Justinianus I · Näe rohkem »

Justinianuse katk

Püha Sebastian palub Jeesust hauakaevaja pärast, kes kannatas Justinianuse katku käes (Josse Lieferinxe, umbes 1497–1499) Justinianuse katk (541–549) oli esimene suurem katkupuhang esimeses katkupandeemias.

Uus!!: Vandaalid ja Justinianuse katk · Näe rohkem »

Kalisz

Kalisz (saksa keeles Kalisch) on maakonnaõigustega linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Kaliszi maakonna halduskeskus (ei kuulu ise maakonna koosseisu).

Uus!!: Vandaalid ja Kalisz · Näe rohkem »

Kartaago

Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Uus!!: Vandaalid ja Kartaago · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Vandaalid ja Kristlus · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Vandaalid ja Langobardid · Näe rohkem »

Languedoc

Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.

Uus!!: Vandaalid ja Languedoc · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Vandaalid ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Vandaalid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Lech (jõgi)

Lech (ladina: Licus, Licca) on jõgi Austrias ja Saksamaal.

Uus!!: Vandaalid ja Lech (jõgi) · Näe rohkem »

Leo I (keiser)

Leo I või Leo Suur (kreeka keeles ὁ Μέγας (ho Mégas)) ja ka Leo Lihunik (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus; kreeka keeles: Λέων (Léōn); umbes 401 – 18. jaanuar 474) oli Ida-Rooma keiser 7.

Uus!!: Vandaalid ja Leo I (keiser) · Näe rohkem »

Leo I (paavst)

Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.

Uus!!: Vandaalid ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »

Leptis Magna

Leptis Magna või Lepcis Magna oli tähtis linn Kartaago riigis ja Rooma keisririigi Liibüas Wadi Lebda suudmes Vahemere ääres.

Uus!!: Vandaalid ja Leptis Magna · Näe rohkem »

Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.

Uus!!: Vandaalid ja Liibüa · Näe rohkem »

Liibüa ajalugu

Liibüa ajalugu on ülevaade Liibüa alade ja riigi ajaloost.

Uus!!: Vandaalid ja Liibüa ajalugu · Näe rohkem »

Maailma rahvaste mitmekeelne loend

Maailma rahvaste mitmekeelne loend.

Uus!!: Vandaalid ja Maailma rahvaste mitmekeelne loend · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Uus!!: Vandaalid ja Malta · Näe rohkem »

Marcianus

Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.

Uus!!: Vandaalid ja Marcianus · Näe rohkem »

Mauretaania

Rooma Aafrika provintsid Rooma provintsid Mauretaania ja Numiidia Rooma keisririik aastal 125 Mauretaania oli vanaaja paikkond Loode-Aafrikas Numiidiast läänes tänapäeva Alžeeria ja Maroko põhjaosas.

Uus!!: Vandaalid ja Mauretaania · Näe rohkem »

Mauretania Caesariensis

''Mauretania Caesariensis'' provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Mauretania Caesariensis oli Rooma provints tänases Alžeerias Magribis.

Uus!!: Vandaalid ja Mauretania Caesariensis · Näe rohkem »

Mauretania Tingitana

''Mauretania Tingitana'' provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma territooriumid Magribis, ''Mauretania Tingitana'' lõunapiir ulatus Casablancani Mauretania Tingitana (tähendas ladina keeles "Tangeri Mauretaania") oli Rooma provints Magribis, mis langeb enam-vähem kokku tänapäeva Maroko põhjaosaga.

Uus!!: Vandaalid ja Mauretania Tingitana · Näe rohkem »

Menorca

Menorca, pildistatud satelliidilt Menorca on üks Baleaaridest. Menorca on Hispaaniale kuuluv saar Vahemeres, idapoolseim Baleaari saartest.

Uus!!: Vandaalid ja Menorca · Näe rohkem »

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Uus!!: Vandaalid ja Palermo · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Vandaalid ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: Vandaalid ja Portugal · Näe rohkem »

Portugali ajalugu

Portugali ajalugu on ülevaade Portugali alade ja riigi ajaloost.

Uus!!: Vandaalid ja Portugali ajalugu · Näe rohkem »

Probus

Probus (Imperator Caesar Dalmatii Marcus Aurelius Probus Augustus; sünninimi Marcus Aurelius Probus; 19. august 232 Sirmium – oktoober 282) oli Vana-Rooma keiser juulist 276 kuni surmani.

Uus!!: Vandaalid ja Probus · Näe rohkem »

Rahvaste ja hõimude loend

Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.

Uus!!: Vandaalid ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Vandaalid ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma Itaalia

Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.

Uus!!: Vandaalid ja Rooma Itaalia · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Vandaalid ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Vandaalid ja Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa ajalugu

Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.

Uus!!: Vandaalid ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »

Sevilla Isidorus

Sevilla Isidorus kujutatuna Bartolomé Esteban Murillo 1655. aasta õlimaalil Isidorus (paremal) ja Saragossa Braulio 10. sajandist pärinevas Etümoloogiate käsikirjas Sevilla Isidorus või ka püha Isidorus Sevillast (hispaania keeles San Isidoro või San Isidoro de Sevilla, ladina keeles Isidorus Hispalensis; umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia "Etymologiae" autor.

Uus!!: Vandaalid ja Sevilla Isidorus · Näe rohkem »

Siracusa

''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.

Uus!!: Vandaalid ja Siracusa · Näe rohkem »

Sitsiilia (Rooma provints)

Sicilia provints Rooma keisririigis, u 125 pKr Sicilia oli esimene provints, mille Rooma vabariik omandas.

Uus!!: Vandaalid ja Sitsiilia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Uus!!: Vandaalid ja Sueebid · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Vandaalid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Symmachus

Symmachus oli paavst 498–514.

Uus!!: Vandaalid ja Symmachus · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Vandaalid ja Toulouse · Näe rohkem »

Vandalism

Vandalism (ladinakeelsest germaani hõimu nimest vandali 'vandaalid') on kultuuriväärtuste hävitamine.

Uus!!: Vandaalid ja Vandalism · Näe rohkem »

Vicenza

Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.

Uus!!: Vandaalid ja Vicenza · Näe rohkem »

Władysław IV Waza

Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.

Uus!!: Vandaalid ja Władysław IV Waza · Näe rohkem »

Wulfila

Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku.

Uus!!: Vandaalid ja Wulfila · Näe rohkem »

13. mai

13.

Uus!!: Vandaalid ja 13. mai · Näe rohkem »

13. september

13.

Uus!!: Vandaalid ja 13. september · Näe rohkem »

15. detsember

15.

Uus!!: Vandaalid ja 15. detsember · Näe rohkem »

19. oktoober

19.

Uus!!: Vandaalid ja 19. oktoober · Näe rohkem »

2. juuni

2.

Uus!!: Vandaalid ja 2. juuni · Näe rohkem »

31. detsember

31.

Uus!!: Vandaalid ja 31. detsember · Näe rohkem »

406

406.

Uus!!: Vandaalid ja 406 · Näe rohkem »

409

409.

Uus!!: Vandaalid ja 409 · Näe rohkem »

429

429.

Uus!!: Vandaalid ja 429 · Näe rohkem »

430

430.

Uus!!: Vandaalid ja 430 · Näe rohkem »

435

435.

Uus!!: Vandaalid ja 435 · Näe rohkem »

439

439.

Uus!!: Vandaalid ja 439 · Näe rohkem »

455

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Vandaalid ja 455 · Näe rohkem »

468

468.

Uus!!: Vandaalid ja 468 · Näe rohkem »

477

477.

Uus!!: Vandaalid ja 477 · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Vandaalid ja 5. sajand · Näe rohkem »

523

523.

Uus!!: Vandaalid ja 523 · Näe rohkem »

534

534.

Uus!!: Vandaalid ja 534 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Vandaal.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »