Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vesi

Index Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

1053 suhted: A-horisont, Aaderdamine, Absint, Absorptsioon (keemia), Adenoviirusinfektsioon, Aedmaasikas, Aedpetersell, Aeglusti, Aerobiondid, Aerobioos, Aerofüüdid, Aerogeel, Aerosool, Agregaatolek, Agung, Aiavoolik, Ainehulk, Aineringe, Ajurand, Akied, Aktiivne mürasummutus, Aktiivsüsi, Akvafoobia, Akvameetria, Akvaporiin, Alabaster, Alamjooks, Aldehüüdid, Aleksander I (paavst), Aleuriit, Alkaani 1-monooksügenaas, Alkaloidid, Alkeenide metatees, Alkoholiekspertiis, Alkoholijoove, Allikas, Allveeakustika, Allveelaev, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Alumosilikaadid, Alus, Alus (laevandus), Aluseline oksiid, Ambla valla lipp, Ambra, Amfora, Amfoteerne oksiid, Aminohapped, Aminorühm, Amitriptüliin, ..., Ammoniaak, Anders Celsius, Andesiit, Anhüdriidid, Anhüdriit, Aniliin, Aniliinlilla, Anodeerimine, Anorgaaniline analüüs, Anorgaanilised lahustid, Antifriis, Antoine Lavoisier, Apatšid, Apelsin, Aprikoos, Aprioorne õigustus, Aprioorne teadmine, Aqua, Arabia Terra, Arhaikum, Armstrongi piir, Arteesia kaev, Arusisalik, Asi (õigusteadus), Asotobakter, Astel, Atmosfäär, Atmosfääri koostis, Atmosfääriaken, Atsetoon, Aurukatel, Aurumine, Aurumiskiirus, Aurustumissoojus, Autotroof, Avokaado, Üheksavägine, Üldine õhuringlus, Ülekriitiline fluidum, Üleujutus, Ülevoolupais, Üliraske vesi, Ärakanne, Äravool, Õõtsik, Õlu, Õun, Baarium, Bagdad, Bakterid, Balaton, Banaan, Basalt, Beetli-areekapalm, Bensüülalkohol, Bensiinimootor, Bensoiinkondensatsioon, Bergamotiõli, Bermuda kolmnurk, Betoon, Betoonitööd, Bifenüül, Bioanorgaaniline keemia, Biokeemiline hapnikutarve, Bioloogiline lagunemine, Bioloogiline oksüdatsioon, Biomass, Biomembraan, Blanšeerimine, Boniniit, Broom, Bunseni reaktsioon, Burromeeter, Butaani ja propaani segu, C-vitamiin, Callisto (Jupiteri kaaslane), Casiquiare, Celsiuse skaala, CTD-sond, Culex quinquefasciatus, Daik, Džinn, Dedveit, Deebit, Dehüdraatimine, Dekaan (süsivesinik), Dekanool, Depressant (ökoloogia), Desoksüriboos, Destilleeritud vesi, Deuteerium, Diamagnetism, Dibroom, Dietüüleeter, Diferent, Dimensioonita suurus, Dioksaan, Dioriit, Dissotsiatsioon (keemia), Divesinik, DNA, Dopamiin, Duniit, Edgar Degas, Eelvitamiinid, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, EGb 761, Ehitusgeoloogia, Eksogeensed protsessid, Ekvatoriaalne kliima, Elektrienergia tootmine, Elektrijuht, Elektriline rakettmootor, Elektroenergeetika, Elektrolüüs, Elektrolüütiline dissotsiatsioon, Elektronide transpordiahel, Elektronmuusika mõisteid, Eleusise müsteeriumid, Elu, Elu teke, Eluta loodus, Elutähtis teenus, Eluvorm (ökoloogia), Empiiriline valem, Epidoot, Epoksiidid, Erütrotsüüt, Eritakistus, Erituskude, Eriveekulu, Erosioon, Espresso, Estrid, Etanool, Etüleen, Euroopa karusmari, Euroopa ruumi arenguplaan, Europa, Evaporiidid, Evapotranspiratsioon, Evorsioon, Faasidiagramm, Faraday efekt, Föön (tehnika), Feng shui, Fennekrebane, Fettuccine, Fibo kergplokk, Firn, Floeem, Fosforhape, Fotosüntees, Fotosüsteem II, Frank Jackson, Franz Boas, Frittimine, Fruktoos, Gaasistamine, Gaseeritud vesi, Gazpacho, Geiser, Geokeemia, Geopolümeerid, Glütserool, Gliese 581 c, Glutamiinhape, Gramm, Granaatõun, Graniit, Granulaarne düstroofia, Granuliit, Gravitatsioonivesi, Gregorius I, Gregorius IX, Gregorius X, Greip, Grignardi reaktsioon, Guajaav, Habarovski krai lipp, Hafnium, Hailaadsed, Haljaskatus, Halliburton, Halogeenid, Hapnik, Hapnikuringe, Hapnikusisaldus, Happeline oksiid, Happesademed, Hapukirss, Harald-Adam Velner, Harilik aaloe, Harilik hink, Harilik kärnkonn, Harilik kõrvits, Harilik konnarohi, Harilik kukeseen, Harilik kurk, Harilik kuusk, Harilik mandariinipuu, Harilik mänd, Harilik mustikas, Harilik pohl, Harilik sibul, Harilik türnpuu, Harilik toakärbes, Hayley Williams, Hévízi vesiravila, Hüdraadid, Hüdrasiin, Hüdratatsioon, Hüdrauliline salvesti, Hüdriidid, Hüdroakustika, Hüdrobioloogia, Hüdroelektrijaam, Hüdroenergia, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Hüdrogeoloogia, Hüdroksiidid, Hüdrolüüs, Hüdroloogia mõisteid, Hüdrooniumioon, Hüdrosfäär, Hüdrovedelik, Hügroskoopsus, Hügroskoopsusvesi, Hõbehaigur, Hõbejodiid, Heitvesi, Helene (kuu), Helilaine, Hemolümf, Henry Cavendish, Heterogeenne katalüüs, Hingamine, Hirss, Hispaania ajalugu, Homöopaatia, Homöostaas, Humanitaarabi, Humiinained, Hurmaa, Ian Thorpe, Illiit, Imiku piimasegu, Imiku toitmine, India pähkel, Inimese seedeelundkond, Innocentius III, Interferomeetriline tehisavaradar, Invertsiirup, Ioniseeriv kiirgus, Ioonne elektroaktiivne polümeer, Ioonne vedelik, IP-kood, Iris, Isopropüülalkohol, Isotoopgeoloogia, Jaava meri, Jalapeno, Janu, Jaotuskromatograafia, Jää, Jääksoo, Jäävetikad, Jäävihm, Jämesool, Järv, Jätkusuutlik arhitektuur, Jõesäng, Jõgikond, Jõgitakjas, Jodiidid, Johan Rudolph Deiman, Johann Heinrich von Mädler, John F. Kennedy, John Pemberton, Joogivesi, Jook, Joomine, Juhtivus, Julep, Juno (kosmosesond), Jupiter, Jupiter Icy Moons Explorer, Juuksed, Juurseller, Juveniilne vesi, Kaalikas, Kaaliumfosfaat, Kaaliumnitraat, Kaer, Kahepaiksed, Kainiit, Kaktuselised, Kalor, Kaltsium, Kaltsiumhüdroksiid, Kaltsiumoksiid, Kampol, Kaneel, Kapillaarsus, Karastamine, Karbiidid, Karboksüülhapped, Karbonaadid, Kare vesi, Karjala pirukas, Karl Fischeri tiitrimine, Karst, Karstumine, Kartul, Kaspia meri, Kassipoeg, Kastanipuu, Katabolism, Katalaas, Katehhu-akaatsia, Käi, Kärdla kraater, Küüslauk, Külm, Külmakühm, Külmumine, Küpsetuspulber, Kütuseelementide vesinikuenergeetika, Kõhrkalad, Kõhutüüfus, Kõrb, Kõrge mätashari, Kõrsik, Kõrv, Kõrvukrebane, Keemiatööstus, Keemiline aine, Keemiline element, Keemiline hapnikutarve, Keemiline valem, Keemiliste ainete loend, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Keetmine, Kell, Kergkruus, Keri, Keskkond (ökoloogia), Keskkonna happelisus, Keskkonnapõgenikud, Kevadtorm 2019, Kiirgusbilanss, Kiivi (vili), Kilevesi, Kilju, Kingloom, Kinnine tootmistsükkel, Kinnisvara omadused, Kinoliinkollane, Kionosfäär, Kips, Kipsbetoon, Kirurgiline mask, Klaaskehaneste, Klementiin, Kliimamuutus, Kloor, Kloriidid, Kloroplast, Kohtla valla lipp, Kohtla valla vapp, Kohtla-Järve lipp, Kollane meri, Kommunikatsioon allveelaevadega, Kompleksühend, Kondensatsioon, Kondensatsioonireaktsioon, Kondensatsioonituum, Kondenspiim, Konformatsioon, Kookospähkel, Koostise püsivuse seadus, Korea seedermänd, Korrosioon, Kortsleht, Koskenkorva Viina, Kovalentne side, Kraav, Krakkimine, Kreeka pähklipuu, Kristallhüdraat, Kristalliseerumine, Kristallvesi, Kroomhüdroksiidroheline, Krooniline südamepuudulikkus, Ksüleem, Kuivatamine, Kuld, Kulutus, Kupatamine, Kuristik, Kurkumiin, Kuu, Kuum Jupiter, Kuumaveeallikas, Kuuvikerkaar, Laachi järv, Laagrite rikked, Laamtektoonika, Laava, Lactarius indigo, Lahaar, Lahus, Lahustamine, Lahusti, Lahustuvus, Laim (vili), LAK-12, Larviki vald, Lasanje, Lääne-Saare valla lipp, Lääne-Saare valla vapp, Läbipaistev puit, Läbipaistvus, Lähtejärv, Lämmastik, Lämmastikhape, Lämmastikoksiid, Lämmastikusidumine, Lüganuse valla lipp, Lüofiilsus, Lõhkelaeng, Lõiketöötlemine, Lõuend, Lõuna-Korea lipp, LC50, Leelis, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Leht, Lehtersuue, Lehtkapsas, Leideni purk, Leivasupp, Lennunduse keskkonnamõjud, Leo IV (paavst), Lewisi happed ja alused, Liblikõielised, Lift, Ligipääsmatuse poolus, Liha, Liigesevõie, Liim, Liitaine, Liiter, Liitium, Liiv, Lillkapsas, Linaseemned, Linnud, Linnutee, Litograafia, Litotroof, Lobri, Logaritm, Lomp, Lood (merendus), Loodeteelektrijaam, Looduslik kaar, Loodusturism, Loodusvarad, Lumepiir, Lutsern, Maa, Maapähkel, Maar, Maateadus, Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (E), Maateaduste mõisteid (G), Maateaduste mõisteid (J), Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (R), Maateaduste mõisteid (S), Maateaduste mõisteid (V), Maavesi, Madalsoo, Magevesi, Magma, Magnetlevitatsioon, Magnetresonantstomograafia, Magnetvedelik, Maguskirss, Mais, Majavamm, Malahhiitroheline, Malawi, Mammutikoobas, Mandariin, Mandel, Mandlipiim, Mandrilava, Mango, Maomahl, Mariner of the Seas, Markasiit, Mars Reconnaissance Orbiter, Marsi atmosfäär, Marsi laavatunnelid, Marss, MAVEN, Männilised, Märe, Märgumine, Märts 2004, Mört, Mürk, Mõõtenõud, Mõdu, Meaning and Knowledge, Merefüüsika, Mereline paraskliima, Meri (Kuu), Meridiani Planum, Mesi, Mesilane, Mesilasmürk, Mesilasvaha, Messerschmitt Me 163 Komet, Metaan, Metabolism, Metafüüsika 5, Metallide elektrokeemiline pingerida, Metanaal, Metanool, Mileetose koolkond, Mineraal, Mineraalvesi, Mineraliseerumine, Mineraloogia mõisteid, Mis tunne on olla nahkhiir?, Mitokondriaalne hingamisahel, Mošee, Modifitseeritud tärklis, Molekul, Molekuli polaarsus, Molekulipilv, Molekulivalem, Mool, Mootor, Mordva lipp, Mpemba efekt, Muda, Mudavool, Mudjug (laev), Mugul-jänesekapsas, Mulla erosioon, Mulla orgaaniline aine, Mulla veerežiim, Mullahorisont, Mullaniiskus, Mullavesi, Murchisoni meteoriit, Murdumisnäitaja, Murenemine, Must meri, Must sõstar, Mustad sõstrad, Mustmuld, Mutsiinid, N-butüülliitium, Naatriumatsetaat, Naatriumkloriid, Naatriumklorit, Nabala-Paekna matkarada, NAD, Nafta, Naiste olukord Keenias, Nanaid, Natrix astreptophora, Näkk, Neerukoor, Nektariin, Neptuun, Neutralisatsioon, Neutronkiirgus, Niiskus, Niisutus, Nikkel, Nisu, November 2009, Nukleofiil, Oúzo, Oder, Odrajahu, Offroad, Oja, Okeanograafia, Oklo georeaktor, Oksüdaas, Oksüdatiivne fosforüülimine, Oksüdatsioon, Oksiidid, Oktanooli-vee jaotuskoefitsient, Ol Doinyo Lengai, Old Faithful, Ole Rømer, Ookeaniline saar, Ookeanipõhi, Ookeaniplaneet, Ooniumühendid, Optikanähtused, Organism, Orivesi linn, Ortseiin, Osaline sulamine, Osmoregulatsioon, Paast, Paberkott, Padilaava, Paksulehelised, Paljasseemnetaimed, Pallaadium, Palmiõli, Palmitiinhape, Pandora (kuu), Papaia, Parapähkel, Pääsulased, Päijänne, Päikesekollektor, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pärlmutter, Pärsia laht, Pügalrist, Pürolüüs, Põhjamuda, Põhjavesi, Põldmurakas, Põletatud suhkur, Põlevkivituhk, Põlispõhjavesi, Põranda pühkimine, Põud, Peajalgsed, Pegmatiit, Pehme vesi, Pehmerobootika, Peipsi järv, Peipsi-Pihkva järv, Peptiidside, Petroloogia mõisteid, Phoenix (kosmosesond), Pihtla valla lipp, Pihtla valla vapp, Piim, Piinia, Piirideta Arstid, Piirpind, PIK-20, Pikalehine huulhein, Pillapalu Kivijärv, Pilv, Pindaktiivsed ained, Pindpinevus, Pindpinevustegur, Pinnakate, Pinnavee hüdroloogia, Pinnavesi, Piparmünt, Piraajalahus, Pirita jõgi, Pirn, Pistaatsiapähkel, Pliiaku, Pliiats, Pliimennik, Ploom, Pošeerimine, Polaarsed stratosfääripilved, Polükondensatsioon, Polümerisatsioon, Polioviirus, Poolhaagis, Poolsaar, Poolväärtusaeg, Poorbetoon, Poorsus, Porgand, Porgandijuur, Primaarproduktsioon, Prometheus (kuu), Proteaasid, Proteoom, Protoneerimine, Protoonne lahusti, Protoplasma, Pruulimine, Pseudomonas aeruginosa, Puder, Puhkeseisund, Pulma-aastapäev, Punane, Punane lumi, Punane sõstar, Punapeet, Puriin, Puukoor, Puurimine, Rabamurakas, Rabenemine, Radiolüüs, Rahvusvaheline geofüüsika aasta, Rakk, Rakukultuur, Rakumembraan, Raske nafta, Raske vesi, Raud, Raudkvartsiit, Ränikarbiid, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenstruktuurianalüüs, Rünkpilved, Rüoliit, Rõhuandur, Realism (teadus), Regoliit, Reinheitsgebot, Reljeef, Reoveepuhastus, Reovesi, Ressursid, Riimvesi, Riis, Riis (toiduaine), Rio Negro jõgi, Risosfäär, Rivanool, RNA maailma hüpotees, Robert Brown, Rohe-kärnkonn, Roosna-Alliku valla lipp, Rosin, Rukis, Rusuvool, Ruudilised, Ruumpaisumismoodul, Saar, Saare valla lipp, Saastamine, Saastumine, Sademed, Sademevesi, Sadestumiskoefitsient, Safran, Safrankrookus, Sahhariidid, Sahharoos, Sai, Saksa köök, Salat, Salmonellabakter, Samblikud, Samburud, Sammaltaimed, San Luis Potosí, Sanukiit, Sarapuupähkel, Sarvkiht, Satelliidi testimine, Savi kuivamine, Savikilt, Savitellis, Savivärv, Söödav muskushibisk, Süeniit, Sülg, Süsihape, Süsihappegaas, Süsinikdioksiidimaks, Süsinikupõllundus, Süvaveekerge, Süvendamine, Sõõrik, Sõiduk, Sõnnik, Sõukruvi, Sedimentoloogia mõisteid, Seedeelundkond, Seedermännipähkel, Seesamiseemned, Segumasin, Semiramise rippaiad, Settekivim, Settetransport, Sibul, Sidrun, Sinine kuslapuu, Siseveed, Sitka kuusk, Siugkonnalised, Skorpionilised, Solfataar, Solvatatsioon, Sonora kõrb, Soo, Soojuskandja, Soojusmasin, Soojusmass, Sool-geel-meetod, Soolane vesi, Soolapaberfoto, Sooldumine, Soolsus, Soomuld, Soontaimed, Soostumine, Speleoteem, Spoon, Statsionaarne faas, Stromatoliit, Strontsium, StuG III, Subduktsioon, Sudu, Suhhovei, Suhkruklaas, Suhkrupeet, Suhkruroog, Suhteline dielektriline läbitavus, Sukeldumisrefleks, Sukulendid, Sulailm, Sulamine, Sulfiidsed mineraalid, Surnukskeetmine, Suzuki reaktsioon, Taastuv energiaressurss, Tahkeoksiidne kütuseelement, Tahkumine, Taimed, Taimemorfoloogia, Talvitumine, Tanatotsönoos, Tardkivim, Tardkivimite klassifikatsioon, Tšerenkovi kiirgus, Tööstuslik radiograafia, Tüümus, Tülakoid, Tõhela järv, Tõmmis, Tõmmis (leotis), Teadmiseargument, Teadvus, Tee (jook), Teemant, Tehislihas, Temperavärv, Teras, Terra sigillata, Testreaktsioon, Tethys (kuu), Tetumi keel, Thales, Tihedus, Tihend, Tiik, Tinaja, Tioolid, Titania, Toffleri ühiskonnaarengu lained, Toidukeemia, Toit, Toitained, Toitude ja toiduainete loend, Tomat, Tomatid, Trahhee, Trans-efekt, Transpiratsioon, Triitium, Trinidadi ja Tobago lipp, Triton (kuu), Troofiline interaktsioon, Tropism, Truup, Tsüanogeensed glükosiidid, Tsütoplasma, Tsütosool, Tsellulaas, Tsement, Tsitraaditsükkel, Tuberkuloos, Tuhaplokk, Tulehaldjad, Tuli, Tungaõli, Turbasammal, Turvas, Tuul, Tuulegeneraator, Tuumkütus, Ultramariinviolett, Uraan (planeet), US Airwaysi lend 1549, Uute kivide kasvamine, Vaakumkuivatamine, Vaarikas, Valge kukehari, Valge peakapsas, Valgevorst, Valgla, Valguse neeldumine, Valgusreaktsioonid, Vallikraav, Varjevärvus, Vars, Väävel, Vääveldioksiid, Väävelhape, Vääveltrioksiid, Väävlishape, Värvipigment, Võõris, Või, Võilill, Vee ioonkorrutis, Vee jaotumine maal, Vee karedus, Vee kloorimine, Vee kvaliteet, Vee magestamine, Vee soojendamine päikesepaneelidega, Veeala, Veeaur, Veeökosüsteem, Veebilanss, Veehaare, Veehoidla, Veejuhe, Veejuhtivus, Veekindlus, Veekonn, Veelained, Veelase, Veepall, Veepüstol, Veepõhine värv, Veepuhastus, Veerežiim, Veeressursid, Veeringe, Veeseadus, Veesisaldus, Veetemperatuur, Veevarustus, Vereplasma, Vesiikul (bioloogia), Vesiikul (geoloogia), Vesijahutus, Vesilahus, Vesiliiv, Vesinik, Vesinikbromiid, Vesinikeksponent, Vesinikside, Vesiniksulfiid, Vesinikuenergeetika, Vesiorel, Vesipapp, Vesiratas, Vesitsementtegur, Vetikad, Vettpidav kiht, Vigilius, Vihm, Vihmamets, Viigimari, Viinamari, Virsik, Vitamiinid, Vool, Vooluveekogu, Voroneži oblasti lipp, Vulkaan, Vulkaaniline kaar, Vulkaaniline kivim, Vulkaaniline tuhk, Vulkanism, Vundament, Wardi kast, Werner Zoege von Manteuffel, Ya Ding, Yadkin, 100-protsendiline alkohol, 16. veebruar, 2. mai, 2001 Mars Odyssey, 90377 Sedna. Laienda indeks (1003 rohkem) »

A-horisont

A-horisont on tähistatud tähega A A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont.

Uus!!: Vesi ja A-horisont · Näe rohkem »

Aaderdamine

Lapiga aaderdamine Aaderdamine ehk aaderdus on värvitud pinnale eseme vääristamiseks puidu- või marmorisarnase tekstuuri andmine.

Uus!!: Vesi ja Aaderdamine · Näe rohkem »

Absint

Absint ehk rahvapäraselt koirohuviin (hüüdnimi roheline haldjas, prantsuse keeles la Fée Verte) on aniisimaitseline, kergelt kibe, kahvaturohelist või valget värvi, kange (45–72%) destilleeritud alkohoolne jook ja aperitiiv.

Uus!!: Vesi ja Absint · Näe rohkem »

Absorptsioon (keemia)

Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises.

Uus!!: Vesi ja Absorptsioon (keemia) · Näe rohkem »

Adenoviirusinfektsioon

Adenoviirusinfektsioon on äge hingamisteede nakkus, mis kutsub inimesel esile palaviku, hingamisteede põletiku ja konjunktiviidi.

Uus!!: Vesi ja Adenoviirusinfektsioon · Näe rohkem »

Aedmaasikas

Aedmaasikas (Fragaria × ananassa) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluvate mitmeaastaste igihaljaste rohttaimede tšiili maasika (Fragaria chiloensis) ja virgiinia maasika (Fragaria virginiana) hübriid.

Uus!!: Vesi ja Aedmaasikas · Näe rohkem »

Aedpetersell

Aedpetersell (Petroselinum crispum) on sarikaliste sugukonna peterselli perekonda kuuluv aromaatne kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Aedpetersell · Näe rohkem »

Aeglusti

Aeglusti ehk moderaator on aine, materjal või seade, mida kasutatakse mingi protsessi või liikumise aeglustamiseks.

Uus!!: Vesi ja Aeglusti · Näe rohkem »

Aerobiondid

Aerobiondid on õhkkeskkonna organismid.

Uus!!: Vesi ja Aerobiondid · Näe rohkem »

Aerobioos

Aerobioos ehk oksübioos on elu keskkonnas, kus leidub vaba (molekulaarset) hapnikku.

Uus!!: Vesi ja Aerobioos · Näe rohkem »

Aerofüüdid

Habetillandsia on aerofüüt Aerofüüdid on taimed, kes saavad eluks vajaliku vee ja toiteelemendid õhust ja vihmast.

Uus!!: Vesi ja Aerofüüdid · Näe rohkem »

Aerogeel

Räni-aerogeel Aerogeel on väga väikese tiheduse ja väikese soojusjuhtivusteguriga materjal, mida saadakse siis, kui geelis asendatakse vedelik gaasiga.

Uus!!: Vesi ja Aerogeel · Näe rohkem »

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.

Uus!!: Vesi ja Aerosool · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Vesi ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Agung

Agung on 3142 m kõrgune tegevvulkaan Indoneesias Bali saare idaosas, Bali kõrgeim tipp.

Uus!!: Vesi ja Agung · Näe rohkem »

Aiavoolik

Sprinkler Aiavoolik on painduv toru, mida kasutatakse vee edasikandmiseks.

Uus!!: Vesi ja Aiavoolik · Näe rohkem »

Ainehulk

Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.

Uus!!: Vesi ja Ainehulk · Näe rohkem »

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Uus!!: Vesi ja Aineringe · Näe rohkem »

Ajurand

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Ajurand on ranna maapoolne osa, mis paikneb alati üle kõrgveetaseme.

Uus!!: Vesi ja Ajurand · Näe rohkem »

Akied

Akiede traditsiooniline asuala Allesjäänud asualad Akied on hõim Tansaania põhjaosas Kilimanjarost lõunas, tänapäeval peamiselt masaide asustatud savannis, Olduvai kuristikust paarsada kilomeetrit kagu pool.

Uus!!: Vesi ja Akied · Näe rohkem »

Aktiivne mürasummutus

Mürasummutus valjuhääldist tuleva summutava signaaliga, müraga liitudes tühistavad üksteist. Aktiivne mürasummutus, ka müra vähendamine, on soovimatu müra vähendamine või summutamine teise, spetsiaalselt selleks töödeldud heli liitmisega.

Uus!!: Vesi ja Aktiivne mürasummutus · Näe rohkem »

Aktiivsüsi

mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.

Uus!!: Vesi ja Aktiivsüsi · Näe rohkem »

Akvafoobia

Hüdrofoobia ehk akvafoobia (ladina keeles aqua 'vesi' ja φόβος 'hirm') on vee kartmine, hirm ujumise ees, hirm uppuda ja hirm vette astuda.

Uus!!: Vesi ja Akvafoobia · Näe rohkem »

Akvameetria

Akvameetria (inglise aquametry; kr sõnadest akva- + metreō 'mõõdan') on mingis proovis või preparaadis (aines, materjalis, biomassis) sisalduva vee massi, protsendilise sisalduse või kontsentratsiooni määramine.

Uus!!: Vesi ja Akvameetria · Näe rohkem »

Akvaporiin

Akvapooriin-1 (AQP1) kristallograafiline struktuur Akvaporiin ehk AQP ehk veekanal on integraalne membraanivalk, mis moodustab poore rakumembraanis ja kuulub peamiste sisemiste valkude perekonda (ingl major intrinsic proteins, MIP).

Uus!!: Vesi ja Akvaporiin · Näe rohkem »

Alabaster

Alabastrist tehtud kujuke Vana-Egiptuse kuningannast Ankhnesmerine II-st ja tema pojast Pepi II-st (22. või 23. sajand eKr) Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim.

Uus!!: Vesi ja Alabaster · Näe rohkem »

Alamjooks

1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.

Uus!!: Vesi ja Alamjooks · Näe rohkem »

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Vesi ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Aleksander I (paavst)

Aleksander I (ladina Alexander; kreeka keeles Ἀλέξανδρος 'meeste kaitsja') oli kuues paavst.

Uus!!: Vesi ja Aleksander I (paavst) · Näe rohkem »

Aleuriit

Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Vesi ja Aleuriit · Näe rohkem »

Alkaani 1-monooksügenaas

Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.

Uus!!: Vesi ja Alkaani 1-monooksügenaas · Näe rohkem »

Alkaloidid

Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.

Uus!!: Vesi ja Alkaloidid · Näe rohkem »

Alkeenide metatees

Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism. Metateesireaktsiooni on võrreldud ka "Perekonnavalsiga", kus tantsijad (alkeenide struktuuriosad) vahetavad omavahel partnereid Alkeenide metatees (ingl olefin metathesis) on orgaaniline reaktsioon, mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.

Uus!!: Vesi ja Alkeenide metatees · Näe rohkem »

Alkoholiekspertiis

Alkoholiekspertiis on ekspertiis, mille põhieesmärk on välja selgitada alkoholi sisaldava vedeliku koostis.

Uus!!: Vesi ja Alkoholiekspertiis · Näe rohkem »

Alkoholijoove

Alkoholijoove (ka joove, joobeseisund, alkoholimürgistus) on alkoholi (valdavalt suukaudse) tarvitamise tagajärjel tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Uus!!: Vesi ja Alkoholijoove · Näe rohkem »

Allikas

Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.

Uus!!: Vesi ja Allikas · Näe rohkem »

Allveeakustika

Allveeakustika on akustika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi vees.

Uus!!: Vesi ja Allveeakustika · Näe rohkem »

Allveelaev

Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.

Uus!!: Vesi ja Allveelaev · Näe rohkem »

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.

Uus!!: Vesi ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat · Näe rohkem »

Alumosilikaadid

Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi.

Uus!!: Vesi ja Alumosilikaadid · Näe rohkem »

Alus

Sõnal alus on mitu tähendust.

Uus!!: Vesi ja Alus · Näe rohkem »

Alus (laevandus)

Alus ehk ujuvvahend on inimese kätetööna valminud vees ujuv asi, kui seda kasutatakse inimese, lasti, seadmete või muude asjade hoidmiseks või edasitoimetamiseks vee peal või vee all.

Uus!!: Vesi ja Alus (laevandus) · Näe rohkem »

Aluseline oksiid

Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.

Uus!!: Vesi ja Aluseline oksiid · Näe rohkem »

Ambla valla lipp

Ambla valla lipp Ambla valla lipp on Järva maakonna endise Eesti haldusüksuse Ambla valla lipp.

Uus!!: Vesi ja Ambla valla lipp · Näe rohkem »

Ambra

Ambra Ambra on kašeloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal.

Uus!!: Vesi ja Ambra · Näe rohkem »

Amfora

1: serv, 2: kael, 3: käepide,4: õlg, 5: sisemus, 6: jalg Amfora (kreeka keeles Αμφορεύς 'amphoreus'; amphi- 'mõlemal küljel', phoreus 'kandja' või pherein 'kandma') oli Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm.

Uus!!: Vesi ja Amfora · Näe rohkem »

Amfoteerne oksiid

Amfoteerne oksiid on poolmetallioksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.

Uus!!: Vesi ja Amfoteerne oksiid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Vesi ja Aminohapped · Näe rohkem »

Aminorühm

Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.

Uus!!: Vesi ja Aminorühm · Näe rohkem »

Amitriptüliin

Amitriptüliin (ladina keeles Amitriptylinum) on ravim, mille toimeaine on amitriptüliinvesinikkloriid ja mis keemiliselt kuulub tritsükliliste antidepressantide hulka.

Uus!!: Vesi ja Amitriptüliin · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Vesi ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Anders Celsius

Anders Celsius (27. november 1701 Uppsala – 25. aprill 1744 Uppsala) oli Rootsi astronoom ja füüsik.

Uus!!: Vesi ja Anders Celsius · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Vesi ja Andesiit · Näe rohkem »

Anhüdriidid

Anhüdriid äädikhappest pisi Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.

Uus!!: Vesi ja Anhüdriidid · Näe rohkem »

Anhüdriit

Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.

Uus!!: Vesi ja Anhüdriit · Näe rohkem »

Aniliin

Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.

Uus!!: Vesi ja Aniliin · Näe rohkem »

Aniliinlilla

Aniliinlilla ehk Perkini lilla (inglise keeles mauveine ja Perkin's purple) oli esimene sünteesitud aniliinvärv ajaloos, millega sai kangastele anda püsiva erklilla värvitooni.

Uus!!: Vesi ja Aniliinlilla · Näe rohkem »

Anodeerimine

Anodeerimine (anodizing) on elektrokeemiline protsess, mille käigus paksendatakse metallist valmistatud objektide naturaalset oksiidikihti.

Uus!!: Vesi ja Anodeerimine · Näe rohkem »

Anorgaaniline analüüs

Anorgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb anorgaanilise aine koostise kindlakstegemisega või anorgaaniliste ühendite identifitseerimisega, kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Vesi ja Anorgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Anorgaanilised lahustid

Vesiniksidemete moodustumine vedelas vees Anorgaaniline lahusti on lahusti, mis ei sisalda orgaanilisi aineid.

Uus!!: Vesi ja Anorgaanilised lahustid · Näe rohkem »

Antifriis

Antifriis on külmakindel jahutusvedelik, mille külmumistemperatuur on veega võrrelduna madalam.

Uus!!: Vesi ja Antifriis · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Uus!!: Vesi ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »

Apatšid

Kaiova-apatši pealik Essa-queta Apatšid on mitme lähedases keelesuguluses oleva ja sarnase kultuuriga indiaanlaste rühma koondnimetus.

Uus!!: Vesi ja Apatšid · Näe rohkem »

Apelsin

Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.

Uus!!: Vesi ja Apelsin · Näe rohkem »

Aprikoos

Aprikoosid on aprikoosipuu viljad Terve ja läbilõigatud aprikoos Aprikoos on aprikoosipuu vili.

Uus!!: Vesi ja Aprikoos · Näe rohkem »

Aprioorne õigustus

Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.

Uus!!: Vesi ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Vesi ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Aqua

Aqua tähendab ladina keeles 'vesi'.

Uus!!: Vesi ja Aqua · Näe rohkem »

Arabia Terra

Kraatrid Arabia Terral Arabia Terra on mägine piirkond Marsil, mis paikneb peamiselt Arabia nelinurgas, kuid piirkonna väike osa ulatub ka Mare Acidaliumi nelinurka.

Uus!!: Vesi ja Arabia Terra · Näe rohkem »

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Uus!!: Vesi ja Arhaikum · Näe rohkem »

Armstrongi piir

skafandrita, kasutades ainult hapnikumaski, hakkaksid tema kopsudes sisalduv vesi ja ka tema sülg keema Armstrongi piir on kõrgus, kus atmosfäärirõhk on nii madal (0,0618 atmosfääri või 6,3 kPa (47 mmHg)), et vesi keeb inimkeha normaaltemperatuuril (37,0 °C).

Uus!!: Vesi ja Armstrongi piir · Näe rohkem »

Arteesia kaev

Arteesia kaev on kaev, mille vesi iseenesest maapinnale tõuseb.

Uus!!: Vesi ja Arteesia kaev · Näe rohkem »

Arusisalik

Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Arusisalik (Zootoca vivipara) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomajaliik.

Uus!!: Vesi ja Arusisalik · Näe rohkem »

Asi (õigusteadus)

Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.

Uus!!: Vesi ja Asi (õigusteadus) · Näe rohkem »

Asotobakter

Asotobakter (Azotobacter) on mullas ja vees vabalt elavate gramnegatiivsete bakterite perekond.

Uus!!: Vesi ja Asotobakter · Näe rohkem »

Astel

''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.

Uus!!: Vesi ja Astel · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Vesi ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atmosfääri koostis

Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis.

Uus!!: Vesi ja Atmosfääri koostis · Näe rohkem »

Atmosfääriaken

Atmosfääriaken on elektromagnetilise kiirguse spektri niisugune piirkond, milles Maa atmosfäär paistab hästi läbi.

Uus!!: Vesi ja Atmosfääriaken · Näe rohkem »

Atsetoon

Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.

Uus!!: Vesi ja Atsetoon · Näe rohkem »

Aurukatel

Aurukatel ehk aurugeneraator (inglise steam generator, ka boiler) on seade, mida kasutatakse auru (tavaliselt veeauru) tootmiseks kuumutatavast ainest (tavaliselt vesi), atmosfäärirõhust kordades kõrgema rõhuga, auru tarbivatele seadmetele, näiteks aurumasinad, -turbiinid.

Uus!!: Vesi ja Aurukatel · Näe rohkem »

Aurumine

280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.

Uus!!: Vesi ja Aurumine · Näe rohkem »

Aurumiskiirus

Aurumiskiirus on teatavalt pinnalt ajaühikus aurunud vee hulk.

Uus!!: Vesi ja Aurumiskiirus · Näe rohkem »

Aurustumissoojus

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Uus!!: Vesi ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Uus!!: Vesi ja Autotroof · Näe rohkem »

Avokaado

Terve ja poolitatud avokaado 'Hass' Avokaado vili USA-st ja selle läbilõige Avokaadod Réunionil puu otsas Avokaado on avokaadopuu ehk ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili.

Uus!!: Vesi ja Avokaado · Näe rohkem »

Üheksavägine

Üheksavägine (Verbascum thapsus) on Sealõuarohuliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.

Uus!!: Vesi ja Üheksavägine · Näe rohkem »

Üldine õhuringlus

Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem Maa üldine õhuringlus ehk globaalne õhu tsirkulatsioon atmosfääris on kogu Maa atmosfääri haarav õhuvoolude püsiv süsteemne ringlus.

Uus!!: Vesi ja Üldine õhuringlus · Näe rohkem »

Ülekriitiline fluidum

Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega Ülekriitiliseks fluidumiks ehk ülekriitiliseks vooliseks nimetatakse ainet, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtustest kõrgemad.

Uus!!: Vesi ja Ülekriitiline fluidum · Näe rohkem »

Üleujutus

Üleujutus Floridas, mille põhjustas 2005. aasta Wilma-nimeline orkaan Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.

Uus!!: Vesi ja Üleujutus · Näe rohkem »

Ülevoolupais

Ülevoolupais on pais, millest vesi üle voolab.

Uus!!: Vesi ja Ülevoolupais · Näe rohkem »

Üliraske vesi

Üliraske vesi on vee vorm, milles tavalised vesinikuaatomid on asendunud triitiumi ehk üliraske vesiniku omadega.

Uus!!: Vesi ja Üliraske vesi · Näe rohkem »

Ärakanne

Ärakanne ehk transport on mulla (sealhulgas mullas lahustunud osakeste) ja peeneteraliste pudedate setete mingilt alalt ärakandumine vee või tuule mõjul (mulla erosioon või settetransport).

Uus!!: Vesi ja Ärakanne · Näe rohkem »

Äravool

Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglast veekokku (jõkke, järve, merre).

Uus!!: Vesi ja Äravool · Näe rohkem »

Õõtsik

Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.

Uus!!: Vesi ja Õõtsik · Näe rohkem »

Õlu

Õlleklaas õllega Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi.

Uus!!: Vesi ja Õlu · Näe rohkem »

Õun

Erinevaid õunu Mets-õunapuu viljad 'Rubin' 'Red Delicious' 'Golden Delicious' 'Granny Smith' 'Royal Gala' 'Braeburn' Kanzi ehk 'Nicoter' 'Fuji' Õun on õunapuu vili, botaanilises mõttes õunvili.

Uus!!: Vesi ja Õun · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Uus!!: Vesi ja Baarium · Näe rohkem »

Bagdad

Valitsushoone Bagdadis Bagdad on Iraagi pealinn, Bagdadi kubernerkonna keskus.

Uus!!: Vesi ja Bagdad · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Vesi ja Bakterid · Näe rohkem »

Balaton

Balaton on järv Ungaris, Bakony'i mägede lõunajalamil.

Uus!!: Vesi ja Balaton · Näe rohkem »

Banaan

Banaanitaim koos viljakobaraga Maailmas kõige populaarsema kultivari Cavendish viljad Banaan on banaani perekonda (Musa) kuuluvate liikide vili.

Uus!!: Vesi ja Banaan · Näe rohkem »

Basalt

Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Uus!!: Vesi ja Basalt · Näe rohkem »

Beetli-areekapalm

Beetlipalm ehk beetli-areekapalm (Areca catechu) on palmiliste sugukonna areekapalmi perekonna liik.

Uus!!: Vesi ja Beetli-areekapalm · Näe rohkem »

Bensüülalkohol

Bensüülalkohol Bensüülalkohol ehk fenüülmetanool (keemiline valem C6H5CH2OH) on hästilõhnav värvusetu vedelik.

Uus!!: Vesi ja Bensüülalkohol · Näe rohkem »

Bensiinimootor

250x250px Bensiinimootor ehk ottomootor on väntmehhanismi ja sädesüütega sisepõlemismootor, mille kütuseks on bensiin (või sarnaste omadustega lenduv kütus, näiteks bioetanool).

Uus!!: Vesi ja Bensiinimootor · Näe rohkem »

Bensoiinkondensatsioon

Bensoiinkondensatsiooni nimetatakse tihti kondensatsioonireaktsiooniks, kuid ainult ajaloolistel põhjustel.

Uus!!: Vesi ja Bensoiinkondensatsioon · Näe rohkem »

Bergamotiõli

Bergamotiõli Bergamotiõli (ladina keeles Bergamiae aetheroleum) on peaaegu küpse bergamoti viljakestast (perikarbist) saadav eeterlik õli.

Uus!!: Vesi ja Bergamotiõli · Näe rohkem »

Bermuda kolmnurk

Tavaliselt kujutatakse Bermuda kolmnurka ligikaudu sellistes piirides Bermuda kolmnurk on mereala Bermuda saare, Puerto Rico loodetipu ja Florida poolsaare lõunatipu vahel, kus väidetavalt esinevad paranormaalsed nähtused.

Uus!!: Vesi ja Bermuda kolmnurk · Näe rohkem »

Betoon

USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.

Uus!!: Vesi ja Betoon · Näe rohkem »

Betoonitööd

Betoonisegu paigaldamine ehk betoneerimine Betoonitööd, ka betoneerimine, on monoliitsete betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide, samuti monoliitsete betoon- ja raudbetoonehitiste püstitamisel betooniseguga tehtavad tööd.

Uus!!: Vesi ja Betoonitööd · Näe rohkem »

Bifenüül

Bifenüül Bifenüül ehk difenüül ehk fenüülbenseen (C6H5)2 on areenide klassi kuuluv orgaaniline aine, mis moodustab meeldiva lõhnaga värvuseta kristalle.

Uus!!: Vesi ja Bifenüül · Näe rohkem »

Bioanorgaaniline keemia

Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.

Uus!!: Vesi ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Biokeemiline hapnikutarve

Biokeemiline hapnikutarve (BHT; inglise keeles BOD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel (proovi hoitakse temperatuuril 20°C ja pimedas).

Uus!!: Vesi ja Biokeemiline hapnikutarve · Näe rohkem »

Bioloogiline lagunemine

Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.

Uus!!: Vesi ja Bioloogiline lagunemine · Näe rohkem »

Bioloogiline oksüdatsioon

Bioloogiline oksüdatsioon (lühend bn) on organismides toimuv paljuetapiline redoksreaktsioonide ahel, mille tagajärjel moodustuvad lõppsaadustena peamiselt süsihappegaas, vesi ja ammoniaak, mis organismidest väljutatakse.

Uus!!: Vesi ja Bioloogiline oksüdatsioon · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Vesi ja Biomass · Näe rohkem »

Biomembraan

Raku membraan Bioloogiline membraan ehk biomembraan on membraan, mis ümbritseb rakukompartmenti või eraldab rakumembraanina raku siseruumi välisruumist.

Uus!!: Vesi ja Biomembraan · Näe rohkem »

Blanšeerimine

Blanšeerimine (prantsuse keeles blanchir “valgendama”) on toiduainete (enamasti puu- ja köögiviljade, samuti mõnda liiki kala) lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine ("kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks.

Uus!!: Vesi ja Blanšeerimine · Näe rohkem »

Boniniit

Boniniit on vulkaaniline kivim.

Uus!!: Vesi ja Boniniit · Näe rohkem »

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Uus!!: Vesi ja Broom · Näe rohkem »

Bunseni reaktsioon

Bunseni reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles vesi, vääveldioksiid ja jood moodustavad väävelhappe ja vesinikjodiidhappe.

Uus!!: Vesi ja Bunseni reaktsioon · Näe rohkem »

Burromeeter

Meteoroloog Ain Kallis selgitamas Tõravere ilmajaama burromeetri tööpõhimõtet Burromeeter (. Vallo Nuust, Tartu Postimees, 21. märts 2002.

Uus!!: Vesi ja Burromeeter · Näe rohkem »

Butaani ja propaani segu

Butaani ja propaani segu on normaalrõhul gaasiliste, kuid rõhu all vedelas olekus süsivesinike segu, mida toodetakse peamiselt toornaftast.

Uus!!: Vesi ja Butaani ja propaani segu · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Vesi ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Callisto (Jupiteri kaaslane)

Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.

Uus!!: Vesi ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »

Casiquiare

Casiquiare (hispaania Río Casiquiare, ka Caño Casiquiare) on jõgi Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Vesi ja Casiquiare · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Vesi ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

CTD-sond

CTD-sond CTD-sond (lühend ingliskeelsetest sõnadest Conductivity, Temperature, Density 'elektrijuhtivus, temperatuur, tihedus') on seade, mille abil mõõdetakse vee elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu muutumist sõltuvalt kaugusest veekogu pinnast.

Uus!!: Vesi ja CTD-sond · Näe rohkem »

Culex quinquefasciatus

Culex quinquefasciatus on kogu maailmas leiduv sääsk laulusääse perekonnast.

Uus!!: Vesi ja Culex quinquefasciatus · Näe rohkem »

Daik

Basaltsed daikid Alaskal Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.

Uus!!: Vesi ja Daik · Näe rohkem »

Džinn

Eestis toodetud džinne Džinn (inglise keeles gin) on teraviljapiiritusest, veest ja kadakamarjadest valmistatud destilleeritud alkohoolne jook.

Uus!!: Vesi ja Džinn · Näe rohkem »

Dedveit

Dedveit (inglise deadweight 'täiskaal'; eesti keeles kasutatav lühend DW) ehk laeva täielik kandevõime on laeva veovõime üks tähtsamaid näitajaid.

Uus!!: Vesi ja Dedveit · Näe rohkem »

Deebit

Deebit (ka tootlikkus) on geoloogias ja mäenduses keskmine vee, nafta või gaasi hulk, mida allikas või kaev ajaühikus annab.

Uus!!: Vesi ja Deebit · Näe rohkem »

Dehüdraatimine

Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.

Uus!!: Vesi ja Dehüdraatimine · Näe rohkem »

Dekaan (süsivesinik)

Graafiline struktuurivalem Dekaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kümme süsinikuaatomit.

Uus!!: Vesi ja Dekaan (süsivesinik) · Näe rohkem »

Dekanool

Dekanool on värvitu, viskoosne, tugeva lõhnaga vees lahustumatu alkohol.

Uus!!: Vesi ja Dekanool · Näe rohkem »

Depressant (ökoloogia)

Depressant on aine, mis vähendab vee aurumist (näiteks veekogust või põldudelt).

Uus!!: Vesi ja Depressant (ökoloogia) · Näe rohkem »

Desoksüriboos

2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).

Uus!!: Vesi ja Desoksüriboos · Näe rohkem »

Destilleeritud vesi

Vee destilleerimise masin Destilleeritud vesi (inglise distilled water) on destillatsiooni teel saadud (aurustatud ja seejärel kondenseeritud) ja lahustunud lisandeist (peamiselt sooladest) puhastatud vesi.

Uus!!: Vesi ja Destilleeritud vesi · Näe rohkem »

Deuteerium

Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.

Uus!!: Vesi ja Deuteerium · Näe rohkem »

Diamagnetism

Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.

Uus!!: Vesi ja Diamagnetism · Näe rohkem »

Dibroom

Dibroomi struktuurivalem. Kaks broomimolekuli, mis paiknevad teineteisest 228 pikomeetri kaugusel Dibroom ehk molekulaarne broom ehk broom (Br2) on tähtsaim broomist koosnev lihtaine.

Uus!!: Vesi ja Dibroom · Näe rohkem »

Dietüüleeter

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.

Uus!!: Vesi ja Dietüüleeter · Näe rohkem »

Diferent

Diferent on laeva või mõne muu veesõiduki pikikalle, mida mõõdetakse kraadides või vööri ja ahtri süvise vahega, sellest ka sõna 'diferent' (sõna 'different' tähendab inglise keeles 'erinevus').

Uus!!: Vesi ja Diferent · Näe rohkem »

Dimensioonita suurus

Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.

Uus!!: Vesi ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »

Dioksaan

thumb thumb 1,4-dioksaan ehk dioksaan ehk 1,4-dioksütsükloheksaan ehk 1,4-dietüleendioksiid ehk dietüleendioksiid ehk dietüleeneeter on alitsükliline dieeter, heterotsükliline orgaaniline ühend.

Uus!!: Vesi ja Dioksaan · Näe rohkem »

Dioriit

mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.

Uus!!: Vesi ja Dioriit · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon (keemia)

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Uus!!: Vesi ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Vesi ja Divesinik · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Vesi ja DNA · Näe rohkem »

Dopamiin

Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.

Uus!!: Vesi ja Dopamiin · Näe rohkem »

Duniit

Duniit Duniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.

Uus!!: Vesi ja Duniit · Näe rohkem »

Edgar Degas

Edgar Degas (sünninimi Hilaire-Germain-Edgar de Gas; 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor.

Uus!!: Vesi ja Edgar Degas · Näe rohkem »

Eelvitamiinid

Eelvitamiinid ehk provitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaanilised biomolekulid, ka looduslike vitamiinide algvormid, mis muundatakse organismides toimivateks bioaktiivseteks vitamiinideks.

Uus!!: Vesi ja Eelvitamiinid · Näe rohkem »

Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on riigile kuuluv äriühing, mille tegevusaladeks on vee-, õhu- ja pinnaseanalüüsid, toorme ja toodangu laboratoorne analüüs, keskkonnaprojektide juhtimine, keskkonnaekspertiis ja keskkonnaaudit, teadus- ja arendustegevus, keskkonnaalane nõustamine ja koolitus, ohtlike jäätmete analüüs ja käitlemine ning tollilabori teenuse osutamine riigi Maksu- ja Tolliametile.

Uus!!: Vesi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus · Näe rohkem »

EGb 761

EGb 761 ka Ginkgo biloba ekstrakt 761 (extract of Ginkgo biloba 761) on kuivatatud hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstrakti kodeeritud nimetus, millel on mõnedele organismidele bioaktiivne toime ja see on mitmete hõlmikpuuleheravimite koostises.

Uus!!: Vesi ja EGb 761 · Näe rohkem »

Ehitusgeoloogia

Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.

Uus!!: Vesi ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »

Eksogeensed protsessid

Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia.

Uus!!: Vesi ja Eksogeensed protsessid · Näe rohkem »

Ekvatoriaalne kliima

thumb thumb thumb Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele.

Uus!!: Vesi ja Ekvatoriaalne kliima · Näe rohkem »

Elektrienergia tootmine

Elektrienergia tootmine on elektrienergia saamine teistest energialiikidest.

Uus!!: Vesi ja Elektrienergia tootmine · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Vesi ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektriline rakettmootor

Elektriline rakettmootor on rakettmootor, mis töötab elektrienergial.

Uus!!: Vesi ja Elektriline rakettmootor · Näe rohkem »

Elektroenergeetika

Elektroenergeetika on energeetika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja kasutamisega.

Uus!!: Vesi ja Elektroenergeetika · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Vesi ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks.

Uus!!: Vesi ja Elektrolüütiline dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Elektronide transpordiahel

Fotosünteetiline elektrontransportahel kloroplastis Mitokondriaalne elektrontransportahel Elektronide transpordiahel (ETA) ehk elektrontransportahel on rida ensüümkomplekse, mis võimaldavad vabade elektronide ülekannet läbi redoksreaktsioonide.

Uus!!: Vesi ja Elektronide transpordiahel · Näe rohkem »

Elektronmuusika mõisteid

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

Uus!!: Vesi ja Elektronmuusika mõisteid · Näe rohkem »

Eleusise müsteeriumid

Eleusise müsteeriumid (kreeka keeles: Ελευσίνια Μυστήρια) olid müsteeriumid, mida peeti Antiik-Kreekas Eleusise linnas.

Uus!!: Vesi ja Eleusise müsteeriumid · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Vesi ja Elu · Näe rohkem »

Elu teke

Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.

Uus!!: Vesi ja Elu teke · Näe rohkem »

Eluta loodus

Eluta loodus on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus.

Uus!!: Vesi ja Eluta loodus · Näe rohkem »

Elutähtis teenus

Elutähtsad on need teenused, mis on hädavajalikud nii ettevõtetele, riigiasutustele kui ka inimestele, et rahuldada nende esmavajadused ning tagada elu ja tervis.

Uus!!: Vesi ja Elutähtis teenus · Näe rohkem »

Eluvorm (ökoloogia)

Eluvormid ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused.

Uus!!: Vesi ja Eluvorm (ökoloogia) · Näe rohkem »

Empiiriline valem

Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.

Uus!!: Vesi ja Empiiriline valem · Näe rohkem »

Epidoot

Epidoot on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal.

Uus!!: Vesi ja Epidoot · Näe rohkem »

Epoksiidid

Epoksiidi üldvalem Epoksiid, tuntud ka kui oksiraan, on kolmeaatomilise ringiga tsükliline eeter.

Uus!!: Vesi ja Epoksiidid · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Vesi ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Eritakistus

Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.

Uus!!: Vesi ja Eritakistus · Näe rohkem »

Erituskude

Erituskude on taimekude, mille ülesandeks on tagada vedelate või tahkete ainete eritumine taimedest.

Uus!!: Vesi ja Erituskude · Näe rohkem »

Eriveekulu

Eriveekulu on vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühiku valmistamiseks.

Uus!!: Vesi ja Eriveekulu · Näe rohkem »

Erosioon

Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.

Uus!!: Vesi ja Erosioon · Näe rohkem »

Espresso

Espressomasin Espresso (itaalia keeles 'väljapressitud') on itaaliapärane kohv, mis valmistatakse espressokohvimasinas, surudes rõhu all olevat vett kiiresti läbi tihedalt keetmiskambrisse pakitud peene kohvipulbri, mis on jahvatatud espressoubadest (tumedaks röstitud Arabica ubadest).

Uus!!: Vesi ja Espresso · Näe rohkem »

Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Uus!!: Vesi ja Estrid · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Vesi ja Etanool · Näe rohkem »

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Uus!!: Vesi ja Etüleen · Näe rohkem »

Euroopa karusmari

Karusmari ehk euroopa karusmari (Ribes uva-crispa), rahvapärase nimetusega tikker, on sõstraliste sugukonda sõstra perekonda kuuluv põõsaliik.

Uus!!: Vesi ja Euroopa karusmari · Näe rohkem »

Euroopa ruumi arenguplaan

Tallinna vanalinn on osa maailma kultuuripärandist Euroopa ruumi arenguplaan (inglise European Spatial Development Perspective (ESDP), otsetõlkena ka Euroopa ruumilise arengu perspektiiv) on Euroopa Liidu planeeringudokument, mille eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu territooriumite ühtlane ning jätkusuutlik areng.

Uus!!: Vesi ja Euroopa ruumi arenguplaan · Näe rohkem »

Europa

Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.

Uus!!: Vesi ja Europa · Näe rohkem »

Evaporiidid

Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).

Uus!!: Vesi ja Evaporiidid · Näe rohkem »

Evapotranspiratsioon

Evapotranspiratsioon ehk koguaurumine on vee molekulide keemiseta eraldumine vee, maa või jää pinnalt õhkkonda.

Uus!!: Vesi ja Evapotranspiratsioon · Näe rohkem »

Evorsioon

Evorsioon ehk virustus on erosiooni liik, mille käigus vertikaalselt langev vesi uuristab kivimeid.

Uus!!: Vesi ja Evorsioon · Näe rohkem »

Faasidiagramm

sulamiskõver Vee ''pVT''-faasidiagramm (''solide'' tahke, ''liquide'' vedel, ''gaz'' gaasiline) Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.

Uus!!: Vesi ja Faasidiagramm · Näe rohkem »

Faraday efekt

Faraday efekt on Michael Faraday järgi nime saanud magneto-optiline efekt, mis ilmneb valguse ja magnetvälja vastasmõjus aines.

Uus!!: Vesi ja Faraday efekt · Näe rohkem »

Föön (tehnika)

Föön on elektriline aparaat, mis tekitab sooja õhku juuste, käte või muu kuivatamiseks.

Uus!!: Vesi ja Föön (tehnika) · Näe rohkem »

Feng shui

Feng shui (hiina keeles 風水 fēngshuǐ 'tuul-vesi') on mitu tuhat aastat vana Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada inimese harmoonia ümbritseva keskkonnaga.

Uus!!: Vesi ja Feng shui · Näe rohkem »

Fennekrebane

Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.

Uus!!: Vesi ja Fennekrebane · Näe rohkem »

Fettuccine

Toores, keetmata ''fettuccine'' Fettuccine (itaalia keeles 'väiksed lindid') on Itaalia köögis populaarne lindikujuline pastaliik.

Uus!!: Vesi ja Fettuccine · Näe rohkem »

Fibo kergplokk

Fibo kergplokk on ehitusplokk, mida valmistatakse kergkruusa, tsemendi ja vee segust.

Uus!!: Vesi ja Fibo kergplokk · Näe rohkem »

Firn

Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.

Uus!!: Vesi ja Firn · Näe rohkem »

Floeem

Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).

Uus!!: Vesi ja Floeem · Näe rohkem »

Fosforhape

Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.

Uus!!: Vesi ja Fosforhape · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Vesi ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Uus!!: Vesi ja Fotosüsteem II · Näe rohkem »

Frank Jackson

Frank Cameron Jackson (sündinud 1943) on Austraalia filosoof.

Uus!!: Vesi ja Frank Jackson · Näe rohkem »

Franz Boas

Franz Uri Boas (9. juuli 1858 – 21. detsember 1942) oli Saksa juudi päritolu Ameerika antropoloog.

Uus!!: Vesi ja Franz Boas · Näe rohkem »

Frittimine

Frittimine on glasuuride ja emailide valmistamise esimene etapp, mille käigus pulbersegu kuumutatakse kõrgel temperatuuril klaasjaks massiks.

Uus!!: Vesi ja Frittimine · Näe rohkem »

Fruktoos

Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.

Uus!!: Vesi ja Fruktoos · Näe rohkem »

Gaasistamine

Gaasistamine ehk gaasistus on tahke- või vedelkütuse orgaanilise osa võimalikult täielik muutmine põlevgaasiks (gaaskütuseks).

Uus!!: Vesi ja Gaasistamine · Näe rohkem »

Gaseeritud vesi

Gaseeritud vesi ehk karboniseeritud vesi (nn mulliga vesi) on vesi, milles on lahustatud süsinikdioksiidi ning saadud niimoodi kihisev vesi, mis on suurema jao karastusjookide peamiseks komponendiks.

Uus!!: Vesi ja Gaseeritud vesi · Näe rohkem »

Gazpacho

Gazpacho (ehk gaspacho või Andaluusia gazpacho) on külm aedviljasupp ja -jook.

Uus!!: Vesi ja Gazpacho · Näe rohkem »

Geiser

Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.

Uus!!: Vesi ja Geiser · Näe rohkem »

Geokeemia

Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.

Uus!!: Vesi ja Geokeemia · Näe rohkem »

Geopolümeerid

Geopolümeerid on klass anorgaanilisi polümeere, mis on harilikult sünteesitud leeliselise lahuse ja alumosilikaadi allika vahelisel reaktsioonil.

Uus!!: Vesi ja Geopolümeerid · Näe rohkem »

Glütserool

Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.

Uus!!: Vesi ja Glütserool · Näe rohkem »

Gliese 581 c

Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581, milles oli varem juba avastatud hiidplaneet Gliese 581 b. Gliese 581 c avastamine tõi endaga kaasa Gliese 581 d oletatava avastamise.

Uus!!: Vesi ja Gliese 581 c · Näe rohkem »

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Uus!!: Vesi ja Glutamiinhape · Näe rohkem »

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).

Uus!!: Vesi ja Gramm · Näe rohkem »

Granaatõun

Granaatõun koos lahtise tükiga thumb Avatud vili Granaatõun on hariliku granaadipuu vili.

Uus!!: Vesi ja Granaatõun · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Vesi ja Graniit · Näe rohkem »

Granulaarne düstroofia

Granulaarne düstroofia on ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite kogunemises maksa-, südamelihas- ja neerurakkudesse.

Uus!!: Vesi ja Granulaarne düstroofia · Näe rohkem »

Granuliit

Keskmiseteraline granuliit Granuliit on kõrgekvaliteediline heledavärviline moondekivim, mis on tekkinud graniidi moondumisel sügaval maakoores kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu.

Uus!!: Vesi ja Granuliit · Näe rohkem »

Gravitatsioonivesi

Gravitatsioonivesi ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi.

Uus!!: Vesi ja Gravitatsioonivesi · Näe rohkem »

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Uus!!: Vesi ja Gregorius I · Näe rohkem »

Gregorius IX

Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.

Uus!!: Vesi ja Gregorius IX · Näe rohkem »

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Uus!!: Vesi ja Gregorius X · Näe rohkem »

Greip

Greibid korvis Kollane greip Punane greip ehk verigreip Koorest valmistatud eeterlik õli Greip ehk greipfruut on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili.

Uus!!: Vesi ja Greip · Näe rohkem »

Grignardi reaktsioon

galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).

Uus!!: Vesi ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »

Guajaav

Punaka viljalihaga guajaavid Valkja viljalihaga guajaavid Guajaav on hariliku guajaavipuu (Psidium guajava, kuulub mürdiliste sugukonda) vili.

Uus!!: Vesi ja Guajaav · Näe rohkem »

Habarovski krai lipp

Habarovski krai lipp Habarovski krai lipp on Venemaa haldusüksuse Habarovski krai lipp.

Uus!!: Vesi ja Habarovski krai lipp · Näe rohkem »

Hafnium

Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.

Uus!!: Vesi ja Hafnium · Näe rohkem »

Hailaadsed

Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.

Uus!!: Vesi ja Hailaadsed · Näe rohkem »

Haljaskatus

Valgehobusemäe külastuskeskuse haljaskatus (juuli 2014) Haljaskatused – Norðragøta, Fääri saared Linnahalli roheline katus – Chicago, USA Traditsiooniline mätaskatus – Norwegian Folk Museum, Oslo Ekstensiivne katusehaljastus – Historial de la Vendée, Les-Lucs-sur-Boulogne, Prantsusmaa Intensiivne katuseaed – Manhattan, New York, USA Haljaskatus (pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega.

Uus!!: Vesi ja Haljaskatus · Näe rohkem »

Halliburton

Houston Center Halliburton on USA ettevõte, mille tegevusalaks on naftatootmisteenused.

Uus!!: Vesi ja Halliburton · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Vesi ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Vesi ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapnikuringe

Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.

Uus!!: Vesi ja Hapnikuringe · Näe rohkem »

Hapnikusisaldus

Hapnikusisaldus on vees või õhus sisalduv hapnikuhulk.

Uus!!: Vesi ja Hapnikusisaldus · Näe rohkem »

Happeline oksiid

Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.

Uus!!: Vesi ja Happeline oksiid · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.

Uus!!: Vesi ja Happesademed · Näe rohkem »

Hapukirss

Küpsed hapukirsid Kirsitort Hapukirss on hapu kirsipuu ehk hariliku kirsipuu (Prunus cerasus) vili.

Uus!!: Vesi ja Hapukirss · Näe rohkem »

Harald-Adam Velner

Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.

Uus!!: Vesi ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »

Harilik aaloe

Harilik alloe Harilik aaloe on igihaljas aaloeliik, mida kasvatatakse toataimena ning kasutatakse nii ravimtaimena kui ka kosmeetikatööstuses.

Uus!!: Vesi ja Harilik aaloe · Näe rohkem »

Harilik hink

Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Vesi ja Harilik hink · Näe rohkem »

Harilik kärnkonn

Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.

Uus!!: Vesi ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »

Harilik kõrvits

Kõrvits ehk harilik kõrvits (Cucurbita pepo) on kõrvitsaliste sugukonna kõrvitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Harilik kõrvits · Näe rohkem »

Harilik konnarohi

Harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) on konnarohuliste sugukonda konnarohu perekonda kuuluv üheiduleheline mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Harilik konnarohi · Näe rohkem »

Harilik kukeseen

Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik.

Uus!!: Vesi ja Harilik kukeseen · Näe rohkem »

Harilik kurk

Harilik kurk (Cucumis sativus) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Harilik kurk · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Vesi ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mandariinipuu

Mandariinipuu (Citrus reticulata) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.

Uus!!: Vesi ja Harilik mandariinipuu · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Vesi ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Vesi ja Harilik mustikas · Näe rohkem »

Harilik pohl

Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Vesi ja Harilik pohl · Näe rohkem »

Harilik sibul

Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.

Uus!!: Vesi ja Harilik sibul · Näe rohkem »

Harilik türnpuu

Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Vesi ja Harilik türnpuu · Näe rohkem »

Harilik toakärbes

Harilike toakärbeste kopulatsioon Harilik toakärbes (Musca domestica) on kahetiivaliste seltsi ja toakärbse perekonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Vesi ja Harilik toakärbes · Näe rohkem »

Hayley Williams

Hayley Nichole Williams (sündinud 27. detsembril 1988 Meridianis Mississippis) on USA rokklaulja ja laulukirjutaja.

Uus!!: Vesi ja Hayley Williams · Näe rohkem »

Hévízi vesiravila

Hévízi vesiravila Hévízi vesiravila (ungari keeles Szent András Állami Reumatológiai és Rehabilitációs Kórház) on Ungari Hévízi linnas asuva samanimelise järve kallastel paiknev spaa.

Uus!!: Vesi ja Hévízi vesiravila · Näe rohkem »

Hüdraadid

Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.

Uus!!: Vesi ja Hüdraadid · Näe rohkem »

Hüdrasiin

Omadused Üldist Süstemaatiline nimetushüdrasiin Teised nimetuseddiamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid Joonis180px Joonis180px Hüdrasiin hüdraat180px Keemiline valemN2H4 Välimusläbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass32,0452 g mol−1 Sulamis-temperatuur275 °K (2 °C) Keemis-temperatuur387 °K (114 °C) Tihedus1,021 g cm−3 Viskoossus0,876 cP Aluselisus(pKa)8,10 Happelisus(pKb)5,90 Aururõhk1 kP (30,7 °C juures) Struktuur Molekulaarne kujukolmnurkne püramiid N juures Dipoolmoment1,85 D Termokeemia Standardne entalpia50,63 kJ mol−1 Standardne entroopia121,52 J K−1 mol−1 D Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine.

Uus!!: Vesi ja Hüdrasiin · Näe rohkem »

Hüdratatsioon

Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.

Uus!!: Vesi ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »

Hüdrauliline salvesti

Hüdrauliline salvesti ehk hüdrauliline akumulaator on rõhu abil töötav energiasäilitusmahuti, milles kokkusurumatut hüdraulilist vedelikku hoitakse välise allika tekitatud surve all.

Uus!!: Vesi ja Hüdrauliline salvesti · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Vesi ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdroakustika

Hüdroakustika on akustika allharu, mis uurib heli levi ja selle rakendusi veekeskkonnas.

Uus!!: Vesi ja Hüdroakustika · Näe rohkem »

Hüdrobioloogia

Hüdrobioloogia on teadus eluprotsessidest vees, see on vee-elustiku ja elutingimuste (ökoloogia) uurimine.

Uus!!: Vesi ja Hüdrobioloogia · Näe rohkem »

Hüdroelektrijaam

Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.

Uus!!: Vesi ja Hüdroelektrijaam · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Uus!!: Vesi ja Hüdroenergia · Näe rohkem »

Hüdrofiilsus

Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.

Uus!!: Vesi ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Vesi ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hüdrogeoloogia

Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Vesi ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »

Hüdroksiidid

Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Vesi ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Vesi ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Hüdroloogia mõisteid

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Vesi ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Hüdrooniumioon

Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.

Uus!!: Vesi ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.

Uus!!: Vesi ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »

Hüdrovedelik

Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks.

Uus!!: Vesi ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Hügroskoopsus

Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.

Uus!!: Vesi ja Hügroskoopsus · Näe rohkem »

Hügroskoopsusvesi

Hügroskoopsusvesi ehk adsorptsioonivesi on mulla või kivimiosakeste pinnale tugevasti kinnitunud (adsorbeerunud) vesi.

Uus!!: Vesi ja Hügroskoopsusvesi · Näe rohkem »

Hõbehaigur

Californias Hõbehaigur (Ardea alba) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Vesi ja Hõbehaigur · Näe rohkem »

Hõbejodiid

Hõbejodiid Hõbejodiid on sool, mille valem on AgI.

Uus!!: Vesi ja Hõbejodiid · Näe rohkem »

Heitvesi

Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.

Uus!!: Vesi ja Heitvesi · Näe rohkem »

Helene (kuu)

Helene on üks Saturni kuudest.

Uus!!: Vesi ja Helene (kuu) · Näe rohkem »

Helilaine

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.

Uus!!: Vesi ja Helilaine · Näe rohkem »

Hemolümf

Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi elundite ja kudedega.

Uus!!: Vesi ja Hemolümf · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Uus!!: Vesi ja Henry Cavendish · Näe rohkem »

Heterogeenne katalüüs

Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.

Uus!!: Vesi ja Heterogeenne katalüüs · Näe rohkem »

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Vesi ja Hingamine · Näe rohkem »

Hirss

Puhastatud hariliku hirsi terised Neegri-hiidhirss kliimamuutuste tõttu rohkem hirsile, kuna see on ilmastikukindlam (2023. a) Itaalia kukeleib Korakaani sõrmhirss Harilik hirss Abessiinia lembehein Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi.

Uus!!: Vesi ja Hirss · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: Vesi ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Homöopaatia

Homöopaatia (vanakreeka keeles ὅμοιος hómoios 'sarnane' + πάθος páthos 'kannatus') on alternatiivmeditsiini haru, mis lähtub põhimõttest "Sarnane ravib sarnast".

Uus!!: Vesi ja Homöopaatia · Näe rohkem »

Homöostaas

Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.

Uus!!: Vesi ja Homöostaas · Näe rohkem »

Humanitaarabi

Humanitaarabi on kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, näiteks looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärgede leevendamiseks või likvideerimiseks.

Uus!!: Vesi ja Humanitaarabi · Näe rohkem »

Humiinained

Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes.

Uus!!: Vesi ja Humiinained · Näe rohkem »

Hurmaa

Õied, millest moodustuvad hurmaad Hurmaad puu otsas Terve ja lahtilõigatud hurmaa Viljade kuivatamine Kuivatatud hurmaa Kaki kuivatamine, et valmistada ''hoshigaki''t Hurmaa ehk kakiploom ehk kaki on idadiospüüri vili, botaaniliselt mari.

Uus!!: Vesi ja Hurmaa · Näe rohkem »

Ian Thorpe

Ian Thorpe'i käed on märksa suuremad kui tavalisel inimesel Ian James Thorpe (sündinud 13. oktoobril 1982 Sydneys) on Austraalia endine ujuja, viiekordne olümpiavõitja.

Uus!!: Vesi ja Ian Thorpe · Näe rohkem »

Illiit

Illiit on savimineraal.

Uus!!: Vesi ja Illiit · Näe rohkem »

Imiku piimasegu

Imiku piimasegu on imetaja piimal või sojapiimal põhinev imiku toitesegu, mida on kohandatud vastavaks imiku toitaine- ja energiavajadusele.

Uus!!: Vesi ja Imiku piimasegu · Näe rohkem »

Imiku toitmine

Imiku toitmine.

Uus!!: Vesi ja Imiku toitmine · Näe rohkem »

India pähkel

Akažuud (lääneanakardi viljad) India pähklid India pähkel ehk nakar ehk kašupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme.

Uus!!: Vesi ja India pähkel · Näe rohkem »

Inimese seedeelundkond

Inimese seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest.

Uus!!: Vesi ja Inimese seedeelundkond · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Vesi ja Innocentius III · Näe rohkem »

Interferomeetriline tehisavaradar

Interferogramm 17. augustil 1999 toimunud Izmiti maavärinast Türgis.(NASA/JPL-Caltech) Interferomeetriline tehisavaradar (inglise keeles Interferometric Synthetic Aperture Radar, lühendatult InSAR või IfSAR) on geodeesias ja kaugseires kasutatav radaritehnoloogia.

Uus!!: Vesi ja Interferomeetriline tehisavaradar · Näe rohkem »

Invertsiirup

Invertsiirup on toiduaine, fruktoosi ja glükoosi segu, mee põhiosa.

Uus!!: Vesi ja Invertsiirup · Näe rohkem »

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Uus!!: Vesi ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »

Ioonne elektroaktiivne polümeer

IEAP tavaolekus IEAP liigutus temale 3V rakendamisel Ioonne elektroaktiivne polümeer (IEAP, ioonjuhtiv elektroaktiivne polümeer) on elektroaktiivsete polümeeride (EAP) alaliik, mille korral mehaanilist liigutust või kuju muutust EAPle elektrilise pinge rakendamise korral põhjustab ioonide liikumine (migratsioon) välises elektriväljas ning ka elektroosmoosiga seonduvad efektid.

Uus!!: Vesi ja Ioonne elektroaktiivne polümeer · Näe rohkem »

Ioonne vedelik

1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.

Uus!!: Vesi ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »

IP-kood

IP-kood (või -kaitseaste, inglise Ingress Protection) on standardiga EVS-EN 60529 "ÜMBRISTEGA TAGATAVAD KAITSEASTMED (IP-KOOD)" ja/või IEC 60529 normitud tähis, mis kehtib ümbristega tagatavate kaitseastmete liigituse kohta elektriseadmete arvutuslikul pingel kuni 72,5 kV iseloomustades kaitstust välismõjude, sealhulgas tolmu ja vee eest.

Uus!!: Vesi ja IP-kood · Näe rohkem »

Iris

5. sajandist eKr Iris (kreeka keeles Ίρις - 'vikerkaar') on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate sõnumitooja.

Uus!!: Vesi ja Iris · Näe rohkem »

Isopropüülalkohol

Isopropüülalkoholi molekuli mudel. Isopropüülalkohol (IUPAC nimetus 2-propanool), mida kutsutakse ka isopropanooliks, on ühend summaarse valemiga C3H8O, täpsemalt C3H7OH või CH3CHOHCH3.

Uus!!: Vesi ja Isopropüülalkohol · Näe rohkem »

Isotoopgeoloogia

Isotoopgeoloogia on geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul.

Uus!!: Vesi ja Isotoopgeoloogia · Näe rohkem »

Jaava meri

Jaava mere asendikaart Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel.

Uus!!: Vesi ja Jaava meri · Näe rohkem »

Jalapeno

Eestis kasvanud jalapenod Jalapenotaim Eestis Jalapeno ehk Jalapa paprika (hispaania jalapeño) on hariliku paprika kibedaviljalise sordi 'Jalapeño' vili.

Uus!!: Vesi ja Jalapeno · Näe rohkem »

Janu

"Janu". William-Adolphe Bouguereau maal (1886) Janu ehk janutunne (ladina sitis) on paljudel selgroogsetel loomadel hüpotalamuses paikneva janukeskuse reguleeritav füsioloogiline tunne.

Uus!!: Vesi ja Janu · Näe rohkem »

Jaotuskromatograafia

Jaotuskromatograafia hõlmab ainete segude kromatograafilise lahutamise neid meetodeid, milles korduvad sorptsiooni ja desorptsiooni protsessid toimuvad õhukeses vedeliku kihis (statsionaarne faas), mis on kantud kromatografeerimiseks kasutatavale tahkele adsorbendile või kapillaarkolonni seinale või kromatograafilisele paberile.

Uus!!: Vesi ja Jaotuskromatograafia · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Vesi ja Jää · Näe rohkem »

Jääksoo

Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.

Uus!!: Vesi ja Jääksoo · Näe rohkem »

Jäävetikad

Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.

Uus!!: Vesi ja Jäävetikad · Näe rohkem »

Jäävihm

Jäävihma tagajärjed 2014. aastal Sloveenias Jäävihm on omapärane laussaju liik, mille teke on seotud sooja frondi, harvem ka külma frondi lähenemisega.

Uus!!: Vesi ja Jäävihm · Näe rohkem »

Jämesool

Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Uus!!: Vesi ja Jämesool · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Vesi ja Järv · Näe rohkem »

Jätkusuutlik arhitektuur

Sydney One Central Parki rippuvad aiad Jätkusuutlik arhitektuur (inglise keeles sustainable architecture) on arhitektuuri alaliik, mis püüab energiatõhususe ja keskkonnasõbralike materjalide kasutamisega vähendada hoonete negatiivset mõju keskkonnale.

Uus!!: Vesi ja Jätkusuutlik arhitektuur · Näe rohkem »

Jõesäng

Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.

Uus!!: Vesi ja Jõesäng · Näe rohkem »

Jõgikond

Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.

Uus!!: Vesi ja Jõgikond · Näe rohkem »

Jõgitakjas

Lamedalehised jõgitakjad Jõgitakjas (Sparganium) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv veetaimede perekond.

Uus!!: Vesi ja Jõgitakjas · Näe rohkem »

Jodiidid

Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Vesi ja Jodiidid · Näe rohkem »

Johan Rudolph Deiman

Vasegravüür umbes aastast 1810 Johan Rudolph Deiman (ka Johann Rudolf Deimann; 29. august 1743 Hage, Ida-Friisimaa – 15. jaanuar 1808 Amsterdam) oli Saksa päritolu Hollandi arst ja keemik.

Uus!!: Vesi ja Johan Rudolph Deiman · Näe rohkem »

Johann Heinrich von Mädler

Johann Heinrich von Mädler (29. mai 1794 Berliin – 14. märts 1874 Hannover) oli saksa astronoom.

Uus!!: Vesi ja Johann Heinrich von Mädler · Näe rohkem »

John F. Kennedy

John Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli Ameerika Ühendriikide 35.

Uus!!: Vesi ja John F. Kennedy · Näe rohkem »

John Pemberton

John Pemberton John Stith Pemberton (8. juuli 1831 – 16. august 1888) oli ameerika farmatseut, kes leiutas karastusjoogi Coca-Cola.

Uus!!: Vesi ja John Pemberton · Näe rohkem »

Joogivesi

Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.

Uus!!: Vesi ja Joogivesi · Näe rohkem »

Jook

Jook on vedelik, mida kasutatakse joomiseks.

Uus!!: Vesi ja Jook · Näe rohkem »

Joomine

Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett väliskeskkonnast ja neelab selle alla.

Uus!!: Vesi ja Joomine · Näe rohkem »

Juhtivus

Juhtivus on aine füüsikaline omadus edasi kanda energiat või teist ainet.

Uus!!: Vesi ja Juhtivus · Näe rohkem »

Julep

Julep (ka: džuulep) on Ameerikas külalislahkuse märgiks külalistele pakutav jook, mis koosneb veest, suhkrust, burboonist ja piparmündist.

Uus!!: Vesi ja Julep · Näe rohkem »

Juno (kosmosesond)

Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.

Uus!!: Vesi ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Vesi ja Jupiter · Näe rohkem »

Jupiter Icy Moons Explorer

Jupiter Icy Moons Explorer (JUICE) on Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseaparaat, mis suundub uurima Jupiteri kaaslasi Ganymedest, Callistot ja Europat.

Uus!!: Vesi ja Jupiter Icy Moons Explorer · Näe rohkem »

Juuksed

pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.

Uus!!: Vesi ja Juuksed · Näe rohkem »

Juurseller

Juurseller (Apium graveolens var. rapaceum (Mill.) Gaud.) on selleri perekonda sarikaliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Juurseller · Näe rohkem »

Juveniilne vesi

Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.

Uus!!: Vesi ja Juveniilne vesi · Näe rohkem »

Kaalikas

Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim.

Uus!!: Vesi ja Kaalikas · Näe rohkem »

Kaaliumfosfaat

Kaaliumfosfaat on vees lahustuv ioonilise sidemega sool, mille molekulivalem on K3PO4.

Uus!!: Vesi ja Kaaliumfosfaat · Näe rohkem »

Kaaliumnitraat

Kaaliumnitraat on aine molekulivalemiga KNO3.

Uus!!: Vesi ja Kaaliumnitraat · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Vesi ja Kaer · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Vesi ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kainiit

pisi Kainiit (MgSO4·KCl·3H2O) on mineraal, mis sisaldab kaaliumkloriidi ja magneesiumsulfaati.

Uus!!: Vesi ja Kainiit · Näe rohkem »

Kaktuselised

Kaktuselised (Cactaceae) on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Uus!!: Vesi ja Kaktuselised · Näe rohkem »

Kalor

Kalor (lad calor ’soojus, kuumus’; tähis cal) on mittesüsteemne (SI-väline) soojushulga mõõtühik.

Uus!!: Vesi ja Kalor · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Vesi ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kaltsiumhüdroksiid

Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).

Uus!!: Vesi ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.

Uus!!: Vesi ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »

Kampol

Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.

Uus!!: Vesi ja Kampol · Näe rohkem »

Kaneel

Kaneelipulgad ja pulber Kaneel ja kassia Kaneel (ladina keeles cinnamomum) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest.

Uus!!: Vesi ja Kaneel · Näe rohkem »

Kapillaarsus

Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.

Uus!!: Vesi ja Kapillaarsus · Näe rohkem »

Karastamine

Turvavöö keelte karastusahi AS Normas Karastamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti 30–50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine.

Uus!!: Vesi ja Karastamine · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Vesi ja Karbiidid · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Vesi ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karbonaadid

Karbonaadid on süsihappe soolad.

Uus!!: Vesi ja Karbonaadid · Näe rohkem »

Kare vesi

vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).

Uus!!: Vesi ja Kare vesi · Näe rohkem »

Karjala pirukas

Poest ostetud Karjala pirukas Karjala pirukas (soome keeles karjalanpiirakka; karjala keeles kalittoa; livviko keeles šipainiekku) on traditsiooniline Karjala väike pirukas ehk väikesed täidisega pirukad, pealt katteta.

Uus!!: Vesi ja Karjala pirukas · Näe rohkem »

Karl Fischeri tiitrimine

Karl Fischeri tiitrimise leiutas 1935.

Uus!!: Vesi ja Karl Fischeri tiitrimine · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: Vesi ja Karst · Näe rohkem »

Karstumine

Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.

Uus!!: Vesi ja Karstumine · Näe rohkem »

Kartul

Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.

Uus!!: Vesi ja Kartul · Näe rohkem »

Kaspia meri

Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Vesi ja Kaspia meri · Näe rohkem »

Kassipoeg

250px Kassipoeg on noor kass.

Uus!!: Vesi ja Kassipoeg · Näe rohkem »

Kastanipuu

Kastanipuu (Castanea) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv puude perekond.

Uus!!: Vesi ja Kastanipuu · Näe rohkem »

Katabolism

Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.

Uus!!: Vesi ja Katabolism · Näe rohkem »

Katalaas

Katalaas on ensüüm, mis katalüüsib vesinikperoksiidi lagunemist veeks ja hapnikuks.

Uus!!: Vesi ja Katalaas · Näe rohkem »

Katehhu-akaatsia

Katehhu-akaatsia ehk beetliakaatsia (Acacia catechu) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.

Uus!!: Vesi ja Katehhu-akaatsia · Näe rohkem »

Käi

Käi Käiaja Viru tänaval 1974. aastal Käi on rattakujuline kõva liivakiviketas, millega teritatakse nuge, vikateid, kirveid jt.

Uus!!: Vesi ja Käi · Näe rohkem »

Kärdla kraater

Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.

Uus!!: Vesi ja Kärdla kraater · Näe rohkem »

Küüslauk

Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.

Uus!!: Vesi ja Küüslauk · Näe rohkem »

Külm

Külm on ühele ilmaelemendile – õhutemperatuurile – antud hinnang, mis tavamõistes tähendab keskkonna temperatuuri alla 0° C kui looduses leiduva vee agregaatolek muutub vedelast tahkeks.

Uus!!: Vesi ja Külm · Näe rohkem »

Külmakühm

Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.

Uus!!: Vesi ja Külmakühm · Näe rohkem »

Külmumine

Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. Maxim Bilovitskiy video Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse.

Uus!!: Vesi ja Külmumine · Näe rohkem »

Küpsetuspulber

Küpsetuspulber Küpsetuspulber on kergitusaine (juuretis), mis koosneb naatriumvesinikkarbonaadist (söögisooda) ja nõrgast happest, mida on vaja taina/küpsetise kerkimiseks.

Uus!!: Vesi ja Küpsetuspulber · Näe rohkem »

Kütuseelementide vesinikuenergeetika

Kütuseelementide vesinikuenergeetika kujutab endast vesiniku energia kasutamist kütuseelementide abil.

Uus!!: Vesi ja Kütuseelementide vesinikuenergeetika · Näe rohkem »

Kõhrkalad

Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Vesi ja Kõhrkalad · Näe rohkem »

Kõhutüüfus

Kõhutüüfus (ladina keeles typhus abdominalis või febris typhoides) on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus.

Uus!!: Vesi ja Kõhutüüfus · Näe rohkem »

Kõrb

Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Uus!!: Vesi ja Kõrb · Näe rohkem »

Kõrge mätashari

Kõrge mätashari (Celosia pyramidalis, ka Celosia argentea plumosa) on rebasheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis on saanud nimetuse õisiku kuju järgi.

Uus!!: Vesi ja Kõrge mätashari · Näe rohkem »

Kõrsik

Kõrsik on kõrre- või pulgakujuline küpsis.

Uus!!: Vesi ja Kõrsik · Näe rohkem »

Kõrv

Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.

Uus!!: Vesi ja Kõrv · Näe rohkem »

Kõrvukrebane

Praha loomaaias Kõrvukrebane Namiibias Kõrvukrebane (Otocyon megalotis) on koerlaste sugukonda kuuluv kiskja, kõrvukrebase perekonna ainus säilinud liik.

Uus!!: Vesi ja Kõrvukrebane · Näe rohkem »

Keemiatööstus

Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.

Uus!!: Vesi ja Keemiatööstus · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Vesi ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Vesi ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline hapnikutarve

Keemiline hapnikutarve (lühend KHT, inglise keeles COD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.

Uus!!: Vesi ja Keemiline hapnikutarve · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Vesi ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemiliste ainete loend

Siin on loetletud keemilisi aineid.

Uus!!: Vesi ja Keemiliste ainete loend · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Vesi ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Vesi ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Keetmine

Keev vesi Keetmine on toiduainete töötlemine keevas vees või vett sisaldavas vedelikus.

Uus!!: Vesi ja Keetmine · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Vesi ja Kell · Näe rohkem »

Kergkruus

KergkruusKergkruus ehk keramsiit on keraamiline täite- ja soojustusmaterjal.

Uus!!: Vesi ja Kergkruus · Näe rohkem »

Keri

Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.

Uus!!: Vesi ja Keri · Näe rohkem »

Keskkond (ökoloogia)

Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.

Uus!!: Vesi ja Keskkond (ökoloogia) · Näe rohkem »

Keskkonna happelisus

Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.

Uus!!: Vesi ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »

Keskkonnapõgenikud

Keskkonnapõgenikud ehk keskkonnapagulased (inglise environmental refugees või environmental migrants) on inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või alaliselt lahkuma oma traditsioonilisest elukohast keskkonnaseisundi loodus- või inimtekkelise halvenemise või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu.

Uus!!: Vesi ja Keskkonnapõgenikud · Näe rohkem »

Kevadtorm 2019

Kevadtorm 2019 oli Eesti kaitseväe Maaväe 2019.

Uus!!: Vesi ja Kevadtorm 2019 · Näe rohkem »

Kiirgusbilanss

Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.

Uus!!: Vesi ja Kiirgusbilanss · Näe rohkem »

Kiivi (vili)

Terve kiivi ja viljast ristlõige Kollase viljalihaga 'Soreli' Kiivi on taime kiivi-aktiniidia (Actinidia deliciosa) vili.

Uus!!: Vesi ja Kiivi (vili) · Näe rohkem »

Kilevesi

Kilevesi ehk kelmevesi (ka kirmevesi, nõrgalt seotud vesi) on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, mis püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul.

Uus!!: Vesi ja Kilevesi · Näe rohkem »

Kilju

Kilju viiendal käärituspäeval Kilju on traditsiooniline soome suhkruvein, mida valmistatakse peamiselt pärmist, veest ja suhkrust.

Uus!!: Vesi ja Kilju · Näe rohkem »

Kingloom

Kingloom (Paramecium) on ripsloomade klassi ühtlasripsmeliste seltsi kuuluv ainuraksete perekond"Loomade elu", 1.

Uus!!: Vesi ja Kingloom · Näe rohkem »

Kinnine tootmistsükkel

Kinnine tootmistsükkel ehk suletud tootmistsükkel on tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) viiakse kordus- ja taaskasutusse.

Uus!!: Vesi ja Kinnine tootmistsükkel · Näe rohkem »

Kinnisvara omadused

Kinnisvara Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad (maapinna piiritletud osa ehk maatükk), mis tekivad looduslikult või inimtegevuse tagajärjel, näiteks vesi, ehitised, mineraalid, puud.

Uus!!: Vesi ja Kinnisvara omadused · Näe rohkem »

Kinoliinkollane

Kinoliinkollane ehk kinoliinkollane WS (WS – water soluble), ka kollane toiduvärv 13 (Food Yellow 13), e-aine tähisega E104, on mitme orgaanilise ühendi kollase või rohekaskollase värvusega segu, mida kasutatakse toiduainetetööstuses.

Uus!!: Vesi ja Kinoliinkollane · Näe rohkem »

Kionosfäär

Kionosfäär (kreeka keelest chion — lumi ja spháira — kera) on troposfääri osa, kus pinnamood soodustab liustike teket ja püsimist.

Uus!!: Vesi ja Kionosfäär · Näe rohkem »

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Uus!!: Vesi ja Kips · Näe rohkem »

Kipsbetoon

Kipsbetoon (kipsvalu) on ehitusmaterjal, mida kasutatakse põranda aluskattena.

Uus!!: Vesi ja Kipsbetoon · Näe rohkem »

Kirurgiline mask

Kirurgiline mask ehk protseduurimask on meditsiinis kasutatav isikukaitsevahend.

Uus!!: Vesi ja Kirurgiline mask · Näe rohkem »

Klaaskehaneste

Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.

Uus!!: Vesi ja Klaaskehaneste · Näe rohkem »

Klementiin

Viis klementiini: tervelt, kooritult, poolitatult ja segmentideks jaotatult Klementiin on hariliku mandariinipuu sordi 'Clementine' vili.

Uus!!: Vesi ja Klementiin · Näe rohkem »

Kliimamuutus

Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.

Uus!!: Vesi ja Kliimamuutus · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Vesi ja Kloor · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Vesi ja Kloriidid · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Vesi ja Kloroplast · Näe rohkem »

Kohtla valla lipp

Kohtla valla lipp. Kohtla valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Kohtla valla lipp.

Uus!!: Vesi ja Kohtla valla lipp · Näe rohkem »

Kohtla valla vapp

Kohtla valla vapp. Kohtla valla vapp on Ida-Viru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Kohtla valla vapp.

Uus!!: Vesi ja Kohtla valla vapp · Näe rohkem »

Kohtla-Järve lipp

Kohtla-Järve lipp Kohtla-Järve lipp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti linna Kohtla-Järve lipp.

Uus!!: Vesi ja Kohtla-Järve lipp · Näe rohkem »

Kollane meri

Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri.

Uus!!: Vesi ja Kollane meri · Näe rohkem »

Kommunikatsioon allveelaevadega

Suhtlemine allveelaevadega erineb tunduvalt teiste sõjaväeüksuste vahelisest kommunikatsioonist.

Uus!!: Vesi ja Kommunikatsioon allveelaevadega · Näe rohkem »

Kompleksühend

B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.

Uus!!: Vesi ja Kompleksühend · Näe rohkem »

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Uus!!: Vesi ja Kondensatsioon · Näe rohkem »

Kondensatsioonireaktsioon

Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.

Uus!!: Vesi ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »

Kondensatsioonituum

Kondensatsioonituum on vedeliku või tahke keha, nt tolmu, väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallide kujul.

Uus!!: Vesi ja Kondensatsioonituum · Näe rohkem »

Kondenspiim

Magustatud kondenspiim Kondenspiim on magustamata või magustatud vedel piimatoode, mis saadakse vee osalise eraldamisega piimast.

Uus!!: Vesi ja Kondenspiim · Näe rohkem »

Konformatsioon

Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.

Uus!!: Vesi ja Konformatsioon · Näe rohkem »

Kookospähkel

Pooltoored kookospähklid puul Valminud vili (kiudkiht eemaldatud) Terve ja avatud vili Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili.

Uus!!: Vesi ja Kookospähkel · Näe rohkem »

Koostise püsivuse seadus

Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.

Uus!!: Vesi ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »

Korea seedermänd

Korea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Vesi ja Korea seedermänd · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Vesi ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kortsleht

Kortslehe levila Kortslehe õisik Läänemaal Kortsleht (Alchemilla) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Uus!!: Vesi ja Kortsleht · Näe rohkem »

Koskenkorva Viina

Koskenkorva Viina (tuntud ka kui lihtsalt Koskenkorva või Kossu) on kõige populaarsem kange (38%) alkohol Soomes, mida toodab Altia Oyj Koskenkorva tehases Rajamäkil.

Uus!!: Vesi ja Koskenkorva Viina · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Vesi ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kraav

Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.

Uus!!: Vesi ja Kraav · Näe rohkem »

Krakkimine

Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.

Uus!!: Vesi ja Krakkimine · Näe rohkem »

Kreeka pähklipuu

Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu.

Uus!!: Vesi ja Kreeka pähklipuu · Näe rohkem »

Kristallhüdraat

Kristallhüdraat on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.

Uus!!: Vesi ja Kristallhüdraat · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Vesi ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallvesi

Kristallvesi ehk kristallisatsioonivesi on kristallide koostisse kuuluv vesi, mis märgitakse ka keemilise aine valemisse (nt CuSO4 * 5H2O).

Uus!!: Vesi ja Kristallvesi · Näe rohkem »

Kroomhüdroksiidroheline

Kroomhüdroksiidrohelise näidis kolmandas reas keskel. "A nomenclature of colors for naturalists...", tahvel Xhttps://archive.org/details/nomenclatureofco00ridg/page/n173 Kroomhüdroksiidroheline, tuntud ka nimetustega Pannetier' roheline, Guignet' roheline ja inglise keelest laenatud nimetusega viridiaan, on sinakasroheline värvipigment, hüdreeritud kroom(III)oksiid.

Uus!!: Vesi ja Kroomhüdroksiidroheline · Näe rohkem »

Krooniline südamepuudulikkus

Krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus ehk krooniline kardiaalne puudulikkus on haiguse või haiguste põhjustatud sündroom, mille korral väheneb oluliselt südame pumbafunktsiooni reserv.

Uus!!: Vesi ja Krooniline südamepuudulikkus · Näe rohkem »

Ksüleem

Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.

Uus!!: Vesi ja Ksüleem · Näe rohkem »

Kuivatamine

maht väheneb ''hoshigakit'' Kuivatamine ehk kuivatus on vee eemaldamine tahkest, vedelast või gaasilisest ainest.

Uus!!: Vesi ja Kuivatamine · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Vesi ja Kuld · Näe rohkem »

Kulutus

Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.

Uus!!: Vesi ja Kulutus · Näe rohkem »

Kupatamine

Kupatamine on toiduainete lühiajaline kuumutamine keevas vees (harvemini aurus) valkude denatureerimiseks või veesisalduse vähendamiseks.

Uus!!: Vesi ja Kupatamine · Näe rohkem »

Kuristik

Kuristik Kuristik ehk taarn on jõevee poolt kõvadesse kivimitesse kulutatud püstjate veerudega sügav ja kitsas org peamiselt mäestikes.

Uus!!: Vesi ja Kuristik · Näe rohkem »

Kurkumiin

Kurkumiin on kurkuminoidide hulka kuuluv kollakasoranži värvusega vees peaaegu lahustumatu keemiline aine, mida leidub looduslikult mitut liiki taimedes.

Uus!!: Vesi ja Kurkumiin · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Vesi ja Kuu · Näe rohkem »

Kuum Jupiter

Kunstniku kujutus kuumast Jupiterist Kunstniku kujutus kuumast Jupiterist HD 188753 Kuum Jupiter on ruumalalt Jupiteriga sarnaste, ent sellest mitme tunnuse poolest erinevate eksoplaneetide tüüp.

Uus!!: Vesi ja Kuum Jupiter · Näe rohkem »

Kuumaveeallikas

Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.

Uus!!: Vesi ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »

Kuuvikerkaar

Kuuvikerkaar (ka kuukaar) on vikerkaar, mida põhjustab Kuu pinnalt peegeldunud valguse murdumine atmosfääris olevates veepiiskades.

Uus!!: Vesi ja Kuuvikerkaar · Näe rohkem »

Laachi järv

Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga 1832. aasta paiku Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga. Taustal Laacher Kopf Laachi järv (saksa keeles Laacher See) on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis.

Uus!!: Vesi ja Laachi järv · Näe rohkem »

Laagrite rikked

Laagrite rikked on kõige enam levinud elektrimasinate rikkepõhjus.

Uus!!: Vesi ja Laagrite rikked · Näe rohkem »

Laamtektoonika

Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.

Uus!!: Vesi ja Laamtektoonika · Näe rohkem »

Laava

Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Uus!!: Vesi ja Laava · Näe rohkem »

Lactarius indigo

''Lactarius indigo'' piimmahl Värsked seened Lactarius indigo on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seen.

Uus!!: Vesi ja Lactarius indigo · Näe rohkem »

Lahaar

Ameerika Ühendriikides asuva Saint Helensi vulkaani 1982. aasta purske tagajärjel tekkinud lahaar Lahaar (indoneesia sõnast lahar 'vulkaaniline mudavool, mudalaava') on vulkaani nõlvadel tekkinud mudavool, mis koosneb vee ning vulkaanilise tuha, pimsi ja kivimite segust.

Uus!!: Vesi ja Lahaar · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Vesi ja Lahus · Näe rohkem »

Lahustamine

Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).

Uus!!: Vesi ja Lahustamine · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Vesi ja Lahusti · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Vesi ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Laim (vili)

Laimipuu kannab sageli samal ajal õisi ja vilju Poolekslõigatud laimi lõikepinnal on näha laimimahla sisaldavaid vesiikuleid Kahvri laimipuu viljad – kombaavad Laimi pealiskoore eraldamine Laimiõli ehk -essents Laim (inglise ja prantsuse keeles lime, araabia keeles līma, pärsia keeles līmū – "sidrun") on hübriidse tsitruse vili, mis on tavaliselt ümara kujuga, rohelise värvusega (selle järgi on nimetatud lausa eraldi värvitoon, laimiroheline), läbimõõdult 3–6 cm ja sisaldab hapu mahlaga vesiikuleid.

Uus!!: Vesi ja Laim (vili) · Näe rohkem »

LAK-12

LAK-12 LAK-12 Lietuva on Nõukogude Liidu/Leedu üheistmeline FAI võistluste vabaklassi purilennuk, mida ehitati ettevõttes LAK (Lietuviškos Aviacinės Konstrukcijos), hilisema nimega Sportine Aviacija.

Uus!!: Vesi ja LAK-12 · Näe rohkem »

Larviki vald

Larviki vald on vald Norras Vestfold og Telemargi maakonnas.

Uus!!: Vesi ja Larviki vald · Näe rohkem »

Lasanje

Lasanjetükk Lasanje enne küpsetamist Lasanje (itaalia keeles lasagne või lasagna) on ahjus küpsetatav Itaalia päritolu kihiline pastaroog.

Uus!!: Vesi ja Lasanje · Näe rohkem »

Lääne-Saare valla lipp

Lääne-Saare valla lipp Lääne-Saare valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Lääne-Saare valla lipp.

Uus!!: Vesi ja Lääne-Saare valla lipp · Näe rohkem »

Lääne-Saare valla vapp

Lääne-Saare valla vapp Lääne-Saare valla vapp on Saare maakonnas endise Eesti haldusüksuse Lääne-Saare valla vapp.

Uus!!: Vesi ja Lääne-Saare valla vapp · Näe rohkem »

Läbipaistev puit

Läbipaistev puit on uudne puitmaterjal, mis on 90% läbipaistev ning mille mehaanilised omadused on paremad kui tavalisel puidul.

Uus!!: Vesi ja Läbipaistev puit · Näe rohkem »

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Uus!!: Vesi ja Läbipaistvus · Näe rohkem »

Lähtejärv

Porkuni järv on allikatoiteline lähtejärv. Lähtejärv on järv, kuhu vesi valgub allikaist, vee viib järvest välja aga sellest algav jõgi.

Uus!!: Vesi ja Lähtejärv · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Vesi ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

Uus!!: Vesi ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Vesi ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Lämmastikusidumine

Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.

Uus!!: Vesi ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »

Lüganuse valla lipp

Lüganuse valla lipp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Lüganuse valla lipp.

Uus!!: Vesi ja Lüganuse valla lipp · Näe rohkem »

Lüofiilsus

Lüofiilsus on aine (keha) ja vedeliku tugev vastastikmõju.

Uus!!: Vesi ja Lüofiilsus · Näe rohkem »

Lõhkelaeng

Kujulaengu paigaldamine Lõhkelaeng ehk laeng on plahvatuseks ette valmistatud ja sihipäraselt paigaldatud lõhkeaine kogus.

Uus!!: Vesi ja Lõhkelaeng · Näe rohkem »

Lõiketöötlemine

Lõiketöötlemine on töötlusviis, mille käigus materjali lõigatakse.

Uus!!: Vesi ja Lõiketöötlemine · Näe rohkem »

Lõuend

Lõuend Alusraamile kinnitatud lõuend Lõuend on lina-, kanepi- või džuudikiududest kootud labase sidusega riie, millele pärast alusraamile kinnitamist ja kruntimist tehakse maaling.

Uus!!: Vesi ja Lõuend · Näe rohkem »

Lõuna-Korea lipp

Lõuna-Korea lipp on Lõuna-Korea riigilipp.

Uus!!: Vesi ja Lõuna-Korea lipp · Näe rohkem »

LC50

LC50 on standardne viis märkida aine mürgisust sellega kokkupuutel (vrd LD50, mida kasutatakse mürgisuse märkimiseks selle manustamisel).

Uus!!: Vesi ja LC50 · Näe rohkem »

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Uus!!: Vesi ja Leelis · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Vesi ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Vesi ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Uus!!: Vesi ja Leht · Näe rohkem »

Lehtersuue

thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.

Uus!!: Vesi ja Lehtersuue · Näe rohkem »

Lehtkapsas

Lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed.

Uus!!: Vesi ja Lehtkapsas · Näe rohkem »

Leideni purk

Varajane veega täidetud Leideni purk Hilisem tavalisem Leideni purk, mis kasutab metallfooliumi (1919) Leideni purk on seade, mis "salvestab" staatilist elektrit kahe elektroodi vahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki.

Uus!!: Vesi ja Leideni purk · Näe rohkem »

Leivasupp

Teistmoodi leivasupp Leivasupiks nimetatakse mõnedes Põhja-Euroopa maades traditsioonilist suppi, mille peamisteks tooraineteks on vesi ja leib.

Uus!!: Vesi ja Leivasupp · Näe rohkem »

Lennunduse keskkonnamõjud

Lennundus avaldab keskkonnamõju, tekitades erinevaid kasvuhoonegaase, reostust ja müra.

Uus!!: Vesi ja Lennunduse keskkonnamõjud · Näe rohkem »

Leo IV (paavst)

Leo IV oli paavst 847–855.

Uus!!: Vesi ja Leo IV (paavst) · Näe rohkem »

Lewisi happed ja alused

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

Uus!!: Vesi ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »

Liblikõielised

Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Uus!!: Vesi ja Liblikõielised · Näe rohkem »

Lift

Lifti tähistav piktogramm Liftišaht Lift (ingliskeelsest sõnast lift 'tõstma') on katkendliku talitlusega paikne tõstuk, mille kabiin või platvorm liigub mööda igast küljest suletud püstšahti paigaldatud jäiku liftirööpaid.

Uus!!: Vesi ja Lift · Näe rohkem »

Ligipääsmatuse poolus

Vaikses ookeanis Euraasia kõige ligipääsmatum äärmuspunkt Ligipääsmatuse poolust ehk ligipääsmatuspoolust tähistavad geograafilised koordinaadid, kuhu jõudmine on vastavalt ligipääsvuse kriteeriumile igati raskendatud.

Uus!!: Vesi ja Ligipääsmatuse poolus · Näe rohkem »

Liha

Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.

Uus!!: Vesi ja Liha · Näe rohkem »

Liigesevõie

Liigesevõie ehk sünoovia (ladina keeles synovia) on osade loomade sünoviaalliigeste liigeseõõntes paiknev bioloogiline kehavedelik, mida eritab sünoviaalkile.

Uus!!: Vesi ja Liigesevõie · Näe rohkem »

Liim

Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.

Uus!!: Vesi ja Liim · Näe rohkem »

Liitaine

Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.

Uus!!: Vesi ja Liitaine · Näe rohkem »

Liiter

Ühe liitri suurust iseloomustav joonis Liiter (lühend l, rahvusvahelises kasutuses ka L) on meetermõõdustiku ruumalaühik, mis ei ole ametlik SI-ühik, kuid on selles süsteemis mainitud ja mõeldud kasutamiseks koos süsteemi ühikutega.

Uus!!: Vesi ja Liiter · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Vesi ja Liitium · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Vesi ja Liiv · Näe rohkem »

Lillkapsas

Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend.

Uus!!: Vesi ja Lillkapsas · Näe rohkem »

Linaseemned

Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Uus!!: Vesi ja Linaseemned · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Vesi ja Linnud · Näe rohkem »

Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

Uus!!: Vesi ja Linnutee · Näe rohkem »

Litograafia

Litograafiatehnikas trükitud maakaart 1902. aastast, originaalsuurus 33 × 24 cm Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati.

Uus!!: Vesi ja Litograafia · Näe rohkem »

Litotroof

Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid.

Uus!!: Vesi ja Litotroof · Näe rohkem »

Lobri

Lobri on mineraalainete poolvedel toorsegu (lubjakivilobri, savilobri), mida kasutatakse keraamikas ja tsemendi valmistamisel.

Uus!!: Vesi ja Lobri · Näe rohkem »

Logaritm

Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.

Uus!!: Vesi ja Logaritm · Näe rohkem »

Lomp

Porilombist läbi sõitev ja pritsiv sõiduauto. Tartu, Kroonuaia tänav, 2017. aasta aprill Lomp (ka loik) on väikse pindalaga ajutine seisva veega veekogu.

Uus!!: Vesi ja Lomp · Näe rohkem »

Lood (merendus)

Lood (hollandi keeles lood - tina) on seade, millega mõõdetakse (looditakse) vee sügavust.

Uus!!: Vesi ja Lood (merendus) · Näe rohkem »

Loodeteelektrijaam

Loodeteelektrijaama töö Loodeteelektrijaam ehk loodete-hüdroelektrijaam ehk tõusu-mõõnaelektrijaam on elektrijaam, mis muundab loodete energiat elektrienergiaks.

Uus!!: Vesi ja Loodeteelektrijaam · Näe rohkem »

Looduslik kaar

16 meetrit kõrge Delicate Arch päiketõusu ajal. Kaarte rahvuspark, Utah' osariik, USA Owachomo looduslik sild. Looduslike Sildade rahvuspark, Utah' osariik, USA. Kaljusild on 32 meetrit kõrge ja sildeava pikkus on 55 meetrit Kaksikkaar. Kaarte rahvuspark 88-meetrise sildega Landscape Arch. Kaarte rahvuspark Looduslik kaar (ka looduslik sild) on kivimite erosiooni või murenemise tagajärjel tekkinud värava-, kaare-, silla- või aknakujulised kaljumoodustised.

Uus!!: Vesi ja Looduslik kaar · Näe rohkem »

Loodusturism

Alpinism on üks loodusturismi vorme Loodusturism (nature tourism) on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.

Uus!!: Vesi ja Loodusturism · Näe rohkem »

Loodusvarad

Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.

Uus!!: Vesi ja Loodusvarad · Näe rohkem »

Lumepiir

Vaade Cotopaxi vulkaanile Ecuadoris (5897 m) kõrgusest 3700 m lumepiiriga üldkõrgusel umbes 5000 m Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.

Uus!!: Vesi ja Lumepiir · Näe rohkem »

Lutsern

Puislutsern Lutsern (Medicago) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Uus!!: Vesi ja Lutsern · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Vesi ja Maa · Näe rohkem »

Maapähkel

Maapähklid Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.

Uus!!: Vesi ja Maapähkel · Näe rohkem »

Maar

Maarijärv Saksamaal Ukinreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977 Maari teke Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.

Uus!!: Vesi ja Maar · Näe rohkem »

Maateadus

Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.

Uus!!: Vesi ja Maateadus · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (D)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (D) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (E)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad E-tähega. E.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (E) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (G)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad G-tähega. gaas – gabro – aluselise koostisega süvakivim Gaia hüpotees – gaiot – galeniit – ganiit – Gauja lade – geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas gemmoloogia – genees (geoloogia) – geobaariline aste – geoelement – geofüüsika – geognoosia – geograaf – geograafia – geograafiline asend – geograafiline vööde – geograafilised koordinaadid – geohüdroloogia – geoid – geokeemia – geokronoloogia – geokronoloogiline skaala – geokronoloogiline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas geokronomeetria – geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes geokrüoloogia – geokronomeetriline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine stratigraafial geokrüoloogia – geolitoraal – geoloog – aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene geoloogia – Maa, eriti maakoore koostist, ehitust ja arengut käsitlev teadus geoloogiline aeg – ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni geoloogiline kaardistamine – geoloogiline kaart – geoloogiline kompass – geoloogiline korrelatsioon – geoloogiline läbilõige – geoloogiline materjal – geoloogiline meetod – geoloogiline profiil – geoloogiline struktuur – kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus geoloogilised ohud – geoloogi vasar – spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes geomagnetism – geomeer – geomorfoloogia – geomorfoloogiline meetod – geood – georadar – geosfäär – geosünklinaal – geosüsteem – geotektoonika – teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket geotermaalenergia – geotermiline aste – geotermiline gradient – gibsiit – giga-aasta – glatsiaalsete – glatsiofluviaalne sete – glatsioisostaasia – glatsiokarst – glatsioloogia – glaukofaan – glaukofaankildafaatsies – glaukoniit – gleihorisont – gleimuld – gleistumine – gleistunud muld – globaalne soojenemine – globaalne õhuringlus – globaalprobleem – globaaltektoonika – globaalökoloogia – Glomar Challenger – glooria – gneisiline tekstuur – gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim Goldschmidti reeglid – Golitsõni piirpind – Gondwana – manner, mis eksisteeris Mesosoikumis umbes 200 Ma goniomeeter – gradatsiooniline kihilisus – gradientjõud – grafiit – granaat (mineraal) – granaatkilt – graniidikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside graniit – ränidioksiidirikas süvakivim graniitgneiss – graniitpegmatiit – graniitporfüür – granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim granodioriit – granuliidifaatsies – granuliit – granulomeetriline koostis – graptoliidid – grauvakk – gravimeeter – gravimeetria – gravimeetriline uurimine – gravitatsiooniline diferentseerumine – gravitatsioonivesi – greisen – griiva – grossulaar – grüneriit – guaano – Guadalup (geoloogia) – götiit – G.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (G) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (J)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad J-tähega. Jaagarahu lade – Jaani lade – jaanuari keskmine õhutemperatuur – jadeiit – jalam – jaspis – jelaan – joastik – Joides Resolution – Joldiameri – jooneline erosioon – joonvälk – juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust jugavool – juudikivi – juuli keskmine õhutemperatuur – Juura (geoloogia) – Juuru lade – juveniilne vesi – jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe jõe lähe – koht, kust jõgi algab jõe pikiprofiil – jõe veerežiim – jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht jõeorg – jõesaar – jõesete – jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi jõeterrass – jõevõrgu tihedus – jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee Jõhvi lade – jäide – jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1% jämedateraline struktuur – järeltõuge – järsak – järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik järta – järv – Järva jäätumine – järvelubi – järvemuda – järvesaar – järvesete – järvestik – järveterrass – järvistu – jää – jääaeg – jääjärv – jääkate – jääkoobas – jääkoorik – jääkosk – jääkriim – jääkruup – jääksoo – soo, kus turbavarud on ammendatud või turba tootmine on lõpetatud jääkulutus – jääkõrb – jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport jäälahe – jäämägi – jäänukjärv – jäänukkõrgendik – jäänuksaar – jäänuksete – jäänõel – jääpaisjärv – jääpuursüdamik – jäärak – jääsammas – jääsein – jäätumine (glatsioloogia) – jäätumine – jäävaheaeg – jäävihm – jäävöönd – jütja – J.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (J) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (K)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (M)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (R)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (R) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (S)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (V)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad V-tähega. vadi – Vadja alamlade – vahekliimavööde – vahevöö – vahevöö pluum – vahevöö ülaosa – vaheäravool – vaiguläige – vaikne tuul – Vaikse ookeani kurrutus – Vaikse ookeani tulerõngas – vaiselbergiit – vajumismoone – vakants – valgla – valguse neeldumine – vali tuul – vall-luide – Vanaaegkond – vanadiniit – vanuseline korrelatsioon – Vara-Devon – Vara-Juura – Vara-Kambrium – Vara-Kriit – Vara-Ordoviitsium – Vara-Triias – Varangeri jäätumine – Varangu lade – varikaldenurk – varing – varingunõgu – varisemisnurk – varv – varvokronoloogia – vask – vaskläik – veealune murenemine – veealune kanjon – veealune mägi – veebilanss – veehoidla – veelade – veelahe – veelahkmeahelik – veelained – veepide – veer – veeressursid – veerežiim – veeringe – veeris – veestik – veetase – veetemperatuur – Vend (geoloogia) – vermikuliit – vesi – vesiikul (geoloogia) – vesikond – vesikulaarne tekstuur – vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal vesipüks – vestiminifeerid – vesuviaan – vesuvianiit – vetikad – vetikate õitseng – vetiklubjakivi – vettkandev kiht – vihm – vihmauure – viiburgiit – viirjärvesete – viirsavi – vilgud – virgmärk – virmalised – vitroklastiline struktuur – vivianiit – volframiit – Volhovi lade – volõniit – vooluhulk – voolukiirus – voolunõva – voolutekstuur – voor – voorestik – Vormsi lade – vulkaan – vulkaanikraater – vulkaaniline gaas – vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim vulkaaniline materjal – vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline saar – vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete vulkaanilõõr – vulkaanipurse – vulkanism – vulkanoloogia – vulkanoloogiaobservatoorium – võrdteraline struktuur – võrendik – võõrikjõgi – võõrkristall – Vähi pöörijoon – väike jääaeg – väin – välde (geoloogia) – väliandmestik – väligeoloog – välistuum – väljasuremine – väljauhtehorisont – värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv värvilised mineraalid – vääriskivi – väävel – vöödiline tekstuur – V.

Uus!!: Vesi ja Maateaduste mõisteid (V) · Näe rohkem »

Maavesi

Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.

Uus!!: Vesi ja Maavesi · Näe rohkem »

Madalsoo

Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.

Uus!!: Vesi ja Madalsoo · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Uus!!: Vesi ja Magevesi · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Vesi ja Magma · Näe rohkem »

Magnetlevitatsioon

ülijuhi kohal Magnetlevitatsioon on meetod, mille puhul objekti hõljutatakse magnetväljade abil.

Uus!!: Vesi ja Magnetlevitatsioon · Näe rohkem »

Magnetresonantstomograafia

Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.

Uus!!: Vesi ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »

Magnetvedelik

Magnetvedelik on muudetava viskoossusega määrdeainena kasutatav suspensioon.

Uus!!: Vesi ja Magnetvedelik · Näe rohkem »

Maguskirss

Küpsed maguskirsid Maguskirss on magusa kirsipuu (Prunus avium) vili.

Uus!!: Vesi ja Maguskirss · Näe rohkem »

Mais

''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Uus!!: Vesi ja Mais · Näe rohkem »

Majavamm

Kahjustunud sein viljakehadega Tala mütseeliga Majavamm (Serpula lacrymans) on kandseente (Basidiomycota) hõimkonda kuuluv seeneliik.

Uus!!: Vesi ja Majavamm · Näe rohkem »

Malahhiitroheline

Malahhiitrohelise struktuurivalem Malahhiitroheliseoksalaadi kristallid Lõhe pintseldamine malahhiitrohelise baasil fungitsiidiga. Corvallis, USA, 1972 Malahhiitroheline, ka viktooria roheline B on säravrohelist värvi orgaaniline värvaine.

Uus!!: Vesi ja Malahhiitroheline · Näe rohkem »

Malawi

Malawi Vabariik on merepiirita riik Ida-Aafrikas.

Uus!!: Vesi ja Malawi · Näe rohkem »

Mammutikoobas

Vertikaalne käik Mammutikoopa kahe horisontaalkäigu vahel Mammutikoobas (inglise keeles Mammoth Cave) on koobas Ameerika Ühendriikides Kentucky osariigis, maailma pikim koobas.

Uus!!: Vesi ja Mammutikoobas · Näe rohkem »

Mandariin

Mandariinid Terve ja poolitatud mandariin Mandariin on hariliku mandariinipuu (Citrus reticulata) vili.

Uus!!: Vesi ja Mandariin · Näe rohkem »

Mandel

Mandlid Mõnikord on mandlipuu viljas kaks seemet Mandlid Mandel on hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) luuseemne tuum.

Uus!!: Vesi ja Mandel · Näe rohkem »

Mandlipiim

Isetehtud mandlipiim Mandlipiim on jahvatatud mandlitest ja veest valmistatud taimse päritoluga jook, mida sageli kasutatakse lehmapiima asemel. 14.

Uus!!: Vesi ja Mandlipiim · Näe rohkem »

Mandrilava

Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.

Uus!!: Vesi ja Mandrilava · Näe rohkem »

Mango

Mango Terve mango ja pikilõige ilma seemneta Õunakujuline mango tervena ja läbilõikes 'Gedong Gincu' 'Tommy Atkins' 'Banganpalli' Mango on mangopuu (Mangifera) perekonda kuuluvate liikide vili.

Uus!!: Vesi ja Mango · Näe rohkem »

Maomahl

Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.

Uus!!: Vesi ja Maomahl · Näe rohkem »

Mariner of the Seas

Liberty of the Seas on ettevõttele Royal Caribbean Cruises Ltd. kuuluv Voyager-klassi ristluslaev.

Uus!!: Vesi ja Mariner of the Seas · Näe rohkem »

Markasiit

Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).

Uus!!: Vesi ja Markasiit · Näe rohkem »

Mars Reconnaissance Orbiter

Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi.

Uus!!: Vesi ja Mars Reconnaissance Orbiter · Näe rohkem »

Marsi atmosfäär

Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.

Uus!!: Vesi ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »

Marsi laavatunnelid

Laavatunnel Maal, Hawaii saarel Marsi laavatunnelid on pinnaalused koopad planeedil Marss, need on tekkinud, kui pinnaalune laavavool on väljastpoolt kivistunud ning selle kooriku sisse jäänud laava on ära voolanud.

Uus!!: Vesi ja Marsi laavatunnelid · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Vesi ja Marss · Näe rohkem »

MAVEN

Mars Atmosphere and Volatile EvolutioN Mission (MAVEN) on NASA kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marsi atmosfääri ja teha kindlaks, vee ja tiheda atmosfääri kadumise põhjused.

Uus!!: Vesi ja MAVEN · Näe rohkem »

Männilised

Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.

Uus!!: Vesi ja Männilised · Näe rohkem »

Märe

Märe on märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel.

Uus!!: Vesi ja Märe · Näe rohkem »

Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

Uus!!: Vesi ja Märgumine · Näe rohkem »

Märts 2004

Märts 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Vesi ja Märts 2004 · Näe rohkem »

Mört

Mört saadakse sideaine (tsemendi või lubi) segamisel peene täitematerjali (liiv) ja veega.

Uus!!: Vesi ja Mört · Näe rohkem »

Mürk

Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.

Uus!!: Vesi ja Mürk · Näe rohkem »

Mõõtenõud

Mõõtenõud on nõud, mida kasutatakse vedelike ja gaaside ruumala mõõtmiseks.

Uus!!: Vesi ja Mõõtenõud · Näe rohkem »

Mõdu

Konstantin Makovski. "Peeker mõduga". Umbes 1910 Munga Pruulikoja Suveöö Päike on Eesti käsitöömõdu, milles on kasutatud lisandina hibiskust ning mis liigitub seega ''metheglin'''iks Eesti metsikust ökomeest kääritatud Nööskeri mõdu on veinidele omase kangusega Mõdu on meest ja veest kääritatud alkohoolne jook, millele enamasti lisatakse ka pärmi.

Uus!!: Vesi ja Mõdu · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Vesi ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Uus!!: Vesi ja Merefüüsika · Näe rohkem »

Mereline paraskliima

Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia) Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.

Uus!!: Vesi ja Mereline paraskliima · Näe rohkem »

Meri (Kuu)

Kuu suurimad mered, kraatrid ja Apollo missioonide maandumispaigad Kuu mered on suured basaltsest laavast moodustunud Kuu tasandikud.

Uus!!: Vesi ja Meri (Kuu) · Näe rohkem »

Meridiani Planum

Opportunity foto Meridiani Planumist. Horisondil on näha langevari ja kuumuskilbi tagumine osa Challenger Memorial Station Meridiani Planum on Marsi tasandik, mis asub 2 kraadi Marsi ekvaatorist lõunas ning moodustab Terra Meridiani läänepoolseima osa.

Uus!!: Vesi ja Meridiani Planum · Näe rohkem »

Mesi

Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.

Uus!!: Vesi ja Mesi · Näe rohkem »

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Vesi ja Mesilane · Näe rohkem »

Mesilasmürk

Mesilasmürk on mesilaste perekonda (Apis) kuuluvate putukate toodetud biotoksiin.

Uus!!: Vesi ja Mesilasmürk · Näe rohkem »

Mesilasvaha

thumb Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis.

Uus!!: Vesi ja Mesilasvaha · Näe rohkem »

Messerschmitt Me 163 Komet

Messerschmitt Me 163 Komet oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal arendamisel olnud rakettmootoriga püüdurhävitaja.

Uus!!: Vesi ja Messerschmitt Me 163 Komet · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Vesi ja Metaan · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Vesi ja Metabolism · Näe rohkem »

Metafüüsika 5

"Metafüüsika" 5.

Uus!!: Vesi ja Metafüüsika 5 · Näe rohkem »

Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.

Uus!!: Vesi ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »

Metanaal

Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.

Uus!!: Vesi ja Metanaal · Näe rohkem »

Metanool

Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.

Uus!!: Vesi ja Metanool · Näe rohkem »

Mileetose koolkond

Antiik Ioonia kaart Mileetose koolkond oli Kreeka filosoofide koolkond, kes tegutses Väike-Aasias Anatoolia läänerannikul Joonia alal asunud Mileetoses ja Efesoses 6.–5.

Uus!!: Vesi ja Mileetose koolkond · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Vesi ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraalvesi

Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.

Uus!!: Vesi ja Mineraalvesi · Näe rohkem »

Mineraliseerumine

Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks.

Uus!!: Vesi ja Mineraliseerumine · Näe rohkem »

Mineraloogia mõisteid

Siin on loetletud mineraloogia ja gemmoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Vesi ja Mineraloogia mõisteid · Näe rohkem »

Mis tunne on olla nahkhiir?

"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.

Uus!!: Vesi ja Mis tunne on olla nahkhiir? · Näe rohkem »

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Uus!!: Vesi ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Mošee

Mošee Egiptuses Iraanis, Shirazi Nasir-ol-molki mošees raamatut lugev naine Mošee (araabia keeles مسجد) on islamiusu pühakoda.

Uus!!: Vesi ja Mošee · Näe rohkem »

Modifitseeritud tärklis

Modifitseeritud tärklis, mida nimetatakse ka tärklise derivaadiks, on tavaline tärklis, mida on töödeldud keemiliselt, füüsikaliselt või ensümaatiliselt selleks, et muuta tema omadusi.

Uus!!: Vesi ja Modifitseeritud tärklis · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Vesi ja Molekul · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Vesi ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Molekulipilv

tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).

Uus!!: Vesi ja Molekulipilv · Näe rohkem »

Molekulivalem

Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.

Uus!!: Vesi ja Molekulivalem · Näe rohkem »

Mool

Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Vesi ja Mool · Näe rohkem »

Mootor

Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.

Uus!!: Vesi ja Mootor · Näe rohkem »

Mordva lipp

Mordva lipp on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Mordva Vabariigi lipp.

Uus!!: Vesi ja Mordva lipp · Näe rohkem »

Mpemba efekt

Külma õhku visatud keev vesi muutub hetkega jääkristallideks Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm.

Uus!!: Vesi ja Mpemba efekt · Näe rohkem »

Muda

settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Uus!!: Vesi ja Muda · Näe rohkem »

Mudavool

Mudavool Teresópolises Mudavool (ka suspensioonivool) on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega aladel tekkiv pinnase suhteliselt peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool.

Uus!!: Vesi ja Mudavool · Näe rohkem »

Mudjug (laev)

Mudjug on Vene jäälõhkuja.

Uus!!: Vesi ja Mudjug (laev) · Näe rohkem »

Mugul-jänesekapsas

Mugul-jänesekapsas (Oxalis tuberosa) ehk oka on jänesekapsaliste sugukonna jänesekapsa perekonda kuuluv püsik, mis talvitub maa-aluste varremugulate abil.

Uus!!: Vesi ja Mugul-jänesekapsas · Näe rohkem »

Mulla erosioon

Mulla erosioon on mulla ja selle lähtekivimi ärauhtumine ajutise vooluveega või lendumine tuulega.

Uus!!: Vesi ja Mulla erosioon · Näe rohkem »

Mulla orgaaniline aine

Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.

Uus!!: Vesi ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »

Mulla veerežiim

Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul.

Uus!!: Vesi ja Mulla veerežiim · Näe rohkem »

Mullahorisont

Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.

Uus!!: Vesi ja Mullahorisont · Näe rohkem »

Mullaniiskus

Mullaniiskus (ka mulla niiskus; inglise soil humidity, moistness of (the) soil) on vee või veeauru hulk mulla massi- või mahuühikus (%, kg/kg, kg/m3).

Uus!!: Vesi ja Mullaniiskus · Näe rohkem »

Mullavesi

Mullavesi (inglise soil water, soil moisture) on mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist.

Uus!!: Vesi ja Mullavesi · Näe rohkem »

Murchisoni meteoriit

Murchisoni meteoriit Murchisoni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 1969.

Uus!!: Vesi ja Murchisoni meteoriit · Näe rohkem »

Murdumisnäitaja

Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.

Uus!!: Vesi ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »

Murenemine

Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.

Uus!!: Vesi ja Murenemine · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Vesi ja Must meri · Näe rohkem »

Must sõstar

Must sõstar (Ribes nigrum) kuulub sõstraliste sugukonda kuuluvasse perekonda sõstar.

Uus!!: Vesi ja Must sõstar · Näe rohkem »

Mustad sõstrad

Mustad sõstrad ehk mustsõstrad ehk mustasõstravili (ladina ribis nigri fructus) on nii pärismaise kui ka aretatud musta sõstra rohkeseemnelised viljad (marjad).

Uus!!: Vesi ja Mustad sõstrad · Näe rohkem »

Mustmuld

Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.

Uus!!: Vesi ja Mustmuld · Näe rohkem »

Mutsiinid

Mutsiinid (MUC) on suured valgud, mis katavad ja kaitsevad epiteeli.

Uus!!: Vesi ja Mutsiinid · Näe rohkem »

N-butüülliitium

N-butüülliitium (lühend n-BuLi) on liitiumorgaaniline ühend, kus esineb polaarne kovalentne side liitiumi aatomi ja butüülrühma süsiniku vahel.

Uus!!: Vesi ja N-butüülliitium · Näe rohkem »

Naatriumatsetaat

Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.

Uus!!: Vesi ja Naatriumatsetaat · Näe rohkem »

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Uus!!: Vesi ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »

Naatriumklorit

Naatriumklorit Naatriumklorit on keemiline aine valemiga NaClO2.

Uus!!: Vesi ja Naatriumklorit · Näe rohkem »

Nabala-Paekna matkarada

Nabala-Paekna matkarada (NPK) on 10 km pikkune matkarada Eestis Kiili vallas, mis koosneb 15 vaatamisväärsusest.

Uus!!: Vesi ja Nabala-Paekna matkarada · Näe rohkem »

NAD

NAD⁺ (oksüdeeritud vorm) ja NADH (redutseeritud vorm) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ehk NAD on kõigis elusates rakkudes levinud koensüüm.

Uus!!: Vesi ja NAD · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Vesi ja Nafta · Näe rohkem »

Naiste olukord Keenias

Keenialannad Nairobis Aafrika idaosas asuvas Keenias on naiste olukord väga kehv.

Uus!!: Vesi ja Naiste olukord Keenias · Näe rohkem »

Nanaid

Nanai kütt Dersu Uzala Nanaid (vanem nimetus goldid, omanimetus nana ja hezhen) on tunguusi-mandžu rahvas Kaug-Idas.

Uus!!: Vesi ja Nanaid · Näe rohkem »

Natrix astreptophora

Natrix astreptophora on maoliik nastiku perekonnas.

Uus!!: Vesi ja Natrix astreptophora · Näe rohkem »

Näkk

Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.

Uus!!: Vesi ja Näkk · Näe rohkem »

Neerukoor

Neerukooreks (ladina cortex renis; ka cortex renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paiknevad kõik neerukehakesed.

Uus!!: Vesi ja Neerukoor · Näe rohkem »

Nektariin

Nektariinid puul Terve ja lahtilõigatud nektariin Nektariin on nektariinipuu (Prunus persica var. nucipersica) vili.

Uus!!: Vesi ja Nektariin · Näe rohkem »

Neptuun

Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.

Uus!!: Vesi ja Neptuun · Näe rohkem »

Neutralisatsioon

Keemiline neutralisatsioon (ehk neutraliseerimine) tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille tulemusel keskkond muutub neutraalseks.

Uus!!: Vesi ja Neutralisatsioon · Näe rohkem »

Neutronkiirgus

Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.

Uus!!: Vesi ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »

Niiskus

Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.

Uus!!: Vesi ja Niiskus · Näe rohkem »

Niisutus

Metsa niisutamine. Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna maadel. Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon) on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.

Uus!!: Vesi ja Niisutus · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Vesi ja Nikkel · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Vesi ja Nisu · Näe rohkem »

November 2009

November 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Vesi ja November 2009 · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Uus!!: Vesi ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Oúzo

''Oúzo'' pudel Oúzo (kreeka keeles ούζο) on Kreekas ja Küprosel laialdaselt tarvitatav aniisimaitseline aperitiiv.

Uus!!: Vesi ja Oúzo · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Vesi ja Oder · Näe rohkem »

Odrajahu

Odrajahu on jahu, mida saadakse odraterade kuivatamise ja jahvatamise teel.

Uus!!: Vesi ja Odrajahu · Näe rohkem »

Offroad

Offroad (toorlaen inglise keelest) on sõitmine teekatteta maapinnal.

Uus!!: Vesi ja Offroad · Näe rohkem »

Oja

Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.

Uus!!: Vesi ja Oja · Näe rohkem »

Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.

Uus!!: Vesi ja Okeanograafia · Näe rohkem »

Oklo georeaktor

Gabon Gabon, Haut-Ogooué provints Oklo georeaktor on Gabonis paiknev uraanimaardla, kus kunagi esines lõhustumisreaktsioon, mis töötas nagu tänapäevane kiire briider-tüüpi reaktor.

Uus!!: Vesi ja Oklo georeaktor · Näe rohkem »

Oksüdaas

Oksüdaasid on ensüümid, mis katalüüsivad molekulaarse hapniku (O2) hüdrolüüsi, kusjuures hapnik on elektroni aktseptoriks.

Uus!!: Vesi ja Oksüdaas · Näe rohkem »

Oksüdatiivne fosforüülimine

Oksüdatiivse fosforüülimise skeem. Mitokondri sisemembraanil asub elektronide transpordi ahel (ETA) Oküdatiivne fosforüülimine on mitokondri sisemembraanil toimuv metaboolne rada, mille käigus sünteesivad ensüümid ADP-st ATP-d, kasutades koensüümide NADH ja FADH2 oksüdeerimise käigus vabanevat energiat.

Uus!!: Vesi ja Oksüdatiivne fosforüülimine · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Vesi ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Vesi ja Oksiidid · Näe rohkem »

Oktanooli-vee jaotuskoefitsient

Rohelise värvaine jaotumine kahefaasilises süsteemis: üleval on õli, all on vesi. Visuaalse hinnangu alusel on antud värvaine kontsentratsioon suurem veefaasis, seega oleks selle aine jaoks ka oktanooli-vee jaotuskoefitsient tõenäoliselt väiksem kui 1 (ehk log''P'' Oktanooli-vee jaotuskoefitsient (ka oktanooli-vee jaotustegur) on keemilist ainet iseloomustav füsiko-keemiline suurus, mis on seotud aine hüdrofoobsusega ja mis näitab, kas uuritav aine jaotub veest ja n-oktanoolist koosnevas kahefaasilises süsteemis pigem hüdrofoobsemasse orgaanilisse faasi või pigem polaarsemasse veefaasi.

Uus!!: Vesi ja Oktanooli-vee jaotuskoefitsient · Näe rohkem »

Ol Doinyo Lengai

Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas.

Uus!!: Vesi ja Ol Doinyo Lengai · Näe rohkem »

Old Faithful

Old Faithfuli purse (1948) Old Faithful on geiser USA-s Yellowstone'i rahvuspargis.

Uus!!: Vesi ja Old Faithful · Näe rohkem »

Ole Rømer

Ole Rømer Ole Christensen Rømer (25. september 1644 – 19. september 1710) oli taani astronoom.

Uus!!: Vesi ja Ole Rømer · Näe rohkem »

Ookeaniline saar

Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.

Uus!!: Vesi ja Ookeaniline saar · Näe rohkem »

Ookeanipõhi

Ookeanipõhja profill NASA animatsioon näitab veest tühjendatud ookeanipõhja Ookeanipõhi on ookeani veealune pinnas, maailmamere veega kaetud laamade osa.

Uus!!: Vesi ja Ookeanipõhi · Näe rohkem »

Ookeaniplaneet

Kunstniku kujutis ookeaniplaneedist Ookeaniplaneet ehk veemaailm on hüpoteetiline eksoplaneedi tüüp, mille pind on tervenisti kaetud veega.

Uus!!: Vesi ja Ookeaniplaneet · Näe rohkem »

Ooniumühendid

happega Keemias nimetatakse ooniumühenditeks (ka ooniumsooladeks) heteroaatomit (N, O, S, As, Sb, Se, Si, Ge jt) sisaldava lähteühendi protoneerumisel (liitub H+) või mingi asendusrühma (R+, X+) liitumisel moodustuvat ooniumiooni (katiooni) koos vastava aniooniga.

Uus!!: Vesi ja Ooniumühendid · Näe rohkem »

Optikanähtused

Valgusnähtus on valgusõpetuses käsitletavad sündmus, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega.

Uus!!: Vesi ja Optikanähtused · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Vesi ja Organism · Näe rohkem »

Orivesi linn

Orivesi on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Pirkanmaa maakonnas Tamperest umbes 40 km põhja pool.

Uus!!: Vesi ja Orivesi linn · Näe rohkem »

Ortseiin

Ortseiin on taimne samblikes sisalduv värvaine, tegelikult segu, milles kromatograafiliselt on võimalik eristada 14 erinevat ainet.

Uus!!: Vesi ja Ortseiin · Näe rohkem »

Osaline sulamine

Osaline sulamine ehk osaline ülessulamine on magmaline protsess, kus kivim hakkab sulama sulamisvahemiku alumises otsas, moodustades magma, mille keemiline koostis erineb lähtekivimi koostisest.

Uus!!: Vesi ja Osaline sulamine · Näe rohkem »

Osmoregulatsioon

Osmoregulatsioon on organismi võime reguleerida endas sisalduvate vedelike osmootset rõhku, mille abil säilitada sobivat vee ja soolade sisaldust.

Uus!!: Vesi ja Osmoregulatsioon · Näe rohkem »

Paast

Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks.

Uus!!: Vesi ja Paast · Näe rohkem »

Paberkott

Pruun paberkott Paberkott on paberist valmistatud kott.

Uus!!: Vesi ja Paberkott · Näe rohkem »

Padilaava

Padilaava, NOAA foto Padilaava on veealustes tingimustes tardunud padjalaadse morfoloogiaga laavavool.

Uus!!: Vesi ja Padilaava · Näe rohkem »

Paksulehelised

Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.

Uus!!: Vesi ja Paksulehelised · Näe rohkem »

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Uus!!: Vesi ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: Vesi ja Pallaadium · Näe rohkem »

Palmiõli

Õlipalmi vili. Keskel tuum ehk seeme ja ümber viljaliha Palmiõli Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast).

Uus!!: Vesi ja Palmiõli · Näe rohkem »

Palmitiinhape

Palmitiinhappe skelettvalem. Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape.

Uus!!: Vesi ja Palmitiinhape · Näe rohkem »

Pandora (kuu)

Pandora on üks Saturni kaaslane.

Uus!!: Vesi ja Pandora (kuu) · Näe rohkem »

Papaia

Küpsed papaiad puul Papaia pikilõige Seemned lähivaates Papaia (kariibi keelest hispaania keele kaudu) on hariliku papaia ehk hariliku melonipuu (Carica papaya) vili.

Uus!!: Vesi ja Papaia · Näe rohkem »

Parapähkel

Kestast eemaldatud parapähklid Parapähkel ehk Brasiilia pähkel on parapähklipuu seeme.

Uus!!: Vesi ja Parapähkel · Näe rohkem »

Pääsulased

Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.

Uus!!: Vesi ja Pääsulased · Näe rohkem »

Päijänne

Asend Soomes Päijänne on Soome suuruselt teine järv.

Uus!!: Vesi ja Päijänne · Näe rohkem »

Päikesekollektor

Päikesekollektor (ingl k solar collector) on seadeldis, mis neelduva päikesekiirguse toimel soojendab kollektorit läbivat soojuskandjat, mille vahendusel saab kütta tarbevett.

Uus!!: Vesi ja Päikesekollektor · Näe rohkem »

Päikesesüsteemi teke ja areng

protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.

Uus!!: Vesi ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »

Pärlmutter

Pärlmutri mikrostruktuuri skeem rasterelektronmikroskoobi all Pärlmutter (saksa keelest Perlmutter, ladinakeelsest nimetusest mater perlarum) on limuste (karpide, paljude tigude, mõne peajalgse) koja sisemine, mantliga külgnev ja mantliepiteeli eritatud kiht.

Uus!!: Vesi ja Pärlmutter · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Uus!!: Vesi ja Pärsia laht · Näe rohkem »

Pügalrist

Pügalrist ehk oktagramm Pügalrist ehk oktagramm on maailmas väga levinud iidne sümbol, mida on tuntud nii Euroopas kui ka islamimaades.

Uus!!: Vesi ja Pügalrist · Näe rohkem »

Pürolüüs

Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).

Uus!!: Vesi ja Pürolüüs · Näe rohkem »

Põhjamuda

Põhjamuda veekogu põhjas kalda juures Põhjamuda on peenike ja pehme sete mitteorgaanilist ja orgaanilist ainest ehk muda, mis koguneb veekogu põhja.

Uus!!: Vesi ja Põhjamuda · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Vesi ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põldmurakas

Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv liik.

Uus!!: Vesi ja Põldmurakas · Näe rohkem »

Põletatud suhkur

Põletatud suhkur on toiduaine, mida kasutatakse piparkookide ja paljude muude präänikute valmistamisel.

Uus!!: Vesi ja Põletatud suhkur · Näe rohkem »

Põlevkivituhk

Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.

Uus!!: Vesi ja Põlevkivituhk · Näe rohkem »

Põlispõhjavesi

Põlispõhjavesi on iidsetel aegadel põhjaveekihti kogunenud ja seal säilinud vesi.

Uus!!: Vesi ja Põlispõhjavesi · Näe rohkem »

Põranda pühkimine

"Girl sweeping" ('tüdruk pühib põrandat'), William McGregor Paxtoni maal (1912) Põranda pühkimine on meetod põranda puhastamiseks ja hooldamiseks.

Uus!!: Vesi ja Põranda pühkimine · Näe rohkem »

Põud

Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.

Uus!!: Vesi ja Põud · Näe rohkem »

Peajalgsed

Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.

Uus!!: Vesi ja Peajalgsed · Näe rohkem »

Pegmatiit

soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts. Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.

Uus!!: Vesi ja Pegmatiit · Näe rohkem »

Pehme vesi

Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).

Uus!!: Vesi ja Pehme vesi · Näe rohkem »

Pehmerobootika

Pehmerobootika on uus robootikavaldkond, mille eesmärk on tavapäraste kõva kerega robotite asemel teha roboteid pehmest ja painduvast materjalist, mis lubab suuremat liikumisvabadust.

Uus!!: Vesi ja Pehmerobootika · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Vesi ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Peipsi-Pihkva järv

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.

Uus!!: Vesi ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Vesi ja Peptiidside · Näe rohkem »

Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.

Uus!!: Vesi ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Phoenix (kosmosesond)

Phoenix oli NASA kosmoseaparaat, mis laskus Marsile 25. mail 2008.

Uus!!: Vesi ja Phoenix (kosmosesond) · Näe rohkem »

Pihtla valla lipp

Pihtla valla lipp Pihtla valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Pihtla valla lipp.

Uus!!: Vesi ja Pihtla valla lipp · Näe rohkem »

Pihtla valla vapp

Pihtla valla vapp Pihtla valla vapp on Saare maakonna endise Eesti haldusüksuse Pihtla valla vapp.

Uus!!: Vesi ja Pihtla valla vapp · Näe rohkem »

Piim

Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.

Uus!!: Vesi ja Piim · Näe rohkem »

Piinia

Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Vesi ja Piinia · Näe rohkem »

Piirideta Arstid

Riigid, kus Piirideta Arstid tegutsevad leetrite levikut tõrjumas Piirideta Arstid (prantsuse keeles Médecins Sans Frontières ehk MSF) on humanitaarabiorganisatsioon, mis pakub erakorralist meditsiiniabi enam kui 70 riigis, millest enamik on arengumaad Kasutatud 22.11.2010.

Uus!!: Vesi ja Piirideta Arstid · Näe rohkem »

Piirpind

Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.

Uus!!: Vesi ja Piirpind · Näe rohkem »

PIK-20

FAI 15-meetri klassi purilennuk PIK-20E PIK-20 on üheistmeline epoksüvaigul põhinev komposiitkonstruktsiooniga purilennuk, mida valmistas seeriaviisiliselt firma Eiri Avion.

Uus!!: Vesi ja PIK-20 · Näe rohkem »

Pikalehine huulhein

Pikalehine huulhein (Drosera anglica) on huulheinaliste sugukonda huulheina perekonda kuuluv putuktoiduline õistaim.

Uus!!: Vesi ja Pikalehine huulhein · Näe rohkem »

Pillapalu Kivijärv

Kivijärv (ka Pillapalu Kivijärv, Koitjärve Kivijärv) on järv Harjumaal Anija vallas Pillapalu külas.

Uus!!: Vesi ja Pillapalu Kivijärv · Näe rohkem »

Pilv

Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Uus!!: Vesi ja Pilv · Näe rohkem »

Pindaktiivsed ained

Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.

Uus!!: Vesi ja Pindaktiivsed ained · Näe rohkem »

Pindpinevus

Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.

Uus!!: Vesi ja Pindpinevus · Näe rohkem »

Pindpinevustegur

Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).

Uus!!: Vesi ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »

Pinnakate

Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

Uus!!: Vesi ja Pinnakate · Näe rohkem »

Pinnavee hüdroloogia

Pinnavee hüdroloogia on hüdroloogia valdkond, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas.

Uus!!: Vesi ja Pinnavee hüdroloogia · Näe rohkem »

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Uus!!: Vesi ja Pinnavesi · Näe rohkem »

Piparmünt

Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.

Uus!!: Vesi ja Piparmünt · Näe rohkem »

Piraajalahus

Peroksümonoväävelhape ehk Caro hape (H2SO5) on vesinikperoksiidi ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimise vahesaadus, mis on väga tugev oksüdeerija. Piraajalahus on vesinikperoksiidi (H2O2) ja kontsentreeritud väävelhappe (H2SO4) segu, mis on tugevate oksüdeerivate ja happeliste omadustega.

Uus!!: Vesi ja Piraajalahus · Näe rohkem »

Pirita jõgi

Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Uus!!: Vesi ja Pirita jõgi · Näe rohkem »

Pirn

Hariliku pirnipuu viljad Liiv-pirnipuu vili ehk liivpirn Pirn 'Isolda' Pirn 'Shinseiki' Kuivatatud pirnid Pirnikook Magustoit pirnidega Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili.

Uus!!: Vesi ja Pirn · Näe rohkem »

Pistaatsiapähkel

Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili.

Uus!!: Vesi ja Pistaatsiapähkel · Näe rohkem »

Pliiaku

Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.

Uus!!: Vesi ja Pliiaku · Näe rohkem »

Pliiats

Pliiatsid Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule.

Uus!!: Vesi ja Pliiats · Näe rohkem »

Pliimennik

Pliimenniku pulber Pliimennik (ka lihtsalt mennik ja pliipunane) on ere-oranžpunane värvipigment, mida keskajal kasutati laialdaselt käsikirjade kirjutamisel ja kaunistamisel, samuti õli- ja temperamaalis, näiteks ühe komponendina inkarnaadi segamisel.

Uus!!: Vesi ja Pliimennik · Näe rohkem »

Ploom

Anne Vallayer-Coster, "Ploomikorv" (1769) Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili.

Uus!!: Vesi ja Ploom · Näe rohkem »

Pošeerimine

Kana pošeerimine Pošeerimine on õrnalt keetmine, nii et vesi vaevalt väreleb, et mitte rikkuda toote (muna, kala) kuju.

Uus!!: Vesi ja Pošeerimine · Näe rohkem »

Polaarsed stratosfääripilved

Pärlmutterpilved NASA Radome, McMurdo uurimisjaama kohal Antarktikas 2009. aastal II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.

Uus!!: Vesi ja Polaarsed stratosfääripilved · Näe rohkem »

Polükondensatsioon

Karbamiidvaik saadakse karbamiidi ja metanaali polükondensatsioonil Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2).

Uus!!: Vesi ja Polükondensatsioon · Näe rohkem »

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Uus!!: Vesi ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »

Polioviirus

Polioviirus (inglise poliovirus) on viirus, mida peetakse lastehalvatuse tekitajaks inimestel ja eksperimentaalselt muudelgi imetajatel.

Uus!!: Vesi ja Polioviirus · Näe rohkem »

Poolhaagis

Poolhaagis Poolhaagis ehk sadulhaagis on haagis, millele mõjuvast raskusjõust osa kandub sadulseadise kaudu vedukile.

Uus!!: Vesi ja Poolhaagis · Näe rohkem »

Poolsaar

Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.

Uus!!: Vesi ja Poolsaar · Näe rohkem »

Poolväärtusaeg

Poolväärtusaeg ehk poolestusaeg on aeg, mille jooksul keemilise ühendi (ravimi, vee või muu bioloogiliselt aktiivse aine) kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.

Uus!!: Vesi ja Poolväärtusaeg · Näe rohkem »

Poorbetoon

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased püüdsid 2017. aastal koostöös aktsiaseltsiga Bauroc arendada uudset poorbetooni, mille kaalu ja tugevuse suhe soovitakse viia uuele tasandile. Poorbetoon on õhuline ehitusmaterjal, mille peamisteks komponentideks on liiv, lubi, tsement ja vesi.

Uus!!: Vesi ja Poorbetoon · Näe rohkem »

Poorsus

visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.

Uus!!: Vesi ja Poorsus · Näe rohkem »

Porgand

Porgand ehk aedporgand ehk söögiporgand (ka kultuurporgand) (Daucus carota sativus, Daucus sativus) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Porgand · Näe rohkem »

Porgandijuur

Porgandijuureks (Dauci radix; Dauci carotae radix) nimetatakse aedporgandi maa-alust saadust, mida kasutatakse kodumajapidamistes ja töönduslikult droogina (ravimtaimena) väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel.

Uus!!: Vesi ja Porgandijuur · Näe rohkem »

Primaarproduktsioon

Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.

Uus!!: Vesi ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »

Prometheus (kuu)

Prometheus on üks Saturni kuudest.

Uus!!: Vesi ja Prometheus (kuu) · Näe rohkem »

Proteaasid

Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.

Uus!!: Vesi ja Proteaasid · Näe rohkem »

Proteoom

algatatav signaalirada on oluline embrüo arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega Proteoom on teatud liigis, teatud isendis või muus teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud valkude kogum.

Uus!!: Vesi ja Proteoom · Näe rohkem »

Protoneerimine

Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.

Uus!!: Vesi ja Protoneerimine · Näe rohkem »

Protoonne lahusti

Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).

Uus!!: Vesi ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »

Protoplasma

Protoplasma (vanemas kirjanduses ka elav ollus, alglima) on organismi raku elusaine.

Uus!!: Vesi ja Protoplasma · Näe rohkem »

Pruulimine

16. sajandi õlletehas Pruulimine on õlle valmistamine.

Uus!!: Vesi ja Pruulimine · Näe rohkem »

Pseudomonas aeruginosa

Pseudomonas aeruginosa on gramnegatiivne aeroobne kepikujuline bakter.

Uus!!: Vesi ja Pseudomonas aeruginosa · Näe rohkem »

Puder

Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.

Uus!!: Vesi ja Puder · Näe rohkem »

Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.

Uus!!: Vesi ja Puhkeseisund · Näe rohkem »

Pulma-aastapäev

Pulma-aastapäev on iga aastal tähistatud pulma aastapäev, millel on tavaliselt oma nimetus, kombed ja traditsioonid.

Uus!!: Vesi ja Pulma-aastapäev · Näe rohkem »

Punane

Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.

Uus!!: Vesi ja Punane · Näe rohkem »

Punane lumi

Punane lumi võib olla ka auguline Punane lumi on punakas või roosa lumi, millele annab värvi rohevetikas Chlamydomonas nivalis.

Uus!!: Vesi ja Punane lumi · Näe rohkem »

Punane sõstar

Punane sõstar ehk harilik sõstar (Ribes rubrum) kuulub sõstraliste sugukonna sõstra perekonda.

Uus!!: Vesi ja Punane sõstar · Näe rohkem »

Punapeet

Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Vesi ja Punapeet · Näe rohkem »

Puriin

Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.

Uus!!: Vesi ja Puriin · Näe rohkem »

Puukoor

Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.

Uus!!: Vesi ja Puukoor · Näe rohkem »

Puurimine

Puuripadrun ehk spindel Puurimine on üks levinud auguvalmistamisviise.

Uus!!: Vesi ja Puurimine · Näe rohkem »

Rabamurakas

Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Rabamurakas · Näe rohkem »

Rabenemine

Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.

Uus!!: Vesi ja Rabenemine · Näe rohkem »

Radiolüüs

Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.

Uus!!: Vesi ja Radiolüüs · Näe rohkem »

Rahvusvaheline geofüüsika aasta

Geofüüsika aastale pühendatud Jaapani postmark Rahvusvaheline geofüüsika aasta (inglise keeles International Geophysical Year, lühend IGY) oli geofüüsikauuringutele pühendatud periood, mis kestis 1. juulist 1957 kuni 31. detsembrini 1958.

Uus!!: Vesi ja Rahvusvaheline geofüüsika aasta · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Vesi ja Rakk · Näe rohkem »

Rakukultuur

Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.

Uus!!: Vesi ja Rakukultuur · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Vesi ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Raske nafta

Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.

Uus!!: Vesi ja Raske nafta · Näe rohkem »

Raske vesi

Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.

Uus!!: Vesi ja Raske vesi · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Vesi ja Raud · Näe rohkem »

Raudkvartsiit

Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.

Uus!!: Vesi ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »

Ränikarbiid

Ränikarbiidikristall Ränikarbiid (SiC) on pooljuhtmaterjal.

Uus!!: Vesi ja Ränikarbiid · Näe rohkem »

Röntgendifraktsioonanalüüs

Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.

Uus!!: Vesi ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »

Röntgenstruktuurianalüüs

Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Vesi ja Röntgenstruktuurianalüüs · Näe rohkem »

Rünkpilved

Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.

Uus!!: Vesi ja Rünkpilved · Näe rohkem »

Rüoliit

vesikulaarne pind Kvartsi ja kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür Rüoliit (vanakreeka keeles ῥύαξ 'vool' + λίθος 'kivi') on tardkivim, happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.

Uus!!: Vesi ja Rüoliit · Näe rohkem »

Rõhuandur

Digitaalne õhurõhuandur Kompaktne õhurõhuandur Rõhuandur on seade, mis muundab rõhu kui füüsikalise suuruse mingiks teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.

Uus!!: Vesi ja Rõhuandur · Näe rohkem »

Realism (teadus)

Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).

Uus!!: Vesi ja Realism (teadus) · Näe rohkem »

Regoliit

Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.

Uus!!: Vesi ja Regoliit · Näe rohkem »

Reinheitsgebot

Reinheitsgebot (saksa keeles "puhtuskord") on Baierist pärit ja hiljem kogu Saksamaal kehtestatud kvaliteedinõue, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.

Uus!!: Vesi ja Reinheitsgebot · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Vesi ja Reljeef · Näe rohkem »

Reoveepuhastus

Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.

Uus!!: Vesi ja Reoveepuhastus · Näe rohkem »

Reovesi

Aerofoto Saksamaal Cuxhavenis asuvast reoveepuhastusjaamast Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel.

Uus!!: Vesi ja Reovesi · Näe rohkem »

Ressursid

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Vesi ja Ressursid · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Vesi ja Riimvesi · Näe rohkem »

Riis

Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.

Uus!!: Vesi ja Riis · Näe rohkem »

Riis (toiduaine)

Riis on samanimelise taime terad.

Uus!!: Vesi ja Riis (toiduaine) · Näe rohkem »

Rio Negro jõgi

Rio Negro on jõgi Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Vesi ja Rio Negro jõgi · Näe rohkem »

Risosfäär

Risosfäär on taimejuurte pinda ja juurte lähisruumi ümbritsev muld, muda või vesi, milles mikroobide kooslust mõjutavad otseselt juured ja nende eritised.

Uus!!: Vesi ja Risosfäär · Näe rohkem »

Rivanool

Etakridiinlaktaat Rivanool ehk etakridiinlaktaat (Aethacridini lactas) on antiseptiline kollakas-oranžikas vees raskesti lahustuv kristalliline pulber, mille sulamistemperatuur on 226 °C.

Uus!!: Vesi ja Rivanool · Näe rohkem »

RNA maailma hüpotees

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu.

Uus!!: Vesi ja RNA maailma hüpotees · Näe rohkem »

Robert Brown

Robert Brown Robert Brown (21. detsember 1773 Montrose (Šotimaa) – 10. juuni 1858 London) oli šoti botaanik.

Uus!!: Vesi ja Robert Brown · Näe rohkem »

Rohe-kärnkonn

Rohe-kärnkonn ehk rohekärnkonn ehk rohekas kärnkonn (Bufo viridis või Pseudepidalea viridis) on kärnkonlaste sugukonda päriskonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Vesi ja Rohe-kärnkonn · Näe rohkem »

Roosna-Alliku valla lipp

Roosna-Alliku valla lipp Roosna-Alliku valla lipp oli endise Eesti haldusüksuse Roosna-Alliku valla lipp.

Uus!!: Vesi ja Roosna-Alliku valla lipp · Näe rohkem »

Rosin

Rosin on kuivatatud viinamari.

Uus!!: Vesi ja Rosin · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Vesi ja Rukis · Näe rohkem »

Rusuvool

Rusuvool ehk seli ehk selivool on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega alal esineda võiv pinnasest ja veest moodustunud tugev veevool, mis on kaasa haaranud nii jämedateralist (kive, rahne) kui ka peenemateralist ainest.

Uus!!: Vesi ja Rusuvool · Näe rohkem »

Ruudilised

''Boronia fraseri'' Matasanod: sapoote-kasimiiropuu viljad Lahtistava õlipõõsa õied Kivisidrunipuu vili Ruudilised (Rutaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Uus!!: Vesi ja Ruudilised · Näe rohkem »

Ruumpaisumismoodul

Ruumpaisumismoodul või mahtelastsusmoodul (Kvõi B) on elastsusmoodul, mis iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni (suhtelise mahumuutuse) suurust.

Uus!!: Vesi ja Ruumpaisumismoodul · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Vesi ja Saar · Näe rohkem »

Saare valla lipp

Saare valla lipp Saare valla lipp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Saare valla lipp.

Uus!!: Vesi ja Saare valla lipp · Näe rohkem »

Saastamine

õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaliseks saastamise näiteks. Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.

Uus!!: Vesi ja Saastamine · Näe rohkem »

Saastumine

Läänemerel Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse.

Uus!!: Vesi ja Saastumine · Näe rohkem »

Sademed

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.

Uus!!: Vesi ja Sademed · Näe rohkem »

Sademevesi

Sademevesi ehk sajuvesi on nii vihma kui ka lume või rahena taevast tulnud vesi, mis ei ole maapinnalt veel midagi kaasa võtnud.

Uus!!: Vesi ja Sademevesi · Näe rohkem »

Sadestumiskoefitsient

Sadestumiskoefitsient (s) (ka sedimentatsiooni koefitsient) iseloomustab osakeste sedimentatsiooni protsessi tsentrifuugimisel ja on defineeritud kui osakeste sadestumiskiirus mingi teatud raskuskiirenduse juures.

Uus!!: Vesi ja Sadestumiskoefitsient · Näe rohkem »

Safran

Safrani kasutamine toiduvalmistamisel Safran on vürts ja värvaine, mida saadakse safrankrookuse (Crocus sativus) õiest (emakasuudmest).

Uus!!: Vesi ja Safran · Näe rohkem »

Safrankrookus

Safrankrookus (''Crocus sativus)'' õitseb sügisel Safrankrookus (Crocus sativus) on üks krookuste perekonna esindajatest võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonnast.

Uus!!: Vesi ja Safrankrookus · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Vesi ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Sahharoos

Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.

Uus!!: Vesi ja Sahharoos · Näe rohkem »

Sai

Sai on teatud sorti nisujahust valmistatud leib ja toiduaine ning pagaritoode.

Uus!!: Vesi ja Sai · Näe rohkem »

Saksa köök

Saksa köök (saksa keeles deutsche Küche) on Eesti köögiga üsna sarnane.

Uus!!: Vesi ja Saksa köök · Näe rohkem »

Salat

Salat (Lactuca) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Uus!!: Vesi ja Salat · Näe rohkem »

Salmonellabakter

Salmonellabakter (Salmonella) on bakteriperekond.

Uus!!: Vesi ja Salmonellabakter · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Vesi ja Samblikud · Näe rohkem »

Samburud

Samburu mehed tuld tegemas Samburu tantsijad 2016. aastal ''Moran'' Samburu maakonna asukoht Keenias Samburud on rahvas Aafrikas Keenia põhjaosas.

Uus!!: Vesi ja Samburud · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Vesi ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

San Luis Potosí

San Luis Potosí on Mehhikos asuv linn, San Luis Potosí osariigi pealinn ja San Luis Potosí valla halduskeskus.

Uus!!: Vesi ja San Luis Potosí · Näe rohkem »

Sanukiit

Sanukiit on vulkaaniline kivim.

Uus!!: Vesi ja Sanukiit · Näe rohkem »

Sarapuupähkel

Sarapuupähklid Terved pähklid koos tuumadega, millest üks on kooritud Sarapuupähkel ehk metspähkel on sarapuu perekonda kuuluvate liikide vili.

Uus!!: Vesi ja Sarapuupähkel · Näe rohkem »

Sarvkiht

Sarvkihi lamendunud naharakud (üleval) Sarvkiht (ladina keeles stratum corneum) on marrasknaha kõige ülemisem pindmine kiht, mis on minetanud närvisüsteemi.

Uus!!: Vesi ja Sarvkiht · Näe rohkem »

Satelliidi testimine

Satelliidi testimine on dokumenteeritud toimingute jada, mille käigus kontrollitakse satelliidi vastupidavust avakosmose tingimustele ning samal ajal võimet täita korrektselt sellele pandud ülesandeid.

Uus!!: Vesi ja Satelliidi testimine · Näe rohkem »

Savi kuivamine

Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus.

Uus!!: Vesi ja Savi kuivamine · Näe rohkem »

Savikilt

Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.

Uus!!: Vesi ja Savikilt · Näe rohkem »

Savitellis

Päikese käes kuivavad savitellised Jaava saarel Indoneesias Savitellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist tellis.

Uus!!: Vesi ja Savitellis · Näe rohkem »

Savivärv

Savivärv on kergesti paigaldatav looduslik värv.

Uus!!: Vesi ja Savivärv · Näe rohkem »

Söödav muskushibisk

Söödav muskushibisk ehk okra ehk baamia (Abelmoschus esculentus) on õistaim muskushibiski perekonnast kassinaeriliste sugukonnast.

Uus!!: Vesi ja Söödav muskushibisk · Näe rohkem »

Süeniit

Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.

Uus!!: Vesi ja Süeniit · Näe rohkem »

Sülg

Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).

Uus!!: Vesi ja Sülg · Näe rohkem »

Süsihape

Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.

Uus!!: Vesi ja Süsihape · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Vesi ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinikdioksiidimaks

Süsinikumaksu rakendamine ja heitekogustega kauplemine maailma riikides 2019. aastal. Roheline – toimub CO2 kogustega kauplemine; sinine – süsinikumaks on kehtestatud või kehtestamisel; kollane – CO2 heitekogustega kauplemine toimub järelevalve all või on kehtestatud süsinikumaks. Süsinikumaks (inglise keeles carbon tax) ehk CO2 emissioonimaks (inglise carbon dioxide tax) on maks, mida tasutakse kauba tootmise või teenuse ja osutamise käigus emiteeritud CO2 koguselt.

Uus!!: Vesi ja Süsinikdioksiidimaks · Näe rohkem »

Süsinikupõllundus

Süsinikupõllundus on maa harimine ja kasutamine viisil, mis säilitab ja seob orgaanilist süsinikku (Corg) mulla orgaanilises aines ehk huumuses.

Uus!!: Vesi ja Süsinikupõllundus · Näe rohkem »

Süvaveekerge

Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.

Uus!!: Vesi ja Süvaveekerge · Näe rohkem »

Süvendamine

Süvendustööd Odessa supelrannas (2007) Neeme sadamas 2023. aasta aprillis Süvendamine on veekogu sügavamaks tegemine ja selle põhja kuju muutmine pinnase väljavõtmise või ümberpaigutamise abil.

Uus!!: Vesi ja Süvendamine · Näe rohkem »

Sõõrik

Sõõrikute valik kohvikus Šokolaadilaastudega kaetud sõõrik Sõõrik (ka pontšik) on õlis küpsetatud (frititud) tainast kondiitritoode või magustoit.

Uus!!: Vesi ja Sõõrik · Näe rohkem »

Sõiduk

Mootorratas Jalgratas ja veoauto tänavaliikluses Sõiduk (ka sõiduvahend; vananenud kirjanduses ka sõiduriist) on inimese loodud vahend liikumiseks maal, vees, õhus või kosmoses.

Uus!!: Vesi ja Sõiduk · Näe rohkem »

Sõnnik

põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.

Uus!!: Vesi ja Sõnnik · Näe rohkem »

Sõukruvi

Sõukruvi Sõukruvi laba Sõukruvi ehk laevakruvi (venekeelse laenuna laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu.

Uus!!: Vesi ja Sõukruvi · Näe rohkem »

Sedimentoloogia mõisteid

Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.

Uus!!: Vesi ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Seedeelundkond

Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Uus!!: Vesi ja Seedeelundkond · Näe rohkem »

Seedermännipähkel

Seedermännipähklid Euroopa seedermänni käbi seemnetega Seedermännipähkel (kõnekeeles seedripähkel) on seedermänni seeme.

Uus!!: Vesi ja Seedermännipähkel · Näe rohkem »

Seesamiseemned

Seesamiseemned Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.

Uus!!: Vesi ja Seesamiseemned · Näe rohkem »

Segumasin

Segumasin Segumasin on seade, millega valmistatakse ehituses kasutatavat segu.

Uus!!: Vesi ja Segumasin · Näe rohkem »

Semiramise rippaiad

Babüloni rippaiad, tagaplaanil Paabeli torn. Martin Heemskercki gravüür 16. sajandist Assüüria kujutis Babüloni rippaedadest Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest.

Uus!!: Vesi ja Semiramise rippaiad · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Vesi ja Settekivim · Näe rohkem »

Settetransport

Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.

Uus!!: Vesi ja Settetransport · Näe rohkem »

Sibul

Sibulad Sibul on taimset päritolu toiduaine, mille all peetakse tavaliselt silmas hariliku sibula küpsenud ja puhkeseisundis jämenenud lühivõsu ehk mugulsibulat.

Uus!!: Vesi ja Sibul · Näe rohkem »

Sidrun

Sidrun Sidrunid Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.

Uus!!: Vesi ja Sidrun · Näe rohkem »

Sinine kuslapuu

Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on taimeliik kuslapuuliste sugukonnast ja kuslapuu perekonnast.

Uus!!: Vesi ja Sinine kuslapuu · Näe rohkem »

Siseveed

Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.

Uus!!: Vesi ja Siseveed · Näe rohkem »

Sitka kuusk

Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Vesi ja Sitka kuusk · Näe rohkem »

Siugkonnalised

Siugkonnaliste eellane ''Eocaecilia'' Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Vesi ja Siugkonnalised · Näe rohkem »

Skorpionilised

Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Vesi ja Skorpionilised · Näe rohkem »

Solfataar

Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.

Uus!!: Vesi ja Solfataar · Näe rohkem »

Solvatatsioon

Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.

Uus!!: Vesi ja Solvatatsioon · Näe rohkem »

Sonora kõrb

Sonora kõrbe asukoha skeem Sonora kõrb on kõrb, mis asub Mehhiko ja USA piiril.

Uus!!: Vesi ja Sonora kõrb · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Vesi ja Soo · Näe rohkem »

Soojuskandja

Soojuskandja on suvalises agregaatolekus aine, millega soojus mingisse süsteemi sisestatakse, seal edastatakse või sealt väljastatakse.

Uus!!: Vesi ja Soojuskandja · Näe rohkem »

Soojusmasin

Soojusmasin ehk soojusjõumasin, ka soojusmootor ehk termodünaamiline mootor, on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks.

Uus!!: Vesi ja Soojusmasin · Näe rohkem »

Soojusmass

Soojusmassiks nimetatakse ehitise või selle osa võimet salvestada sooja ehk akumuleerida termilist energiat.

Uus!!: Vesi ja Soojusmass · Näe rohkem »

Sool-geel-meetod

Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.

Uus!!: Vesi ja Sool-geel-meetod · Näe rohkem »

Soolane vesi

Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.

Uus!!: Vesi ja Soolane vesi · Näe rohkem »

Soolapaberfoto

Soolapaberfoto (inglise keeles salted paper print) on soolapabermenetluse (inglise salted paper technique) käigus paber- või klaasnegatiivilt kontaktkopeerimise teel saadud foto.

Uus!!: Vesi ja Soolapaberfoto · Näe rohkem »

Sooldumine

Sooldumine Colorado osariigis Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel.

Uus!!: Vesi ja Sooldumine · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Vesi ja Soolsus · Näe rohkem »

Soomuld

Soomulla profill Soomuld on muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm ja kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.

Uus!!: Vesi ja Soomuld · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Vesi ja Soontaimed · Näe rohkem »

Soostumine

Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.

Uus!!: Vesi ja Soostumine · Näe rohkem »

Speleoteem

Speleoteemid on koobastes tekkinud sekundaarsetest mineraalidest koosnevad moodustised.

Uus!!: Vesi ja Speleoteem · Näe rohkem »

Spoon

pisi Skaneeriva elektronmikroskoobiga tehtud pilt 40W CO2 laseri abil puidust spooni sisse lõigatud augu struktuurist Skaneeriva elektronmikroskoobiga Helios Nanolab 600 (FEI Company) tehtud sekundaarsete elektronide pilt kase spooni pinnast, millesse on 40W CO2 laseriga tulistatud auk. Kui silmaga vaadates tundus auk olevat must, siis skaneeriva elektronmikroskoopiaga on võimalik visualiseerida augu servades olevat mikrostruktuuri. Pildi tegemiseks kaeti auguliseks tulistatud spoon eelnevalt õhukese plaatina kihiga, et vältida pinna laadumist kiirendatud elektronidega uurimisel. Tartu Ülikooli füüsika instituudi kiletehnoloogia laboris kasutatakse sageli erinevaid võtteid materjalide sisemuse uurimiseks, milleks tuleb mõnikord valmistada kvaliteetse servaga ristlõige. Pisemate nanostruktuuride puhul kasutatakse selleks fokuseeritud ioonkiirt, kuid antud juhul oli otstarbekam kasutada CO2 laserit. Pildi paremaks visualiseerimiseks on erinevad pinnad pilditöötlusega ära värvitud, kus tume sinine on spooni hoidja, pruun on puit ise ja hele sinine on elektronkiire augu ava. Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse eelkõige ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide pealistamiseks (spoonimiseks).

Uus!!: Vesi ja Spoon · Näe rohkem »

Statsionaarne faas

Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.

Uus!!: Vesi ja Statsionaarne faas · Näe rohkem »

Stromatoliit

Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.

Uus!!: Vesi ja Stromatoliit · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Vesi ja Strontsium · Näe rohkem »

StuG III

StuG III ehk Sturmgeschütz III olid Saksamaal aastatel 1940–1945 PzKpfw III šassiile ehitatud ründesuurtükid.

Uus!!: Vesi ja StuG III · Näe rohkem »

Subduktsioon

Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.

Uus!!: Vesi ja Subduktsioon · Näe rohkem »

Sudu

Sudu Londonis Sudu (inglise keeles smog) on teatud tüüpi õhusaaste.

Uus!!: Vesi ja Sudu · Näe rohkem »

Suhhovei

Suhhovei on mõõdukas (kiirusega 6–6 m/s) või tugev (kiirusega üle 10 m/s) tuul, millele on iseloomulikud kõrge õhutemperatuur (üle +25°C, keskpäeval mõnikord üle +40°C) ja madal õhuniiskus (alla 30%, keskpäeval 10—15% või madalam).

Uus!!: Vesi ja Suhhovei · Näe rohkem »

Suhkruklaas

Suhkruklaas on suhkru sulatamisel saadav viskoosne kuuma klaasi sarnane materjal, mida saab mitmeti vormida: venitada, voolida ja puhuda.

Uus!!: Vesi ja Suhkruklaas · Näe rohkem »

Suhkrupeet

Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.

Uus!!: Vesi ja Suhkrupeet · Näe rohkem »

Suhkruroog

Suhkruroog (botaaniline nimetus harilik suhkruroog; ladinakeelne teaduslik nimetus Saccharum officinarum) on kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Vesi ja Suhkruroog · Näe rohkem »

Suhteline dielektriline läbitavus

Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.

Uus!!: Vesi ja Suhteline dielektriline läbitavus · Näe rohkem »

Sukeldumisrefleks

Sukeldumisrefleks on refleks, mis muudab tavaliselt õhukeskkonnas viibiva looma elutegevust nii, et tal on võimalik kauem vee all olla.

Uus!!: Vesi ja Sukeldumisrefleks · Näe rohkem »

Sukulendid

Aaloe säilitab vett oma lehtedes Kaktuse lehed on taandarenenud okasteks Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.

Uus!!: Vesi ja Sukulendid · Näe rohkem »

Sulailm

Lume sulamine tiigil Kõrvemaal 2023. aasta talv SulailmSulailm ehk sula on ilma soojenemine talvel ja varakevadel, nii et õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.

Uus!!: Vesi ja Sulailm · Näe rohkem »

Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.

Uus!!: Vesi ja Sulamine · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Vesi ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Surnukskeetmine

Poollegendaarne bandiit Ishikawa Goemon keedeti surnuks 16. sajandil, kuna ta üritas tappa sõjapealik Toyotomi Hideyoshit (pilt pärineb 19. sajandi lõpust) Surnukskeetmine on üks surmanuhtluse viisidest.

Uus!!: Vesi ja Surnukskeetmine · Näe rohkem »

Suzuki reaktsioon

Suzuki reaktsioon, tuntud ka kui Suzuki-Miyaura reaktsioon, on kondensatsioonireaktsioon orgaanilises keemias, mida kasutatakse süsinik-süsinik-sideme tekitamiseks.

Uus!!: Vesi ja Suzuki reaktsioon · Näe rohkem »

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.

Uus!!: Vesi ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »

Tahkeoksiidne kütuseelement

TOKE tööpõhimõtte skeem Tahkeoksiidne kütuseelement (TOKE) on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks.

Uus!!: Vesi ja Tahkeoksiidne kütuseelement · Näe rohkem »

Tahkumine

Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.

Uus!!: Vesi ja Tahkumine · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Vesi ja Taimed · Näe rohkem »

Taimemorfoloogia

Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.

Uus!!: Vesi ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »

Talvitumine

Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.

Uus!!: Vesi ja Talvitumine · Näe rohkem »

Tanatotsönoos

Tanatotsönoos on fossiilsete organismide jäänuste kogum.

Uus!!: Vesi ja Tanatotsönoos · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Vesi ja Tardkivim · Näe rohkem »

Tardkivimite klassifikatsioon

Tardkivimite klassifikatsioon on tardkivimite süstemaatiline gruppidesse jaotamine neile iseloomulike tunnuste või omaduste alusel.

Uus!!: Vesi ja Tardkivimite klassifikatsioon · Näe rohkem »

Tšerenkovi kiirgus

Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.

Uus!!: Vesi ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »

Tööstuslik radiograafia

Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.

Uus!!: Vesi ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Vesi ja Tüümus · Näe rohkem »

Tülakoid

Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.

Uus!!: Vesi ja Tülakoid · Näe rohkem »

Tõhela järv

Tõhela järv asub Pärnumaa loodeosas Pärnu linna põhjas.

Uus!!: Vesi ja Tõhela järv · Näe rohkem »

Tõmmis

Tõmmis võib olla.

Uus!!: Vesi ja Tõmmis · Näe rohkem »

Tõmmis (leotis)

Tõmmis on eeterlikke õlisid või lõhnaineid sisaldav taimede või nende osade vesi- või piiritusleotis.

Uus!!: Vesi ja Tõmmis (leotis) · Näe rohkem »

Teadmiseargument

Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.

Uus!!: Vesi ja Teadmiseargument · Näe rohkem »

Teadvus

Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.

Uus!!: Vesi ja Teadvus · Näe rohkem »

Tee (jook)

Teepõõsad Tee on looduslik, aromaatne ja värskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest.

Uus!!: Vesi ja Tee (jook) · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Vesi ja Teemant · Näe rohkem »

Tehislihas

Tehislihas (inglise keeles artificial muscle) on suurust või kuju muutev seade, mis imiteerib bioloogilise lihase liikumist.

Uus!!: Vesi ja Tehislihas · Näe rohkem »

Temperavärv

Hieronymus Boschi koolkond, tempera lõuendil Temperavärv on veega segatav pigmendist ja sideainest koosnev värv.

Uus!!: Vesi ja Temperavärv · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Vesi ja Teras · Näe rohkem »

Terra sigillata

''Terra sigillata'' Terra sigillata on teatud tüüpi keraamika pinnadekoor, selle loomiseks kasutatud tehnika ja ka selle tehnika rakendamise tulemusel sündinud esemete koondnimetus.

Uus!!: Vesi ja Terra sigillata · Näe rohkem »

Testreaktsioon

Testreaktsioon ehk keemiline test on kiire ja lihtne kvalitatiivne või poolkvantitatiivne analüütiline protseduur, milles kasutatakse probleemist tulenevalt teatud spetsiifilist reagenti.

Uus!!: Vesi ja Testreaktsioon · Näe rohkem »

Tethys (kuu)

Tethys (ka Saturn III) on Saturni üks keskmise suurusega kuudest.

Uus!!: Vesi ja Tethys (kuu) · Näe rohkem »

Tetumi keel

Tetumi keel kuulub Austroneesia keelkonda Kesk-Ida Austroneesia rühma Kesk-Malai-Polüneesia keelte hulka.

Uus!!: Vesi ja Tetumi keel · Näe rohkem »

Thales

Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.

Uus!!: Vesi ja Thales · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Vesi ja Tihedus · Näe rohkem »

Tihend

Tihendeid Tihend on tahke keha, mis on ette nähtud liikuvate ja mitteliikuvate liidete tihendamiseks.

Uus!!: Vesi ja Tihend · Näe rohkem »

Tiik

Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.

Uus!!: Vesi ja Tiik · Näe rohkem »

Tinaja

thumb Tinaja on tohutute mõõtmetega Hispaania päritolu savist vaat, mida kasutati veini, vee, õli ja paljude kuivtoiduainete säilitamiseks ja transportimiseks.

Uus!!: Vesi ja Tinaja · Näe rohkem »

Tioolid

Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.

Uus!!: Vesi ja Tioolid · Näe rohkem »

Titania

Titania on Uraani suurim looduslik kaaslane.

Uus!!: Vesi ja Titania · Näe rohkem »

Toffleri ühiskonnaarengu lained

Alvin Toffler Toffleri ühiskonnaarengu lained (Toffler's development society waves) on Alvin Toffleri ja tema naise Heidi Toffleri kirjeldatud kolme tüüpi ühiskonnad, kus iga uus laine tõukab vanemad ühiskonnad ja kultuurid välja.

Uus!!: Vesi ja Toffleri ühiskonnaarengu lained · Näe rohkem »

Toidukeemia

Toidukeemia on teadusharu, mis käsitleb nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi osi toidus.

Uus!!: Vesi ja Toidukeemia · Näe rohkem »

Toit

Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.

Uus!!: Vesi ja Toit · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Uus!!: Vesi ja Toitained · Näe rohkem »

Toitude ja toiduainete loend

Siin on loetletud toiduaineid ja toite, sealhulgas jooke.

Uus!!: Vesi ja Toitude ja toiduainete loend · Näe rohkem »

Tomat

Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast.

Uus!!: Vesi ja Tomat · Näe rohkem »

Tomatid

Terve tomat ja pooleks lõigatud tomat Kirsstomatid Tomatid on toiduaine, mis kujutab endast hariliku tomati vilju (marju).

Uus!!: Vesi ja Tomatid · Näe rohkem »

Trahhee

"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja.

Uus!!: Vesi ja Trahhee · Näe rohkem »

Trans-efekt

Trans-efekt kirjeldab kompleksühendite asendusreaktsiooni korral lahkuva rühma valikut lähtuvalt selle rühma suhtes trans-asendis paikneva ligandi olemuse järgi.

Uus!!: Vesi ja Trans-efekt · Näe rohkem »

Transpiratsioon

Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.

Uus!!: Vesi ja Transpiratsioon · Näe rohkem »

Triitium

Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.

Uus!!: Vesi ja Triitium · Näe rohkem »

Trinidadi ja Tobago lipp

Trinidadi ja Tobago lipp on Trinidadi ja Tobago Vabariigi ametlik lipp.

Uus!!: Vesi ja Trinidadi ja Tobago lipp · Näe rohkem »

Triton (kuu)

Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.

Uus!!: Vesi ja Triton (kuu) · Näe rohkem »

Troofiline interaktsioon

Troofilised interaktsioonid on üks olulisemaid interaktsioonide võrgustikke, mille kaudu on elusorganismid üksteisega seotud.

Uus!!: Vesi ja Troofiline interaktsioon · Näe rohkem »

Tropism

Häbelik mimoos (''Mimosa pudica'') reageerib puudutustele kohe oma lehtede kokkutõmbamisega Videolõik taime reageerimisest kahele konkureerivale tropismile: fototropism, mis juhib taime valguse poole, ja geotropism, mis püüab taime orienteerida vastavalt gravitatsioonivälja mõjudele Tropism (kreeka tropos 'pöörama') ehk suundus on taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel.

Uus!!: Vesi ja Tropism · Näe rohkem »

Truup

Truup Truup (ka teetruup; varasemas eesti keeles on kasutatud ka sõna trumm) on rajatis, mille abil juhitakse voolavat vett.

Uus!!: Vesi ja Truup · Näe rohkem »

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.

Uus!!: Vesi ja Tsüanogeensed glükosiidid · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Vesi ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tsütosool

Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.

Uus!!: Vesi ja Tsütosool · Näe rohkem »

Tsellulaas

Tsellulaasid (EC 3.2.1.4) on grupp ensüüme, mis katalüüsivad tselluloosi hüdrolüüsi.

Uus!!: Vesi ja Tsellulaas · Näe rohkem »

Tsement

Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.

Uus!!: Vesi ja Tsement · Näe rohkem »

Tsitraaditsükkel

Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.

Uus!!: Vesi ja Tsitraaditsükkel · Näe rohkem »

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Uus!!: Vesi ja Tuberkuloos · Näe rohkem »

Tuhaplokk

Tuhaplokid Tuhaplokk on tuha baasil valmistatud ehitusplokk.

Uus!!: Vesi ja Tuhaplokk · Näe rohkem »

Tulehaldjad

Tulel on tahtev hing, kes võib karistada, kui teda pahandatakse.

Uus!!: Vesi ja Tulehaldjad · Näe rohkem »

Tuli

pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.

Uus!!: Vesi ja Tuli · Näe rohkem »

Tungaõli

Tungaõli on tungpuu seemnete pressimisel saadud kollane viskoosne mürgine vedelik.

Uus!!: Vesi ja Tungaõli · Näe rohkem »

Turbasammal

Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.

Uus!!: Vesi ja Turbasammal · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Vesi ja Turvas · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Vesi ja Tuul · Näe rohkem »

Tuulegeneraator

Thorntonbanki tuulepark, mis koosneb 5 MW võimsusega turbiinidest (Põhjameri, Belgia) Droonivideo tuulegeneraatorist Kunda lähistel 2021. aasta novembris Tuuleturbiin (ka tuuleelektrigeneraator; slängis tuugen (tuulik + elektrigeneraator)) on labamasin, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaksTehnikaleksikon, lk 540.

Uus!!: Vesi ja Tuulegeneraator · Näe rohkem »

Tuumkütus

Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.

Uus!!: Vesi ja Tuumkütus · Näe rohkem »

Ultramariinviolett

Ultramariinviolett on tehislik anorgaaniline värvipigment, värvuselt keskmise tumedusega sinaka kuni roosaka varjundiga lilla, võrreldav sireli- või lavendlilillaga.

Uus!!: Vesi ja Ultramariinviolett · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Vesi ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

US Airwaysi lend 1549

US Airwaysi lend 1549 oli reisilennufirma US Airwaysi plaanipärane lend Ameerika Ühendriikide siseliinil 15. jaanuaril 2009 LaGuardia lennujaamast (New York) Seattle'i Tacoma lennujaama (Seattle).

Uus!!: Vesi ja US Airwaysi lend 1549 · Näe rohkem »

Uute kivide kasvamine

"Uute kivide kasvamine" on Jaan Kaplinski viies luulekogu.

Uus!!: Vesi ja Uute kivide kasvamine · Näe rohkem »

Vaakumkuivatamine

pisi Vaakumkuivatamine on kuivatamise meetod, kus niiskus eemaldatakse ainest vaakumi abil.

Uus!!: Vesi ja Vaakumkuivatamine · Näe rohkem »

Vaarikas

Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik.

Uus!!: Vesi ja Vaarikas · Näe rohkem »

Valge kukehari

Valge kukehari (Sedum album) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Vesi ja Valge kukehari · Näe rohkem »

Valge peakapsas

Kapsapea tervena ja läbilõikes Valge peakapsas (üldkeeles kapsas; Brassica oleracea var. capitata f. alba) on levinud köögivili, kapsa vorm.

Uus!!: Vesi ja Valge peakapsas · Näe rohkem »

Valgevorst

Valgevorst (valge vorst) ehk tanguvorst, saarte murdes ka makk on Eesti traditsiooniline jõulutoit: vorstipudrust, lisandite ja maitseainete segust loomasooltes valmistatud vorst.

Uus!!: Vesi ja Valgevorst · Näe rohkem »

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Uus!!: Vesi ja Valgla · Näe rohkem »

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Uus!!: Vesi ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Uus!!: Vesi ja Valgusreaktsioonid · Näe rohkem »

Vallikraav

Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.

Uus!!: Vesi ja Vallikraav · Näe rohkem »

Varjevärvus

Varjevärvus ehk krüpsis on organismi omadus, mis takistab tema leidmist visuaalselt.

Uus!!: Vesi ja Varjevärvus · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Vesi ja Vars · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Vesi ja Väävel · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Vesi ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Vesi ja Väävelhape · Näe rohkem »

Vääveltrioksiid

Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.

Uus!!: Vesi ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »

Väävlishape

Väävlishape (keemiline valem H2SO3 või H2O3S) on keskmise tugevusega hape, mida saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees.

Uus!!: Vesi ja Väävlishape · Näe rohkem »

Värvipigment

Pigmendid Pigment on iga keemiline ühend, mis tekitab vaatajal värvusaistingu, värvipigment kitsamas tähenduses on peen pulber, mida kasutatakse värvides ja viimistlusmaterjalides värvust andva osisena.

Uus!!: Vesi ja Värvipigment · Näe rohkem »

Võõris

Võõris on aine õhus (õhuvõõris), vees või muus keskkonnas, mis sinna püsivalt ei kuulu.

Uus!!: Vesi ja Võõris · Näe rohkem »

Või

Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.

Uus!!: Vesi ja Või · Näe rohkem »

Võilill

Valge võilill Äraõitsenud võililled Võilill (Taraxacum) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Vesi ja Võilill · Näe rohkem »

Vee ioonkorrutis

Vee ioonkorrutis on vee elektrolüütilist dissotsiatsiooni iseloomustav konstant (tähis sageli Kw).

Uus!!: Vesi ja Vee ioonkorrutis · Näe rohkem »

Vee jaotumine maal

Suurem osa veest on koondunud maailmamerre, mis hõlmab katkematult kõiki maailma ookeane ja meresid ning katab Maa pinnast umbes 71%.

Uus!!: Vesi ja Vee jaotumine maal · Näe rohkem »

Vee karedus

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.

Uus!!: Vesi ja Vee karedus · Näe rohkem »

Vee kloorimine

Kloorimine ehk kloreerimine on veepuhastuses kasutatav võte, mille käigus veele lisatakse selle desinfitseerimiseks kloori.

Uus!!: Vesi ja Vee kloorimine · Näe rohkem »

Vee kvaliteet

Söögitegemiseks kõlbliku vee kättesaadavus Vee kvaliteet on vee koostise ja omaduste sobivuse aste teatud otstarbeks.

Uus!!: Vesi ja Vee kvaliteet · Näe rohkem »

Vee magestamine

Ševtšenko veemagestustehas Kaspia mere kaldal Pöördosmoosi põhimõttel töötav veemagestustehas Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine.

Uus!!: Vesi ja Vee magestamine · Näe rohkem »

Vee soojendamine päikesepaneelidega

Vee soojendamine päikesepaneelidega Päikesekollektorid hoones Vee soojendamine päikesepaneelidega (inglise keeles Solar water heating, SWH) on vee soojendamine päikesekollektori abil.

Uus!!: Vesi ja Vee soojendamine päikesepaneelidega · Näe rohkem »

Veeala

Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.

Uus!!: Vesi ja Veeala · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Vesi ja Veeaur · Näe rohkem »

Veeökosüsteem

Estuaar ja rannikuvesi on veeökosüsteemi osad Veeökosüsteem ehk akvaatiline ökosüsteem on veekeskkonnaga seotud ökosüsteem.

Uus!!: Vesi ja Veeökosüsteem · Näe rohkem »

Veebilanss

Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms).

Uus!!: Vesi ja Veebilanss · Näe rohkem »

Veehaare

Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis, mille kaudu toimub vee võtmine kas veekogust või põhjaveekihist, juhtimaks seda läbi kanalite või teiste vesiehitiste kohta, kus seda parasjagu vaja on.

Uus!!: Vesi ja Veehaare · Näe rohkem »

Veehoidla

Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.

Uus!!: Vesi ja Veehoidla · Näe rohkem »

Veejuhe

Tallinna veejuhe 14.–19. sajand. Välja kaevatud 2016 Veejuhe on ehitis, mille kaudu saab vett juhtida ühest kohast teise.

Uus!!: Vesi ja Veejuhe · Näe rohkem »

Veejuhtivus

Veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul, tähistatud sümboliga K, on soontaimede, pinnase ja kivimite omadus lasta vett läbi sisemiste pooride või lõhede.

Uus!!: Vesi ja Veejuhtivus · Näe rohkem »

Veekindlus

Veekindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav vee toimele või vett mitte läbi lasta.

Uus!!: Vesi ja Veekindlus · Näe rohkem »

Veekonn

Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Vesi ja Veekonn · Näe rohkem »

Veelained

Veelained on vees tekkivad lained.

Uus!!: Vesi ja Veelained · Näe rohkem »

Veelase

Veelase on rajatis vee tammist läbijuhtimiseks või heitvee juhtimiseks mingisse veekogusse.

Uus!!: Vesi ja Veelase · Näe rohkem »

Veepall

Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis).

Uus!!: Vesi ja Veepall · Näe rohkem »

Veepüstol

Veesõda mängivad lapsed Veepüstol on mängupüstol, mis tulistab veejuga.

Uus!!: Vesi ja Veepüstol · Näe rohkem »

Veepõhine värv

Veepõhine värv või veealuseline värv on värv, milles sideainena on kasutatud vett.

Uus!!: Vesi ja Veepõhine värv · Näe rohkem »

Veepuhastus

Veepuhastusjaam Portugalis Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet.

Uus!!: Vesi ja Veepuhastus · Näe rohkem »

Veerežiim

Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.

Uus!!: Vesi ja Veerežiim · Näe rohkem »

Veeressursid

3/4 maakera pinnast on kaetud veega Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Vesi ja Veeressursid · Näe rohkem »

Veeringe

Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.

Uus!!: Vesi ja Veeringe · Näe rohkem »

Veeseadus

Veeseadus (lühend VeeS) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestis veega seotut.

Uus!!: Vesi ja Veeseadus · Näe rohkem »

Veesisaldus

Veesisaldus on vee hulk mingis aines või materjalis, nt mullas (mullavesi), kivis, puus, toiduaines, savinõus.

Uus!!: Vesi ja Veesisaldus · Näe rohkem »

Veetemperatuur

Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.

Uus!!: Vesi ja Veetemperatuur · Näe rohkem »

Veevarustus

Varasematel aegadel rajati veevõrgus veesurve ja veehulga tagamiseks veetorne. Endine Raadi mõisa veetorn. Veevarustus on abinõude kogum, mille ülesandeks on juhtida tarbijani tarvitamiskõlblik vesi.

Uus!!: Vesi ja Veevarustus · Näe rohkem »

Vereplasma

Veredoonorilt pärinev, külmutatud vereplasma Vereplasma on vere kollakas vedel komponent.

Uus!!: Vesi ja Vereplasma · Näe rohkem »

Vesiikul (bioloogia)

Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.

Uus!!: Vesi ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »

Vesiikul (geoloogia)

oliviinbasalt Vesiikul on laavast eraldunud gaaside poolt moodustatud siledate seintega tühemik laavas või sellest moodustunud vulkaanilises kivimis.

Uus!!: Vesi ja Vesiikul (geoloogia) · Näe rohkem »

Vesijahutus

Tuumaelektrijaama jahutusveekogu Soojusvaheti torud jahutusvedeliku jaoks Vesijahutus on komponentidelt ja tööstus-seadmetelt liigse eralduva soojuse edasi kandmise meetod.

Uus!!: Vesi ja Vesijahutus · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Vesi ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesiliiv

Hoiatussilt vesiliiva esinemisest, mille juures olevasse veekogusse ei tohi ujuma minna Vesiliiv on veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal.

Uus!!: Vesi ja Vesiliiv · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Vesi ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikbromiid

Vesinikbromiid (keemiline valem HBr) on värvusetu terava lõhnaga gaas.

Uus!!: Vesi ja Vesinikbromiid · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Vesi ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Vesi ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Vesi ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Vesinikuenergeetika

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis 2017. aastal. Vesinikuenergeetika on vesiniku kasutamine kütusena nii kütteks, sõidukites, energia hoiustamiseks kui ka kaugveoks.

Uus!!: Vesi ja Vesinikuenergeetika · Näe rohkem »

Vesiorel

Vesioreli rekonstruktsioon Vesiorel ehk hüdraulis on tänapäeva oreli otsene eelkäija, millel on klaviatuur, silindrikujulised lõõtsad ja heli tekitavad viled.

Uus!!: Vesi ja Vesiorel · Näe rohkem »

Vesipapp

Vesipapp (Cinclus cinclus, tuntud ka kui papiisand) on linnuliik vesipaplaste sugukonnast vesipapi perekonnast.

Uus!!: Vesi ja Vesipapp · Näe rohkem »

Vesiratas

Altvoolu-esiratas Pealtvoolu-vesiratas Vesiratas on veejõumasin langeva või voolava vee liikumise hüdroenergia muundamiseks pöörleva liikumise energiaks.

Uus!!: Vesi ja Vesiratas · Näe rohkem »

Vesitsementtegur

Vesitsementtegur on suhe vee ja tsemendi massisuhe betoonisegus.

Uus!!: Vesi ja Vesitsementtegur · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Vesi ja Vetikad · Näe rohkem »

Vettpidav kiht

Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht, mis vett ei sisalda ega ka lase läbi.

Uus!!: Vesi ja Vettpidav kiht · Näe rohkem »

Vigilius

Vigilius oli paavst 537–555.

Uus!!: Vesi ja Vigilius · Näe rohkem »

Vihm

Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.

Uus!!: Vesi ja Vihm · Näe rohkem »

Vihmamets

Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.

Uus!!: Vesi ja Vihmamets · Näe rohkem »

Viigimari

Terve ja poolitatud viik Pooltoored viigimarjad puul Valminud viigid Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili.

Uus!!: Vesi ja Viigimari · Näe rohkem »

Viinamari

Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.

Uus!!: Vesi ja Viinamari · Näe rohkem »

Virsik

Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili.

Uus!!: Vesi ja Virsik · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Vesi ja Vitamiinid · Näe rohkem »

Vool

Vool on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Vesi ja Vool · Näe rohkem »

Vooluveekogu

Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.

Uus!!: Vesi ja Vooluveekogu · Näe rohkem »

Voroneži oblasti lipp

Voroneži oblasti lipp. Voroneži oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Voroneži oblasti lipp.

Uus!!: Vesi ja Voroneži oblasti lipp · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Vesi ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vulkaaniline kaar

Mariaani saared on tüüpiline vulkaaniline kaar Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik.

Uus!!: Vesi ja Vulkaaniline kaar · Näe rohkem »

Vulkaaniline kivim

vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.

Uus!!: Vesi ja Vulkaaniline kivim · Näe rohkem »

Vulkaaniline tuhk

Vulkaanilise tuha näidis Vulkaaniline tuhk on vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete.

Uus!!: Vesi ja Vulkaaniline tuhk · Näe rohkem »

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Uus!!: Vesi ja Vulkanism · Näe rohkem »

Vundament

Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele.

Uus!!: Vesi ja Vundament · Näe rohkem »

Wardi kast

Wardi kast Wardi kast on 1830. aastatel Suurbritannias Nathaniel Bagshaw Wardi leiutatud õhukindel klaaskast, kuhu saab paigutada taimed koos mulla ja veega, et neid kaitsta õhusaaste eest või transportida suurte vahemaade taha.

Uus!!: Vesi ja Wardi kast · Näe rohkem »

Werner Zoege von Manteuffel

Werner Zoege von Manteuffel Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel VR I/2 (vene keeles Вернер Германович Цеге-фон-Мантейфель; 13. juuli 1857 Määri mõis – 14. märts 1926 Tallinn) oli baltisaksa päritolu tõeline riiginõunik, kirurg (Nikolai II au-ihukirurg) ja Eesti sõjaväearst (kindralmajor-meedik).

Uus!!: Vesi ja Werner Zoege von Manteuffel · Näe rohkem »

Ya Ding

Ya Ding (hiina keeles 亚丁; sündis 1956) on prantsuskeelne hiina kirjanik ning prantsuse kirjanduse tõlkija hiina keelde.

Uus!!: Vesi ja Ya Ding · Näe rohkem »

Yadkin

thumb Yadkin ehk Yadkini jõgi on jõgi USA-s Põhja-Carolina osariigi keskosas, Pee Dee jõe ülemjooks, üks Põhja-Carolina suuremaid jõgesid.

Uus!!: Vesi ja Yadkin · Näe rohkem »

100-protsendiline alkohol

100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol ehk absoluutalkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett.

Uus!!: Vesi ja 100-protsendiline alkohol · Näe rohkem »

16. veebruar

16.

Uus!!: Vesi ja 16. veebruar · Näe rohkem »

2. mai

2.

Uus!!: Vesi ja 2. mai · Näe rohkem »

2001 Mars Odyssey

2001 Mars Odyssey on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi.

Uus!!: Vesi ja 2001 Mars Odyssey · Näe rohkem »

90377 Sedna

Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.

Uus!!: Vesi ja 90377 Sedna · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

H2O.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »