Sisukord
51 suhted: Adolf Joffe, Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa), Brest (Valgevene), Brest-Litovski rahuleping, Chauchat, Džermuk, Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis, Eesti iseseisvumine, Eesti kütiväed, Eesti lähiajalugu, Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815, G. Scheel & Co, Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat), Jaan Anvelt, Jääretk, Kubermang, Mõisate ülevõtmine, Moskva Kreml, Naissaare Nõukogude Vabariik, Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis, Nõukogude Liidu põhiseadus, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Nõukogude-Poola sõda, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Pavel Dõbenko, Punaarmee, Rahvakomissar, Rahvakomissaride Nõukogu, Semjon Uritski, Tartu õpperingkond, Tartu Krediidikassa massimõrv, Tšekaa, Ukraina ajalugu, Ukraina Rahvavabariik, Vabadussõda, Valgevene ajalugu, Vene SFNV, Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu, Venemaa, Venemaa ajalugu, Venemaa kodusõda, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon, Venemaa rubla, Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925), Venemaa Vabariik, Viktor Puskar, 14. veebruar, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
Adolf Joffe
Adolf Joffe Adolf Abramovitš Joffe (vene keeles Адольф Абрамович Иоффе; 22. oktoober (vkj 10. oktoober) 1883 Simferopol – 16. november 1927 Moskva) oli Venemaa ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ning diplomaat.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Adolf Joffe
Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)
Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Феодоровна, enne abiellumist ja õigeusku ristimist Victoria Alix Helena Louise Beatrice von Hessen und bei Rhein; 6. juuni 1872 Darmstadt, Hesseni Suurhertsogiriik, Saksa keisririik – 17. juuli 1918 Jekaterinburg, Venemaa Nõukogude Vabariik) oli Hesseni printsess ning Venemaa Keisririigi viimane keisrinna, keiser Nikolai II abikaasa.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Brest (Valgevene)
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Brest-Litovski rahuleping
Chauchat
Chauchat (prantsuskeelne hääldus "šouša") on Prantsusmaa kergekuulipilduja.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Chauchat
Džermuk
Džermuk (armeenia: Ջերմուկ) on Armeenia mägikuurortlinn Vajotsh Dzori maakonna lõunaosas ning jääb maakonna suurimast linnast Jeghegnadzorist 53 km ida poole.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Džermuk
Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis
Õigusakti teksti 1. lehekülg Õigusakti teksti 2. lehekülg Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis oli 8. veebruaril (vkj. 26. jaanuaril) 1918 Venemaa Nõukogude Vabariigis vastuvõetud õigusakt, millega kuulutati välja üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile 31.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis
Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvumine oli poliitilistest ja sõjalistest sündmustest mõjutatud protsess peamiselt alates 1917.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Eesti iseseisvumine
Eesti kütiväed
Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Eesti kütiväed
Eesti lähiajalugu
Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Eesti lähiajalugu
Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815
Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815 Uued riigid ("piiririigid") 12. aprillil 1918 See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest (sealhulgas nukuriigid), mis on eksisteerinud Euroopas alates Viini kongressist aastal 1815 kuni tänapäevani.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815
G. Scheel & Co
G.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja G. Scheel & Co
Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)
Hauasammas Udaltsovide perekonna matmispaigas Moskvas Novodevitšje kalmistul. Sinna on maetud ajaloolane ja diplomaat Ivan Udaltsov Ivan Ivanovitš Udaltsov (vene keeles Иван Иванович Удальцов; 12. märts 1918 Moskva, Venemaa Nõukogude Vabariik – 20. märts 1995 Moskva, Venemaa Föderatsioon) oli Nõukogude Liidu ajaloolane ja diplomaat.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Jaan Anvelt
Jääretk
Balti laevastiku jääretk oli 1918.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Jääretk
Kubermang
Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Kubermang
Mõisate ülevõtmine
Mõisate ülevõtmine oli 20. sajandil Venemaa Nõukogude Vabariigis endistel Venemaa keisririigi aladel toimunud protsess, mille käigus võeti üle mõisnike, kirikute ja kloostrite maavaldused.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Mõisate ülevõtmine
Moskva Kreml
Moskva Kreml (vene keeles Московский Кремль) on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv kindlustus (kreml).
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Moskva Kreml
Naissaare Nõukogude Vabariik
Naissaare Nõukogude Vabariigi lipuks võeti traditsiooniline anarhosündikalismi lipp Stepan Petritšenko, 1921 Naissaare Nõukogude Vabariik (vene keeles Советская республика Найссаара, Советская республика матросов и строителей - "Madruste ja Ehitajate Nõukogude Vabariik", või ka Вольный Остров Нарген - "Vaba Naissaar") oli Venemaa Nõukogude Vabariigi välja kuulutatud vabariik Naissaarel.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Naissaare Nõukogude Vabariik
Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis
Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis Antud artiklis on kajastatud Venemaa FSNV ja Nõukogude Liidu poolset varjatud ja salajast andmekogumist Eesti Vabariigi territooriumil ja Eesti Vabariigi suhtes aastail 1918–1941 Luuretegevust viidi läbi järgmistes liinides.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis
Nõukogude Liidu põhiseadus
Nõukogude Liidu põhiseadusest oli kokku kolm versiooni.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Nõukogude Liidu põhiseadus
Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Nõukogude Liit
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Nõukogude Venemaa
Nõukogude-Poola sõda
Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Nõukogude-Poola sõda
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu
Pavel Dõbenko
Pavel Dõbenko Pavel Jefimovitš Dõbenko (vene keeles Павел Ефимович Дыбенко; 16(28). veebruar 1889 – 29. juuli 1938) oli Nõukogude sõjandustegelane (2. järgu armeekomandör, 1935).
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Pavel Dõbenko
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Punaarmee
Rahvakomissar
Rahvakomissar oli nõukogude vabariikide (1917–1922) ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (1922–1946) ametiisik, kes juhtis rahvakomissariaati ehk praegusele ministeeriumile vastavat asutust.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Rahvakomissar
Rahvakomissaride Nõukogu
Rahvakomissaride Nõukogu (lühend RKN; vene keeles Совет народныхкомиссаров) oli kõrgem riigivalitsemise organ (valitsus) Nõukogude Venemaal, mis asutati Oktoobrirevolutsiooni järel 1917 aastal.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Rahvakomissaride Nõukogu
Semjon Uritski
Semjon Uritski (vene keeles Семен Петрович Урицкий) (1895 Tšerkassõ, Kiievi kubermang, Venemaa keisririik – 1. august 1938 Moskva) oli Nõukogude sõjaväelane (korpusekomandör 1935) ja riigiametnik, NSV Liidu sõjaväeluure ülem.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Semjon Uritski
Tartu õpperingkond
Tartu õpperingkond, 1893.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Tartu õpperingkond
Tartu Krediidikassa massimõrv
Tartu Krediidikassas hukatud Tartu Krediidikassa massimõrv oli 14. jaanuaril 1919 Tartus endise Krediidikassa keldris Kompanii tänav 3 läbi viidud hukkamine, mille ohvriks langes 19 inimest.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Tartu Krediidikassa massimõrv
Tšekaa
Tšekaa (vene keeles чрезвычайная комиссия, lühend ЧК) ehk Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народныхкомиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV riikliku julgeolekuasutuste üldnimetus aastail 1917–1922.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Tšekaa
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Ukraina ajalugu
Ukraina Rahvavabariik
Ukraina Rahvavabariik (ukraina keeles Українська Народна Республіка) oli tänapäeva Ukraina alal tegutsenud riik aastatel 1917–1921.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Vabadussõda
Valgevene ajalugu
Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Valgevene ajalugu
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Vene SFNV
Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu
Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Venemaa SFNV kõrgeim täidesaatev valitsusorgan aastail 1918–1922.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa ajalugu
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa kodusõda
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon
Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon oli 15. novembril (vkj. 2. novembril) 1917 Venemaa Nõukogude Vabariigis vastuvõetud dokument, millega kuulutati välja rahvaste enesemääramise õiguse ja viimase tagamise võimalused.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon
Venemaa rubla
5000-rublane (2006) 1998.a. 1-rublane münt Rubla vahetuskurss euro suhtes 2005–2016 Venemaa rubla ₽ (vene keeles: рубль, mitmuses рубли) on Venemaa rahaühik, mida kasutavad ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa rubla
Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925)
Venemaa Teaduste Akadeemia logo (1917) Aleksandr Karpinski, akadeemia president 1917–1936 Venemaa Teaduste Akadeemia (vene keeles Российская академия наук) oli Venemaa Vabariigi, Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nõukogude Liidu teadusakadeemia aastatel 1917–1925.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925)
Venemaa Vabariik
Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa Vabariik
Viktor Puskar
Viktor Puskar VR I/1 (7. mai 1889 (25. aprill vana kalendri järgi) Viljandi – 12. aprill 1943 Tartu) oli Eesti väejuht (kolonel) Vabadussõjas.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja Viktor Puskar
14. veebruar
14.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja 14. veebruar
1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1917.
Vaata Venemaa Nõukogude Vabariik ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal