Sisukord
83 suhted: Abhaasid, Afganistani ajalugu, Aleksander III, Aleksander Nevski katedraal (Sofia), Aleksandr Puškin, Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896), Alexander von Kaulbars, Armeenia, Armeenia ajalugu, August Konstantin Hörschelmann, Ühendatud vürstiriigid, Balkani sõjad, Boriss Akunin, Bosporus, Budapesti 1877. aasta kokkulepe, Bulgaaria, Bulgaaria Õigeusu Kirik, Bulgaaria vürstiriik, Eduard Totleben, Eesti Arstide Liit, Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse, Ernst Bergmann, Geórgios I, Georg von Oettingen, Georg von Stackelberg (1851–1913), Heinrich Rautsmann, II üldlaulupidu, Ivan Issakov, Johann von Derfelden (1849–1913), Karl August Albanus, Karl Dehio, Kars, Küprose ajalugu, Kolmekeisriliit, Konstantin Konstantinovitš, Krusenstern, Leo XIII, Magnus Gabriel Bernhard von Brevern, Maksud Alihhanov-Avarski, Maurice Reinhold von Stern, Memuaarid, Mihhail Zinovjev, Moldova, Montenegro, Montenegro vürstiriik, Mostar, Negru Vodă, Nikolai Mihhailovitš, Nikolai Okulitš-Kazarin, November 2008, ... Laienda indeks (33 rohkem) »
Abhaasid
Abhaasid (abhaasi keeles аҧсуаа) on Kaukaasia rahvas.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Abhaasid
Afganistani ajalugu
Afganistani ajalugu ülevaatliku kirjeldusena tänapäeva Afganistani alade ajaloolistest sündmustest ja arengust.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Afganistani ajalugu
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksander III
Aleksander Nevski katedraal (Sofia)
Vaade katedraalile lõunast Vaade katedraalile põhja poolt. Taamal paistab parlamendihoone Aleksander Nevski katedraal (bulgaaria keeles Храм-паметник "Свети Александър Невски") on õigeusu kirik Bulgaaria pealinnas Sofias.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksander Nevski katedraal (Sofia)
Aleksandr Puškin
Orest Kiprenski. ''Aleksandr Puškini portree''. 1827. Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksandr Puškin
Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)
Vürst Aleksei Borissovitš Lobanov-Rostovski (18. (ukj 30. detsember) 1824 Voroneži kubermang − 18. (30. august) 1896 Šepetovka, Rovenski maakond, Volõõnia kubermang) oli Venemaa diplomaat, riigitegelane, ajaloolane ja genealoog.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)
Alexander von Kaulbars
Vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (Venemaal tuntud kui Aleksandr Vassiljevitš, vene keeles Александр Васильевич Каульбарс) (2. mai (ukj 14. mai) 1844 Mõdriku mõis – 25. jaanuar 1925 (mõnedel andmetel 1929) Pariis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Alexander von Kaulbars
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Armeenia
Armeenia ajalugu
Armeenia ajalugu käsitleb Armeenia ajalooliste alade ja armeenlaste ajalugu.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Armeenia ajalugu
August Konstantin Hörschelmann
August Konstantin Hörschelmann ka August Konstantin Heinrich ja Hoerschelmann (12. september 1842 Martna – 8. juuli 1913 Nõmme) oli Eestimaa vaimulik.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja August Konstantin Hörschelmann
Ühendatud vürstiriigid
Moldova ja Valahhia Ühendatud Vürstiriigid oli Rumeenia ametlik nimi pärast Alexandru Ioan Cuza valimist aastal 1859 mõlema territooriumi domnitoriks ("valitsevaks vürstiks").
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ühendatud vürstiriigid
Balkani sõjad
Balkani sõjad (türgi: Balkan Savaşları, sõna-sõnalt 'Balkani sõjad', või Balkan Faciası, mis tähendab 'Balkani tragöödia') koosnesid kahest konfliktist, mis leidsid Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel aset aastatel 1912 ja 1913.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Balkani sõjad
Boriss Akunin
Boriss Akunin (kodanikunimega Grigol Tšhartišvili; sündinud 20. mail 1956) on gruusia-juudi päritolu vene kirjanik.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Boriss Akunin
Bosporus
Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bosporus
Budapesti 1877. aasta kokkulepe
Osmanite riik ja selle mõjualad Kagu-Euroopas. Viinis valminud etnograafiline kaart 1877. aastast Budapesti konventsioon (saksa keeles Budapester Vertrag, vene keeles Будапештская конвенция) oli Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi vahel 1877.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Budapesti 1877. aasta kokkulepe
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bulgaaria
Bulgaaria Õigeusu Kirik
Bulgaaria Õigeusu Kirik (bulgaaria keeles Българска православна църква) ehk Bulgaaria Patriarhaat (bulgaaria keeles Българска патриаршия) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bulgaaria Õigeusu Kirik
Bulgaaria vürstiriik
Bulgaaria vürstiriik (bulgaaria: Княжество България) oli de facto sõltumatu ja de jure vasallriik Osmanite riigi süseräniteedi all.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Bulgaaria vürstiriik
Eduard Totleben
Franz Eduard von Totleben (ka Todleben, Todtleben ja Tottleben) (Venemaal tuntud kui Eduard Ivanovitš, vene keeles Эдуард Иванович Тотлебен) (20. mai (vkj 8. mai) 1818 Miitavi – 19. juuli (vkj 1. juuli) 1884 Bad Soden am Taunus) oli baltisaksa sõjaväeinsener ja Venemaa Keisririigi insener-kindral.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Eduard Totleben
Eesti Arstide Liit
Eesti Arstide Liit on mittetulundusühing, mille eesmärk on arstide ühendamine rahva tervise kaitseks, tervishoiupoliitika kujundamiseks ja meditsiinikultuuri edendamiseks.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Eesti Arstide Liit
Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse
Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse algas 19. sajandi teises pooles.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse
Ernst Bergmann
Ernst von Bergmann Ernst Gustav Benjamin von Bergmann (16. detsember 1836 Riia – 25. märts 1907 Wiesbaden) oli baltisaksa kirurg, aseptika rajaja.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ernst Bergmann
Geórgios I
Geórgios I (sünninimega Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg; 24. detsember 1845 Kopenhaagen – 18. märts 1913 Thessaloníki) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas) aastatel 1863–1913.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Geórgios I
Georg von Oettingen
Georg Philipp von Oettingen Georg Philipp von Oettingen (10. (ukj 22. november) 1824 Visusti – 3. (ukj16. veebruar) 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Georg von Oettingen
Georg von Stackelberg (1851–1913)
Vabahärra Georg August Paul von Stackelberg (30. juuli 1851 Põlva – 25. juuli 1913 Narva) oli parunitiitliga vene sõjaväelane (jalaväekindral).
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Georg von Stackelberg (1851–1913)
Heinrich Rautsmann
Heinrich Rautsmann (vene ГенрихИванович Раутсманн; 1. juuli 1852 Märjamaa kihelkond, Vaimõisa – 14. märts 1924 Tallinn) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kindralleitnant.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Heinrich Rautsmann
II üldlaulupidu
II üldlaulupidu toimus 2.-4. juulil (vkj 20.–22. juuni) 1879.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja II üldlaulupidu
Ivan Issakov
Ivan Issakov Jerevanis asuv Ivan Issakovi monument Ivan Stepanovitš Issakov (vene keeles Иван Степанович Исаков; armeenia keeles Հովհաննես Իսակով Hovhannes Isakov; 22. august (vkj 10. august) 1894 Adžikend, Jelizavetpoli kubermang, Venemaa Keisririik – 11.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ivan Issakov
Johann von Derfelden (1849–1913)
Johann von Derfelden (vene Иван Платонович фон Дерфельден; 30. juuni (vkj 18. juuni) 1849 – 1913) oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant).
