475 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomorbitaal, Abietiinhape, Abirateroon, Adeniin, Adenosiin, Adenosiindifosfaat, Adenosiinmonofosfaat, Ahelreaktsioon, Airbus ZEROe, Aldehüüdid, Alfakiirgus, Alifaatsed ühendid, Alkaanid, Alküülhaliidid, Alküülkloriidid, Alküülrühm, Alküünid, Alkoholaadid, Alkoholid, Allüülsed rühmad, Alpha Apodis, Amiinid, Aminorühm, Ammoniaak, Ammoonium, Anders Jonas Ångström, Anorgaanilised polümeerid, Antoine Lavoisier, Areenid, Arhaikum, Arvutuskeemia, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Asotobakter, Atmosfäär, Atmosfäärikiht, Atsüülrühm, Atsetaalid, Atsetüleen, Ülekriitiline süsinikdioksiid, Üliraske vesi, Õhupall, Õli, Õlireostus, Baarium, BCX4430, ..., Bensüülrühm, Benseen, Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed, Betuliin, Bioanorgaaniline keemia, Biogaas, Bioloogiline lagunemine, Biomolekul, Biovesinik, BMW 7. seeria (E65), Bohri aatomiteooria, Bohri raadius, Bombükool, Boor, Booraks, Boorhape, Bose-Einsteini kondensaat, Bosonid, Brintsidofoviir, Butaan, Butüülrühm, Cecilia Payne-Gaposchkin, Challengeri katastroof, Cis-trans-isomeeria, Clostridium thermocellum, Czochralski meetod, Dehüdrogeenimine, Dehüdrohalogeenimine, Dehüdrokloreerimine, Desoksüriboos, Deuteerium, Diamagnetism, Difuusne udukogu, Divesinik, Dmitri Mendelejev, E-vitamiin, Een-reaktsioon, Eksobaas, Ekvivalent (keemia), Elektriauto, Elektrienergia tootmine, Elektriline rakettmootor, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektrolüüs, Elektrolüüt, Elektronegatiivsus, Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia, Enooleetrid, Epitaksia, Ergastatud olek, Ernst Öpik, Estrid, Etüülatsetaat, Etüülrühm, Euroopa Liit, Favipiraviir, Fenüülrühm, Fermionid, Fosforhape, Freoonid, Friedeli-Craftsi alküülimine, Friedeli-Craftsi atsüülimine, Friedeli-Craftsi reaktsioon, Fritz Haber, Ftalotsüaniinroheline, Fukushima I AEJ tuumaõnnetus, Fullereen, Furosemiid, Gaasikromatograafia, Gaasistamine, Gaaslahenduslamp, Galvaanielement, Götiit, Genisteiin, Glükoos, Glütserool, Graafiline struktuurivalem, Grafeen, Guaniin, H, Hafnium, Halogeeniühendid, Hans von Euler-Chelpin, Hapnik, Hapnikuringe, Harold Urey, Haruldased muldmetallid, Hüdrasiin, Hüdriidid, Hüdrogeenimine, Hüperitsiin, HD 209458 b, Heelium, Henry Cavendish, Hermann von Helmholtz, Hertzsprungi-Russelli diagramm, Heteroaatom, Heterogeenne katalüüs, Heterosfäär, Hindenburg, Hingamine, Hyundai Motor Company, Ilma prognoosimine, Imiinid, Indool, Instrumentaalanalüüs, Ioniseeriv kiirgus, Ionosfäär, Ioon, Isoalkeen, Isopropüülalkohol, Isotoop, Jöns Jacob Berzelius, Jean-Pierre Blanchard, John Dalton, Joseph John Thomson, Juno (kosmosesond), Jupiter, Kahe ookeani saladus, Kaksikside, Karbamiid, Karbiidid, Karbiidset päritolu süsinik, Karboksüülhapped, Karbonüülrühm, Karotaaž, Karotenoidid, Kasekäsnaravimid, Katioonne polümerisatsioon, Külmutusagens, Kütus, Kütuseelement, Kütuseelementide vesinikuenergeetika, Kõhutuul, Kõrgtemperatuurne ülijuht, Keemia ajalugu, Keemiline element, Keemiline plahvatus, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Keemiliste ainete loend, Keemiliste elementide loend, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kemosorptsioon, Kerogeen, Kippi aparaat, Kitiin, Kitt Peaki observatoorium, Kivisüsi, Klooritud süsivesinikud, Kloriit, Kloroplast, Kohalik Mull, Kollane kääbus, Konstantin Tsiolkovski, Koostise püsivuse seadus, Korduvkasutatav kanderaketisüsteem, Kosmos, Kosmose koloniseerimine, Kosmosesüstik Columbia katastroof, Kovalentne side, Krakkimine, Kreatiin, Kromatograafia, Kromatograafia detektor, Krooneetrid, Ksantaan, Kuld, Kusihape, Kuu, Kvantfüüsika, Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus, Kvitøya, Lagunemisreaktsioon, Lahusti, Lahutusmeetodid, Lamivudiin, Lantanoidid, Laser, Lämmastik, Lämmastikalused, Lämmastikhape, Leek, Liikuv faas, Liitium, Liitosakesed, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Maakoor, Madal-k dielektrik, Magma, Magnetiline läbitavus, Magnetiline sulustamine, Magnetmonopool, Magnetomeeter, Magnetresonantstomograafia, Makroelemendid, Markovnikovi reegel, Mars Reconnaissance Orbiter, Marsi atmosfäär, Marss, Materjaliteadus, MDMA, Melaniin, Merevaik, Merkuur, Mesilasvaha, MESSENGER, Messier 68, Messier 69, Metaan, Metaanibakterid, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Metallorgaanilised ühendid, Metallurgia, Metanaal, Metanool, Metüülrühm, Mineraaltoiteained, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mitokonder, Mitokondriaalne hingamisahel, Mittemetallid, Molekul, Molekulaarorbitaalide teooria, Molekuli polaarsus, Molekulivalem, Mulla happesus, Mulla orgaaniline aine, Mullikamber, Mycoplasma laboratorium, Naatriumhüdroksiid, Naatriumklorit, NAD, NADP, Nafta, Naftasaadused, Neoon, Neptuun, Neutronkiirgus, New Shepard, Niels Bohr, Nikkel, Nikolai Kozõrev, Nioobium, Nitreerimine, Nitrifikatsioon, Nitriilid, Nobeli füüsikaauhind, Noova, Nukleosüntees, Oklo georeaktor, Oksüdatsiooniaste, Orgaanilised ühendid, Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur, Otsemetanool-kütuseelement, Pallaadium, Parafiin, Paramagnetism, Pasopaniib, Päike, Päikeseenergia, Päikesesüsteem, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pürolüüs, Põlemine, Peajada, Peenstruktuurikonstant, Pentüülrühm, Peptiidisünteesi aktivaatorid, Peptiidside, Periood (keemia), Petrooleeter, Pikkuste suurusjärgud, Pikomeeter, Plahvatusohtlik aine, Planeedi definitsioon, Planeet, Pliiaku, Polüklooritud bifenüülid, Polüpropeen, Porfüriinid, Primaarne süsinikuaatom, Prooton, Propüülrühm, Proteiinkinaasid, Protoonne lahusti, Proxima Centauri, Puhverlahus, Punane kääbus, Puriin, Puriinid, Puuvill, Pyrococcus furiosus, Radioaktiivne kiirgus, Radiolüüs, Rakk, Raske nafta, Raske vesi, Rasvhapped, Räni, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, Reaktsiooni kiirus, Reaktsioonivõrrand, Redoksreaktsioon, Regorafeniib, Resonants (keemia), Rilusool, Sahhariidid, Salvinoriin A, Saturn, Säilitusaine, Sümmeetriline Universum, Süsinikdioksiidimaks, Süsivesinikud, Sekundaarne süsinikuaatom, Seoseenergia, Serotoniin, Sildtsüklilised ühendid, Skylon, Sojourner, Solfataar, Soolad, Space Shuttle, Space Shuttle'i välispaak, Spektrijoonte peenstruktuur, Spektroskoopia, Spektroskoopilised kaksiktähed, Stöhhiomeetria, Strontsium, Struktuurivalem, Suhkrud, Sunitiniib, Suur Hadronite Põrguti, Suur Pauk, T, Tahkeoksiidne kütuseelement, Taranteludu, Täheareng, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline keskkond, Tähtedevaheline pilv, Tööstuslik radiograafia, Türosiin, Teadmiseargument, Teemant, Telomerisatsioon, Teobromiin, Termotuumareaktsioon, Termotuumarelv, Tertsiaarne süsinikuaatom, Tetrahüdrokannabinool, Tevatron, Thermotoga, Tihedus, Tioolid, Titaan, Titaandioksiid, Toidukeemia, Trichomonas gallinae, Triitium, Triiton, Tsükloalkaanid, Tsüklohekseen, Tselluloos, Tsepeliin, Tsetuksimaab, Tsink, Tsirkoonium, Tulemasin, Tumeaine, Turvas, Tuuleenergia, Tuumamagnetresonants, Tuumareaktor, Tuumasüntees, Tuumkütus, Udukogu, Uraan (planeet), UY Scuti, Vaakum, Valentssidemete teooria, Valge kääbus, Valgud, Vaskvitriol, Väärisgaasid, Välk, Veegaas, Veenus, Veenuse atmosfäär, Vennad Montgolfier'd, Vesi, Vesinik, Vesinikbromiid, Vesinikioon, Vesinikkarbonaadid, Vesinikkloriid, Vesinikperoksiid, Vesinikside, Vesiniku isotoobid, Vesinikuenergeetika, Vinüülkloriid, Vinüülrühm, Willis Lamb, Wolfi-Rayet' täht, Yakushima, Zaitsevi reegel, 1,1-dietoksüetaan, 1,2-etaandiool, 1,3-butadieen, 1,3-dikloropropeen, 16. veebruar, 2,4-dinitrofenool, 2-etüülheksanool, 2-fenetüülbensoehape, 2-metüül-2-buteen, 2. mai, 2011. aasta Sendai maavärin, 27. august, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniin, 3-(dimetüülamino)propüülkloriid, 3-bensülideenftaliid, 5-dibensosuberenoon, 7-dehüdrokolesterool. Laienda indeks (425 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Vesinik ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Vesinik ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Vesinik ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Vesinik ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Vesinik ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Abietiinhape
pisi Abietiinhape (sõna moodustamisel on kasutatud ladina sõna abies 'nulg'; molekulivalem C19H29COOH) on vaikhapete hulka kuuluv keemiline aine, üks tähtsamaid vaikhappeid.
Uus!!: Vesinik ja Abietiinhape · Näe rohkem »
Abirateroon
Abirateroon (ladina abirateronum) on keemiline aine, mis kuulub sünteetiliste steroidide hulka.
Uus!!: Vesinik ja Abirateroon · Näe rohkem »
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Uus!!: Vesinik ja Adeniin · Näe rohkem »
Adenosiin
Adenosiini graafiline valem Adenosiin on adeniinist ja β-D-riboosist koosnev nukleosiid.
Uus!!: Vesinik ja Adenosiin · Näe rohkem »
Adenosiindifosfaat
thumb Adenosiindifosfaat (ADP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kahest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega.
Uus!!: Vesinik ja Adenosiindifosfaat · Näe rohkem »
Adenosiinmonofosfaat
pisi Adenosiinmonofosfaat (AMP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja fosfaadirühmast.
Uus!!: Vesinik ja Adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.
Uus!!: Vesinik ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »
Airbus ZEROe
Airbus ZEROe (Airbus zero emission) on programm, kus Airbus töötab välja innovaatilisi õhusõidukeid ning uusi tehnoloogiaid õhusõidukitele, millega lennates ei eraldu Heitgaase (ingl. zero emission), mis satuks atmosfääri.
Uus!!: Vesinik ja Airbus ZEROe · Näe rohkem »
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Vesinik ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Uus!!: Vesinik ja Alfakiirgus · Näe rohkem »
Alifaatsed ühendid
Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.
Uus!!: Vesinik ja Alifaatsed ühendid · Näe rohkem »
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Uus!!: Vesinik ja Alkaanid · Näe rohkem »
Alküülhaliidid
Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).
Uus!!: Vesinik ja Alküülhaliidid · Näe rohkem »
Alküülkloriidid
''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).
Uus!!: Vesinik ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Uus!!: Vesinik ja Alküülrühm · Näe rohkem »
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Uus!!: Vesinik ja Alküünid · Näe rohkem »
Alkoholaadid
Alkoholaadid (ka alkoksiidid) on aineklass orgaanilises keemias.
Uus!!: Vesinik ja Alkoholaadid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Vesinik ja Alkoholid · Näe rohkem »
Allüülsed rühmad
Allüülne rühm (C.
Uus!!: Vesinik ja Allüülsed rühmad · Näe rohkem »
Alpha Apodis
Paradiisilinnu tähtkuju Alpha Apodis (tuntud ka Alpha Aps, α Apodis, α Aps) on Paradiisilinnu tähtkuju heledaim täht.
Uus!!: Vesinik ja Alpha Apodis · Näe rohkem »
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Uus!!: Vesinik ja Amiinid · Näe rohkem »
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Uus!!: Vesinik ja Aminorühm · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Vesinik ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Uus!!: Vesinik ja Ammoonium · Näe rohkem »
Anders Jonas Ångström
Anders Jonas Ångström Anders Jonas Ångström (13. august 1814 Lögdö bruk, Hässjö kihelkond – 21. juuni 1874 Uppsala) oli rootsi füüsik ja astronoom, spektraalanalüüsi teerajaja.
Uus!!: Vesinik ja Anders Jonas Ångström · Näe rohkem »
Anorgaanilised polümeerid
Anorgaaniline polümeer (SN)x Polümeerid on väga pika ahelaga makromolekulid, kus sajad või tuhanded aatomid on ühenduses ja reastunud ühedimensiooniliselt.
Uus!!: Vesinik ja Anorgaanilised polümeerid · Näe rohkem »
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Uus!!: Vesinik ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »
Areenid
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.
Uus!!: Vesinik ja Areenid · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Vesinik ja Arhaikum · Näe rohkem »
Arvutuskeemia
Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.
Uus!!: Vesinik ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »
Asendusrühm
''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Uus!!: Vesinik ja Asendusrühm · Näe rohkem »
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Vesinik ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Asotobakter
Asotobakter (Azotobacter) on mullas ja vees vabalt elavate gramnegatiivsete bakterite perekond.
Uus!!: Vesinik ja Asotobakter · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Vesinik ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Uus!!: Vesinik ja Atmosfäärikiht · Näe rohkem »
Atsüülrühm
Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.
Uus!!: Vesinik ja Atsüülrühm · Näe rohkem »
Atsetaalid
Atsetaalid Ketaalid Atsetaalid ehk 1,1-dialkoksüalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, milles ühe ja sama süsiniku aatomiga on üksiksidemetega seotud kaks alkoksürühma.
Uus!!: Vesinik ja Atsetaalid · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: Vesinik ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Ülekriitiline süsinikdioksiid
Süsinikdioksiidi rõhk-temperatuur olekudiagramm; näidatud on tahke, vedeliku, gaasi ja ülekriitilise fluidumi alad ning ka kriitiline punkt Ülekriitiline süsinikdioksiid (superkriitiline süsinikdioksiid) tähendab eriomadustega fluidumina esinevat süsinikdioksiidi temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused.
Uus!!: Vesinik ja Ülekriitiline süsinikdioksiid · Näe rohkem »
Üliraske vesi
Üliraske vesi on vee vorm, milles tavalised vesinikuaatomid on asendunud triitiumi ehk üliraske vesiniku omadega.
Uus!!: Vesinik ja Üliraske vesi · Näe rohkem »
Õhupall
küünlaga Heeliumiga täidetud lateksõhupallid ja fooliumõhupall Kuumaõhupallid Õhupall on täispuhutav veniv kott, mis täidetakse gaasiga, näiteks heeliumi, hapniku või õhuga.
Uus!!: Vesinik ja Õhupall · Näe rohkem »
Õli
Õli on hüdrofoobne (märgumatu) ja lipofiilne (rasvlahustuv) aine, mis esineb toatemperatuuril viskoosse vedelikuna.
Uus!!: Vesinik ja Õli · Näe rohkem »
Õlireostus
Naftareostuse likvideerimine rannikumerel Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre).
Uus!!: Vesinik ja Õlireostus · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Vesinik ja Baarium · Näe rohkem »
BCX4430
BCX4430 on firma BioCryst Pharmaceuticals poolt välja töötatud eksperimentaalne antiviraalse toimega suukaudselt manustatav ravim.
Uus!!: Vesinik ja BCX4430 · Näe rohkem »
Bensüülrühm
Bensüülrühm Terminit "bensüülrühm" kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5CH2– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.
Uus!!: Vesinik ja Bensüülrühm · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Vesinik ja Benseen · Näe rohkem »
Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed
Beta Lyrae (β Lyr) tüüpi kaksiktähtedeks nimetatakse kaksiktähti, mille omadused sarnanevad prototüübiks oleva Lüüra beetaga.
Uus!!: Vesinik ja Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed · Näe rohkem »
Betuliin
Betuliin (lup-20(29)-ene-3beta,28-diol; CAS-i registreerimisnumber on 473-98-3, C30H50O2) on looduslikult mõnedes taimedes esinev triterpeen, märkimisväärsetes kogustes leidub seda mitmete kase (Betula spp) perekonda liigitatud kaskede valge kooreosa korgikoe rakkudes.
Uus!!: Vesinik ja Betuliin · Näe rohkem »
Bioanorgaaniline keemia
Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.
Uus!!: Vesinik ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Biogaas
Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.
Uus!!: Vesinik ja Biogaas · Näe rohkem »
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Uus!!: Vesinik ja Bioloogiline lagunemine · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Vesinik ja Biomolekul · Näe rohkem »
Biovesinik
Biovesinik ehk bioloogiline vesinik on (mikro)organismide abil toodetud vesinik.
Uus!!: Vesinik ja Biovesinik · Näe rohkem »
BMW 7. seeria (E65)
BMW E65/E66/E67/E68 on BMW platvorm, mis oli kasutusel BMW 7. seerial 2002.
Uus!!: Vesinik ja BMW 7. seeria (E65) · Näe rohkem »
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Uus!!: Vesinik ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »
Bohri raadius
Bohri raadius (tähis a_0) on füüsikakonstant, mis on võrdne vesiniku aatomi tuuma ja põhiolekus elektroni vahelise kaugusega, seega selle elektroni ringorbiidi raadiusega (Bohri aatomimudeli raames).
Uus!!: Vesinik ja Bohri raadius · Näe rohkem »
Bombükool
Bombükool on feromoonide hulka kuuluv ühend, mida eritavad looduslikult emase siidiliblika (Bombyx mori) röövikud partnerite ligimeelitamiseks.
Uus!!: Vesinik ja Bombükool · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Vesinik ja Boor · Näe rohkem »
Booraks
Booraks (keemiline nimetus naatriumtetraboraat; varem boorhapu naatrium) on laialt kasutatav booriühend, rakenduslikult tähtsaim boraat.
Uus!!: Vesinik ja Booraks · Näe rohkem »
Boorhape
Boorhape ehk trihüdroksüülboor on nõrk hapnikhape.
Uus!!: Vesinik ja Boorhape · Näe rohkem »
Bose-Einsteini kondensaat
Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.
Uus!!: Vesinik ja Bose-Einsteini kondensaat · Näe rohkem »
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Vesinik ja Bosonid · Näe rohkem »
Brintsidofoviir
Brintsidofoviir (CMX001) on firma Chimerix poolt välja töötatud eksperimentaalne antiviraalse toimega ravim.
Uus!!: Vesinik ja Brintsidofoviir · Näe rohkem »
Butaan
Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3, inglise butane) on nelja süsinikuaatomiga alkaan, värvusetu ja väga kergesti süttiv gaas.
Uus!!: Vesinik ja Butaan · Näe rohkem »
Butüülrühm
''n''-butüülrühm ''i''-butüülrühm ''sec''-butüülrühm ''tert''-butüülrühm tsüklobutüülrühm Butüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja kus on 4 süsiniku aatomit.
Uus!!: Vesinik ja Butüülrühm · Näe rohkem »
Cecilia Payne-Gaposchkin
Cecilia Payne-Gaposchkin töötamas Cecilia Payne-Gaposchkin (10. mai 1900 Wendover, Buckinghamshire, Suurbritannia – 7. detsember 1979 Cambridge (Massachusetts), USA) oli Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide astronoom ja astrofüüsik, kes oma 1925.
Uus!!: Vesinik ja Cecilia Payne-Gaposchkin · Näe rohkem »
Challengeri katastroof
Challenger veidi pärast plahvatust Kosmosesüstiku Challengeri katastroof toimus 28. jaanuaril 1986, kui 73 sekundit pärast starti plahvatas Challengeri parempoolse tahkekütuskiirendi tihendi purunemise tõttu Space Shuttle'i välispaak, tappes pardal olnud 7 meeskonnaliiget.
Uus!!: Vesinik ja Challengeri katastroof · Näe rohkem »
Cis-trans-isomeeria
''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.
Uus!!: Vesinik ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »
Clostridium thermocellum
Clostridium thermocellum on anaeroobne termofiilne kepikesekujuline bakter.
Uus!!: Vesinik ja Clostridium thermocellum · Näe rohkem »
Czochralski meetod
Räni monokristall Czochralski protsess on meetod, mida kasutatakse pooljuhtide, metallide, soolade ja vääriskivide monokristallide kasvatamiseks.
Uus!!: Vesinik ja Czochralski meetod · Näe rohkem »
Dehüdrogeenimine
Dehüdrogeenimine ehk dehüdrogenisatsioon on vesiniku eraldamine keemilise reaktsiooni käigus.
Uus!!: Vesinik ja Dehüdrogeenimine · Näe rohkem »
Dehüdrohalogeenimine
Dehüdrohalogeenimine skemaatiliselt (X on halogeeni aatom) Dehüdrohalogeenimine on orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena alküülhaliidist tekib alkeen, s.t moodustub kaksikside vesiniku ja halogeeni aatomite eraldumise tulemusena.
Uus!!: Vesinik ja Dehüdrohalogeenimine · Näe rohkem »
Dehüdrokloreerimine
Dehüdrokloreerimine on keemiline reaktsioon, mille tulemusena eemaldatakse ühendist vesinik ja kloor või vesinikkloriid.
Uus!!: Vesinik ja Dehüdrokloreerimine · Näe rohkem »
Desoksüriboos
2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).
Uus!!: Vesinik ja Desoksüriboos · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Vesinik ja Deuteerium · Näe rohkem »
Diamagnetism
Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.
Uus!!: Vesinik ja Diamagnetism · Näe rohkem »
Difuusne udukogu
Difuusne udukogu ehk hajus udu ehk hele udu on udukogu, mis kiirgab valgust (emissioonudu) või peegeldab valgust (peegeldav udu).
Uus!!: Vesinik ja Difuusne udukogu · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Vesinik ja Divesinik · Näe rohkem »
Dmitri Mendelejev
Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.
Uus!!: Vesinik ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Uus!!: Vesinik ja E-vitamiin · Näe rohkem »
Een-reaktsioon
Een-reaktsioon (mõnedes allikates Alder-een-reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus liidab alkeen allüülse vesinikuga (een) ühendit, mis sisaldab kordset sidet (enofiil).
Uus!!: Vesinik ja Een-reaktsioon · Näe rohkem »
Eksobaas
Eksobaas on eksosfääri alaosa.
Uus!!: Vesinik ja Eksobaas · Näe rohkem »
Ekvivalent (keemia)
Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne (samaväärne) ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga.
Uus!!: Vesinik ja Ekvivalent (keemia) · Näe rohkem »
Elektriauto
Elektriauto Detroit Electric 1915 – Anderson Electric Car Co, Detroit Elektriauto on auto, mis liigub elektrimootori jõul.
Uus!!: Vesinik ja Elektriauto · Näe rohkem »
Elektrienergia tootmine
Elektrienergia tootmine on elektrienergia saamine teistest energialiikidest.
Uus!!: Vesinik ja Elektrienergia tootmine · Näe rohkem »
Elektriline rakettmootor
Elektriline rakettmootor on rakettmootor, mis töötab elektrienergial.
Uus!!: Vesinik ja Elektriline rakettmootor · Näe rohkem »
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Uus!!: Vesinik ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Vesinik ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Vesinik ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Vesinik ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia
pisi Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia (EPR) on meetod, mida kasutatakse (eelkõige) orgaanilises keemias molekulide struktuuride määramiseks, üks moodsamaid ainete uurimismeetodeid.
Uus!!: Vesinik ja Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Enooleetrid
Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.
Uus!!: Vesinik ja Enooleetrid · Näe rohkem »
Epitaksia
Epitaksia on materjaliteaduses kristallilise materjali kasvamine, mille käigus kasvav materjal järgib alusmaterjali kristallstruktuuri.
Uus!!: Vesinik ja Epitaksia · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Vesinik ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Uus!!: Vesinik ja Ernst Öpik · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Vesinik ja Estrid · Näe rohkem »
Etüülatsetaat
Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.
Uus!!: Vesinik ja Etüülatsetaat · Näe rohkem »
Etüülrühm
Etüülrühm on etaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.
Uus!!: Vesinik ja Etüülrühm · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Vesinik ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Favipiraviir
Favipiraviir (T-705; Avigan) on eksperimentaalne antiviraalse toimega ravim.
Uus!!: Vesinik ja Favipiraviir · Näe rohkem »
Fenüülrühm
Fenüülrühm (märgitud punasega) Terminit fenüülrühm (ka fenüülgrupp või lihtsalt fenüül või ka fenüültuum) kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.
Uus!!: Vesinik ja Fenüülrühm · Näe rohkem »
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Uus!!: Vesinik ja Fermionid · Näe rohkem »
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Uus!!: Vesinik ja Fosforhape · Näe rohkem »
Freoonid
Freoonid (keemiafirma DuPont kaubamärgist Freon) ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega.
Uus!!: Vesinik ja Freoonid · Näe rohkem »
Friedeli-Craftsi alküülimine
Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.
Uus!!: Vesinik ja Friedeli-Craftsi alküülimine · Näe rohkem »
Friedeli-Craftsi atsüülimine
Esimene samm Teine samm Kolmas samm Friedeli-Craftsi atsüülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma vesiniku aatomi asemele atsüülrühm, saadakse arüülketoonid.
Uus!!: Vesinik ja Friedeli-Craftsi atsüülimine · Näe rohkem »
Friedeli-Craftsi reaktsioon
Friedeli-Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel: kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.
Uus!!: Vesinik ja Friedeli-Craftsi reaktsioon · Näe rohkem »
Fritz Haber
Fritz Haber (9. detsember 1868 – 29. jaanuar 1934) oli saksa keemik, kes sai 1918.
Uus!!: Vesinik ja Fritz Haber · Näe rohkem »
Ftalotsüaniinroheline
Ftalotsüaniinroheline on tume-sinakasrohelise värvusega sünteetiline orgaaniline värvipigment, mis kuulub ftalotsüaniinvärvainete hulka.
Uus!!: Vesinik ja Ftalotsüaniinroheline · Näe rohkem »
Fukushima I AEJ tuumaõnnetus
Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11.
Uus!!: Vesinik ja Fukushima I AEJ tuumaõnnetus · Näe rohkem »
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Uus!!: Vesinik ja Fullereen · Näe rohkem »
Furosemiid
Furosemiidi struktuurivalem pisi Furosemiid on diureetikumide hulka kuuluv ravimi toimeaine, mida kasutatakse erinevates ravimivormides.
Uus!!: Vesinik ja Furosemiid · Näe rohkem »
Gaasikromatograafia
Gaasikromatograafilise seadme skeem. Näha on kandegaasiballoon, gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjuti, mis registreerib kromatogrammi termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn Gaasikromatograafia (GC) on kromatograafia meetod lenduvate ühendite segu lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Uus!!: Vesinik ja Gaasikromatograafia · Näe rohkem »
Gaasistamine
Gaasistamine ehk gaasistus on tahke- või vedelkütuse orgaanilise osa võimalikult täielik muutmine põlevgaasiks (gaaskütuseks).
Uus!!: Vesinik ja Gaasistamine · Näe rohkem »
Gaaslahenduslamp
Gaaslahenduslamp ehk lahenduslamp on lamp, milles elektrienergia muundub nähtavaks valguseks gaaslahenduses (nt ksenoonlambis, naatriumlambis) või selle lahenduse vahendusel (luminofoorlambis).
Uus!!: Vesinik ja Gaaslahenduslamp · Näe rohkem »
Galvaanielement
pisi Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nimetuse saanud keemiline vooluallikas, mis muundab keemilist energiat vahetult elektrienergiaks.
Uus!!: Vesinik ja Galvaanielement · Näe rohkem »
Götiit
Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.
Uus!!: Vesinik ja Götiit · Näe rohkem »
Genisteiin
Genisteiin (lühend GE) on looduslikult esinev taimehormoon (fütoöstrogeen), mida sünteesivad mitmed taimed, nagu sojaoad, aasristik jt.
Uus!!: Vesinik ja Genisteiin · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Vesinik ja Glükoos · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Vesinik ja Glütserool · Näe rohkem »
Graafiline struktuurivalem
Skelettvalem ehk skelettstruktuur ehk graafiline struktuurivalem on orgaanilise ühendi struktuuri lihtsustatud üleskirjutus, milles süsiniku aatomite ja nendega seotud vesiniku aatomite sümbolid on ära jäetud, kuid juurdemõeldavad.
Uus!!: Vesinik ja Graafiline struktuurivalem · Näe rohkem »
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Uus!!: Vesinik ja Grafeen · Näe rohkem »
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Uus!!: Vesinik ja Guaniin · Näe rohkem »
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Vesinik ja H · Näe rohkem »
Hafnium
Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.
Uus!!: Vesinik ja Hafnium · Näe rohkem »
Halogeeniühendid
Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatud halogeeni aatomiga – fluori, kloori, broomi või joodiga.
Uus!!: Vesinik ja Halogeeniühendid · Näe rohkem »
Hans von Euler-Chelpin
Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin ka Hans von Euler-Chelpin ka Hans von Euler(15. veebruar 1873 Augsburg – 6. november 1964 Stockholm) oli Saksa päritolu Rootsi biokeemik.
Uus!!: Vesinik ja Hans von Euler-Chelpin · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Vesinik ja Hapnik · Näe rohkem »
Hapnikuringe
Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.
Uus!!: Vesinik ja Hapnikuringe · Näe rohkem »
Harold Urey
Harold Urey Harold Urey laboris Harold Clayton Urey (29. aprill 1893 Walkerton, Indiana – 5. jaanuar 1981 La Jolla, California) oli Ameerika Ühendriikide füsikokeemik ja kosmokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1934).
Uus!!: Vesinik ja Harold Urey · Näe rohkem »
Haruldased muldmetallid
Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.
Uus!!: Vesinik ja Haruldased muldmetallid · Näe rohkem »
Hüdrasiin
Omadused Üldist Süstemaatiline nimetushüdrasiin Teised nimetuseddiamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid Joonis180px Joonis180px Hüdrasiin hüdraat180px Keemiline valemN2H4 Välimusläbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass32,0452 g mol−1 Sulamis-temperatuur275 °K (2 °C) Keemis-temperatuur387 °K (114 °C) Tihedus1,021 g cm−3 Viskoossus0,876 cP Aluselisus(pKa)8,10 Happelisus(pKb)5,90 Aururõhk1 kP (30,7 °C juures) Struktuur Molekulaarne kujukolmnurkne püramiid N juures Dipoolmoment1,85 D Termokeemia Standardne entalpia50,63 kJ mol−1 Standardne entroopia121,52 J K−1 mol−1 D Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine.
Uus!!: Vesinik ja Hüdrasiin · Näe rohkem »
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Uus!!: Vesinik ja Hüdriidid · Näe rohkem »
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Uus!!: Vesinik ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »
Hüperitsiin
Hüperitsiini struktuurivalem pisi Hüperitsiin on bioaktiivne molekul, mis kuulub naftodiantroonide klassi.
Uus!!: Vesinik ja Hüperitsiin · Näe rohkem »
HD 209458 b
Kunstniku kujutus planeedist HD 209458 b tähe taustal HD 209458 b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Päikesesarnase tähe HD 209458 Pegasuse tähtkujus umbes 150 valgusaasta kaugusel Maast.
Uus!!: Vesinik ja HD 209458 b · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Vesinik ja Heelium · Näe rohkem »
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Uus!!: Vesinik ja Henry Cavendish · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Vesinik ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Hertzsprungi-Russelli diagramm
punase ja valge kääbusega Gliese kataloogist Hertzsprungi-Russelli diagramm ehk lühendatult HR-diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi.
Uus!!: Vesinik ja Hertzsprungi-Russelli diagramm · Näe rohkem »
Heteroaatom
Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.
Uus!!: Vesinik ja Heteroaatom · Näe rohkem »
Heterogeenne katalüüs
Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.
Uus!!: Vesinik ja Heterogeenne katalüüs · Näe rohkem »
Heterosfäär
Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.
Uus!!: Vesinik ja Heterosfäär · Näe rohkem »
Hindenburg
LZ-129 Hindenburg Film Hindenburgi lendamisest, ankurdamisest ja põlengust LZ-129 Hindenburg oli tsepeliin-tüüpi õhulaev, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.
Uus!!: Vesinik ja Hindenburg · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Vesinik ja Hingamine · Näe rohkem »
Hyundai Motor Company
Hyundai Motor Company (korea keeles 현대자동차(주); 現代自動車(株)) on tehnikaseadmeid, eriti autosid tootev korporatsioon Lõuna-Koreas.
Uus!!: Vesinik ja Hyundai Motor Company · Näe rohkem »
Ilma prognoosimine
Ilma prognoosimine on teaduslikult põhjendatud ilma ennustamine.
Uus!!: Vesinik ja Ilma prognoosimine · Näe rohkem »
Imiinid
Imiini struktuur. Orgaanilises keemias on imiin selline funktionaalrühm, mis sisaldab süsinik-lämmastik kaksiksidet.
Uus!!: Vesinik ja Imiinid · Näe rohkem »
Indool
pisi pisi pisi Indool ehk 1H-indool ehk bensopürrool ehk 2-3-bensopürrool ehk 1-bensasool ehk ketool on amiinide hulka kuuluv heterotsükliline kondenseeritud aromaatne ühend üldvalemiga C8H7N.
Uus!!: Vesinik ja Indool · Näe rohkem »
Instrumentaalanalüüs
küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.
Uus!!: Vesinik ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Vesinik ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Vesinik ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Vesinik ja Ioon · Näe rohkem »
Isoalkeen
Isoalkeen on triviaalnimetus teatud rühma alkeenide kohta, milles C.
Uus!!: Vesinik ja Isoalkeen · Näe rohkem »
Isopropüülalkohol
Isopropüülalkoholi molekuli mudel. Isopropüülalkohol (IUPAC nimetus 2-propanool), mida kutsutakse ka isopropanooliks, on ühend summaarse valemiga C3H8O, täpsemalt C3H7OH või CH3CHOHCH3.
Uus!!: Vesinik ja Isopropüülalkohol · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Vesinik ja Isotoop · Näe rohkem »
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Uus!!: Vesinik ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »
Jean-Pierre Blanchard
Jean-Pierre Blanchard (hääldus /ˈblãʃɑː/; 4. juuli 1753 Les Andelys Prantsusmaa – 7. märts 1809 Pariis), tuntud ka kui Jean-Pierre François Blanchard, oli Prantsuse leidur, keda mäletatakse esmajoones aeronautika algusaegade kuumaõhupalli lennunduspioneerina.
Uus!!: Vesinik ja Jean-Pierre Blanchard · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Vesinik ja John Dalton · Näe rohkem »
Joseph John Thomson
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.
Uus!!: Vesinik ja Joseph John Thomson · Näe rohkem »
Juno (kosmosesond)
Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.
Uus!!: Vesinik ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Vesinik ja Jupiter · Näe rohkem »
Kahe ookeani saladus
"Kahe ookeani saladus" (vene keeles "Тайна двухокеанов") on Grigori Adamovi ulmeromaan Nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki.
Uus!!: Vesinik ja Kahe ookeani saladus · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Vesinik ja Kaksikside · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Vesinik ja Karbamiid · Näe rohkem »
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Uus!!: Vesinik ja Karbiidid · Näe rohkem »
Karbiidset päritolu süsinik
Karbiidset päritolu süsinik (CDC, inglise keeles Carbide-derived carbon) saadakse karbiididest, mis muudetakse puhtaks süsinikuks füüsikaliste (näiteks termiline lagundamine) ja keemiliste (näiteks halogeenimine) protsessidega.
Uus!!: Vesinik ja Karbiidset päritolu süsinik · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Vesinik ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Karbonüülrühm
Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Uus!!: Vesinik ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »
Karotaaž
Karotaaž on puuraugu geoloogilise läbilõike uurimine, kasutades geofüüsikalisi meetodeid.
Uus!!: Vesinik ja Karotaaž · Näe rohkem »
Karotenoidid
Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.
Uus!!: Vesinik ja Karotenoidid · Näe rohkem »
Kasekäsnaravimid
Kasekäsnaravimid ehk musta pässiku ravimid ehk tšaaga on mustast pässikust ja/või tema osadest valmistatud kuivatatud saadused (pässikumügarad), pulbrid, siirupid, tõmmised ja ekstraktid, mida kasutatakse nende saaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.
Uus!!: Vesinik ja Kasekäsnaravimid · Näe rohkem »
Katioonne polümerisatsioon
Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.
Uus!!: Vesinik ja Katioonne polümerisatsioon · Näe rohkem »
Külmutusagens
Külmaaine ehk külmutusagens (ladina keeles agens 'toimiv', 'liikumapanev') on aine, mille vahendusel toimub külmutis ja soojuspumpades soojuse ülekandumine.
Uus!!: Vesinik ja Külmutusagens · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Vesinik ja Kütus · Näe rohkem »
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Uus!!: Vesinik ja Kütuseelement · Näe rohkem »
Kütuseelementide vesinikuenergeetika
Kütuseelementide vesinikuenergeetika kujutab endast vesiniku energia kasutamist kütuseelementide abil.
Uus!!: Vesinik ja Kütuseelementide vesinikuenergeetika · Näe rohkem »
Kõhutuul
meteorismi kujutav illustratsioon 1910. aasta raamatust "The diseases of infancy and childhood" Kõhutuule väljutamise heli Kõhutuul (soolegaas) on inimese ja teiste imetajate seedimise käigus sümbiootiliste bakterite ja pärmseente tekitatud ja pärasoole kaudu väljutatavad soolegaasid.
Uus!!: Vesinik ja Kõhutuul · Näe rohkem »
Kõrgtemperatuurne ülijuht
Kõrgtemperatuurne ülijuht on materjal, millel avalduvad ülijuhtivad omadused ebaharilikult kõrgetel temperatuuridel.
Uus!!: Vesinik ja Kõrgtemperatuurne ülijuht · Näe rohkem »
Keemia ajalugu
Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Vesinik ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Vesinik ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline plahvatus
Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.
Uus!!: Vesinik ja Keemiline plahvatus · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Vesinik ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Vesinik ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemiliste ainete loend
Siin on loetletud keemilisi aineid.
Uus!!: Vesinik ja Keemiliste ainete loend · Näe rohkem »
Keemiliste elementide loend
Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid.
Uus!!: Vesinik ja Keemiliste elementide loend · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Vesinik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Vesinik ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Uus!!: Vesinik ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »
Kerogeen
Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline substants.
Uus!!: Vesinik ja Kerogeen · Näe rohkem »
Kippi aparaat
Kippi aparaat Kippi aparaat (ka Kipi aparaat) on laboratoorne gaaside saamise seade, milles tahke aine reageerib vedelikuga.
Uus!!: Vesinik ja Kippi aparaat · Näe rohkem »
Kitiin
Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.
Uus!!: Vesinik ja Kitiin · Näe rohkem »
Kitt Peaki observatoorium
Vaade mäetipule Kitt Peaki observatoorium (Kitt Peak National Observatory) on observatoorium Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis.
Uus!!: Vesinik ja Kitt Peaki observatoorium · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Vesinik ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Klooritud süsivesinikud
Klooritud süsivesinikud on orgaanilised ühendid, kus süsivesiniku molekulis vähemalt üks vesinikuaatom on asendunud kloori aatomiga.
Uus!!: Vesinik ja Klooritud süsivesinikud · Näe rohkem »
Kloriit
Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.
Uus!!: Vesinik ja Kloriit · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Vesinik ja Kloroplast · Näe rohkem »
Kohalik Mull
Kunstniku kujutus Kohalikust Mullist Kohalik Mull (inglise keeles Local Bubble) on hõrendatud kuuma gaasi piirkond tähtedevahelises keskkonnas Linnutee galaktika Orioni haru sees.
Uus!!: Vesinik ja Kohalik Mull · Näe rohkem »
Kollane kääbus
Päike, tüüpiline kollane kääbus Kollane kääbus on spektriklassiga G ja heleduselt V klassi kuuluv peajada täht.
Uus!!: Vesinik ja Kollane kääbus · Näe rohkem »
Konstantin Tsiolkovski
Konstantin Tsiolkovski (vene Константин Эдуардович Циолковский; 17. september (5. september vkj) 1857 – 19. september 1935) oli vene kosmonautikateoreetik ja visionäär.
Uus!!: Vesinik ja Konstantin Tsiolkovski · Näe rohkem »
Koostise püsivuse seadus
Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.
Uus!!: Vesinik ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »
Korduvkasutatav kanderaketisüsteem
Kosmosesüstiku Columbia esimese missiooni (STS-1) raketistart. Space Shuttle'i välispaak (keskel) oli valget värvi vaid kahel esimesel lennul. Järgmistel lendudel jäeti paak värvimata, et värvi arvel kaalus kokku hoidaKorduvkasutatav kanderaketisüsteem või korduvkasutatav kanderakett on kanderaketisüsteem, mida on võimalik kosmosesse lennutada enam kui ühel korral.
Uus!!: Vesinik ja Korduvkasutatav kanderaketisüsteem · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Vesinik ja Kosmos · Näe rohkem »
Kosmose koloniseerimine
Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.
Uus!!: Vesinik ja Kosmose koloniseerimine · Näe rohkem »
Kosmosesüstik Columbia katastroof
Kosmosesüstik Columbia katastroof toimus 1. veebruaril 2003, kui kosmosesüstik Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel.
Uus!!: Vesinik ja Kosmosesüstik Columbia katastroof · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Vesinik ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Krakkimine
Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.
Uus!!: Vesinik ja Krakkimine · Näe rohkem »
Kreatiin
Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis.
Uus!!: Vesinik ja Kreatiin · Näe rohkem »
Kromatograafia
paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Uus!!: Vesinik ja Kromatograafia · Näe rohkem »
Kromatograafia detektor
Kromatograafiadetektor (inglise chromatography detector) on seade, mis kuulub gaasikromatograafia (GC) või vedelikukromatograafia (LC) aparatuuri koosseisu ja mille ülesanne on teha nähtavaks ainesegu kromatograafilises kolonnis lahutunud komponente.
Uus!!: Vesinik ja Kromatograafia detektor · Näe rohkem »
Krooneetrid
Krooneetrid on tsüklilised polüeetrid, enamasti korduvate eeterlülidega (-O-CH2-CH2)n ühendid.
Uus!!: Vesinik ja Krooneetrid · Näe rohkem »
Ksantaan
pisi Ksantaan ehk ksantaankummi ehk ksantaankumm on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik keemiline aine.
Uus!!: Vesinik ja Ksantaan · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Vesinik ja Kuld · Näe rohkem »
Kusihape
Kusihappe struktuurivalem Kusihape on heterotsükliline ühend molekulivalemiga C5H4N4O3.
Uus!!: Vesinik ja Kusihape · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Vesinik ja Kuu · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Vesinik ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.
Uus!!: Vesinik ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus · Näe rohkem »
Kvitøya
Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Uus!!: Vesinik ja Kvitøya · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Vesinik ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Vesinik ja Lahusti · Näe rohkem »
Lahutusmeetodid
Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.
Uus!!: Vesinik ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »
Lamivudiin
Lamivudiin (3TC) (lamivudinum) on süsteemseks kasutamiseks välja töötatud viirusevastane aine, suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub nukleosiid- ja nukleotiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite hulka.
Uus!!: Vesinik ja Lamivudiin · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Vesinik ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Vesinik ja Laser · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Vesinik ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Uus!!: Vesinik ja Lämmastikalused · Näe rohkem »
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Uus!!: Vesinik ja Lämmastikhape · Näe rohkem »
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Uus!!: Vesinik ja Leek · Näe rohkem »
Liikuv faas
Liikuv faas ehk mobiilne faas on kromatograafilises süsteemis liikuv gaas või vedelik või ülekriitiline fluidum, mis kannab lahutatavate ainete segu läbi liikumatu faasi.
Uus!!: Vesinik ja Liikuv faas · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Vesinik ja Liitium · Näe rohkem »
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Uus!!: Vesinik ja Liitosakesed · Näe rohkem »
Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud
Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.
Uus!!: Vesinik ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Vesinik ja Maakoor · Näe rohkem »
Madal-k dielektrik
Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel. Cu liinide vahelist mahtuvust vähendades saab vähendada aega signaali transpordiks transistoride vahel.Shamiryan, D & Abell, Thomas & Iacopi, Francesca & Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39. 10.1016/S1369-7021(04)00053-7. Transistoride mõõdu vähenemisega tõuseb integraalskeemide töökiirus. Suuremat mõju kiirusele hakkab avaldama vaheühendustes signaali levimiskiirus. Madal-κ dielektrikud (ingl. k. low-κ dielectric) on materjalid, mille suhteline dielektriline läbitavus on madalam kui ränidioksiidil (κr.
Uus!!: Vesinik ja Madal-k dielektrik · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Vesinik ja Magma · Näe rohkem »
Magnetiline läbitavus
Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.
Uus!!: Vesinik ja Magnetiline läbitavus · Näe rohkem »
Magnetiline sulustamine
Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.
Uus!!: Vesinik ja Magnetiline sulustamine · Näe rohkem »
Magnetmonopool
Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.
Uus!!: Vesinik ja Magnetmonopool · Näe rohkem »
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Uus!!: Vesinik ja Magnetomeeter · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Vesinik ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Makroelemendid
Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).
Uus!!: Vesinik ja Makroelemendid · Näe rohkem »
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Uus!!: Vesinik ja Markovnikovi reegel · Näe rohkem »
Mars Reconnaissance Orbiter
Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi.
Uus!!: Vesinik ja Mars Reconnaissance Orbiter · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Vesinik ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Vesinik ja Marss · Näe rohkem »
Materjaliteadus
Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Uus!!: Vesinik ja Materjaliteadus · Näe rohkem »
MDMA
Metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMA (3,4-metüleen-dioksü-N-metüülamfetamiin) on amfetamiini derivaat ja psühhoaktiivne aine, millel on stimulandi ja nõrga psühhedeelikumi omadused ja empaatiatunnet soodustav mõju.
Uus!!: Vesinik ja MDMA · Näe rohkem »
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Uus!!: Vesinik ja Melaniin · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Vesinik ja Merevaik · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Vesinik ja Merkuur · Näe rohkem »
Mesilasvaha
thumb Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis.
Uus!!: Vesinik ja Mesilasvaha · Näe rohkem »
MESSENGER
MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeedi Merkuur omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.
Uus!!: Vesinik ja MESSENGER · Näe rohkem »
Messier 68
Messier 68 (ka M68 ja NGC 4590) on kerasparv, mis asub Hüdra tähtkujus.
Uus!!: Vesinik ja Messier 68 · Näe rohkem »
Messier 69
Messier 69 (ka M69 ja NGC 6637) on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus.
Uus!!: Vesinik ja Messier 69 · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Vesinik ja Metaan · Näe rohkem »
Metaanibakterid
Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalsaadusena metaan.
Uus!!: Vesinik ja Metaanibakterid · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Vesinik ja Metallid · Näe rohkem »
Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.
Uus!!: Vesinik ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »
Metallorgaanilised ühendid
Metallorgaanilisteks ühenditeks nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.
Uus!!: Vesinik ja Metallorgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Vesinik ja Metallurgia · Näe rohkem »
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Uus!!: Vesinik ja Metanaal · Näe rohkem »
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Uus!!: Vesinik ja Metanool · Näe rohkem »
Metüülrühm
Metüülrühm Metüülrühm on metaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.
Uus!!: Vesinik ja Metüülrühm · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Vesinik ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Vesinik ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Vesinik ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mitokondriaalne hingamisahel
Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.
Uus!!: Vesinik ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Uus!!: Vesinik ja Mittemetallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Vesinik ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Uus!!: Vesinik ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Vesinik ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Uus!!: Vesinik ja Molekulivalem · Näe rohkem »
Mulla happesus
Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas.
Uus!!: Vesinik ja Mulla happesus · Näe rohkem »
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Uus!!: Vesinik ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »
Mullikamber
Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.
Uus!!: Vesinik ja Mullikamber · Näe rohkem »
Mycoplasma laboratorium
Mycoplasma laboratorium ehk Synthia on kunstlikult loodud bakteriliik, mis põhineb bakterite perekonnal Mycoplasma.
Uus!!: Vesinik ja Mycoplasma laboratorium · Näe rohkem »
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Uus!!: Vesinik ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »
Naatriumklorit
Naatriumklorit Naatriumklorit on keemiline aine valemiga NaClO2.
Uus!!: Vesinik ja Naatriumklorit · Näe rohkem »
NAD
NAD⁺ (oksüdeeritud vorm) ja NADH (redutseeritud vorm) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ehk NAD on kõigis elusates rakkudes levinud koensüüm.
Uus!!: Vesinik ja NAD · Näe rohkem »
NADP
NADP ehk nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat on koensüüm, mis osaleb ainevahetuse sünteesireaktsioonides (anabolism), nt lipiidide ja nukleiinhapete sünteesis, samuti fotosünteesis (niinimetatud pimereaktsioonides kloroplastide stroomas) olles redutseerunud vormina (NADPH-na) reaktsioonides redutseerija, elektronide ja ka prootonite loovutaja.
Uus!!: Vesinik ja NADP · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Vesinik ja Nafta · Näe rohkem »
Naftasaadused
Nafta rafineerimistehas Grangemouthis Šotimaal Naftasaadused on naftast rafineerimistehastes toodetavad saadused.
Uus!!: Vesinik ja Naftasaadused · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Vesinik ja Neoon · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Vesinik ja Neptuun · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Vesinik ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
New Shepard
New Shepard on kosmoseturismi otstarbeline korduvkasutatav kanderakett, mida arendab kosmosetööstusettevõte Blue Origin.
Uus!!: Vesinik ja New Shepard · Näe rohkem »
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Vesinik ja Niels Bohr · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Vesinik ja Nikkel · Näe rohkem »
Nikolai Kozõrev
Nikolai Aleksandrovitš Kozõrev (vene Николай Александрович Козырев; 2. september (vana kalendri järgi 20. august) 1908 Peterburi – 27. veebruar 1983) oli vene astronoom.
Uus!!: Vesinik ja Nikolai Kozõrev · Näe rohkem »
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Uus!!: Vesinik ja Nioobium · Näe rohkem »
Nitreerimine
Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.
Uus!!: Vesinik ja Nitreerimine · Näe rohkem »
Nitrifikatsioon
Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne.
Uus!!: Vesinik ja Nitrifikatsioon · Näe rohkem »
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Uus!!: Vesinik ja Nitriilid · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Vesinik ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Noova
Noova, ladina keeles nova stella (uus täht), on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja (mõne päeva või nädala) jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt (mõnesaja päeva või mõnekümne aasta jooksul) algheleduseni.
Uus!!: Vesinik ja Noova · Näe rohkem »
Nukleosüntees
Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.
Uus!!: Vesinik ja Nukleosüntees · Näe rohkem »
Oklo georeaktor
Gabon Gabon, Haut-Ogooué provints Oklo georeaktor on Gabonis paiknev uraanimaardla, kus kunagi esines lõhustumisreaktsioon, mis töötas nagu tänapäevane kiire briider-tüüpi reaktor.
Uus!!: Vesinik ja Oklo georeaktor · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Vesinik ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Vesinik ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur
Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Uus!!: Vesinik ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur · Näe rohkem »
Otsemetanool-kütuseelement
Kütuseelement Otsemetanool-kütuseelement (ingl direct methanol fuel cell, DMFC) on keemiline vooluallikas, kus metanooli- ja hapnikuvahelisel reaktsioonil eraldub keemiline energia, mis muundatakse elektrienergiaks.
Uus!!: Vesinik ja Otsemetanool-kütuseelement · Näe rohkem »
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Uus!!: Vesinik ja Pallaadium · Näe rohkem »
Parafiin
Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.
Uus!!: Vesinik ja Parafiin · Näe rohkem »
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Uus!!: Vesinik ja Paramagnetism · Näe rohkem »
Pasopaniib
Pasopaniib (GW786034B) (ladina pazopanibum) on onkoteraapias kasutatav suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub proteiinkinaasi inhibiitorite hulka.
Uus!!: Vesinik ja Pasopaniib · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Vesinik ja Päike · Näe rohkem »
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Uus!!: Vesinik ja Päikeseenergia · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Vesinik ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Uus!!: Vesinik ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »
Pürolüüs
Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
Uus!!: Vesinik ja Pürolüüs · Näe rohkem »
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Uus!!: Vesinik ja Põlemine · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Vesinik ja Peajada · Näe rohkem »
Peenstruktuurikonstant
Peenstruktuuri konstant on füüsikaline konstant (tähis \alpha, dimensioon 1), mis väljendab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust.
Uus!!: Vesinik ja Peenstruktuurikonstant · Näe rohkem »
Pentüülrühm
Pentüülrühma võimalikud isomeerid: ''n''-pentüül- (amüül-), ''s''-pentüül-, 3-pentüül-, 2-metüülbutüül-, ''i''-pentüül- (''i''-amüül-), 3-metüülbut-2-üül-, 2-metüülbut-2-üül- (''t''-amüül-), 2,2-dimetüülpropüül- (neopentüül-) Pentüülrühm on orgaanilise molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 5 süsiniku aatomit.
Uus!!: Vesinik ja Pentüülrühm · Näe rohkem »
Peptiidisünteesi aktivaatorid
'''Peptiidisünteesi''' aktivaatorid on ained, mida kasutatakse karboksüülrühma aktiveerimiseks.
Uus!!: Vesinik ja Peptiidisünteesi aktivaatorid · Näe rohkem »
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Uus!!: Vesinik ja Peptiidside · Näe rohkem »
Periood (keemia)
Periood on rida keemiliste elementide perioodilisustabelis.
Uus!!: Vesinik ja Periood (keemia) · Näe rohkem »
Petrooleeter
Petrooleeter (inglise keeles petroleum ether) on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35–100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid on pentaan, heksaan ja heptaan), mis on kasutusel lahustina.
Uus!!: Vesinik ja Petrooleeter · Näe rohkem »
Pikkuste suurusjärgud
Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10–35 kuni 1,3×1053 meetrit.
Uus!!: Vesinik ja Pikkuste suurusjärgud · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Vesinik ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Plahvatusohtlik aine
Plahvatusohtlik aine on aine, mis töötlemisel, kasutamisel, säilitamisel või teisaldamisel võib plahvatada.
Uus!!: Vesinik ja Plahvatusohtlik aine · Näe rohkem »
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Uus!!: Vesinik ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Vesinik ja Planeet · Näe rohkem »
Pliiaku
Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.
Uus!!: Vesinik ja Pliiaku · Näe rohkem »
Polüklooritud bifenüülid
Polüklooritud bifenüülide keemiline struktuur Polüklooritud bifenüülid (lühendatult PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga.
Uus!!: Vesinik ja Polüklooritud bifenüülid · Näe rohkem »
Polüpropeen
Polüpropeeni struktuurivalem Polüpropeen ehk polüpropüleen (lühend PP) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Uus!!: Vesinik ja Polüpropeen · Näe rohkem »
Porfüriinid
Lihtsaima porfüriini graafiline kujutis Porfüriinid on tsüklilised orgaanilised ühendid, porfiini asendusderivaadid, milles on kuni kaheksa kindlas asendis vesinikuaatomit asendunud orgaaniliste rühmadega.
Uus!!: Vesinik ja Porfüriinid · Näe rohkem »
Primaarne süsinikuaatom
Primaarne süsinikuaatom orgaanilise ühendi molekulis on seotud vaid ühe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kolme vesinikuaatomiga või kahe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.
Uus!!: Vesinik ja Primaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Vesinik ja Prooton · Näe rohkem »
Propüülrühm
Propüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 3 süsiniku aatomit.
Uus!!: Vesinik ja Propüülrühm · Näe rohkem »
Proteiinkinaasid
Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.
Uus!!: Vesinik ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »
Protoonne lahusti
Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).
Uus!!: Vesinik ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »
Proxima Centauri
Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast ligikaudu 4,2 valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Vesinik ja Proxima Centauri · Näe rohkem »
Puhverlahus
Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks.
Uus!!: Vesinik ja Puhverlahus · Näe rohkem »
Punane kääbus
Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.
Uus!!: Vesinik ja Punane kääbus · Näe rohkem »
Puriin
Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.
Uus!!: Vesinik ja Puriin · Näe rohkem »
Puriinid
Puriinid on puriini derivaadid.
Uus!!: Vesinik ja Puriinid · Näe rohkem »
Puuvill
Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.
Uus!!: Vesinik ja Puuvill · Näe rohkem »
Pyrococcus furiosus
Pyrococcus furiosus on ekstremofiilne arheliik.
Uus!!: Vesinik ja Pyrococcus furiosus · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Vesinik ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radiolüüs
Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.
Uus!!: Vesinik ja Radiolüüs · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Vesinik ja Rakk · Näe rohkem »
Raske nafta
Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.
Uus!!: Vesinik ja Raske nafta · Näe rohkem »
Raske vesi
Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.
Uus!!: Vesinik ja Raske vesi · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Vesinik ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Vesinik ja Räni · Näe rohkem »
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Uus!!: Vesinik ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Uus!!: Vesinik ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »
Reaktsioonivõrrand
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
Uus!!: Vesinik ja Reaktsioonivõrrand · Näe rohkem »
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Uus!!: Vesinik ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »
Regorafeniib
Regorafeniib (BAY 73-4506, Stivarga) (ladina regorafenibum) on keemiline aine, mis kuulub proteiini kinaasi inhibiitorite hulka.
Uus!!: Vesinik ja Regorafeniib · Näe rohkem »
Resonants (keemia)
Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.
Uus!!: Vesinik ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »
Rilusool
Rilusool (ladina Riluzolum) on keemiline aine ja ravimi geneeriline nimetus.
Uus!!: Vesinik ja Rilusool · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Vesinik ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Salvinoriin A
Salvinoriin A struktuurivalem pisi Salvinoriin A ehk divinoriin A on psühhotroopne aine, mida sisaldab Mehhikost pärit taim luulusalvei (Salvia divinorum).
Uus!!: Vesinik ja Salvinoriin A · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Vesinik ja Saturn · Näe rohkem »
Säilitusaine
Uus-Meremaa munade säilitusvahend Ovoline 20. sajandi esimesest poolest Säilitusaine on looduslik või sünteetiline aine, mis aeglustab või takistab toote riknemist ning pikendab seeläbi selle säilimisaega.
Uus!!: Vesinik ja Säilitusaine · Näe rohkem »
Sümmeetriline Universum
"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.
Uus!!: Vesinik ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »
Süsinikdioksiidimaks
Süsinikumaksu rakendamine ja heitekogustega kauplemine maailma riikides 2019. aastal. Roheline – toimub CO2 kogustega kauplemine; sinine – süsinikumaks on kehtestatud või kehtestamisel; kollane – CO2 heitekogustega kauplemine toimub järelevalve all või on kehtestatud süsinikumaks. Süsinikumaks (inglise keeles carbon tax) ehk CO2 emissioonimaks (inglise carbon dioxide tax) on maks, mida tasutakse kauba tootmise või teenuse ja osutamise käigus emiteeritud CO2 koguselt.
Uus!!: Vesinik ja Süsinikdioksiidimaks · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Vesinik ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Sekundaarne süsinikuaatom
Sekundaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kahe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kahe vesinikuaatomiga või ühe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.
Uus!!: Vesinik ja Sekundaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Vesinik ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Uus!!: Vesinik ja Serotoniin · Näe rohkem »
Sildtsüklilised ühendid
Norbornaan ja sillapea süsinikud Sildtsüklilised ühendid kuuluvad polütsükliliste ühendite hulka, mis sisaldavad kahest või enamast tsüklist koosnevat süsteemi.
Uus!!: Vesinik ja Sildtsüklilised ühendid · Näe rohkem »
Skylon
Skylon on kosmoselennuk, mille disainis Suurbritannia ettevõte Reaction Engines Limited (REL).
Uus!!: Vesinik ja Skylon · Näe rohkem »
Sojourner
Sojourner oli NASA Mars Pathfinderi kulgur, mis maandus 4. juulil 1997 koos baasjaamaga Marsil ja uuris Marssi kolm kuud.
Uus!!: Vesinik ja Sojourner · Näe rohkem »
Solfataar
Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.
Uus!!: Vesinik ja Solfataar · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Vesinik ja Soolad · Näe rohkem »
Space Shuttle
Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120 (2007) Space Shuttle'i programmi embleem Kosmosesüstik Atlantis stardiplatvormil Kosmosesüstiklennuki kabiin, juhtpaneel Space Shuttle oli osaliselt taaskasutatav kanderaketisüsteem, mida kasutas Space Shuttle'i programmi raames NASA.
Uus!!: Vesinik ja Space Shuttle · Näe rohkem »
Space Shuttle'i välispaak
Space Shuttle'i välispaak pärast lahtihaakumist Space Shuttle'i välispaak (lühend ET) oli Space Shuttle'i missiooni komponent, mida kasutati kosmosesüstiku orbiidile viimiseks.
Uus!!: Vesinik ja Space Shuttle'i välispaak · Näe rohkem »
Spektrijoonte peenstruktuur
Aatomifüüsikas kirjeldab peenstruktuur aatomi spektrijoonte lõhenemist elektroni spinni ja mitterelativistliku Schrödingeri võrrandi relativistlike paranduste tõttu.
Uus!!: Vesinik ja Spektrijoonte peenstruktuur · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Vesinik ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spektroskoopilised kaksiktähed
Spektroskoopilisteks kaksikuteks nimetatakse selliseid tähesüsteeme, mille kaksiksus tuvastatakse nende spektrites esineva Doppleri nihke uurimise põhjal, sest need süsteemid on kas liiga kaugel või tähed on teineteisele liiga lähedal, et neid oleks võimalik teleskoobis visuaalselt eristada.
Uus!!: Vesinik ja Spektroskoopilised kaksiktähed · Näe rohkem »
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Uus!!: Vesinik ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Vesinik ja Strontsium · Näe rohkem »
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Uus!!: Vesinik ja Struktuurivalem · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Vesinik ja Suhkrud · Näe rohkem »
Sunitiniib
Sunitiniib (SU11248, Sutent) (ladina sunitinibum) on onkoteraapias kasutatav suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub proteiini kinaasi inhibiitorite hulka.
Uus!!: Vesinik ja Sunitiniib · Näe rohkem »
Suur Hadronite Põrguti
Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.
Uus!!: Vesinik ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Vesinik ja Suur Pauk · Näe rohkem »
T
T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.
Uus!!: Vesinik ja T · Näe rohkem »
Tahkeoksiidne kütuseelement
TOKE tööpõhimõtte skeem Tahkeoksiidne kütuseelement (TOKE) on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks.
Uus!!: Vesinik ja Tahkeoksiidne kütuseelement · Näe rohkem »
Taranteludu
Taranteludu ehk IC1396 ehk NGC 2070 on hajusudu (emissiooniudu) naabergalaktikas Suures Magalhãesi Pilves Kuldkala tähtkujus.
Uus!!: Vesinik ja Taranteludu · Näe rohkem »
Täheareng
Näiteid tähtede eluea sõltuvusest massiga Täheareng (ka täheevolutsioon) on protsess, mille käigus prototähest tekib sobivate asjaolude kokkulangemisel täht.
Uus!!: Vesinik ja Täheareng · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Vesinik ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tähtedevaheline keskkond
Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.
Uus!!: Vesinik ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »
Tähtedevaheline pilv
Väike osa emissioonudust NGC 6357. Emissioonudu on tähtedevaheline pilv, milles gaas on ioniseeritud, st plasma kujul Tähtedevaheline pilv (inglise keeles interstellar cloud) on Linnutee galaktika ja teiste galaktikate tähtedevahelise gaasi, tolmu ja plasma kogumi üldnimetus.
Uus!!: Vesinik ja Tähtedevaheline pilv · Näe rohkem »
Tööstuslik radiograafia
Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Vesinik ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Uus!!: Vesinik ja Türosiin · Näe rohkem »
Teadmiseargument
Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.
Uus!!: Vesinik ja Teadmiseargument · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Vesinik ja Teemant · Näe rohkem »
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Uus!!: Vesinik ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »
Teobromiin
Teobromiin on looduslikult orgaaniline keemiline aine, kofeiinisarnane alkaloid (ksantiinalkaloid), mida leidub teepõõsa-, kohvipuu, Guaraana-pauliinia ja koolapähklipuu saadustes.
Uus!!: Vesinik ja Teobromiin · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Vesinik ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Termotuumarelv
Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952 Enewetakil Termotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.
Uus!!: Vesinik ja Termotuumarelv · Näe rohkem »
Tertsiaarne süsinikuaatom
Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.
Uus!!: Vesinik ja Tertsiaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »
Tetrahüdrokannabinool
Tetrahüdrokannabinool (THC) ehk delta-9-tetrahüdrokannabinool (Δ9-THC) on keemiline ühend.
Uus!!: Vesinik ja Tetrahüdrokannabinool · Näe rohkem »
Tevatron
Tevatroni (tagumine) ja põhisööturi maapealsed osad CDF-detektor Tevatron oli Fermilabi osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Chicago külje all Batavias.
Uus!!: Vesinik ja Tevatron · Näe rohkem »
Thermotoga
Thermotoga on perekond termofiilseid anaeroobseid baktereid hõimkonnast Thermotogae, mida ümbritseb valguline tupetaoline välismembraan ehk tooga.
Uus!!: Vesinik ja Thermotoga · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Vesinik ja Tihedus · Näe rohkem »
Tioolid
Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.
Uus!!: Vesinik ja Tioolid · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Vesinik ja Titaan · Näe rohkem »
Titaandioksiid
Valge pulbrina säravvalge tahke aine Titaan(IV)oksiid TiO2, mida tuntakse üldiselt titaandioksiidina, on titaani kõige olulisem ühend.
Uus!!: Vesinik ja Titaandioksiid · Näe rohkem »
Toidukeemia
Toidukeemia on teadusharu, mis käsitleb nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi osi toidus.
Uus!!: Vesinik ja Toidukeemia · Näe rohkem »
Trichomonas gallinae
Trichomonas gallinae on algloom, kosmopoliitne parasiit, mis nakatab peamiselt linnuliike tuvilaste sugukonnas.
Uus!!: Vesinik ja Trichomonas gallinae · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Vesinik ja Triitium · Näe rohkem »
Triiton
Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.
Uus!!: Vesinik ja Triiton · Näe rohkem »
Tsükloalkaanid
Spiro2.2pentaan (spirotsükliline molekul) Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan (sildstruktuuriga molekul) Tsükloalkaanid on orgaanilised ühendid, küllastunud süsivesinikud, mille molekulis mingi hulk süsiniku aatomeid on ühendatud ühe või mitme suletud ringina ehk tsüklina.
Uus!!: Vesinik ja Tsükloalkaanid · Näe rohkem »
Tsüklohekseen
Tsüklohekseeni struktuurivalemid Tsüklohekseen (ka tetrahüdrobensool; keemiline valem C6H10) on tsükloalkeenide klassi kuuluv orgaaniline ühend.
Uus!!: Vesinik ja Tsüklohekseen · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Vesinik ja Tselluloos · Näe rohkem »
Tsepeliin
Ameerika Ühendriikide mereväele ehitatud USS Los Angeles Film tsepeliini Hindenburg lendamisest ja põlengust Tsepeliin on Saksamaal ehitatud jäiga sigarikujulise sõrestikkonstruktsioon kerega õhulaev/aerostaat, mille tüüp on saanud nime leiutaja krahv Ferdinand von Zeppelini järgi.
Uus!!: Vesinik ja Tsepeliin · Näe rohkem »
Tsetuksimaab
Tsetuksimaab (Erbitux) (ladina cetuximabum) on onkoteraapias kasutatav veenisisese infusioonina manustatav keemiline aine, mis on kimäärne monoklonaalne IgG1 antikeha ja toodetud imetaja rakuliini (Sp2/0) baasil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.
Uus!!: Vesinik ja Tsetuksimaab · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Vesinik ja Tsink · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Vesinik ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Tulemasin
Zippo tulemasin Tulemasin (inglise keeles lighter) ehk välgumihkel on kaasaskantav seade, mille abil on võimalik tekitada leeki.
Uus!!: Vesinik ja Tulemasin · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Vesinik ja Tumeaine · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Vesinik ja Turvas · Näe rohkem »
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Uus!!: Vesinik ja Tuuleenergia · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonants
alt.
Uus!!: Vesinik ja Tuumamagnetresonants · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Vesinik ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Vesinik ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Vesinik ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Vesinik ja Udukogu · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Vesinik ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
UY Scuti
UY Scuti aastal 2003(Digitized Sky Survey) UY Scuti (BD-12°5055) on Kilbi tähtkuju punane hüperhiid.
Uus!!: Vesinik ja UY Scuti · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Vesinik ja Vaakum · Näe rohkem »
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Uus!!: Vesinik ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Uus!!: Vesinik ja Valge kääbus · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Vesinik ja Valgud · Näe rohkem »
Vaskvitriol
Vaskvitriol Vaskvitrioli kristallid Monokristall, mida kasvatati umbes kaks kuud Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaat pentahüdraat, mille keemiline valem on CuSO4·5H2O, on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv sinine keemiline ühend.
Uus!!: Vesinik ja Vaskvitriol · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Vesinik ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Välk
Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.
Uus!!: Vesinik ja Välk · Näe rohkem »
Veegaas
Veegaas (vananenud termin: vesigaas) on vesinikust ja CO2-st koosnev sünteetiline gaaside segu, mis saadakse veeauru juhtimisel läbi kuuma söekihi.
Uus!!: Vesinik ja Veegaas · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Vesinik ja Veenus · Näe rohkem »
Veenuse atmosfäär
Pilvede struktuur Veenusel. Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga.
Uus!!: Vesinik ja Veenuse atmosfäär · Näe rohkem »
Vennad Montgolfier'd
Montgolfier' vendade kuumaõhupall Õhupallidega esimesed lennud Vennad Joseph-Michel Montgolfier (26. august 1740 – 26. juuni 1810) ja Jacques-Étienne Montgolfier (6. jaanuar 1745 – 2. august 1799) olid leiutajad, kes said tuntuks Montgolfièr' tüüpi kuumaõhupalli (globe aérostatique) väljatöötamisega.
Uus!!: Vesinik ja Vennad Montgolfier'd · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Vesinik ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Vesinik ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikbromiid
Vesinikbromiid (keemiline valem HBr) on värvusetu terava lõhnaga gaas.
Uus!!: Vesinik ja Vesinikbromiid · Näe rohkem »
Vesinikioon
Vesinikiooni kolm isotoopi Vesinikioon on termin, millega tähistatakse vesiniku kõikvõimalikke ioone.
Uus!!: Vesinik ja Vesinikioon · Näe rohkem »
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Uus!!: Vesinik ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Uus!!: Vesinik ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Uus!!: Vesinik ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Vesinik ja Vesinikside · Näe rohkem »
Vesiniku isotoobid
Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.
Uus!!: Vesinik ja Vesiniku isotoobid · Näe rohkem »
Vesinikuenergeetika
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis 2017. aastal. Vesinikuenergeetika on vesiniku kasutamine kütusena nii kütteks, sõidukites, energia hoiustamiseks kui ka kaugveoks.
Uus!!: Vesinik ja Vesinikuenergeetika · Näe rohkem »
Vinüülkloriid
Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.
Uus!!: Vesinik ja Vinüülkloriid · Näe rohkem »
Vinüülrühm
Vinüülrühm Vinüülrühmaks (IUPAC-i nimetus etenüülrühm) nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest ning sisaldab kaksiksidet.
Uus!!: Vesinik ja Vinüülrühm · Näe rohkem »
Willis Lamb
Willis Eugene Lamb Jr. (12. juuli 1913 Los Angeles – 15. mai 2008 Tucson) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Vesinik ja Willis Lamb · Näe rohkem »
Wolfi-Rayet' täht
Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Wolfi-Rayet' tähest WR 124 ja seda ümbritsevast udust Wolfi-Rayet' täht (sageli lühendatud kui WR täht) on väga haruldane täht, millel on tugevad ioniseeritud heeliumi, lämmastiku ja süsiniku emissioonijooned.
Uus!!: Vesinik ja Wolfi-Rayet' täht · Näe rohkem »
Yakushima
Yakushima ehk Yaku (jaapani keeles 屋久島) on Jaapani saar Ōsumi saarestikus Kyūshū saarest 80 km lõunas.
Uus!!: Vesinik ja Yakushima · Näe rohkem »
Zaitsevi reegel
Isomeersete produktide moodustumine vastavalt Zaitsevi reeglile Zaitsevi reegel on reegel, mis ütleb, et aluse poolt industreeritud elimineerimisreaktsioon annab eelistatult suurema asendatusega produkti ehk reaktsiooniproduktides domineerib rohkem alküülrühmi sisaldav alkeen.
Uus!!: Vesinik ja Zaitsevi reegel · Näe rohkem »
1,1-dietoksüetaan
1,1-dietoksüetaan ehk atsetaal (keemiline valem CH3CH(OC2H5)2) on atsetaalide hulka kuuluv keemiline aine, keemistemperatuur 104°C.
Uus!!: Vesinik ja 1,1-dietoksüetaan · Näe rohkem »
1,2-etaandiool
thumb thumb 1,2-etaandiool ehk etüleenglükool (keemiline valem HOCH2–CH2OH) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina.
Uus!!: Vesinik ja 1,2-etaandiool · Näe rohkem »
1,3-butadieen
1,3-butadieeni struktuurivalem 1,3-butadieen (IUPAC-i nomenklatuuris but-1,3-dieen) ehk divinüül ehk vinüületüleen on konjugeerunud dieen keemilise valemiga CH2.
Uus!!: Vesinik ja 1,3-butadieen · Näe rohkem »
1,3-dikloropropeen
1,3-dikloropropeen on keemiline aine, mille summaarne molekulvalem on C3H4Cl2.
Uus!!: Vesinik ja 1,3-dikloropropeen · Näe rohkem »
16. veebruar
16.
Uus!!: Vesinik ja 16. veebruar · Näe rohkem »
2,4-dinitrofenool
2,4-dinitrofenool (2,4-DNP või lihtsalt DNP) on orgaaniline aine keemilise valemiga HOC6H3(NO2)2.
Uus!!: Vesinik ja 2,4-dinitrofenool · Näe rohkem »
2-etüülheksanool
2-etüülheksanool ehk 2-etüül-1-heksanool (ka: 2-etüülheksüülalkohol) on alkohol, millest valmistatakse polüvinüülkloriidi plastifikaatorit di-2-etüülheksüülftalaati.
Uus!!: Vesinik ja 2-etüülheksanool · Näe rohkem »
2-fenetüülbensoehape
2-fenetüülbensoehape (inglise 2-phenethylbenzoic acid) ehk 2-bibensüülkarboksüülhape (2-Bibenzylcarboxylic acid) on orgaaniline hape, mille keemiline valem on C15H14O2.
Uus!!: Vesinik ja 2-fenetüülbensoehape · Näe rohkem »
2-metüül-2-buteen
2-metüül-2-buteen 2-metüül-2-buteen ehk metüül-2-buteen ehk trimetüületüleen (CH3)2C.
Uus!!: Vesinik ja 2-metüül-2-buteen · Näe rohkem »
2. mai
2.
Uus!!: Vesinik ja 2. mai · Näe rohkem »
2011. aasta Sendai maavärin
Maavärina epitsenter ja mõnede järeltõugete epitsentrid kaardil Vaade Sendaile 12. märtsil Piirkond Sendai sadama lähedal 13. märtsil Tuumajaamade asukohad 2011.
Uus!!: Vesinik ja 2011. aasta Sendai maavärin · Näe rohkem »
27. august
27.
Uus!!: Vesinik ja 27. august · Näe rohkem »
3,4-dihüdroksüfenüülalaniin
pisi 3,4-dihüdroksüfenüülalaniin ehk dopa ehk DOPA on aminohape, mille vasakukäelisel variandil levodopal on bioloogiline tähtsus.
Uus!!: Vesinik ja 3,4-dihüdroksüfenüülalaniin · Näe rohkem »
3-(dimetüülamino)propüülkloriid
3-(dimetüülamino)propüülkloriid (inglise keeles 3-(dimethylamino)propyl chloride) või on keemiline ühend, mida kasutatakse amitriptüliini ja mõningate vähivastaste ravimite sünteesil.
Uus!!: Vesinik ja 3-(dimetüülamino)propüülkloriid · Näe rohkem »
3-bensülideenftaliid
3-bensülideenftaliid (inglise keeles 3-Benzylidenephthalide) on kasulik vahelüli karbotsükliliste ja heterotsükliliste ühendite sünteesil.
Uus!!: Vesinik ja 3-bensülideenftaliid · Näe rohkem »
5-dibensosuberenoon
5-dibensosuberenoon (inglise keeles 5-Dibenzosuberenone) või 5H-dibensotsüklohepteen-5-ool (5H-dibenzocyclohepten-5-one) või dibensosuberenoon (Dibenzosuberenone) on karbotsükliline ühend, mis leiab kasutamist mitmesuguste ühendite sünteesil, millega ravitakse depressiooni (tritsüklilised antidepressandid – amitriptüliin, imipramiin), migreeni, düspepsiat, soole ärritussündroomi.
Uus!!: Vesinik ja 5-dibensosuberenoon · Näe rohkem »
7-dehüdrokolesterool
pisi 7-dehüdrokolesterool ehk desmosterool on steroolide hulka kuuluv kristalliline keemiline aine, mis on vereseerumis kolesterooli prekursoriks ja millest nahas ultraviolettkiirguse toimel sünteesitakse D3-vitamiini.
Uus!!: Vesinik ja 7-dehüdrokolesterool · Näe rohkem »