Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Abhaasid, Afganistani ajalugu, Aleksander III, Aleksander Nevski katedraal (Sofia), Aleksandr Puškin, Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896), Alexander von Kaulbars, Armeenia, Armeenia ajalugu, August Konstantin Hörschelmann, Ühendatud vürstiriigid, Balkani sõjad, Boriss Akunin, Bosporus, Budapesti 1877. aasta kokkulepe, Bulgaaria, Bulgaaria Õigeusu Kirik, Bulgaaria vürstiriik, Eduard Totleben, Eesti Arstide Liit, Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse, Ernst Bergmann, Geórgios I, Georg von Oettingen, Georg von Stackelberg (1851–1913), Heinrich Rautsmann, II üldlaulupidu, Ivan Issakov, Johann von Derfelden (1849–1913), Karl August Albanus, Karl Dehio, Kars, Küprose ajalugu, Kolmekeisriliit, Konstantin Konstantinovitš, Krusenstern, Leo XIII, Magnus Gabriel Bernhard von Brevern, Maksud Alihhanov-Avarski, Maurice Reinhold von Stern, Memuaarid, Mihhail Zinovjev, Moldova, Montenegro, Montenegro vürstiriik, Mostar, Negru Vodă, Nikolai Mihhailovitš, Nikolai Okulitš-Kazarin, November 2008, ..., Oskar Mildebrath, Osmanite riik, Osmanite sõjad Euroopas, Paul von Benckendorff (1853–1921), Pazardžik, Põhja-Makedoonia ajalugu, Peeter Jakobson, Piirikaitse Üksikkorpus, Puhvaika, Reichstadti lepe, Robert Scheibe, Rumeenia Kuningriik, San Stefano leping, Sarajevo, Sõdade loend, Schilling, Sergei Šahhovskoi, Stepan Halturin, Teine Tšetšeenia sõda, Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau, Ukraina ajalugu, Vassili Sollogub, Vassili Vereštšagin, Vene-Türgi sõda, Vene-Türgi sõda (1768–1774), Venemaa Keisririik, Vladimir Bezobrazov, 15. jaanuar, 1848. aasta Valahhia revolutsioon, 1877, 19. sajand, 24. aprill, 24. veebruar. Laienda indeks (33 rohkem) »
Abhaasid
Abhaasid (abhaasi keeles аҧсуаа) on Kaukaasia rahvas.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Abhaasid · Näe rohkem »
Afganistani ajalugu
Afganistani ajalugu ülevaatliku kirjeldusena tänapäeva Afganistani alade ajaloolistest sündmustest ja arengust.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Afganistani ajalugu · Näe rohkem »
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksander III · Näe rohkem »
Aleksander Nevski katedraal (Sofia)
Vaade katedraalile lõunast Vaade katedraalile põhja poolt. Taamal paistab parlamendihoone Aleksander Nevski katedraal (bulgaaria keeles Храм-паметник "Свети Александър Невски") on õigeusu kirik Bulgaaria pealinnas Sofias.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksander Nevski katedraal (Sofia) · Näe rohkem »
Aleksandr Puškin
Orest Kiprenski. ''Aleksandr Puškini portree''. 1827. Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksandr Puškin · Näe rohkem »
Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)
Vürst Aleksei Borissovitš Lobanov-Rostovski (18. (ukj 30. detsember) 1824 Voroneži kubermang − 18. (30. august) 1896 Šepetovka, Rovenski maakond, Volõõnia kubermang) oli Venemaa diplomaat, riigitegelane, ajaloolane ja genealoog.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896) · Näe rohkem »
Alexander von Kaulbars
Vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (Venemaal tuntud kui Aleksandr Vassiljevitš, vene keeles Александр Васильевич Каульбарс) (2. mai (ukj 14. mai) 1844 Mõdriku mõis – 25. jaanuar 1925 (mõnedel andmetel 1929) Pariis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Alexander von Kaulbars · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia ajalugu
Armeenia ajalugu käsitleb Armeenia ajalooliste alade ja armeenlaste ajalugu.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Armeenia ajalugu · Näe rohkem »
August Konstantin Hörschelmann
August Konstantin Hörschelmann ka August Konstantin Heinrich ja Hoerschelmann (12. september 1842 Martna – 8. juuli 1913 Nõmme) oli Eestimaa vaimulik.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja August Konstantin Hörschelmann · Näe rohkem »
Ühendatud vürstiriigid
Moldova ja Valahhia Ühendatud Vürstiriigid oli Rumeenia ametlik nimi pärast Alexandru Ioan Cuza valimist aastal 1859 mõlema territooriumi domnitoriks ("valitsevaks vürstiks").
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ühendatud vürstiriigid · Näe rohkem »
Balkani sõjad
Balkani sõjad (türgi: Balkan Savaşları, sõna-sõnalt 'Balkani sõjad', või Balkan Faciası, mis tähendab 'Balkani tragöödia') koosnesid kahest konfliktist, mis leidsid Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel aset aastatel 1912 ja 1913.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Balkani sõjad · Näe rohkem »
Boriss Akunin
Boriss Akunin (kodanikunimega Grigol Tšhartišvili; sündinud 20. mail 1956) on gruusia-juudi päritolu vene kirjanik.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Boriss Akunin · Näe rohkem »
Bosporus
Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bosporus · Näe rohkem »
Budapesti 1877. aasta kokkulepe
Osmanite riik ja selle mõjualad Kagu-Euroopas. Viinis valminud etnograafiline kaart 1877. aastast Budapesti konventsioon (saksa keeles Budapester Vertrag, vene keeles Будапештская конвенция) oli Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi vahel 1877.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Budapesti 1877. aasta kokkulepe · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Bulgaaria Õigeusu Kirik
Bulgaaria Õigeusu Kirik (bulgaaria keeles Българска православна църква) ehk Bulgaaria Patriarhaat (bulgaaria keeles Българска патриаршия) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bulgaaria Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Bulgaaria vürstiriik
Bulgaaria vürstiriik (bulgaaria: Княжество България) oli de facto sõltumatu ja de jure vasallriik Osmanite riigi süseräniteedi all.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bulgaaria vürstiriik · Näe rohkem »
Eduard Totleben
Franz Eduard von Totleben (ka Todleben, Todtleben ja Tottleben) (Venemaal tuntud kui Eduard Ivanovitš, vene keeles Эдуард Иванович Тотлебен) (20. mai (vkj 8. mai) 1818 Miitavi – 19. juuli (vkj 1. juuli) 1884 Bad Soden am Taunus) oli baltisaksa sõjaväeinsener ja Venemaa Keisririigi insener-kindral.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Eduard Totleben · Näe rohkem »
Eesti Arstide Liit
Eesti Arstide Liit on mittetulundusühing, mille eesmärk on arstide ühendamine rahva tervise kaitseks, tervishoiupoliitika kujundamiseks ja meditsiinikultuuri edendamiseks.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Eesti Arstide Liit · Näe rohkem »
Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse
Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse algas 19. sajandi teises pooles.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse · Näe rohkem »
Ernst Bergmann
Ernst von Bergmann Ernst Gustav Benjamin von Bergmann (16. detsember 1836 Riia – 25. märts 1907 Wiesbaden) oli baltisaksa kirurg, aseptika rajaja.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ernst Bergmann · Näe rohkem »
Geórgios I
Geórgios I (sünninimega Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg; 24. detsember 1845 Kopenhaagen – 18. märts 1913 Thessaloníki) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas) aastatel 1863–1913.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Geórgios I · Näe rohkem »
Georg von Oettingen
Georg Philipp von Oettingen Georg Philipp von Oettingen (10. (ukj 22. november) 1824 Visusti – 3. (ukj16. veebruar) 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Georg von Oettingen · Näe rohkem »
Georg von Stackelberg (1851–1913)
Vabahärra Georg August Paul von Stackelberg (30. juuli 1851 Põlva – 25. juuli 1913 Narva) oli parunitiitliga vene sõjaväelane (jalaväekindral).
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Georg von Stackelberg (1851–1913) · Näe rohkem »
Heinrich Rautsmann
Heinrich Rautsmann (vene ГенрихИванович Раутсманн; 1. juuli 1852 Märjamaa kihelkond, Vaimõisa – 14. märts 1924 Tallinn) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kindralleitnant.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Heinrich Rautsmann · Näe rohkem »
II üldlaulupidu
II üldlaulupidu toimus 2.-4. juulil (vkj 20.–22. juuni) 1879.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja II üldlaulupidu · Näe rohkem »
Ivan Issakov
Ivan Issakov Jerevanis asuv Ivan Issakovi monument Ivan Stepanovitš Issakov (vene keeles Иван Степанович Исаков; armeenia keeles Հովհաննես Իսակով Hovhannes Isakov; 22. august (vkj 10. august) 1894 Adžikend, Jelizavetpoli kubermang, Venemaa Keisririik – 11. oktoober 1967 Moskva) oli vene mereväelane ja sõjamereteadlane, NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1958).
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ivan Issakov · Näe rohkem »
Johann von Derfelden (1849–1913)
Johann von Derfelden (vene Иван Платонович фон Дерфельден; 30. juuni (vkj 18. juuni) 1849 – 1913) oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant).
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Johann von Derfelden (1849–1913) · Näe rohkem »
Karl August Albanus
Karl August Albanus (3. mai 1837 Dünamünde – 12. juuni 1887 Riia) oli arst.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Karl August Albanus · Näe rohkem »
Karl Dehio
Karl Gottfried Constantin Dehio Karl Gottfried Constantin Dehio (27. mai (vkj 15. mai) 1851 Tallinn – 26. veebruar 1927 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor 1918.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Karl Dehio · Näe rohkem »
Kars
thumb Kars on linn Türgi kirdeosas Ida-Anatoolia regioonis, Karsi provintsi keskus.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Kars · Näe rohkem »
Küprose ajalugu
Inimasustus Küprosel sai alguse paleoliitikumis.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Küprose ajalugu · Näe rohkem »
Kolmekeisriliit
Kolmekeisriliit (saksa keeles Dreikaiserabkommen, vene keeles Союз трёхимператоров) oli esimese Saksamaa riigikantsleri Otto von Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksa keisririigi, Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi valitsejate vahel.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Kolmekeisriliit · Näe rohkem »
Konstantin Konstantinovitš
Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 1858 Strelna – 4. juuni 1915 Pavlovsk) oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Konstantin Konstantinovitš · Näe rohkem »
Krusenstern
Krusenstern (harvemini Krusenstiern, Krusenstierna) on Alam-Saksimaalt Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Krusenstern · Näe rohkem »
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Leo XIII · Näe rohkem »
Magnus Gabriel Bernhard von Brevern
Magnus Gabriel Bernhard von Brevern (14. detsember 1825 Alu, Harjumaa – 21. august 1878 Odessa) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Magnus Gabriel Bernhard von Brevern · Näe rohkem »
Maksud Alihhanov-Avarski
Maksud Alihhanov-Avarski Maksud Alihhanov-Avarski (vene Максуд Алиханов-Аварский; 23. november 1846 Hunzahh, Dagestan — 3. juuli 1907 Alekhsandrapol) oli Vene kindral, Mervi ringkonna ülem ja Thbilisi kuberner.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Maksud Alihhanov-Avarski · Näe rohkem »
Maurice Reinhold von Stern
Maurice Reinhold von Stern (3. aprill 1860 Tallinn – 28. oktoober 1938) oli muu hulgas kirjanik ja ajakirjanik.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Maurice Reinhold von Stern · Näe rohkem »
Memuaarid
Memuaarid on kirjandusžanr, mida viljelev autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi osalise või pealtnägijana.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Memuaarid · Näe rohkem »
Mihhail Zinovjev
Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Mihhail Zinovjev · Näe rohkem »
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Moldova · Näe rohkem »
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Montenegro · Näe rohkem »
Montenegro vürstiriik
Montenegro vürstiriik (serbia: Књажевина Црнa Горa / Knjaževina Crna Gora) oli endine riik Kagu-Euroopas, mis eksisteeris 13.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Montenegro vürstiriik · Näe rohkem »
Mostar
Mostar. Pielo Polje jõgi Stari Most 1970. aastal Mostar on linn Bosnia ja Hertsegoviina lõunaosas Hertsegoviina-Neretva kantonis, Hertsegoviina ajalooline keskus.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Mostar · Näe rohkem »
Negru Vodă
Negru Vodă (kuni 1926. aastani Caraomer, türgi keeles Karaömer) on linn Rumeenias Constanța maakonnas.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Negru Vodă · Näe rohkem »
Nikolai Mihhailovitš
Suurvürst Nikolai Mihhailovitš Suurvürst Nikolai Mihhailovitš (vene keeles Николай Михайлович; 26. aprill (vkj 14. aprill) 1859 Tsarskoje Selo – jaanuar 1919 Petrograd) oli vene sõjaväelane (kindraladjutant, 1903; jalaväekindral, 1913) ning teadlane (lepidopteroloog ja ajaloolane), keiser Nikolai I lapselaps.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Nikolai Mihhailovitš · Näe rohkem »
Nikolai Okulitš-Kazarin
Nikolai Fomitš Okulitš-Kazarin (9. november (vkj) / 21. november 1849 Perm – 26. aprill 1923 Põltsamaa) oli Venemaa ja Eesti ajaloolane, arheoloog, museoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Nikolai Okulitš-Kazarin · Näe rohkem »
November 2008
November 2008, kroonika 2008.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja November 2008 · Näe rohkem »
Oskar Mildebrath
Oskar Fridrich Woldemar Mildebrath (2. märts 1849 – 9. jaanuar 1900 vkj) oli baltisaksa proviisor, kes asutas Kullamaal apteegi, mida loetakse üheks vanemaks maa-apteegiks Eestis.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Oskar Mildebrath · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Osmanite sõjad Euroopas
Osmanite armee piirab Viini, Frans Geffels Osmanite sõjad Euroopas olid rida relvakonflikte Osmanite riigi ja erinevate Euroopa riikide vahel alates hiliskeskajast kuni 20.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Osmanite sõjad Euroopas · Näe rohkem »
Paul von Benckendorff (1853–1921)
Krahv Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff (29. märts 1853 Berliin – 28. jaanuar 1921 Narva) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Paul von Benckendorff (1853–1921) · Näe rohkem »
Pazardžik
Pazardžik (ka Pazardzhik; bulgaaria keeles Пазарджик) on linn Bulgaarias, Pazardžiki piirkonna ja Pazardžiki valla keskus.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Pazardžik · Näe rohkem »
Põhja-Makedoonia ajalugu
Põhja-Makedoonia ajalugu on tänapäevase Põhja-Makedoonia riigi ja selle alade ajalugu.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Põhja-Makedoonia ajalugu · Näe rohkem »
Peeter Jakobson
Peeter Jakobson (27. detsember 1854 Rakvere – 23. juuli 1899 Väike-Maarja) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Peeter Jakobson · Näe rohkem »
Piirikaitse Üksikkorpus
Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Piirivalve Üksikkorpus (vene keeles Отдельный корпус пограничной стражи ja Отдельный пограничный корпус, lühend ОКПС) oli Venemaa Keisririigi riigipiiri valvamise ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamisega tegelenud ametkond aastail 1893–1918.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Piirikaitse Üksikkorpus · Näe rohkem »
Puhvaika
Vene sõdur puhvaikas Puhvaika ehk vattkuub (vene keeles фуфайка) on puuvillaga või vatiga polsterdatud jope.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Puhvaika · Näe rohkem »
Reichstadti lepe
Schloß Reichstadt praeguses Zákupys Tšehhias; litograafia aastast 1853. Reichstadti lepe oli 1876.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Reichstadti lepe · Näe rohkem »
Robert Scheibe
Robert Alexander Scheibe (10. jaanuar 1848 Kirna mõis – 21. mai 1897 Tallinn) oli Eesti apteeker ja ettevõtja.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Robert Scheibe · Näe rohkem »
Rumeenia Kuningriik
Rumeenia Kuningriik (rumeenia: Regatul României) oli konstitutsiooniline monarhia, mis eksisteeris 13.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Rumeenia Kuningriik · Näe rohkem »
San Stefano leping
San Stefano eellepingu allkirjastamist kujutav graafika Võrldus Balkani poolsaare piiride vahel pärast San Stefano ja Berliini lepingut San Stefano eelleping (vene keeles Сан-Стефанский мир või Сан-Стефанский мирный договор; türgi keeles Ayastefanos Muahedesi või Ayastefanos Antlaşması) sõlmiti pärast üheksandat Vene-Türgi sõda (1877–1878) 3. märtsil 1878.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja San Stefano leping · Näe rohkem »
Sarajevo
Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Sarajevo · Näe rohkem »
Sõdade loend
Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Sõdade loend · Näe rohkem »
Schilling
Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Schilling · Näe rohkem »
Sergei Šahhovskoi
Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 14. juuni 1852 Moskva – 12. oktoober 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Sergei Šahhovskoi · Näe rohkem »
Stepan Halturin
Stepan Halturin Stepan Halturin (vene keeles Степан Николаевич Халтурин; 2. jaanuar 1857 (vkj. 21. detsember 1856) Halevinskaja, Vjatka kubermang – 3. aprill 1882 Odessa) oli vene revolutsionäär ja terrorist.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Stepan Halturin · Näe rohkem »
Teine Tšetšeenia sõda
pisi Teine Tšetšeenia sõda oli Venemaa poolt 1999.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Teine Tšetšeenia sõda · Näe rohkem »
Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau
Krahv Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau (vene keeles Федор Карлович Коцебу Пиллар фон Пильхау; 5. juuli 1848 – 7. august 1911 Ravila mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant).
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau · Näe rohkem »
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »
Vassili Sollogub
Vassili Sollogub (1899) Vassili Sollogub (poola keeles Wasilij Sołłogub, vene keeles Василий Устинович (Иустинович) Соллогуб; 23. august 1848 – 1. veebruar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vassili Sollogub · Näe rohkem »
Vassili Vereštšagin
Vassili Vassiljevitš Vereštšagin (26. oktoober 1842 Tšerepovets, Novgorodi kubermang – 13. aprill 1904 Port Artur, Kvantungi oblast) oli vene maalikunstnik ja literaat, üks kuulsamaid Venemaa sõjamaalijaid ja ühtlasi üks esimesi vene kunstnikke, keda tunti laialdaselt ka välismaal.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vassili Vereštšagin · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõda
Vene-Türgi sõja all võidakse mõista ühte järgmistest sõdadest.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vene-Türgi sõda · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõda (1768–1774)
Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vladimir Bezobrazov
Vladimir Bezobrazov Vladimir Bezobrazov (vene keeles Владимир Михайлович Безобразов; 11. jaanuar 1857 – 17. september 1932 Nizza) oli vene kindral ja aastal 1906 Eestimaa kubermangus tegutsenud karistussalkade üldjuht.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vladimir Bezobrazov · Näe rohkem »
15. jaanuar
15.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 15. jaanuar · Näe rohkem »
1848. aasta Valahhia revolutsioon
Rumeenia trikoloori 1848.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 1848. aasta Valahhia revolutsioon · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 1877 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 19. sajand · Näe rohkem »
24. aprill
24.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 24. aprill · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 24. veebruar · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda.