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Johann von Derfelden (1849–1913)
Karl August Albanus
Karl August Albanus (3. mai 1837 Dünamünde – 12. juuni 1887 Riia) oli arst.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Karl August Albanus
Karl Dehio
Karl Gottfried Constantin Dehio Karl Gottfried Constantin Dehio (27. mai (vkj 15. mai) 1851 Tallinn – 26. veebruar 1927 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor 1918.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Karl Dehio
Kars
thumb Kars on linn Türgi kirdeosas Ida-Anatoolia regioonis, Karsi provintsi keskus.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Kars
Küprose ajalugu
Inimasustus Küprosel sai alguse paleoliitikumis.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Küprose ajalugu
Kolmekeisriliit
Kolmekeisriliit (saksa keeles Dreikaiserabkommen, vene keeles Союз трёхимператоров) oli esimese Saksamaa riigikantsleri Otto von Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksa keisririigi, Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi valitsejate vahel.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Kolmekeisriliit
Konstantin Konstantinovitš
Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 1858 Strelna – 4. juuni 1915 Pavlovsk) oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Konstantin Konstantinovitš
Krusenstern
Krusenstern (harvemini Krusenstiern, Krusenstierna) on Alam-Saksimaalt Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Krusenstern
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Leo XIII
Magnus Gabriel Bernhard von Brevern
Magnus Gabriel Bernhard von Brevern (14. detsember 1825 Alu, Harjumaa – 21. august 1878 Odessa) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Magnus Gabriel Bernhard von Brevern
Maksud Alihhanov-Avarski
Maksud Alihhanov-Avarski Maksud Alihhanov-Avarski (vene Максуд Алиханов-Аварский; 23. november 1846 Hunzahh, Dagestan — 3. juuli 1907 Alekhsandrapol) oli Vene kindral, Mervi ringkonna ülem ja Thbilisi kuberner.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Maksud Alihhanov-Avarski
Maurice Reinhold von Stern
Maurice Reinhold von Stern (3. aprill 1860 Tallinn – 28. oktoober 1938) oli muu hulgas kirjanik ja ajakirjanik.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Maurice Reinhold von Stern
Memuaarid
Memuaarid on kirjandusžanr, mida viljelev autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi osalise või pealtnägijana.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Memuaarid
Mihhail Zinovjev
Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Mihhail Zinovjev
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Moldova
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Montenegro
Montenegro vürstiriik
Montenegro vürstiriik (serbia: Књажевина Црнa Горa / Knjaževina Crna Gora) oli endine riik Kagu-Euroopas, mis eksisteeris 13.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Montenegro vürstiriik
Mostar
Mostar. Pielo Polje jõgi Stari Most 1970. aastal Mostar on linn Bosnia ja Hertsegoviina lõunaosas Hertsegoviina-Neretva kantonis, Hertsegoviina ajalooline keskus.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Mostar
Negru Vodă
Negru Vodă (kuni 1926. aastani Caraomer, türgi keeles Karaömer) on linn Rumeenias Constanța maakonnas.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Negru Vodă
Nikolai Mihhailovitš
Suurvürst Nikolai Mihhailovitš Suurvürst Nikolai Mihhailovitš (vene keeles Николай Михайлович; 26. aprill (vkj 14. aprill) 1859 Tsarskoje Selo – jaanuar 1919 Petrograd) oli vene sõjaväelane (kindraladjutant, 1903; jalaväekindral, 1913) ning teadlane (lepidopteroloog ja ajaloolane), keiser Nikolai I lapselaps.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Nikolai Mihhailovitš
Nikolai Okulitš-Kazarin
Nikolai Fomitš Okulitš-Kazarin (9. november (vkj) / 21. november 1849 Perm – 26. aprill 1923 Põltsamaa) oli Venemaa ja Eesti ajaloolane, arheoloog, museoloog ja kodu-uurija.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Nikolai Okulitš-Kazarin
November 2008
November 2008, kroonika 2008.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja November 2008
Oskar Mildebrath
Oskar Fridrich Woldemar Mildebrath (2. märts 1849 – 9. jaanuar 1900 vkj) oli baltisaksa proviisor, kes asutas Kullamaal apteegi, mida loetakse üheks vanemaks maa-apteegiks Eestis.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Oskar Mildebrath
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Osmanite riik
Osmanite sõjad Euroopas
Osmanite armee piirab Viini, Frans Geffels Osmanite sõjad Euroopas olid rida relvakonflikte Osmanite riigi ja erinevate Euroopa riikide vahel alates hiliskeskajast kuni 20.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Osmanite sõjad Euroopas
Paul von Benckendorff (1853–1921)
Krahv Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff (29. märts 1853 Berliin – 28. jaanuar 1921 Narva) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Paul von Benckendorff (1853–1921)
Pazardžik
Pazardžik (ka Pazardzhik; bulgaaria keeles Пазарджик) on linn Bulgaarias, Pazardžiki piirkonna ja Pazardžiki valla keskus.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Pazardžik
Põhja-Makedoonia ajalugu
Põhja-Makedoonia ajalugu on tänapäevase Põhja-Makedoonia riigi ja selle alade ajalugu.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Põhja-Makedoonia ajalugu
Peeter Jakobson
Peeter Jakobson (27. detsember 1854 Rakvere – 23. juuli 1899 Väike-Maarja) oli eesti kirjanik.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Peeter Jakobson
Piirikaitse Üksikkorpus
Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Piirivalve Üksikkorpus (vene keeles Отдельный корпус пограничной стражи ja Отдельный пограничный корпус, lühend ОКПС) oli Venemaa Keisririigi riigipiiri valvamise ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamisega tegelenud ametkond aastail 1893–1918.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Piirikaitse Üksikkorpus
Puhvaika
Vene sõdur puhvaikas Puhvaika ehk vattkuub (vene keeles фуфайка) on puuvillaga või vatiga polsterdatud jope.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Puhvaika
Reichstadti lepe
Schloß Reichstadt praeguses Zákupys Tšehhias; litograafia aastast 1853. Reichstadti lepe oli 1876.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Reichstadti lepe
Robert Scheibe
Robert Alexander Scheibe (10. jaanuar 1848 Kirna mõis – 21. mai 1897 Tallinn) oli Eesti apteeker ja ettevõtja.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Robert Scheibe
Rumeenia Kuningriik
Rumeenia Kuningriik (rumeenia: Regatul României) oli konstitutsiooniline monarhia, mis eksisteeris 13.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Rumeenia Kuningriik
San Stefano leping
San Stefano eellepingu allkirjastamist kujutav graafika Võrldus Balkani poolsaare piiride vahel pärast San Stefano ja Berliini lepingut San Stefano eelleping (vene keeles Сан-Стефанский мир või Сан-Стефанский мирный договор; türgi keeles Ayastefanos Muahedesi või Ayastefanos Antlaşması) sõlmiti pärast üheksandat Vene-Türgi sõda (1877–1878) 3.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja San Stefano leping
Sarajevo
Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Sarajevo
Sõdade loend
Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Sõdade loend
Schilling
Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Schilling
Sergei Šahhovskoi
Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 14. juuni 1852 Moskva – 12. oktoober 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Sergei Šahhovskoi
Stepan Halturin
Stepan Halturin Stepan Halturin (vene keeles Степан Николаевич Халтурин; 2. jaanuar 1857 (vkj. 21. detsember 1856) Halevinskaja, Vjatka kubermang – 3. aprill 1882 Odessa) oli vene revolutsionäär ja terrorist.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Stepan Halturin
Teine Tšetšeenia sõda
pisi Teine Tšetšeenia sõda oli Venemaa poolt 1999.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Teine Tšetšeenia sõda
Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau
Krahv Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau (vene keeles Федор Карлович Коцебу Пиллар фон Пильхау; 5. juuli 1848 – 7. august 1911 Ravila mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant).
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Ukraina ajalugu
Vassili Sollogub
Vassili Sollogub (1899) Vassili Sollogub (poola keeles Wasilij Sołłogub, vene keeles Василий Устинович (Иустинович) Соллогуб; 23. august 1848 – 1. veebruar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vassili Sollogub
Vassili Vereštšagin
Vassili Vassiljevitš Vereštšagin (26. oktoober 1842 Tšerepovets, Novgorodi kubermang – 13. aprill 1904 Port Artur, Kvantungi oblast) oli vene maalikunstnik ja literaat, üks kuulsamaid Venemaa sõjamaalijaid ja ühtlasi üks esimesi vene kunstnikke, keda tunti laialdaselt ka välismaal.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vassili Vereštšagin
Vene-Türgi sõda
Vene-Türgi sõja all võidakse mõista ühte järgmistest sõdadest.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vene-Türgi sõda
Vene-Türgi sõda (1768–1774)
Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vene-Türgi sõda (1768–1774)
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Venemaa Keisririik
Vladimir Bezobrazov
Vladimir Bezobrazov Vladimir Bezobrazov (vene keeles Владимир Михайлович Безобразов; 11. jaanuar 1857 – 17. september 1932 Nizza) oli vene kindral ja aastal 1906 Eestimaa kubermangus tegutsenud karistussalkade üldjuht.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja Vladimir Bezobrazov
15. jaanuar
15.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 15. jaanuar
1848. aasta Valahhia revolutsioon
Rumeenia trikoloori 1848.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 1848. aasta Valahhia revolutsioon
1877
1877.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 1877
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 19. sajand
24. aprill
24.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 24. aprill
24. veebruar
24.
Vaata Vene-Türgi sõda (1877–1878) ja 24. veebruar
Tuntud ka kui Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda.