Sisukord
83 suhted: Ajaloolaste loend, Alempois, Alistekund, Alutaguse kihelkond, Anne Untera, Antsülusjärv, Arheoloogide loend, Askälä, Äntu linnus, Balti jääpaisjärv, Biograafiad (L), Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti Kongress, Eesti pronksiaeg, Eesti rahvuskivi, Erra-Liiva peitleid, Eva Maaring, Horisont (ajakiri), Iru kalmed, Järvamaa, Jogentagana, Joldiameri, Kaali kraater, Kahtla, Kahtla asulakoht, Kahtla kalmed, Kalevi Wiik, Kaseküla asulakoht, Kaseküla kivikirstkalme, Kõmsi kivikalmed, Kõpu kivikalmed, Kirves, Koorküla Valgjärve järveasula, Kotsu, Kuningate haud, Läänemaa, Lehmja-Loo kivikalmed, Lembitu, Lemmu, Lihula muinaskihelkond, Mahu kihelkond, Mäla kivikalme, Mõhu, Meteoriit, Metsküla kaelavõru, Mustmätta peitleid, Nabala-Paekna matkarada, Naistevälja, Narva Joaoru linnamägi, ... Laienda indeks (33 rohkem) »
Ajaloolaste loend
Siin on loetletud ajaloolasi, sealhulgas arheolooge.
Vaata Vello Lõugas ja Ajaloolaste loend
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Vello Lõugas ja Alempois
Alistekund
Alistekund (Alistegunde, Aliste) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond (provincia), arvatavasti muinaskihelkond, Sakala lõunaosas.
Vaata Vello Lõugas ja Alistekund
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Vello Lõugas ja Alutaguse kihelkond
Anne Untera
Anne Untera, sünninimi Anne Loonela, aastatel 1979–2005 Anne Lõugas (sündinud 15. mail 1951 Tallinnas), on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.
Vaata Vello Lõugas ja Anne Untera
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Vaata Vello Lõugas ja Antsülusjärv
Arheoloogide loend
Siin on loetletud arheolooge.
Vaata Vello Lõugas ja Arheoloogide loend
Askälä
Askälä ehk Askele (Taani hindamisraamatus Askælæ) oli muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal.
Vaata Vello Lõugas ja Askälä
Äntu linnus
Äntu linnus ehk Äntu Punamäe linnus ehk Punamäe linnus oli keskmisel ja nooremal rauaajal Äntu Punamäel Lõuna-Virumaal asunud linnus (tänapäeva Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Nõmme külas ja Porkuni metskonnas).
Vaata Vello Lõugas ja Äntu linnus
Balti jääpaisjärv
Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.
Vaata Vello Lõugas ja Balti jääpaisjärv
Biograafiad (L)
Biograafiad (L) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab L-tähega.
Vaata Vello Lõugas ja Biograafiad (L)
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Vello Lõugas ja Eesti ajalugu
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Vello Lõugas ja Eesti esiajalugu
Eesti Kongress
Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu.
Vaata Vello Lõugas ja Eesti Kongress
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Vaata Vello Lõugas ja Eesti pronksiaeg
Eesti rahvuskivi
Eesti rahvuskivi on üks Eesti sümbolitest rahvuslinnu ja rahvuslille kõrval.
Vaata Vello Lõugas ja Eesti rahvuskivi
Erra-Liiva peitleid
Erra-Liiva peitleid on peitleid, mis avastati 1939.
Vaata Vello Lõugas ja Erra-Liiva peitleid
Eva Maaring
Eva Maaring (14. märtsil 1927 Tartu – 2. jaanuar 2021) oli eesti geograaf ja kodu-uurija.
Vaata Vello Lõugas ja Eva Maaring
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata Vello Lõugas ja Horisont (ajakiri)
Iru kalmed
Iru kalmed on muinaskalmed Harju maakonnas Jõelähtme vallas Iru külas Iru linnamäe lähedal (vaadatud 25.09.2015).
Vaata Vello Lõugas ja Iru kalmed
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Vello Lõugas ja Järvamaa
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre.
Vaata Vello Lõugas ja Jogentagana
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Vaata Vello Lõugas ja Joldiameri
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Vaata Vello Lõugas ja Kaali kraater
Kahtla
Kahtla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Vello Lõugas ja Kahtla
Kahtla asulakoht
Kahtla rauaaja asula oli muistne asustuskeskus Saaremaal Kahtla ja Üüvere küla territooriumil.
Vaata Vello Lõugas ja Kahtla asulakoht
Kahtla kalmed
Kahtla kalmed on muistsed kalmed Saare maakonnas Saaremaa vallas Kahtla külas (vaadatud 02.10.2015).
Vaata Vello Lõugas ja Kahtla kalmed
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Vaata Vello Lõugas ja Kalevi Wiik
Kaseküla asulakoht
Kaseküla asulakoht on asulakoht Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kasekülas.
Vaata Vello Lõugas ja Kaseküla asulakoht
Kaseküla kivikirstkalme
Kaseküla kivikirstkalme näol on tegu Eestis haruldase pronksiaegse matusekohaga.
Vaata Vello Lõugas ja Kaseküla kivikirstkalme
Kõmsi kivikalmed
Kõmsi kivikalmed (ka Kõmsi tarandkalmed) asuvad Pärnu maakonnas Lääneranna vallas mõlemal pool Risti–Virtsu maanteed Kõmsi õigeusu kiriku lähedal.
Vaata Vello Lõugas ja Kõmsi kivikalmed
Kõpu kivikalmed
Kõpu kivikalmed Kõpu kivikalmed on muistsed kalmed Hiiumaal Reigi kihelkonnas Kõpu poolsaarel.
Vaata Vello Lõugas ja Kõpu kivikalmed
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Vaata Vello Lõugas ja Kirves
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Vaata Vello Lõugas ja Koorküla Valgjärve järveasula
Kotsu
Kotsu (ka Cozzo) oli muinaskihelkond Läänemaal.
Vaata Vello Lõugas ja Kotsu
Kuningate haud
Kuningate haud (ka Kolme kuninga haud, Kuninguste kivikalme) on kolmest kivikalmest koosnev kalmerühm Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuninguste külas.
Vaata Vello Lõugas ja Kuningate haud
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Vello Lõugas ja Läänemaa
Lehmja-Loo kivikalmed
Lehmja-Loo kivikalmed on muinaskalmed (tarandkalmed) Harju maakonnas Rae vallas (vaadatud 26.09.2015).
Vaata Vello Lõugas ja Lehmja-Loo kivikalmed
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Vaata Vello Lõugas ja Lembitu
Lemmu
Lemmu (Lemmun, Laemund) on Taani hindamisraamatus mainitud muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal 13.
Vaata Vello Lõugas ja Lemmu
Lihula muinaskihelkond
Lihula muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.
Vaata Vello Lõugas ja Lihula muinaskihelkond
Mahu kihelkond
Mahu kihelkond (Maum, Maholm) oli Virumaa muinaskihelkond.
Vaata Vello Lõugas ja Mahu kihelkond
Mäla kivikalme
Mäla kivikalme (august 2012) Mäla kivikalme(d) (ka Ussimätta kivikalme(d)) on muistne kivikalme Saare maakonnas Muhu vallas Mäla külas (vaadatud 30.09.2015).
Vaata Vello Lõugas ja Mäla kivikalme
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Vello Lõugas ja Mõhu
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Vello Lõugas ja Meteoriit
Metsküla kaelavõru
Metsküla kaelavõru (ka Kõpu kaelavõru) on 1.-2. sajandist pärit massiivne kaelavõru, mis leiti 1880 Metskülast Raudna jõe lähedalt.
Vaata Vello Lõugas ja Metsküla kaelavõru
Mustmätta peitleid
Mustmätta peitleid on vanema rauaaja peitleid, mis tuli välja 1940.
Vaata Vello Lõugas ja Mustmätta peitleid
Nabala-Paekna matkarada
Nabala-Paekna matkarada (NPK) on 10 km pikkune matkarada Eestis Kiili vallas, mis koosneb 15 vaatamisväärsusest.
Vaata Vello Lõugas ja Nabala-Paekna matkarada
Naistevälja
Naistevälja on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Vello Lõugas ja Naistevälja
Narva Joaoru linnamägi
Narva Joaoru linnamägi on linnamägi Narva linnas Narva jõe vasakul kaldal Joaorus.
Vaata Vello Lõugas ja Narva Joaoru linnamägi
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata Vello Lõugas ja Nurmekund
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Vaata Vello Lõugas ja Otepää muinaslinnus
Pähkküla
Pähkküla (ka Pähküla) oli küla Läänemaal Kullamaa vallas; kihelkondlikult Kullamaa kihelkonnas.
Vaata Vello Lõugas ja Pähkküla
Pöide maalinn
Vaade linnusele idast Friedrich Kruse joonis Pöide maalinn ehk Kahutsi maalinn ehk Kahutsi linnus ehk Iruste maalinn on Saaremaa üks suuremaid muinasaegseid ringvall-linnuse tüüpi linnuseid.
Vaata Vello Lõugas ja Pöide maalinn
Põltsamaa aardeleid
Põltsamaa aardeleid on aardeleid Jõgeva maakonnast Põltsamaalt, mis leiti 1939.
Vaata Vello Lõugas ja Põltsamaa aardeleid
Pelgupaik
Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.
Vaata Vello Lõugas ja Pelgupaik
Raikküla kärajad
Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal (arvatavasti Raikkülas või Raelas) toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad.
Vaata Vello Lõugas ja Raikküla kärajad
Rebala kihelkond (Virumaa)
Rebala (Taani hindamisraamatus Repel, Henriku Liivimaa kroonikas Revelensis provincia) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Vello Lõugas ja Rebala kihelkond (Virumaa)
Rebala Lastekangrud
Rebala Lastekangrud on Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rebala külas asuvad kivikirstkalmed.
Vaata Vello Lõugas ja Rebala Lastekangrud
Ridala muinaskihelkond
Ridala muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.
Vaata Vello Lõugas ja Ridala muinaskihelkond
Riole linnus
Riole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Vaigas asunud linnus.
Vaata Vello Lõugas ja Riole linnus
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Vello Lõugas ja Sakala
Sündinud 6. aprillil
Siin loetletakse 6. aprillil sündinud tuntud inimesi.
Vaata Vello Lõugas ja Sündinud 6. aprillil
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Vaata Vello Lõugas ja Soontagana
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Vaata Vello Lõugas ja Soopoolitse
Surnud 1998
Siin on loetletud 1998.
Vaata Vello Lõugas ja Surnud 1998
Surnud 21. mail
Siin loetletakse 21. mail surnud tuntud isikuid.
Vaata Vello Lõugas ja Surnud 21. mail
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Vaata Vello Lõugas ja Tarandkalme
Tõrma (Rakvere)
Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Vaata Vello Lõugas ja Tõrma (Rakvere)
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Vaata Vello Lõugas ja Tharapita
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Vello Lõugas ja Ugandi
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Vaata Vello Lõugas ja Umbusi asulakoht
Uugla lohukivi
Uugla lohukivi on lohukivi Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Uugla külas endise Uugla mõisasüdame lähedal.
Vaata Vello Lõugas ja Uugla lohukivi
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Vello Lõugas ja Vaiga
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Vaata Vello Lõugas ja Valgatabalve
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata Vello Lõugas ja Varbola Jaanilinn
Võhma maalinn
Kinnikasvanud müürid Kivist ring Võhma maalinn asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma küla idapoolses osas.
Vaata Vello Lõugas ja Võhma maalinn
Vello Mäss
Vello Mäss (sündinud 26. oktoobril 1940 Tartus) on eesti allveearheoloog.
Vaata Vello Lõugas ja Vello Mäss
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Vello Lõugas ja Viljandi ordulinnus
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Vello Lõugas ja Virumaa
Vomentaga
Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.
Vaata Vello Lõugas ja Vomentaga
17. jaanuar
17.
Vaata Vello Lõugas ja 17. jaanuar
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Vaata Vello Lõugas ja 40 kiri